Narva linna Narva Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu avaldus P K kinnisesse asutusse paigutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Narva Linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, asukoht: Linda 4, 20309 Narva) Avaldaja esindaja: Galina Vologdina Puudutatud isikud: P K (isikukood: XXX; registrijärgne aadres on Narva linn; viibimiskoht: SA Viljandi Haigla Jämejala psühhiaatriahaiglas aadressil Jämejala küla Pärsti vald 71024; e-post: [email protected]) P K esindaja: vandeadvokaat Margo Normann (AB Normann ja Partnerid; asukoht: Lossi 37, 71004 Viljandi; e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Paigutada P K (isikukood XXX) peale võimalikku sundravilt vabanemist SA Viljandi Haigla hoolekandeasutusse ööpäevaringse erihooldusteenusele kuni 29. märtsi 2011.a
3.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.
4.Määrus on kehtiv ja kuulub täitmisele selle kättetoimetamisega Narva Linnavalitsusele.
Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus, s.o Narva Linnavalitsus.
6.Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (ekspertiisitasu ja õigusabikulud) riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad või koos elanud pereliikmed, isiku eeskostja või hooldaja, isiku nimetatud usaldusisik, kinnise asutuse, kus isik viibib, juht või tema määratud ametiisik ja valla- või
linnavalitsus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Avalduse sisu ja menetluse käik
1.Avaldaja esitas 07.12.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumajale avalduse P K kinnisesse asutusse paigutamiseks. Avalduse kohaselt on P K raske puudega töövõimetuspensionär, kelle on diagnoositud paranoidne skisofreenia. P K oli korduvalt ravil erinevates hooldekodudes ning alates 1984.a on püsivalt töövõimetu. Viru Maakohtu 12.12.2007.a kohtumäärusega asjas nr 1-07-14832 paigutati P K sundravile kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni SA Viljandi Haigla Jämejala psühhiaatriahaiglasse. SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku sundravi osakonna juhataja Siim Kail`i arvamusel vajab P K paigutamist tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse ning tema sundravi jätkamine ilma hoolekandeteenuseta kinnises asutuses ei ole otstarbekas. Avaldaja palub kohtul paigutada P K tema nõusolekuta peale võimalikku sundravilt vabanemist SA Viljandi Haigla Jämejala psühhiaatriahaiglast erihoolekandeasutusse ööpäevaringsetele erihooldusteenustele ning määrata P K kohtupsühhiaatriaekspertiis.
2.Viru Maakohtu 14.12.2009.a määrusega võeti Narva linna avaldus menetlusse ning määrati P K suhtes kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Viru Maakohus määras P K antud menetluses riigi õigusabi korras esindajaks advokaat isiku asukoha piirkonnast, kelle nimetab Eesti Advokatuur. P K esindajaks nimetati vandeadvokaat Margo Normann. 11.02.2010.a oli kohtule esitatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt, millest tulenes, et P K on püsiv psüühikahäire paranoidse skisofreenia näol ning tal on vaja pidevat kõrvalabi ja järelevalvet.
3.Erinõude korras oli P K ära kuulatud 04.02.2010.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtuniku Silvi Maiste poolt.
Puudutatud isikute ja nende esindajate seisukohad
4.Erandkorras ärakuulamisel ei tunnistanud P K oma haigust ning avaldas soovi elada korteris, tema ei saanud aru, milleks peab ta olema hoolekandekodus.
5.P K esindaja esitas kohtule oma kirjaliku arvamuse P K hoolekandeasutusse paigutamise kohta. Esindaja leiab, et Narva linna avaldus on põhjendatud ning P K paigutamine hoolekandeasutusse on vajalik. Esindaja arvates, ei saa P K aru vajadusest tarvitada ravimeid ning P. K leiab, et ta ei ole haige. Esindaja sõnul on esindataval rasked psüühikahäired ning ta ei ole võimeline iseseisvalt toime tulema ja vajab alalist järelevalvet. Kohtu tuvastatud asjaolud ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused
6.Käesolevas tsiviilasjas läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 4 (tl 3641) kohaselt on P K selge teadvusega, orienteerub ajas ja kohas. P. K kontakteerub aktiivselt, kuid kontakt ei ole sisuline. Lihtsamatele küsimustele vastab P. K sisukohaselt, kuigi hüpleva ja kiirenenud mõttekäiguga. Elulooliste andmete andmisel eksib daatumites ja sündmuste järjestuses. Vestluses lühikese aja pärast kontakt P. K halveneb ning tema mõttekäik muutub raskesti jälgitavaks. Siis ta vastab küsimustele mööda ning süvenevad mõttekäigu vormilised häired. P. K esineb kergesti ärrituvust ning pingelistes olukordades võib käituda impulsiivselt agressiivselt. Temal puudub arusaamine enda psüühilisest seisundist, enda psüühilisest haigusest ning ravi vajadusest. P. K on diagnoositud püsikujuline paranoidne skisofreenia. P. K on püsiv psüühikahäire, millele on lisandunud ka alkoholiga liialdamine. Kuna P. K ei saa aru enda haigusest ja ravi vajadusest, siis ravi katkestamine ning alkoholi tarvitamine põhjustavad suure tõenäosusega uuesti psühhootilisi sümptome intensiivistumise ning ennast ja teisi kahjustava käitumise. Vaatamata ravile käitus P. K ebaadekvaatselt, tema toimetuleku tagamiseks on vajalik pidev kõrvalabi ning järelevalve tugevalt kontrollitud sotsiaalses keskkonnas, kus on välistatud alkoholi tarvitamine ja tagatud pidev regulaarne ravi. Ekspertiisiaktist tuleneb, et P. K ei suuda oma tegudest aru saada ja neid juhtida, seetõttu vajab ta järelevalvet ning P. K on vaja paigutada erihooldusteenusele ilma tema nõusolekuta.
