Narva linna avaldus täisealisele isikule seatud eestkoste pikendamise, eestkostja ametist vabastamise ja uue eestkostja määramise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Avaldaja: Narva linn (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) /rk 75009148, asukoht Linda 4, 20309 Narva; e-post [email protected]/ Avaldaja esindaja: Tatjana Zelenjajeva Puudutatud isikud: V I (isikukood XXX, asukoht: SA Narva-Jõesuu Hooldekodu, Metsa 5, 29021 Narva-Jõesuu) M I (eestkostja) (IK XXX, elukoht XXX) A I (isikukood XXX, Elukoht: XXX) Z K (IK XXX, elukoht XXX) Vladimir Ilini esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa (OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo, Turuplats 3, 44310 Rakvere, e-post: advokaadibü[email protected])
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada. 1 (7)
• • •
•
2-09-70233
2.Pikendada V I (isikukood XXX) üle seatud eestkostet viieks aastaks alates määruse tegemisest.
3.Vabastada ametist V I eestkostja M I (IK XXX).
4.Määrata V I eestkostjaks Z K (IK XXX), kellele anda esindusõigus eestkostetava V I suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
6.Z K on V I seaduslik esindaja ning on kohustatud: • kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1); teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2); esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt
31.mail 2011.a. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS § 202, § 184); esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 31. jaanuaril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PKS § 202, § 194 lg 2); teatama kohtule oma elukoha muutusest (PKS § 202, § 193 lg 1).
7.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 14. aprillil 2016.a.
8.Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.
9.V I on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
10.Jätta kõik avaldaja menetluskulud tema enda kanda, ülejäänud menetluskulud jätta riigi kanda.
11.Saata kohtumäärus avaldajale, Anti Aasmaale, A I ja M I teadmiseks ning Z K täitmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu) esitas 05. jaanuaril 2011.a Viru Maakohtule avalduse täisealisele V I seatud eestkoste pikendamiseks, eestkostja ametist vabastamiseks ja uue 2 (7)
2-09-70233 eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt V I põeb dementsust. Temal on häiritud vaimne tegevus.
2.Narva Linnakohtu 29.09.2006 määrusega seati V I üle eestkoste kolmeks aastaks ja määrati tema eestkostjaks noorem poeg A I, kelle eestkostja volitused lõppesid 29.09.2009. A I ei ole nõus pikendama isa V I suhtes eestkostja ametiaega. Viru Maakohtu 09.09.2010määrusega oli V I eestkostjaks üheks aastaks määratud tema vanem poeg M I. Avaldaja on seisukohal, et M I ei täida korralikult eestkostja ülesandeid, tegutseb eestkostetava huvidega vastuolus. Nii avaldaja kui ka eestkostetava V I teenuseosutajal, mis on SA Narva Jõesuu Hooldekodu, puudub kontakt V I eestkostjaga M I, kes ignoreerib avaldaja poolt edastatud kutseid. Avaldaja on seisukohal, et eestkostja ülesannete jätkumine kahjustaks eestkostetava huve. Seoses sellega teeb avaldaja kohtule ettepaneku vabastada M I eestkostja ametist. ja määrata
3.Avaldaja teeb kohtule ettepaneku määrata V I eestkostjaks Z K, kes andis vastava nõusoleku. Avaldaja on seisukohal, et Z K isikuomadused ja võimed sobivad kohtu poolt määratud ülesannetes V I huvide kaitsmiseks. Avaldajal puudub informatsioon teiste isikute kohta, kes oleks nõus eestkostja ülesandeid täitma V I suhtes. Menetluse käik
4.Viru Maakohtu 13.01.2011.a kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse ning küsiti arvamust puudutatud isikutelt, samuti määrati V I riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaat Anti Aasmaa.
5.Z K esitas 31.01.2011 kohtule oma seisukoha, milles palub rahuldada esitaud avaldus. Samuti teatab ta, et töötab alates 05.04.2010 Narva linna Sotsiaalhoolekandekeskuses käsunduslepingu alusel ning on nõus olema V I eestkostjaks. Ekspertiis 31.05.2010 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 13 nähtub, et V I kannatab ajutrauma järgse dementsuse (nõrgamõistuslikkuse) all ning peale selle esineb tal veel epilepsia. V I vaimne seisund ei võimalda tal aru saada oma tegude tähendusest ning neid juhtida. Ta pole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Tema suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine, kes peab aitama tal toime tulla igapäevaelu korraldamisega, langetama tema eest otsuseid ja tegema tehinguid. V I vajab eestkostet elu lõpuni. V I ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil, samuti ka tema tavalises keskkonnas, kuna temaga puudub adekvaatne sõnaline kontakt ja ta võib ärrituda. Ärritumine on kahjulik tema vaimsele seisundile. V I esindaja arvamus
6.V I riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa esitas kohtule 16.03.2011.a kirjaliku seisukoha. Seisukoha kohaselt Esindaja külastas ja kuulas V I ära 3 (7)
2-09-70233 08.03.2011 Narva-Jõesuu hooldekodus. V I sõnade kohaselt pole ta Narva-Jõesuus kunagi viibinud ning elab hoopis Leningradi oblastis Kvastova külas ristiema juures. M I on tema sõnade järgi tema poolvend, kuna ta pole kunagi abielus olnud ega lapsi saanud. Viimati kohtus ta enda sõnade kohaselt M I mitu aastat tagasi.
