lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-73040/19

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.04.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-08-73040/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.04.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4082
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2011 Tartu

Tsiviilasja number

2-08-73040

Tsiviilasi

OÜ Timpson Trading hagi Viljandi linna vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

Viljandi linna vastuhagi OÜ Timpson Trading vastu leppetrahvi 100 000 krooni ja hoonestusõiguse tasu võlgnevuse 10 000 krooni väljamõistmiseks 100 000 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Timpson Trading apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): OÜ Timpson Trading (RK: 10794581), esindaja advokaat Anto Variku Vastustaja (kostja): Viljandi linn

esindajad

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2010 otsus muutmata. Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud OÜ Timpson Trading kanda. Jätta maakohtus kantud õigusabikulud poolte kanda, OÜ Timpson Trading tasutud riigilõiv ja

Edasikaebamise kord

kautsjon Viljandi linna kanda ning Viljandi linna tasutud riigilõiv OÜ Timpson Trading kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.OÜ Timpson Trading esitas kohtule hagiavalduse Viljandi linna vastu tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 171/2008/2020. Hagiavalduse järgi sõlmisid pooled 26.09.2005 notariaalse hoonestusõiguse seadmise lepingu koos vastava asjaõiguslepinguga. Lepingu p 12 kohaselt kohustus hoonestaja, s.o hageja, alluma kinnisasja igakordse omaniku suhtes kõigi lepingust tulenevate maksekohustuste osas kohesele sundtäitmisele. Pooled sõlmisid 11.12.2007 lepingu, millega muudeti 26.09.2005 sõlmitud lepingu tingimusi. 08.10.2008 sai hageja kohtutäitur Janek Pooli täitmisteate täiteasjas nr 171/2008/2020, mille nõude sisuks on 26.09.2005 notariaalsest kokkuleppest tulenev leppetrahv 100 000 krooni ja hoonestusõiguse tasu 25 000 krooni. Hageja leiab, et ta ei ole rikkunud 26.09.2005 ega 11.12.2007 notariaalseid kokkuleppeid. Leppetrahvinõue ei ole sissenõutavaks muutunud, mille suhtes oleks hageja andnud nõusoleku kohesele sundtäitmisele allumiseks. Kehtiva TMS kohaselt ei ole võimalik pöörata 11.12.2007 notariaalsest kokkuleppest tulenevat sundtrahvinõuet sundtäitmisele.
2.Viljandi linn vaidles hagile vastu ja esitas kohtule vastuhagi. Vastuhagi järgi sõlmiti poolte vahel 26.09.2005 hoonestusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping. Lepingu täiendamiseks sõlmiti 11.12.2007 hoonestusõiguse seadmise lepingu muutmise leping ja asjaõigusleping. Linnavalitsus saatis OÜ-le Timpson Trading 18.06.2008 ja 07.07.2008 kirjad, et hageja poolt on lepingutingimused täitmata; samuti hoiatuse, et juhul kui OÜ Timpson Trading ei täida oma lepingujärgseid kohustusi näidatud tähtajaks, esitatakse leppetrahvide tasumise nõue. 21.07.2008 saatis linnavalitsus tähitult leppetrahvi nõude vastavalt lepingu p-le 6.5. Kiri tuli tagasi märkusega, et see tagastatakse hoiutähtaja möödumisel. OÜ Timpson Trading ei ole täitnud lepingu p 6.10, osaliselt on täitamata ka lepingu p 11.7. Nimetatud punkti alusel oli OÜ Timpson Trading kohustatud tasuma Viljandi Linnavalitsusele hoonestusõiguse tasu alates 01.11.2007 kuni kasutusloa vormistamiseni. Kasutusluba anti 14.04.2008 korraldusega. Seega oli OÜ Timpson Trading kohustatud tasuma 10 000 krooni kuus 6 kuu eest. Nimetatud summast on tasumata 10 000 krooni.

Viljandi Linnavalitsus palus välja mõista OÜ-lt Timpson Trading leppetrahv 100 000 krooni ja hoonestustasu võlg 10 000 krooni.