7.Avaldusele lisatud SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku Sundravi osakonna juhataja Siim Kaili ettepanekust (tl 3) selgub, et P. K ei vaja aktiivset ravi ning tema parima toimetuleku tagaks ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele paigutamine. Kohtu poolt kohaldatavad seadused ja kohtu põhjendused
8.Kohus leiab, et Narva Linnavalitsuse avaldus P K hoolekandeasutusse ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele paigutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta kolme asjaolu üheaegsel esinemisel: 1) isik on vaimuhaige või alkohoolik või narkomaan; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses võib kohus anda üheks aastaks. SHS § 19 lg 2 järgi kui isik ei suuda tahet avaldada, loetakse, et ta ei ole oma nõusolekut teenuse saamiseks andnud. P K ei ole andnud nõusolekut tema paigutamiseks hoolekandeasutusse ning ta ei pea ennast haigeks, seetõttu tuleb otsustada tema paigutamine kinnisesse asutusse ilma nõusolekuta. SHS § 19 lg 4 kohaselt otsustab isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui SHS-st ei tulene teisiti. TsMS § 533 lg 1 p 1 järgi menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avaldusi psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamiseks.
10.Vastavalt TsMS § 5391 lg 1 kohaldatakse kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatud.
11.TsMS § § 536 lg 1 järgi peab kohus enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist isiku isiklikult ära kuulama ning vajaduse korral kuulab kohus isiku ära isiku jaoks tavalises keskkonnas. Antud juhul oli P K isiklikult ära kuulatud Tartu Maakohtu Viljandi Kohtumaja kohtuniku poolt.
12.Kohus leidis, et ekspertiisiaktiga on tõendatud, et P K on vaimuhaige, kes ei oska aru saada oma tegude tähendusest, ei tule ravi ja igapäevase eluga toime. Tema käitumine näitab, et hoolekandeasutusse paigutamata jätmisel võib P K olla ohtlik teistele kui ka iseenda elule ja tervisele. P K vajab ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet ning seetõttu ei ole väljaspool erihooldekodu muude abinõude kasutamine piisav ohutuse tagamiseks. Arvestades psüühikahäirete olemust ja laadi, leiab kohus, et P K suhtes on põhjendatud tema paigutamine kinnisesse asutusse üheks aastaks.
13.Kohus on tuvastanud, et P K põeb vaimuhaigust paranoidse skisofreenia kujul. Tema vaimne seisund ei võimalda tal aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. Kohus on tuvastanud, et P K käitumine võib olla impulsiivselt agressiivne. Tema ei saa oma tegudest aru ega saa neid juhtida. Samuti kuritarvitas P. K varem alkoholi, mille tõttu haigus süvenes. Seega leiab kohus, et P K võib olla ohtlik nii endale kui ka teistele ning pea olema järelevalve all.
14.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, P K esinevad üheaegselt kõik Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 1 punktides 1-3 nimetatud tunnused. Seega on tuvastatud vajadus tema hoidmiseks kontrollitud keskkonnas, sest ta ise ei pea end vaimselt haigeks ja seega võib ise sattuda ohtlikku olukorda või tekitada teistele ohtliku olukorra.
15.Kohus leiab, et P K vajab ööpäevaringset tugevdatud järelevalvega hooldust. Asjas tuvastatud asjaolude tõttu ei ole kohtu arvates võimalik P K suhtes kasutada muud abinõud kui tema paigutamist ja nõusolekuta hooldamist ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses erihooldusteenusel. Eelpool toodud põhjustel ning uurinud esitatud tõendeid leiab kohus, et esinevad asjaolud P K kinnisesse asutusse paigutamiseks peale võimalikku sundravilt vabanemist üheks aastaks.
16.TsMS §-st 172 lg 1 ja lg 3 alusel jätab kohus menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (õigusabikulu, ekspertiisitasu) riigi kanda.
Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.