Ärakiri Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Määruse tegemise aeg ja koht
28. märts 2011.a., Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-50312
Tsiviilasi
E L avaldus täitemenetluses nr 140/2010/1099 täitmise pikendamiseks ja ajatamiseks Avalduse läbivaatamine
Menetlustoiming
Avaldaja: E L (xxxx), elukoht: xxxx Puudutatud isikud: sissenõudja OÜ Lõunalaenud (reg.kood 11232222); juhatuse liige Tanel Riivits, ik xxxx, e-post: [email protected] Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõun, asukoht: Veski 5A Rakvere, e-post: [email protected]
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
igakuiselt
kuupäevaks
kohtutäitur
Kairi
Laiõun`a
ametialasele
arvelduskontole SEB Pangas 10010124108017 summas 192. 15 eurot (üks sada üheksakümmend kaks eurot ja 15 senti).
Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbankis või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072783 ning selgitus: „2-10-50312, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale on esitatud 13.10.2010.a. E L avaldus täitemenetluse nr 140/2010/1099 pikendamiseks ja ajatamiseks. 21.01.2011.a. esitas E L kohtule avalduse täitemenetluse nr 140/2010/1099 peatamiseks asjas kohtumääruse tegemiseni. Viru Maakohtu 04.02.2011.a. kohtumäärusega peatati Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõun ́a menetluses olevas täiteasjas nr 140/2010/1099 täitmine kuni E L poolt esitatud avalduse suhtes tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 07.03.2011.a. määrusega otsustati avaldus lahendada kirjalikus menetluses. E L avalduse kohaselt sõlmis tema 23.02.2009 sissenõudja OÜ Lõunalaenud laenulepingu nr R-2009-23-02-01, mille alusel sai laenu 30 000 krooni. Laenulepingu kohaselt kohustus ta igakuise maksegraafiku alusel tagastama 10.02.2012 tähtajaks 62 171 krooni. 23.02.2009 seati Avaldaja kinnistule, xxxx, Lõunalaenud OÜ kasuks hüpoteek summas 90 000 krooni. 31.03.2009 sõlmisid Avaldaja ja Sissenõudja laenulepingu nr R-2009- 23-02-01 Lisa nr 1, mille alusel anti Avaldajale täiendavat laenu summas 15 000 krooni. Selle laenulepingu kohaselt kohustus ta igakuise maksegraafiku alusel tagastama 10.03.2012 tähtajaks 31 080 krooni. Avaldaja kinnistule seati Sissenõudja kasuks teistkordne hüpoteek summas 45 000 krooni. Eraldi uut laenulepingut ei sõlmitud. Avaldaja palub võimaldada tal osaühingule (OÜ) Lõunalaenud võlgu olev summa koos kohtuja täitekuludega (täiteasi nr 140/2010/1099) summas 65 797,26 krooni, ( 5000 krooni tasutud) perekondlikku ning majanduslikku olukorda arvesse võttes ajatada. Avalduse kohaselt on Sissenõudja nõudest üle poole täidetud, pärast täitemenetlust on avaldaja tasunud lisaks 894.76 eurot (ehk 13 999.95 krooni) ning veebruaris tasutakse veel 191.73 eurot (2999.92 krooni). Avaldajal on töökoht keskmise netotasuga 383.47 eurot (6000 krooni) kuus, hüpoteegiga tagatud kinnistu on tema ja abikaasa R L ühisomand (abielu registreeriti xxxx), abikaasa pole laenu võtnud, lisaks elab hüpoteegiga tagatud kinnistul avaldaja tütar L K oma alaealise lapsega, kellele on see elamispind ainsaks koduks. Avaldaja palub lahendi tegemisel võtta arvesse tema siirast tahet teha OÜ-ga Lõunalaenud koostööd (millele viitavad ka juba tehtud maksed) ning hinnata õiglaselt tema reaalseid võimalusi. Avaldaja peab võimalikuks tasuda võlgnevus Sissenõudjale 14 kuu jooksul tasudes kohtutäituri arveldusarvele igakuuliselt 195.72 eurot. Sissenõudja OÜ Lõunalaenud poolt kohtule 13.01.2011.a. esitatu kohaselt on Avaldajale öeldud üles laenulepingu nr R-2009-23-02-01 Lisa 1, kuna avaldaja rikkus selle tasumise tingimusi. Laenulepingus kokkulepitud maksegraafiku järgi jäi avaldaja võlgu järgmiste kuumaksete alusel kuni täitemenetluse alustamiseni 13.07.2010.a. Makse tähtpäev /arvestuslik päev / päevi / viivise määr / viivist 23.03.2010 /13.07.2010 / -115 / 100 kr/päev / 11 500 krooni 20.04.2010 /13.07.2010 / - 84 / 100 kr/päev / 8400 krooni 20.05.2010 / 13.07.2010 / -54 / 100 kr/päev / 5400 krooni
Seega viivised summas 25 300 krooni, laekumata laenu põhiosa jääk 13 999 krooni, laekumata intressi jääk 20 561 krooni. Kokku 59 860 krooni. (Täitemenetluses ilmselt käekirja tõttu on ekslikult menetluses algatatud + 20 krooni võrra suuremas summas). Sissenõudja leiab, et peale täitemenetluse alustamist on lisandunud veel viivist 13.01.2011 seisuga 18 300 krooni (arvestusega 100 kr/päev ja 183 päeva, kokku summas 18 300 krooni, millest on tasutud 14 409 krooni, tasumata jääk 3891 krooni. Seega sissenõudja nõudejääk lepingu lisa 1 tulenevalt nõudes 59 860 krooni + 3891 krooni on 63 751 krooni (ehk 4074.43 eurot). Sissenõudja on seisukohal, et avaldaja omapoolse eelneva käitumisega tõestanud suhtumist maksegraafikust mitte kinnipidamisele. Sissenõudja on seisukohal, et avaldaja poolt pakutud graafik võimaldaks ajalist venitamist võetud kohustustest kõrvalehoidmiseks. Sissenõudja aktsepteeriks maksegraafikut 14 kuud summas 4553.64 krooni ehk 291.03 eurot. (63 751 krooni : 14 kuud). Kohtutäitur Kairi Laiõun on 06.01.2011.a esitanud kohtule seisukoha avaldaja avalduse osas, milles palub teha lahend tuginedes täitemenetluse osaliste seisukohtadele. Kohtule 11.03.2011 esitatud täitemenetluse teate kohaselt on täiteasjas 140/2010/1099 -2010 aastal sissenõudjale üle kantud 9303,36 krooni ehk 594,59 eurot. Jaanuaris 2011 on sissenõudjale üle kantud 162,17 eurot (ehk 2537.41 krooni) ning veebruaris 162,16 eurot (ehk 2537.25 krooni). Kokku on sissenõudja kontole üle kantud 918.92 eurot (ehk 14 377.97 krooni) ning tasumisele kuuluv nõude jääk on 2908,11 eurot (ehk 45 502.03 krooni). Märtsis on kohtutäituri kontole kantud 191 eurot, millest ei ole võimalik vastavat proportsiooni sissenõudjale üle kanda, sest menetlus on peatatud.
Kohus leiab, et E L avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Tsiviilasjas esitatud ja kogutud tõendite põhjal on E L teinud oma väited majandusliku ja perekondliku olukorra kohta usutavaks. Avaldaja on nõustunud võlgnevuse tasumisega igakuiselt 195.72 eurot (ehk 3062.35 krooni). Täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimiku andmete kohaselt on seisuga 10.03.2011.a avaldaja võlgnevuse jääk järgmine: võlgnevus 59860 krooni (täitemenetluses väljakirjutatud ekslikult 59 880 krooni) ja täitekulud 10 923.86 krooni, kokku 70 783.86 krooni (ehk 4523.91 eurot). Täitemenetluses tasumisele kuuluv nõude jääk on 2908,11 eurot, mis koos kohtutäituri tasudega (täituri tasu tasumata 530.19 eurot, menetluse alustamise tasu 19,17 eurot, täitekulu 1,18 eurot) on 3458.65 eurot (ehk 54 116.11 krooni). Kohus leiab, et 192. 15 euro (3006.49 krooni) suuruste igakuiste maksete tasumine arvestab võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Avalduse rahuldamata jätmine võiks seada avaldaja ja temaga koos elavad perekonnaliikmed ebamõistlikult keerukasse olukorda, kuna täitur on 14.09.2010.a. arestinud kinnisasjaks oleva kolmetoalise korteri, asukohaga xxxx (tl 27-29), mis on elukohaks avaldajale, tema abikaasale R Lle ning nende tütrele L K ja viimase alaealisele lapsele. Arvestades, et sissenõude pööramine kinnisasjale saab toimuda vaid osale ühisomandis olevast korterist ning et võlgnevusest on tasutud üle poole, leiab
kohus, et täitmisele kuuluva nõude tasumine 192.15 euro (3006.49 krooni) suuruste osamaksetena ei kahjusta kohtu hinnangul ebamõislikult ka sissenõudja huve. Lisaks tuleb arvestada, et Avaldajal peab täitma laenulepingu nr R-2009-23-02-01 järgi võetud kohustusi, mille kohaselt tuleb sissenõudjale tasuda igakuuliselt 163.61 eurot (2560 krooni), kuna sissenõudja ütles üles vaid laenulepingu nr R-2009-23-02-01 Lisa 1. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et täitemenetluses (täiteasi nr 140/2010/1099) olev summa tuleb tasumata osas võimaldada avaldajal tasuda osamaksetena selliselt, et avaldaja tasub alates käesolevast kohtumäärusest teadasaamisest kuni nõudesumma täieliku tasumiseni igakuiselt kohtutäituri Kairi Laiõun`a ametialasele arvelduskontole 192. 15 eurot. Lisaks rõhutab kohus, et vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 võib sissenõudja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Nimetatud sättest tuleneb, et avaldajal tuleb kuni kohase täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 kohaselt, mis lisandub nõudesummale. Sissenõudja arvestuse kohaselt oli kuni 13.01.2011 Avaldajal tasumata 248.68 eurot (3891 krooni), mis lisandub täitemenetluse ajal nõudesummale.
Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd lahend on tehtud avaldaja huvides, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Kohus määrab TsMS § 478 lg 4 alusel, et kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavaks tegemisest avaldajale. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Ärakiri õige Nooremreferent
Lea Herne
Kohtumäärus jõustus 01. aprillil 2011. a. Nooremreferent
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.