3.OÜ Timpson Trading vaidles vastuhagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole Viljandi linn tõendanud, et kostja on talle saadetud kirjad kätte saanud. Lepingus on märgitud, et hoonestaja kohustub teatud ajavahemikul tagama Uueveski basseinide ja riietuskabiinide kasutamise ja toitlustuskoha toimimise, samas ei ole nimetatud punktis märgitud nõutava heakorra detailset ja kvalitatiivset iseloomu. M. Timpsoni sõnul on ta isiklikult läbi viinud vajalikud heakorrastustööd, mistõttu on Uueveski basseinid ning nende ümbrus vastanud mõistlikult heakorrastandardile. Puuduvad asjaolud, mis viitaksid Viljandi linna heakorraeeskirjade rikkumisele hageja poolt ning tõendid, mis viitaksid Uueveski basseinide silmnähtavalt viletsale olukorrale, mille alusel oleks hageja lepingurikkumine mõistlikult eeldatav. Poolte kokkulepetest ei tulene hageja kohustust märkimisväärselt parendada ning uuendada vaidlusalust piirkonda. Hoonestusõiguse tasu suhtes vaidlust ei ole.
4.Viljandi linn märkis arvamuses kostja vastuse kohta, et puhkekompleksi puhul, mis peaks olema avatud kõigile seda kasutada soovijatele, ei ole asjakohane rääkida vaid mõistlikust heakorrastandardist. Leppetrahv 100 000 krooni ei ole ebaproportsionaalne ega alusetu. Linn ei ole nõudnud vaidlusalust piirkonda märkimisväärselt parendada ega uuendada. Antud juhul tuleb lähtuda 11.12.2007 lepingu p 4.1.4 sõnastusest ja sisust, samuti heakorra kriteeriumite määratlemisel Viljandi linna heakorraeeskirjadest ja võlaõiguslikust mõistlikkuse printsiibist.

MAAKOHTU LAHEND

5.Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2010 otsusega rahuldati hagi ja tunnistati lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 171/2008/2020 ning rahuldati vastuhagi ja mõisteti OÜ-lt Timpson Trading Viljandi linna kasuks välja leppetrahv 100 000 krooni ja hoonestusõiguse tasu 10 000 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et 26.09.2005 hoonestusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu p 6.5 järgi lepingu p-des 6.2, 6.3 ja 6.4 nimetatud mistahes kohustuste täitmata jätmise või mittevastava täitmise eest tasub hoonestaja leppetrahvi 100 000 krooni. Leppetrahv kuulub tasumisele ühe kalendrikuu jooksul arvates omanikupoolse vastava nõude esitamisest. 11.02.2007 on sõlmitud poolte vahel hoonestusõiguse seadmise lepingu muutmise leping ja asjaõigusleping. Lepingut on täiendatud p-ga 6.10 sõnastuses: „Hoonestaja kohustub hoonestusõiguse tähtaja jooksul tagama iga-aastaselt vähemalt ajavahemikul 1. mai - 1. oktoober basseinide ja riietuskabiinide kasutamise võimaluse ning hoones toitlustuskoha toimimise. Nimetatud lepinguga on muudetud ka hoonestusõiguse seadmise lepingu p-i 6.5. Selle sätte kohaselt lepingu p-s 6.2, 6.3, 6.4 ja 6.10 nimetatud mistahes kohustuste täitmata jätmise või mittevastava täitmise eest tasub hoonestaja leppetrahvi 100 000 krooni. Leppetrahv kuulub tasumisele ühe kalendrikuu jooksul arvates omanikupoolse vastava nõude esitamisest. Lepingu p 12.1 järgi hoonestaja kohustub alluma kinnisasja igakordse omaniku suhtes kõigi lepingust tulenevate maksekohustuste osas kohesele sundtäitmisele vastavalt täitemenetluse seadustiku sätestatud korrale. Kohtutäitur J.P. arvamuse järgi on täitemenetlus algatatud Viljandi linna poolt. Kohtutäiturile on esitatud kahes erinevas sõnastuses notariaalsed lepingud. Lepingud esitati kohtutäiturile selliselt, et sissenõudja näitas täitmisavalduses leppetrahvi suuruse vastavalt 26.09.2005 lepingu 4487 p-le 6.5 ja hoonestusõiguse tasu vastavalt 11.12.2007 lepingu 5325 p-le 4.1.5. Notariaalne leping peab olema sundtäidetava sisu osas sama selge, nagu kohtulahendi resolutsioon.

TsMSRS § 11 lg 4 näeb ette, et kuni 31.12.2005 tõestatud notariaalse kokkuleppe nõude kohta, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või asendatavate asjade või väärtpaberite kindlaksmääratud koguses üleandmise, võib juhul, kui võlgnik on kokkuleppe kohaselt nõustunud kohese sundtäitmisega, esitada sundtäitmisele ka pärast TsMSRS jõustumist. Täitmisteate järgi on täitedokumendiks notariaalne dokument nr 4487. Viljandi Linnavalitsus on saatnud OÜ-le Timpson Trading 18.06.2008 kirja, milles viidatakse poolte vahel 26.09.2005 sõlmitud lepingule ja et on täitmata hoonestusõiguse seadmise lepingu p-le 6.10, mis lisati täiendavalt lepingusse 11.12.2007. Juhul kui osaühing ei täida oma lepingujärgseid kohustusi hiljemalt 25.06.2008, esitatakse osaühingule leppetrahvi tasumise nõue vastavalt eelpool nimetatud lepingu p-le 6.5. Viljandi Linnavalitsus on saatnud OÜ-le Timpson Trading 07.07.2008 kirja, milles viidatakse poolte vahel 26.09.2005 sõlmitud lepingule ja et on täitmata hoonestusõiguse seadmise lepingu p-le 6.10, mis lisati täiendavalt lepingusse 11.12.2007. Juhul kui OÜ ei täida oma lepingujärgseid kohustusi hiljemalt 14.07.2008, esitatakse OÜ-le leppetrahvide tasumise nõue vastavalt hoonestusõiguse seadmise lepingu muutmise lepingu p-le 4.1.2. Viljandi Linnavalitsus on saatnud OÜ-le Timpson Trading 21.07.2008 kirjas leppetrahvi nõude, mille järgi OÜ-l on endiselt täitmata 26.09.2005 sõlmitud hoonestusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu ning nimetatud lepingusse 11.12.2007 täiendavalt lisatud p 6.10. Viljandi Linnavalitsus esitas leppetrahvi nõude lepingu p 6.5 alusel 100 000 krooni. See kuulub tasumisele ühe kalendrikuu jooksul arvates omanikupoolse vastava nõude esitamisest arvates, s.o. hiljemalt 22.08.2008. Kui leppetrahv ei ole tasutud nimetatud kuupäevaks, pöördutakse leppetrahvi sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Kohus leidis, et eelpool nimetatud tõenditega on tõendatud, et leppetrahvi nõudmise aluseks on lepingu p 6.10, millega täiendati poolte vahel 26.09.2005 vahel sõlmitud lepingut 11.12.2007. Alates 01.01.2006 kehtiv TMS § 2 lg 1 p 18 piirab notariaalsete lepingute sundtäitmise võimalust, lubades seda juhul, mil kohesele sundtäitmisele allutamise kokkulepe on sõlmitud pärast nõude sissenõutavaks muutumist. TMS § 2 lg 1 p 18 kohaselt TMS-i alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad järgmisest täitedokumendist: rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Punktiga 6.10, mis on leppetrahvi nõudmise aluseks, on lepingut täiendatud 11.12.2007. Seega nimetatud notariaalselt tõestatud lepingu punkt ei ole sõlmitud pärast nõude sissenõutavaks muutumist ja võlgnik ei ole andnud nõusolekut alluda kohesele sundtäitmisele. Kohus leidis, et kuna leppetrahvi aluseks olev lepingu p 6.10 on lepingus alates 11.12.2007, ei saa kohaldada TsMSRS § 11 lg 4, mille kohaselt kuni 31.12.2005 tõestatud notariaalse kokkuleppe nõude kohta, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või asendatavate asjade või väärtpaberite kindlaksmääratud koguses üleandmise, võib juhul, kui võlgnik on kokkuleppe kohaselt nõustunud kohese sundtäitmisega, esitada sundtäitmisele ka pärast TsMSRS jõustumist. 26.09.2005 lepingu sõlmimisel ei lepitud kokku p 6.10 mittetäitmise eest leppetrahvi kohesele sundtäitmisele allutamisega. Vaidlust ei ole selles, et 26.09.2005 poolte vahel notariaalselt sõlmitud lepingus on p 12.1, mille järgi hoonestaja kohustub alluma kinnisasja igakordse omaniku suhtes kõigi lepingust tulenevate maksekohustuste osas kohesele sundtäitmisele vastavalt TMS-s sätestatud korrale. Kohus leidis, et leppetrahvinõue ei ole sissenõutavaks muutunud nõue, mille suhtes on kostja andnud nõusoleku kohesele sundtäitmisele allutamiseks. Seetõttu ei saa sundtäitmisele allutada 11.12.2007 sõlmitud kokkuleppe p-st 6.10 tulenevat nõuet. Kõnealuse täiteasja alusena ei ole täitmisteates märgitud 11.12.2007 notariaalset kokkulepet, mis tegelikult on esitatud sundtäitmise nõude aluseks. Ka hoonestusõiguse tasu 10 000 krooni nõue tuleneb hoonestusõiguse seadmise lepingu muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu p-st 4.1.5, millega on täiendatud 26.09.2005 sõlmitud lepingut p-ga 11.6 ja 11.7.

Kohus leidis, et ka selle nõude kohta kehtivad samad põhjendused, mis leppetrahvi sundtäitmise kohta. Kohus leidis eelpool kirjeldatu ja põhjendatu alusel, et hagi tuleb rahuldada ja tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 171/2008/2020. Vastuhagi osas ei ole vaidlust selles, et pooled on 11.12.2007 kokku leppinud ja täiendavalt lisanud poolte vahel sõlmitud lepingusse p 6.10. Lepingu p-des 6.2, 6.3, 6.4 ja 6.10 nimetatud mistahes kohustuste täitmata jätmise või mittevastava täitmise eest tasub hoonestaja leppetrahvi 100 000 krooni. Vastuhagi järgi on Viljandi Linnavalitsus andnud OÜ-le Timpson Trading hoonestusõiguse lepingu alusel kasutada Uueveski basseinid, et need oleksid linnarahvale ja linna külalistele avatud ning nende ümbrus heakorrastatud. OÜ Timpson Trading ei ole täitnud lepingu p 6.10. Osaliselt on täitamata ka p 11.7, mille alusel alates 01.11.2007 kuni kasutusloa vormistamiseni tasub hoonestaja Viljandi linnale hoonestusõigus tasu 10 000 krooni kuus. OÜ Timpson Trading leiab, et lepingus ei ole kehtestatud nimetatud punktis märgitud nõutava heakorra detailset ja kvalitatiivset iseloomu. M. Timpsoni sõnul on ta isiklikult läbi viinud vajalikud heakorrastustööd, mistõttu on Uueveski basseinid ning nende ümbrus vastanud mõistlikult heakorrastandardile. Puuduvad asjaolud, mis viitaksid Viljandi linna heakorraeeskirjade rikkumisele hageja poolt ning tõendid, mis viitaksid Uueveski basseinide silmnähtavalt viletsale olukorrale, mille alusel oleks hageja lepingurikkumine mõistlikult eeldatav. Poolte kokkulepetest ei tulene mingil moel hageja kohustus märkimisväärselt parendada ning uuendada vaidlusalust piirkonda. Kostja leiab, et leppetrahvi nõue summas 100 000 krooni on ebaproportsionaalne ning alusetu. Vastuhagi hageja on esitanud tõenditena fotod 09.06.2008 (5 fotot) ja 08.08.2008 (7 fotot), samuti ajalehes Sakala 10.06.2008, 12.08.2008 ja 17.09.2008 avaldatud artiklid, milles käsitletakse probleeme, et Uueveski puhkekohas kevadel toitluskohta ei avatud, hein on niitmata, ujumiskoha heakord on käest lastud. Samasugune olukord on jätkunud ka augustis ja septembris. Vastuhagi kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks, et ta on täitnud lepingu p-s 6.10 sätestatu. 26.09.2005 sõlmitud lepingu p 5.1.1 järgi hoonestaja on kohustatud hoonestama koormatava maa-ala puhkekompleksiga, p 6.4 järgi hoonestusõigusega koormatud kinnistu on avalikuks kasutamiseks, p 6.2 kohaselt hoonestaja on kohustatud hoidma hoonestuse ja kinnistu, sh basseinid, alaliselt heas korras. Lepingu p-des 6.2, 6.3, 6.4 ja 6.10 mistahes kohustuste täitmata jätmise või mittevastava täitmise eest tasub hoonestaja leppetrahvi 100 000 krooni. Kohus leidis, et kostja väited, et ta pole kirju kätte saanud, on põhjendamatud. Juriidilisele isikule tema registrijärgsel aadressil dokumendi tähitult saatmisel tuleb lugeda dokument kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest või kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetiste olulisusele. Kirjad on tagastatud linnavalitsusele märkega tagastatakse hoiutähtaja möödumisel. Kohus nõustus Viljandi linna seisukohtadega, et ajavahemikul 1. mai - 1. oktoober ühel korral kinnistul heina niitmine ei ole mõistlik heakorrastandard. Puhkekompleks oleks pidanud olema avatud vähemalt 1. mai - 1. oktoober. Riietuskabiinide ja basseinide kasutamise võimaluse all ei saa silmas pidada ainult asjaolu, et basseinides on vesi ja riietuskabiini kasutamise võimaluseks ei saa lugeda seda, et olemas on lagunenud riietuskabiinid. Kohus leidis, et õige on Viljandi linna väide, mille kohaselt oleks mõistlik, et hoonestusõiguse omanik oleks vähemalt 1. maist - 1. oktoobrini korrastanud territooriumi puhkekompleksile vastavalt – hein oleks niidetud, riietuskabiinid korrastatud, basseinid korrastatud ja puhastatud, toitlustuskoht avatud. Kohus leidis, et OÜ Timpson Trading ei ole tõendanud, et Uueveski basseinid ja nende ümbrus vastas 2008. a mõistlikule heakorrastandardile. Vastuhagi hageja on esitanud tõendid, et puhkeala kompleks on hooldamata ja toitlustuskoht avamata, vastuhagi kostja ei