7.Esindaja kuulas M I ära telefoni teel. Viimane teatas, et tema ei ole enam eestkostja, kuna ei soovi eestkostja ülesandeid täita. Esindaja on veendunud, et seetõttu tuleb senine eestkostja oma ülesannete täitmisest vabastada, kuna ta ei soovi olla eestkostja.
8.Esindaja leiab, et Narva linna avaldus V I eestkoste pikendamiseks on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. M I tuleb vabastada eestkostja ülesannetest ning määrata V I eestkostjaks Z K. Eestkostja kandidaadi ärakuulamine
9.24. märtsil 2011.a kuulas kohus ära eestkostja kandidaat Z K telefonil nr. XXX, kes teatas kohtule, et ta külastab V I 2 korda nädalas seoses rehabilitatsiooni plaani ümbervaatamise vajadusega selle pikendamiseks, ta ei tunne ära oma poegi. M I tegutses V I huvidega vastuolus. Ta kardab, et isa tuleb tagasi koju. V I vajab pidevat järelevalvet, kõrvalabi olmeprobleemide lahendamisel, söögi valmistamisel, dokumentide vormistamisel. Puudutatud isik Z K on nõus olema V I eestkostjaks. Z K palus lahendada avaldus kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja saata talle kohtulahend. Avaldaja esindaja ärakuulamine
10.Kohus kuulas 24.03.2011 ära avaldaja esindaja Tatjana Zelenjajeva telefonil 356 9411. Avaldaja esindaja teatas, et avaldaja jääb oma avalduse juurde. Praegune eestkostja, V I vanem poeg ei täida oma kohustusi. Korter on vormistatud V I nimele. Linn kavatseb esitada V Il poegade vastu elatishagi. Avaldaja esindaja palus lahendada avaldus kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja saata avaldajale kohtulahend. Eestkostja ärakuulamine
11.Kohus kuulas 24.03.2011 ära eestkostja M I telefonil nr. XXX. Eestkostja teatas, et oli nõus hakkama eestkostjaks 1-aastaks, kuid tal ei ole aega sellega tegeleda. Ta hakkas korjama dokumente kui ei viinud seda lõpuni. Enam pole ta nõus olema oma isa eestkostja ning palub ta vabastada eestkostja volitustest. Eestkostja palus lahendada avaldus kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja saata temale kohtulahend.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära avalduse esitaja esindaja, eestkostja ja eestkostja kandidaadi seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4 (7)
2-09-70233
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses.
14.Avaldaja nõudeks on täisealise isiku üle seatud eestkoste pikendamine, eestkostja ametist vabastamine ja uue eestkostja määramine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
15.TsMS § 229 lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. 31.05.2010 Aleksandr Spivak poolt koostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 13 kohaselt kannatab V I ajutrauma järgse nõrgamõistuslikkuse (dementsuse) all. Peale selle esineb tal veel epilepsia. Vaimne seisund ei võimalda V I oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid.
16.PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust.
17.TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. 31.05.2010.a ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 13 kohaselt V I ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ning ka tema tavalises keskkonnas, kuna temaga puudub adekvaatne sõnaline kontakt ja ta võib ärrituda. Ärritumine on kahjulik tema vaimsele seisundile. Kuna eksperdi väitel V I tervislik seisund ei võimalda tema ärakuulamist ei pea kohus põhjendatuks tema ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu.
18.PKS § 197 lg 1 kohaselt võib kohus eestkostja vabastada, kui eestkostja oma kohustuste olulise rikkumise tõttu või muul põhjusel ei vasta enam eestkostjale esitatavatele nõuetele või kui eestkostja ülesannete jätkumine kahjustaks eestkostetava huve. Lg 2 kohaselt kohus vabastab eestkostja omal algatusel või õigustatud huvi omava isiku taotluse alusel. Kohus võib eestkostja vabastada ka eestkostja enda avalduse alusel. Esitatud avalduses palub Narva linn vabastada M I V I eestkostja ametist, kuna ta ei täida korralikult eestkostja ülesandeid ning tegutseb eestkostetava huvidega vastuolus. 5 (7)
2-09-70233 24.03.2011 ärakuulamisel kinnitas M I kohtule, et ei soovi olla V I eestkostja ning palub ta vabastada eestkostja kohustustest.
19.PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
20.Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Kohus kuulas Z K isiklikult ära, ta on nõus olema V I eestkostjaks. Kohus on veendunud, et Z K on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et ta sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata V I eestkostjaks Z K. PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt Z K ei saa määrata eestkostjaks, kohus ei tuvastanud.
21.V I esindaja on arvamusel, et V I üle eestkoste seadmine on tema huvides, ta ei ole võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ja huve ning vajab eestkoste seadmist. Kohus ei pidanud võimalikuks kuulata V. I ära ei kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas, kuna eksperdi arvamuse kohaselt võib V. I ärakuulamise käigus ärrituda, mis omakorda kahjustab tema tervist.
22.Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
23.Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada V I kõigi asjade ajamiseks, kohus keelab V I kõikide tehingute tegemise ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
24.PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab V I üle eestkoste tähtajaga 5 aastat, s.o kuni 14.04.2016.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise.
25.TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta 6 (7)
2-09-70233 esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Menetluskulud
26.Vastavalt TsMS § 172 lg 3 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad riigi kanda.
27.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS, § 525 lg 1, lg2, § 526, § 530, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt.