Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-09-70233
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu) /registrikood 75009148, aadress Linda 4, 20309 Narva/ Asjast puudutatud isikud: • V I /isikukood XXX, viibimiskoht: SA Narva-Jõesuu Hooldekodu, Metsa 5, 29021 Narva-Jõesuu/ Puudutatud isiku V I esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Eduard Bulattšik /OÜ Advokaadibüroo Bulattšik, asukoht Põhje-Allee 1216, 30324 Kohtla-Järve/ • M I /isikukood XXX, elukoht: XXX/ • A I /isikukood XXX, elukoht: XXX/
Narva Linna (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus V I üle eestkoste seadmises
Tsiviilasi nr 2-09-70233 Viru Maakohtu 09.09.2010 määrus
Menetluskulud
KÄIK 23.12.2009.a Narva linna Sotsiaalabiameti poolt kohtule esitatud avalduse kohaselt on V I töövõimetuspensionär ja on psühhiaatri jälgimisel alates 07.04.2004.a. Tal on orgaaniline dementsus, epilepsia ja on määratud sügav puue. V I vajab oma vaimse seisundi tõttu igapäevases elus järelvalvet, juhendamist ja kõrvalabi suhtlemisel ning olmeprobleemide lahendamisel. Haiguse tõttu ei ole ta võimeline kasutama oma õigusi ja ei ole võimeline mingeid tehinguid sooritama. V I vajab oma psüühilise seisundi tõttu erihoolekandeteenuse osutamist ning enda üle eestkoste seadmist tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Avaldaja palub seada V I üle eestkoste üheks aastaks ja määrata tema eestkostjaks M I. Kohus määras 22.01.2010 määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. V I psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati 31.05.2010 riiklikult tunnustatud eksperdi Aleksandr Spivaki poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis (ekspertiisiakt nr. 13). Kohus küsis lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 525 lg 3 M I arvamust tema eestkostjaks määramise kohta. M I ei vaielnud vastu enda eestkostjaks määramisele V I, kuid on nõus eestkostjaks olla 1 aasta jooksul. Kohus küsis lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 523 Narva linna Sotsiaalabiameti arvamust, kes ei vaielnud vastu M I eestkostjaks määramisele V I. Narva linna Sotsiaalabiamet on arvamusel, et V I ei saa oma tegusid õigesti hinnata ja neid juhtida ning ta ei ole võimeline sooritama mingeid tehinguid. Iseseisva eluga ta toime ei tule. Oma tervisliku seisundi tõttu vajab ööpäevaringset hooldust, kõrvalabi ja järelvalvet. 2(4)
Tsiviilasi nr 2-09-70233 Viru Maakohtu 09.09.2010 määrus
Kohus, kuulanud ära avaldaja, eestkostetava esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 173 lg 1 kohaselt eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel. Kohus võib pöörduda valla- või linnavalitsuse poole eestkostjaks sobiva isiku leidmiseks. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 13 nähtub, et V I kannatab ajutrauma järgse dementsuse (nõrgamõistuslikkuse) all ning peale selle esineb tal veel epilepsia. V I vaimne seisund ei võimalda tal aru saada oma tegude tähendusest ning neid juhtida. Ta pole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Tema suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine, kes peab aitama tal toime tulla igapäevaelu korraldamisega, langetama tema eest otsuseid ja tegema tehinguid. V I vajab eestkostet elu lõpuni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V I on piiratud teovõimega. Tema huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul (PKS § 204 lg 4). M I on andnud oma nõusoleku tema eestkostjaks määramise kohta. Kohus arvestades ka sellega et M I on V I vanem poeg, leiab et M I sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Ekspertiisiakti kohaselt ei võimalda V I vaimne seisund teda kohtuistungil ja tema tavalises keskkonnas ära kuulata. Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada.
3(4)
Tsiviilasi nr 2-09-70233 Viru Maakohtu 09.09.2010 määrus
Lähtudes ekspertiisiaktist ei pidanud kohus võimalikuks V I ärakuulamist. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. PKS § 186 lg 1 kohaselt kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Vastavalt TsMS § 478 lg 1 ja 526 lg 1 kohus määrab eestkostja määrusega. Kohus määrab V I eestkostjaks M I üheks aastaks, ehk kuni 09.09.2011, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). TsMS § 531 lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 172 lg 3 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad riigi kanda.
Tamara Šabarova Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.