ole esitanud tõendeid, mis need väited ümber lükkaks. Pooltel on kohustus tõendada neid asjaolusid, millele nende nõuded või vastuväited tuginevad. Kohus leidis, et hoonestaja ei olnud täitnud ajavahemikul 1. mai – 1. oktoober 2008 lisaks lepingu p-le 6.10 ka lepingu p 6.2; kokku lepitud leppetrahvi suurus 100 000 krooni ei ole ebamõistlikult suur ega ebaproportsionaalne võrreldes täitmata jäetud lepingutingimustega. Hoonestusõiguse tasu 10 000 krooni nõudes vaidlust ei ole.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6.OÜ Timpson Trading esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
22.oktoobri 2010 otsuse osas, millega apellandilt mõisteti välja leppetrahv 100 000 krooni ja teha uus otsus, millega jätta leppetrahvi nõue rahuldamata; alternatiivselt, juhul kui ringkonnakohus leiab, et vastustajal oli vastuhagi esitamise ajal leppetrahvi nõue ning leppetrahvi nõudel oli lepingust tulenevalt alus, vähendada leppetrahvi tulenevalt asjaoludest mõistliku suuruseni; menetluskulud jätta täies ulatuses vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on leppetrahvinõue 100 000 krooni alusetu ja juhul, kui kohus leiab, et leppetrahvi nõudel on alus, siis on see ebaproportsionaalselt suur. Apellant ei ole faktiliselt kätte saanud vastustaja poolt 18.06.2008 ega 08.07.2008 saadetud kirju. Samuti ei saanud apellant kätte 21.07.2008 saadetud leppetrahvi nõuet. Samal ajal ei proovitud apellanti kätte saada telefoni ega vastustajale teadaoleva e-posti teel. Riigikohus asus otsuses nr 3-2-1-8-09 seisukohale, et oluline on kindlaks teha, kas tahteavalduse saajale on tagatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda. Riigikohus märkis, et teate kehtivuse osas tuleb lahendada küsimus, kas tahteavalduse saab lugeda kättesaaduks, kui tahteavalduse saaja postkasti tähitud kirja saabumise teate panemisest on möödunud mõistlik aeg. Riigikohus vastas sellele küsimusele eitavalt, märkides, et tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta. Seetõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda ja tahteavaldust ei saa lugeda kättesaaduks, kui isik näiteks kirjale postiasutusse järele ei lähe. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige kohtu seisukoht, nagu ei oma tähendust apellandi väited, et ta ei ole ülalviidatud kirju kätte saanud. Analüüsides Riigikohtu eelviidatud otsust on kohus jõudnud valedele järeldustele, et juriidilisele isikule registrijärgsele aadressile kirja toimetamisega tuleb lugeda kiri kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest või hetkest, mil postiasutusel ei ole võimalik saadetist üle anda, tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest. Vastustaja esitatud nõude aluseks kohtus oli, et leppetrahvi nõue oli muutunud sissenõutavaks alates 22.08.2008 – seega pöördus vastustaja kohtusse nõudega, mida tal tegelikult vastuhagi esitamise ajaks ei olnud ning kohus ei saanud vastavat nõuet seetõttu ka rahuldada; 2) eeldades, et vastustaja nõue oleks muutunud sissenõutavaks, siis 11.12.2007 poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 4.1.3 ei ole märgitud nõutava heakorra detailset ja kvalitatiivset iseloomu – vastavaid nõudeid ei ole fikseeritud ka lepingu lisades vms dokumentides. Kohtumenetluse jooksul leidis tõendamist, et apellandi seaduslik esindaja M. Timpson viis isiklikult 2008. a suvel läbi heakorrastustöid. Uueveski basseinid vastasid ning nende ümbrus mõistlikule heakorrastandardile ning antud asjas ei ole tõendatud, et oleks rikutud Viljandi linna heakorraeeskirjasid või muid nõudeid; 3) tuleneb TsMS § 230 lg-st 1 poolte kohustus tõendada neid asjaolusid, millele poolte nõuded ja vastuväited tuginevad – vastustaja ei ole koostanud ainsatki akti või muud dokumenti, millega oleks fikseeritud heakorratase. Mõned tuvastamata fotod ja ajaleheartiklid ei saa olla leppetrahvi kohaldamise aluseks. Vastustaja ei ole õiguslikult tõendanud neid asjaolusid, mis võiksid olla aluseks pöördumaks apellandi poole leppetrahvinõudega;

4) ei tulene poolte vahel sõlmitud kokkulepetest mingil moel apellandi kohustus märkimisväärselt parendada ja uuendada vaidlusalust piirkonda. Vastustaja on just sellisele seisukohale leppetrahvi nõudes asunud. Vastav kohustus tooks apellandile kaasa märkimisväärseid kulutusi, mistõttu peaks sellise kohustuse tekkimisele eelnema konkreetne kokkulepe. Käesoleval juhul tuleb lähtuda poolte vahel 11.12.2007 sõlmitud lepingu p 4.1.3 sõnastusest ja sisust, samuti heakorra kriteeriumite määratlemisel Viljandi linna heakorraeeskirjadest ja võlaõiguslikust mõistlikkuse printsiibist. Eeltoodust tulenevalt on leppetrahvinõue 100 000 krooni õiguskaitsevahendina tulenevalt lepingutingimustest ja faktilistest asjaoludest, alusetu; 5) juhul kui eeldada, et leppetrahvi nõue oli kohtusse pöördumise ajal olemas ja sellel oli alus, siis on see ebaproportsionaalselt suur. Vastavale asjaolule viitas apellant ka esimese astme kohtus, kuid otsusest nähtuvalt ei ole kohus apellandi vastavat nõudmist analüüsinud. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Antud asjaoludel ei ole õigustatud leppetrahvi kohaldumine selle maksimummääras.

7.Viljandi linn palub jätta OÜ Timpson Trading apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses apellandi kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on kohus kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme ning rikutud ei ole ka menetlusõiguse norme. Maakohtu otsusega apellandilt välja mõistetud leppetrahv on põhjendatud ja proportsionaalne; 2) on apellant õigesti aru saanud vastustaja leppetrahvinõude alusest. Leppetrahvinõue tugineb asjaolul, et apellant on rikkunud 11.12.2007 sõlmitud lepingu p 4.1.3, millega muudeti 26.09.2005 lepingu p 6.10. Apellant ei taganud kõnealuses piirkonnas viidatud ajaperioodi kestel lepingus nõutavat heakorda. Apellandi väide, et vastustaja pole menetluse jooksul oma seisukohti veenvalt tõendanud jääb vastustajale arusaamatuks. Vastuhagile on vastustaja lisanud koopiad apellandile edastatud kirjadest, mis näitavad selgelt, et leppetrahvinõue on apellandile esitatud ning täiesti alusetu on apellandi väide, et talle ei olnud enne kohtumenetluse alustamist teatatud leppetrahvinõude olemasolust. Kirju, millega apellanti leppetrahvinõude olemasolust teavitati, saatis vastustaja kokku kolm - 18.06.2008, 07.07.2008 ja 21.07.2008. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik, et apellant ei saa kätte kirju, mis on saadetud apellandi äriregistrisse kantud aadressile. HMS § 26 lg 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Riigikohus leidis oma määruses haldusasjas nr 3-3-1-37-03, et juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest või, kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest. Määruses nr 3-3-1-10-04 leiab Riigikohus, et mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele. Ka käesolevas apellatsioonkaebuses kasutab apellant oma aadressina eelpool mainitud postiaadressi. Seega on alusetu apellandi väide kirjade kättesaamise võimatusest. Pigem on tegemist apellandi pahatahtlikkusega ja teadlikult saadetud kirjade eiramisega. Tulenevalt poolte vahel 11.12.2007 sõlmitud lepingu p-st 6.5 muutub leppetrahvi nõue sissenõutavaks ühe kuu jooksul alates omanikupoolse vastava nõude esitamisest. Leppetrahvi nõue esitati 21.07.2008, mis tähendab, et nõue muutus sissenõutavaks alates 22.08.2008. Seega on alusetu apellandi väide, et leppetrahvinõue polnud sissenõutav;

