2-09-65700/39 - TSÜS - Isiku paigutamine haiglasse - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-09-65700 Ma ei saa enam kirjutada ka. Ei saa pliiatsit hoida. Telefonikaart on olemas, see on otsa saanud, ei tea, kuidas helistada. Telefoni kinkis vend. Kui Jämejalas olin, siis käis ja kinkis. Vennal mingi naisterahvas on, kas lapsed on, ei tea. Narvas mõnda aega sain ise teha kõike, siis enam ei saanud. Teil on hea olla - olete terved inimesed, kõrgharidusega. Mul ei ole haridust. Olen käinud erikoolis, 9. koolis, kutsekoolis. Narva kutsekoolis tegin endale tätoveeringud. Õppisin maalritööd. Narvas igal pool olen töötanud: elektrijaamades, ehituse peal põhiliselt, laadijana ka. Ei tea, mis Narvas mu toast sai. Seal on mingid nunnad nüüd. Siin sanitarid joovad, käivad purjus tööl. Narvas sain mõnda aega pensioni ja töötasin ka. Nüüd ei saa iseendaga toime tulla. Keegi ei aita siin, pole isegi sõpru. Kõik on minust loobunud. Ma söön seda sööki nagu muru. Ei tunne maitset. Siin on sanitar Igor, ta joob, kardan teda. Kardan absoluutselt kõiki, teid ka kardan. Surma kardan, et keegi teeb midagi halba mulle. On tehtud juba. Eile läksin tee peale, sanitar oli purjus, võttis mul turjast kinni nagu lapi. Tahtsin Narva minna. Mul on skleroos. Ma ei tunne enam rõõmu suitsude üle, toidu ega ravimite üle - jõuga topin neid. Sigaretid mõjuvad halvasti mu tervisele, aga suitsetan. LD-d. Ei mäleta, mis maksavad. Euroopas on eurod, selline tunne, et pole pea otsas, vaid maakera. Edgar Savisaar, Moskvas on Putin, Medvedev. Ameerikas Obama. Nüüd ma suitsetan vähem. Ostsin neljapäeval kalja ja kommi ja paki suitsu. Mulle antakse, mida saab selle raha eest. Poes kulus kas 8 või 9 eurot. Narva jäi diivan, kapp. Nüüd mul pole mitte midagi vaja enam. Mul on siin halb olla. Narvas psühhiaatriahaiglas oleks parem. Ma nüüd põhiliselt ainult laman, vaevu-vaevu liigun. Nikotiin on ajud mürgitanud. Nii ta ongi, et valetatakse. Mul aju natuke töötab veel. Psühhiaater rääkis, et 23.-ndal kohus otsustab. Urmas ütles, et 29.-ndal. Siin Ljudmilla psühhiaater, ütles, et aasta lisati. Siin mõnitatakse mind moraalselt. Oleks hea, kui keegi toetaks. Glebov - kirurg, vene inimene, vaatas polikliinikus mu jalgu üle. Seal oli Makarova. Mul olid nibud erinevad, tõmbasin need niidiga katki. Kirurg Makarova aitas mind. Oleks hea, kui keegi aitaks poes käia. Selline tunne, et siin olen nagu kodututega koos. Olen kodututega koos elanud, külmetasin jalad ära. Kardan, et mind pannakse kartsa kinni. Mina ei märatse. V T võiks olla abistaja, ta on sotsiaaltöötaja. Mulle öeldi siin, et minu sotsiaaltöötaja. Ei kujuta ette, palju vaba raha peaks kuus olema, et toime tulla. Ei tea, palju korteri eest vaja maksta. Narvas ma põhimõtteliselt võlgu ei jäänud. Ma töötasin. Mul on tunne, et ma kellegile millegi eest ei pidanud maksma, sest aitasin kirikut ehitada. Nõukogude ajal võtsin inimestelt võlgu. Mulle meeldis õlut juua. Tean, et kõik joovad. Vaatan eesti, vene kanaleid, mitte millestki aru ei saa, mis toimub. Ei mäleta, et oleks olnud, et keegi mu raha ära oleks võtnud. On olnud, et kunagi olin võimeline helistama telefoniga, nüüd pole. Laadisin täis. Riiulil on seal kommid, ei taha neid ka, ei tunne rõõmu enam. Juba telefon ei tööta, ei ole võimeline koodi sisestama. 3 (13)

2-09-65700 Ma ei tea, kas ema ja isa on elus või surnud. Mind kasvatati lastekodus, venda ka. Õde suri ära, sest jõi palju viina. Te lihtsalt tunnete mulle kaasa, räägite minuga nii. Vene ajal ostsin omale jope, ei mäleta. Autot ei ole. Mopeed Riga 7 oli. Miks mu perekonnanimi K on - lev on vene keeles lõvi. Pankadest aktsiaid ei ostnud, maja ja autot ei ole ostnud. Lastekodus isa käis mind vaatamas, oli kogu aeg vait, võttis mind sülle. Õigeusu kiriku ees lõi risti ette ja käskis mul Jeesus Kristust musitada. Ma ütlesin, et ei tee seda. Isa palvetas nurgas ikooni ees, suudles seda. Ma ei saa aru, miks nad neid musitavad. Mul on siin ka väike ikoon. Mul on kõik haigused, praktiline meditsiin ei saa aidata. Ma ei tee mitte midagi, mul on peas skleroos, natuke veel mälu on. Ja selle Marina pärast vigastasin käe. Ei teagi, kas see naine seda väärt oli. Ei tea, kas praegu enam kellegi pärast end lõiguks. Midagi ei tee ma siin. Vene raadiot kuulan, see pannakse kogu aeg kinni. Valeri Pavlovitš, Tamara Matvejevna, Nelli Sergejevna olid mu õpetajad. 9. koolis direktor - ta oli grusiin ütles mulle, et sa võid ajaloos mitte käia, muusikas ka. Huvitusin humanitaarteadusest. Käisin fuüsikainstituudis vaatamas. Jaapani maavärinast kuulsin. Televiisorist vaatasin ja raadiost kuulasin. Ei tea, kuidas seda öelda - eesti keel on kultuurne keel, aga sõimatakse ebatsensuurselt. Mind võiks vist lubada välja. Paneks viimased asjad kokku, las annavad piletiraha, sõidan Narva. Kõigepealt lähen kirikusse. Hambad valutavad. Rein peksis mind. See, kes maalib. Ütles, et ma pole Sulle naisterahvas, tahtsid mind öösel ära tappa. Arvan, et tahan Narva minna. Mis hakkab seal toimuma, ei tea. Vend ütles, et ei saa enda juurde võtta, ta elab naisterahvaga. Narvas elab rohkem venelasi. Ühest talist varastasin koti meega. Tahaksin olla võib-olla Sillamäel, seal on selline koht. Kohtu tähelepanekud P K suhtes: Võrreldes 27. oktoobri 2010 toimunud ärakuulamisega on P. K muutunud nukramaks ja kartlikumaks, räägib põhiliselt oma muredest ja hirmudest. On selgelt arusaadav, et P. K tajub oma haiguse tõsidust: tema jutt sellest, et tal on kõik haigused, ei ole mitte haige isiku liialdus, vaid adekvaatne arusaamine. Ravivajadust ei eita, soovib arstide abi, on mures oma tervise pärast. P K kogu ärakuulamise kestel on värisev. Kui kohus tal lahkuda lubab, tuleb ta ära saata. Mõne aja pärast tuleb ta omaalgatuslikult ise tagasi ja soovib veel rääkida. Osakonna vanemtegevusjuhendaja Urmas Reinberg kohtule: teda ei saa lasta vabadusse välja, aga hooldusele vabas osakonnas. Toetatud elamisele oleks palju.

2-09-65700 Esindaja on tutvunud ka kohtunik Ülle Raagi poolt teostatud P K ärakuulamise protokolliga. Protokollist nähtub, et kohtuniku jaoks on olnud selgelt arusaadav, et P K tajub oma haiguse tõsidust, ravivajadust ei eita, soovib arstide abi, on mures oma tervise pärast. Vanemtegevusjuhendaja Urmas Reinberg on kinnitanud, et P K ei saa lasta vabadusse, kuid ta sobib hooldusele vabas osakonnas. Ohtlik ta ei ole. Hooldekodu tingimustes on ravimite võtmine kontrolli all. Käesoleva hetke seisuga ei ole esindaja käsutuses kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti ega ole teada eksperdi arvamus P K kinnisesse asutusse paigutamise vajaduse osas. Samas juhin tähelepanu, et lähtudes Riigikohtu poolt kujundatud seisukohast on eksperdiarvamus kohtule mitte siduv tõend, vaid ainult üks tõenditest, mida kohus peab koos teiste tõenditega kriitiliselt analüüsima (Riigikohtu seisukoht 2. märtsi 2007.a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1145-06 ning 10. oktoobri 2007.a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-81-07). Esindaja leiab, et antud asjas on juba piisavalt teisi tõendeid, et kujundada seisukoht esitatud avalduse osas. Esindaja leiab, et Narva Linnavalitsuse avaldus ei ole põhjendatud ning antud hetkel puudub alus ja vajadus P K kinnises asutuses viibimise tähtaja pikendamiseks. Isiklikul ärakuulamisel veendus esindaja, et P K ei ole küll igakülgselt õigesti orienteeritud, tema jutt võib muutuda kohati seosetuks ning tal ilmselt ei ole arusaamist haigusest, mida ta põeb paranoidne skisofreenia, kuid eeltoodu ei ole veel piisav tema eraldamiseks ühiskonnast ja kinnisesse asutusse paigutamiseks. Dr Ljudmilla Väre kirjaliku tõendi, vanemtegevusjuhendaja ütlustega ning nii esindaja kui kohtuniku ärakuulamisega on leidnud kinnitust asjaolu, et P K ei ole ohtlik endale ega teistele. Narva Linnavalitsuse avaldus on P K ohtlikkuse osas motiveerimata. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama ja 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. P K puhul ei ole eelnevalt loetletud eeldused täidetud. Arusaadavalt võib P K käitumine muutuda alkoholi tarvitades ning ta võib alkoholi mõjul muutuda ohtlikuks endale või teistele, kuid lähtuda tuleb käesoleva ajahetke olukorrast. Riigikohus on oma lahendites kujundanud seisukoha, et isiku ohtlikkust tuleb tõlgendada kitsamas mõttes. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 3. oktoobri 2007.a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-83-07 ja 10. oktoobri 2007.a lahendis nr 3-2-1-81-07 PsAS §-i 11 analüüsides leidnud, et isiku ohtlikkust enda või teiste elule, tervisele või julgeolekule tuleks hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt. Ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (st isik võib kõige lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks) ning samuti see, et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline.

Viru Maakohtu 10.03.2011 määrusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis (tl 98100). 28.03.2011 esitas SA TÜK Psühhiaatriakliiniku ekspert Jelena Tarnovskaja Viru Maakohtule eksperdiarvamuse nr 49 P K kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamise põhjendatuse osas (tl 147-150). Eksperdi arvamuse kohaselt kasutatud materjalidest on teada, et uuritav sündis Jõhvis. Kuni 3-nda eluaastani elas koos vanematega, hiljem kuni 7 a vanuseni - Narva-Jõesuu Lastekodus. Enda sõnul oma vanemaid eriti ei mäleta, arvab, et nad võisid tarvitada alkoholi. Uuritaval on olemas 5 a vanem vend, kes Paveli sõnade järgselt elab käesolevalt Tallinnas, tarvitab rohkelt alkoholi, oma perekonda ei oma. Venna kaksikõde on surnud 4-5 aastat, tagasi alkoholi tarvitamise tagajärgedesse. Õetütrega uuritav ei suhtle. Alates 7. eluaastast P K asus elama Narva Lastekodusse, käis tavakoolis. Käitumisprobleemide tõttu 3-ndas või 4-ndas klassis oli suunatud edasiseks õppimiseks Tapa Erikooli. Uuritava sõnul sealt ta umbes pooleaasta pärast sattus uuringutele Tallinna Psühhiaatriahaiglasse. Peale haiglat jätkas õpinguid Tapa, Tallinnas, Narvas, Leningradis, hiljem ka Jämejalas. Raviks oleval saanud erinevatel aegadel pipolfeni, radedormi, tisertsiini, aminasiini, haloperidoli, diasepaami, možeptili, depoo preparaate. Haiguse ajal proovis töötada haljastuses ja teha juhutöid. Ütleb, ei alates 2000.a. enam ei tööta, on invaliidsuspensionil. Tunnistab, et kodus elades ravimeid ei tarvitanud, võtnud alkoholi. Enda sõnul on viibinud kunagi kinnipidamisasutuses Leningradis, on elanud Narva-Jõesuu Hooldekodus, Sillamäe Hooldekodus, Auvere Hooldekodus. Enda sõnul sealt põgenes, laks jälle Narva tagasi. Enne Jämejala Haiglasse sattumist elas Narvas varjupaigas. Täpsemalt sündmuste järjestust, daatumeid ei oska meenutada. Peale sundravilt vabanemist oli uuritav paigutatud kohtumääruse tsiviilasjas nr. 2-09-65700 alusel Võisiku Hooldekodusse kuni 29.03.201l.a. Määrusest võib lugeda, et P K oli korduvalt ravil erinevates hooldekodudes ning alates 1984.a. on püsivalt töövõimetu. Viru Maakohtu 12.12.2007.a. kohtumäärusega asjas nr 1-07-14832 paigutati P K sundravile kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni SA Viljandi Haigla Jämejala psühhiaatriahaiglasse. SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku sundravi osakonna juhataja Siim Kaili arvamusel vajab P K paigutamist, tugevdatud järelvalvega hoolekandeasutusse ning tema sundravi jätkamine ilma hoolekandeteenuseta kinnises asutuses ei ole otstarbekas. 7 (13)

2-09-65700 Erandkorras ärakuulamisel ei tunnistanud P K oma haigusi ning avaldas soovi elada korteris, tema ei saanud aru, miks peab 1.a olema hoolekandekodus. Narva linna avalduse kohaselt (03.03.2011.) uuritav on kodutu, tema ajutine eestkostja, kes töötab Narva linna Sotsiaalhoolekandekeskuses, ei ole suuteline korraldada oma eestkostetavale piisaval määral ravi, hooldust, ja järelvalvet ilma temale erihooldusteenuste osutamiseta. Avaldaja palub kohut pikendada üle aasta võrra P K erihooldekodusse tugevdatud järelvalvega hooldusteenusele paigutamise tähtaega. Võisiku Hooldekodu juhi Katrin Averjanovi teates Sotsiaalkindlustusametile (07.11.2010) on mürgitud, et hooldekodus viibimise ajal on kliendi psüühiline seisund püsinud stabiilsena. Melepetteid ja luulumõtteid ei avalda. Mõttekäik adekvaatne, sihipärane. Haiguskriitika olemas. Käitumiselt rahulik, impulsiivsust, agressiivseid tendentse pole esinenud. Hooldekodu korrale on allunud. Võisiku Hooldekodus psühhiaater L. Väre kirjelduse kohaselt (09.12.2010.a.) P K viibib Võisiku Hooldekodus ööpäevaringsel tugevdatud järelvalvega hooldusteenusel alates 04.06.2010.a. diagnoosiga paranoidne skisofreenia. Selle aja jooksul kliendi psüühiline seisund on stabiliseerunud. Mõttekäik loogiline, sihipärane. Käitumiselt adekvaatne, rahulik. Pahurusi, impulsiivsust pole esinenud. Sõbralik, abivalmis. Personali korraldustele on allunud. Mälu käepärane. Eeltoodust lähtudes dr. L. Väre leiab, el P K ei vaja ööpäevaringset tugevdatud järelvalvega hooldusteenuse jätkamist, kuid oma psüühilise seisundi poolest vajaks ööpäevaringsel hooldusteenust, kus on tagatud järjepidev ravi. Raviks saab Cyclodoli 6 mg/p, diasepaami 15 mg/p, Truxali 100 mg/p, Haloperidoli 50 mg x 2 kuus. Võisiku Hooldekodu osakonna tegevusjuhendaja sõnul osakonnas uuritav ravimeid ei võta, sülitab välja. Ekspertiisile eelneval päeval läks üle aia kergesti riietes, üritas põgeneda. Vahel osakonnas kirub omaette. Varastab asju teiste klientide käest, on saanud kolki. Viiteid meelepetetele ei olnud. Ei tunneta, et magab, väidab, et ei saa magada. Seisund küll võrreldes saabumisega paremaks läinud. Osakonnas pigem omaette, eriti ei suhtle. Võisiku Hooldekodu vanemtegevusjuhendaja Urmas Reinberg teatas 03.03.2011 eestkosteasutust, et 02.03.11 Pavel pani toime tõsise režiimi rikkumise, see tähendab ta üritas põgeneda Võisiku Hooldekodust. Hääletas tee ääres autosid. Kuhu minna tahtis seda öelda la ei osanud. Vanemtegevusjuhendaja arvamusel võib tekkida oht, et lahtises osakonnas kõnnib uuritav samuti lihtsalt ära. Psüühiliselt on uuritav selge teadvusega. Motoorselt erutatud, elavalt žestikuleerib. Orienteerub õigesti enda isikus, ajas, kohas. Situatsioonist arusaam puudulik. Kontakt vaba, pinnapeale. Osa küsimustest vastab mööda või jätab vastamata. Küsib, kas eksperdi nimi on V T (uuritava ajutine eestkostja). Kaebab valu „igal pool“', ütleb, et pole kurjategija ja ei taha olla hooldekodus. Sooviks asuma elama Narvasse, kus tegelikku elamispinda ei oma. Mõttekäik aeglustunud, stereotüüpne, esineb perseveralsioone (korduvaid stereotüüpseid fraase, mis on seotud esialgse jututeemaga), paraloogikat. Kirjeldab varasemalt esinenud nägemismeelepetteid: „nagu kolmnurkne silm vaatas mu peale“, sellest järeldab, et „just 8 (13)

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Narva linna avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 sätestab, et isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. P K viibib käesoleval ajal Võisiku Hooldekodus Viru Maakohtu 29.03.2010 määruse alusel ning ta on paigutatud tema nõusolekuta kinnisesse asutusse tähtajaga kuni 29. märtsini 2011. Psühhiaater Jelena Tarnovskaja 28.03.2011 kohtule esitatud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku ambulatoorse kohtupsühhiaatrialise ekspertiisiaktis nr 49 on esitanud arvamuse, mille kohaselt P K on diagnoositud paranoidne skisofreenia F20.00. P K vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, millest ta ise aru ei saa haiguskriitika puudumise tõttu. Ravita jäämisel tema tervislik seisund võib oluliselt halveneda: võivad veel rohkem aktualiseeruda luulumõtted, meelepetted, millest ajendatud käitumine võib osutuda ohtlikuks uuritavale endale ja teistele. P K ei suutnud elu jooksul pidada elukohti, milletõttu käesolevalt on kodutu, võimalusel tarbib alkoholi, ravimeid ei võta. Erihooldekodusse ööpäevaringseks tugevdatud järelvalvega hooldamiseks paigutamata jätmise korral võib P K käituda ennast kahjustaval viisil. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab P K oma tervisliku seisundi tõttu kinnises asutuses viibimise tähtaja pikendamist, kuna põeb paranoidset skisofreeniat mis väljendub meelepetteliste elamuste, luulumõtete esinemises, emotsionaalses inadekvaatsuses ning sotsiaalsuse ja t a h t e a k t i i v s u s e vähenemises, m i l l e t õ tt u ta ei suuda kestvalt oma tegude tagajärgedest aru saada ning oma tegutsemist, sihipäraselt j u h t i d a . P K vajab pidevat, psühhiaatrilist, ravi, millest ta ise aru ei saa haiguskriitika puudumise tõttu. Ravita jäämisel tema tervislik seisund võib oluliselt halveneda: võivad veel rohkem aktualiseerida luulumõtted, meelepetted, m i l l es t ajendatud käitumine võib osutuda ohtlikuks uuritavale endale ja teistele. Käesolevalt, viibides erahooldusasutuses, ravimeid ei soovi võtta, sülitab need välja, seega on o h t l i k enda tervisele. Erihooldekodusse ööpäevaringseks tugevdatud järelvalvega hooldamiseks paigutamata jätmise korral võib P K käituda ennast kahjustaval viisil. Avaldaja 03.03.2011 avalduse juurde lisatud Võisiku hooldekodu 10.12.2010 hinnangu kohaselt ei vaja P K ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtumäärusega paigutatud isikule 10 (13)

2-09-65700 jätkamist. P K on isiklik rehabilitatsiooniplaan ööpäevaringsele erihooldusteenusele kohtumäärusega paigutatud isikule hooldusteenusele, kehtivusega kuni 30.09.2012 (tl 78). Erinõude alusel ärakuulatuna P K selgitas, et ta toodi Jämejalast Võisiku Hooldekodusse eelmisel aastal ja siis öeldi, et ta peab olema aasta aega. Pikendamisega ta nõus ei ole. Soovib olla Narva psühhiaatriahaiglas, seal oleks parem. V T võiks olla abistaja, ta on sotisaaltöötaja. P K selgitas, et tal on kõik haigused, meditsiin aidata ei saa. Peas on skleroos. Kohtuniku Ülle Raag arvamuse kohaselt võrreldes 27.10.2010 toimunud ärakuulamisega on P. K muutunud nukramaks ja kartlikumaks, räägib põhiliselt oma muredest ja hirmudest. On selgelt arusaadav, et P. K tajub oma haiguse tõsidust. Ravivajadust ei eita, soovib arstide abi, on mures enda tervise pärast. Kohus kuulas ära osakonna vanemtegevusjuhendaja Urmas Reinebergi, kelle arvamusel, isikut ei saa lasta vabadusse välja, aga hooldusele vabas osakonnas. Urmas Reinberg seletas, et P. K on viimasel ajal depressiivne seisind, ta kardab pikendust, et lisatakse veel aasta. Tema kui psühhiaater leiab, et teda võiks lasta vabasse osakonda, kuna ta ei ole ohtlik. K püüdis korra põgeneda. Reinbergi arvamusel ei saa K iseseisva eluga hakkama, võib sattuda kellegi ohvriks. K tahaks vene keskkonda, taotlus Sillamäele on tehtud. 25.03.2011 P K esindaja Marian Priks esitatud arvamuse kohaselt Narva Linna avaldus ei ole põhjendatud ning hetkel puudub alus ja vajadus P K kinnises asutuses viibimise tähtaja pikendamiseks. Esindaja viitab sellele, et Dr Ljudmilla Väre kirjaliku tõendi, vanemtegevusjuhendaja ütlustega ning nii esindaja kui kohtuniku poolt P. K ärakuulamisega on leidnud tõendamist asjaolu, et P K ei ole ohtlik endale ega teistele. Esindaja leiab, et P K puhul on võimalik kasutada muid abinõusid peale ööpäevaringse erihooldusteenuse ning leiab, et avaldaja avaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus kuulas 25.03.2011 ära ajutise eestkostja V T telefoni teel, kes teatas P K viibib Võisiku Hooldekodus, kus käitub ebaadekvaatselt. Ta võib panna jaki paljale kehale, süütab, roojastab kõikjal. Lahtises osakonnas viibides kõnnib K sealt ära. K ei ole elukohta ega muud vara, ega sugulusi. Tema käitumine on ebaadekvaatne, ta kakleb, seda isegi politseiga. Eestkostja on arvamusel, et K peab viibima tugevdatud järelvalvega kinnises asutuses ning palus avaldus rahuldada. Kohus kuulas ka avaldaja esindajat 25.03.2011 ära, kes palus avaldus rahuldada, kuna isik on ohtlik nii endale kui teistele isikutele ning peab viibima tugevdatud järelvalvega kinnises asutuses. Põhiseaduse § 20 lg 1 kohaselt on igaühel õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. PS § 20 järgi võib vabaduse võtta muuhulgas vaimuhaige kinnipidamiseks, kui ta on ohtlik endale või teistele. Isiku õigus vabadusele ja füüsilisele puutumatusele seab riigivõimule ette kohustuse kaitsta põhiseaduses sätestatud õiguse omavolilise ja põhjendamatu riivamise eest. Kuna isiku kinnisesse asutusse paigutamine TsMS – s sätestatud korras on temalt vabaduse võtmine PS § 20 tähenduses (Riigikohtu otsus 02.03.2007 3-2-1-145-06), saab sekkumine olla õigustatud ainult juhul kui muu vähim sekkumise määr on olnud ebapiisav isiku enda ja avaliku huvi kaitseks 11 (13)