3) jääb apellandi väide, et hoonestusõiguse seadmise lepingus ei ole fikseeritud kinnistul nõutava heakorra detailset ja kvalitatiivset iseloomu, vastustajale arusaamatuks. Lepingu p 6.10 selgitab piisavalt oodatava heakorra iseloomu, sätestades, et apellant peab konkreetsel ajavahemikul võimaldama basseinide ja riietuskabiinide kasutamise ning toitlustuskoha toimimise. Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes peaks olema selge, et vastustaja ei saa lugeda piisavalt heakorrastatuks kinnistut, kus basseini ääred ja riietuskabiinid on korrastamata, kinnistu heakorrastamata, hein niitmata ning toitlustuskoht suletud. Lepingu eesmärgiks oli luua suvitamiskoht toimiva toitlustuskohaga, kus linnakodanikud saaksid meeldivalt vaba aega veeta. Kinnistul valitsev reaalne olukord on näha fotodelt, mis said tõenditena kohtumaterjalidele lisatud. Fotodelt nähtav seisund ei meelita ühtegi inimest basseinide äärde vaba aega veetma, sest sisuliselt puudub vaba aja veetmise koht. M. Timpsoni ühekordset heakorrastustööde läbiviimist, mis seisnes kinnistul heina maha niitmisega, ei saa kuidagi lugeda piisavaks heakorra tagamiseks. Lepingu p-s 6.10 on piisavalt lahti seletatud kinnistul nõutava heakorra detailset ja kvalitatiivset iseloomu ning on alusetu väita, et olemasolev sõnastus ei kohusta apellanti üldse mitte mingisugust heakorda kinnistul tagama. Samal ajal ei ole korrektne ka apellandi väide, et pooltevahelistest kokkulepetest ei tulene mingisugust kohustust vaidlusalust piirkonda uuendada või parendada. Selline kohustus on tegelikult hoonestusõiguse lepingu p-s 6.10 sätestatud; 4) on apellandi väide, et leppetrahv on ebaproportsionaalselt suur, alusetu. Vastustaja võttis 22.01.2009 heakorrastustöid teostavalt ettevõttelt AS Floreas hinnapakkumise, et selgitada välja kui palju läheks maksma kinnistul valitseva olukorra likvideerimine ja piisava heakorra tagamine ehk teisisõnu, kui suuri kulutusi peab vastustaja kandma, et likvideerida apellandi poolt täitmata jäetud lepinguliste kohustuste tagajärgi ning hoida kinnistut oma vahenditega korras. Kõnealune kinnistu asub Viljandi linna territooriumil ja vastustajal on kohustus tagada selle kinnistu heakord. AS Floreas hinnapakkumine kinnistu korrashoidmise jaoks perioodil 1. mai – 1. oktoober, mis on lisatud ka kohtumaterjalidesse, oli 126 205 krooni. Tegemist on summaga, mis kulub vastustajal ühel hooajal tagamaks kõnealuse kinnistu korrasolek. Seega ei ole leppetrahv 100 000 krooni ebaproportsionaalselt suur. Pigem võiks leppetrahvi pidada ebaproportsionaalselt väikeseks kui võrrelda seda kulutustega, mida tuleb vastustajal kanda seoses sellega, et apellant oma lepingulisi kohustusi ei täida. VÕS kommenteeritud väljaande kohaselt on leppetrahvi funktsiooniks muuhulgas ka lepingu kahjustatud poolele kahju hüvitamise funktsioon. Vastustaja on selgitanud, millises ulatuses on ta kahju saanud tulenevalt apellandipoolsete kohustuste mittetäitmisest. Leppetrahvi vähendamise taotluse eelduseks on, et apellant peab veenvalt ära tõendama leppetrahvi summa ebaproportsionaalsuse võrreldes vastustaja kahjuga. Apellant ei ole veenvalt tõendanud, et vastustaja kahju on väiksem kui apellandilt nõutav leppetrahvi summa. Seega tuleks jätta apellandi leppetrahvi vähendamise taotlus rahuldamata

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on apellatsioonkaebus esitatud maakohtu selle osa peale, millega rahuldati Viljandi linna vastuhagi ja mõisteti OÜ-lt Timpson Trading välja leppetrahv 100 000 krooni. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
22.oktoobri 2010 otsus muutmata. Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks.

9.1.Maakohus on õigesti leidnud, et apellant on 18.06.2008 ja 07.07.2008 kirjad ning 21.07.2008 leppetrahvi nõude kätte saanud ning apellandi viide TsÜS § 69 lg-le 3 ei ole asjakohane Antud juhul on kohaldatav TsÜS § 70, mille kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Pooltevahelise lepingu p 6.4 teise lause kohaselt leppetrahv kuulub tasumisele ühe kuu jooksul arvates omaniku poolt vastava nõude esitamisest. Asja materjalidest nähtuvalt esitas Viljandi linn kostja vastu maakohtusse vastuhagi leppetrahvi väljamõistmiseks 10.12.2008 ning apellant sai vastuhagis sisalduva leppetrahvi nõude kätte 17.12.2008. Seega oleks leppetrahvi nõue sissenõutav ka üksnes vastuhagi kättesaamisega ning maakohus oli pädev vastuhageja nõuet läbi vaatama.
9.2.Maakohus tuvastas, et apellant rikkus pooltevahelise lepingu p 6.2 ja p 6.10. Lepingu p 6.2 kohaselt on hoonestaja kohustatud hoidma hoonestuse ja kinnistu, s.h basseinid, alaliselt heas seisukorras ning lepingu p 6.10 kohaselt hoonestaja kohustub hoonestusõiguse tähtaja jooksul tagama iga-aastaselt vähemalt ajavahemikul 01.mai-01.oktoober basseinide ja riietuskabiinide kasutamise võimaluse ning hoones toitlustuskoha toimimise. Apellandi seisukoht, et Viljandi linn ei ole tõendanud lepingu p-des 6.2 ja 6.10 märgitud kohustuste rikkumist, on põhjendamatu. Viljandi linna esitatud 09.06.2008 ja 08.08.2008 fotod (t.l 86-92) ning ajalehes Sakala 10.06.2008, 12.08.2008 ja 17.09.2008 avaldatud artiklid (t.l 93-95) on käsitletavad dokumentaalsete tõenditena TsMS § 229 lg 2 tähenduses ning need tõendavad lepingu p-des 6.2 ja 6.10 märgitud kohustuste täitmata jätmist apellandi poolt ajavahemikul juunist-septembrini 2008. a. Apellandi väide, et Uueveski basseinid ja nende ümbrus vastas mõistlikule heakorrastandardile, ei ole kooskõlas Viljandi linna esitatud tõenditega. Maakohus on õigesti märkinud, et apellant ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Vaidlustatud otsusest ei tulene, et apellandilt oleks nõutud leppetrahvi vaidlusaluse piirkonna uuendamise ja parendamise kohustuse rikkumise eest ning seetõttu ei ole apellandi sellekohane väide asjakohane.
9.3.Põhjendatud ei ole hageja väide, et leppetrahvi suurust 100 000 krooni tuleb VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada. Riigikohus on 14.06.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 asunud seisukohale, et kostja, kes esitas viivise vähendamise taotluse, on kohustatud tõendama, et viivise suurus on ebaproportsionaalne. Sama põhimõte kehtib ka leppetrahvi vähendamise taotluse lahendamisel. Apellant on vastuses vastuhagile (t.l 69) märkinud, et leppetrahv 100 000 krooni on ebaproportsionaalne. Samuti on apellant apellatsioonkaebuses väitnud, et leppetrahv on ebaproportsionaalne ning VÕS § 162 lg 1 alusel võib seda vähendada. Samas ei ole apellant täitnud TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud kohustust ega esitanud tõendeid või põhistusi, mille alusel saaks kohus hinnata, kas nõutud leppetrahv on ebamõistlikult suur või talle üleliia koormav. Seetõttu puudub ka ringkonnakohtul võimalik kaaluda apellandi väidet, et temalt väljamõistetud leppetrahv on ebamõistlikult suur ning apellatsioonkaebus tuleb ka selles osas jätta rahuldamata. Ringkonnakohus juhib apellandi tähelepanu sellele, et Viljandi linn vastuhagi esitajana on leppetrahvi suurust 100 000 krooni põhjendanud ning esitanud selle kohta ka vastava tõendi.
10.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium