Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Kostja hakkas alates 2009. a läbi viima töötajate hindamist, kuna tekkis vajadus töötaja kutseja keeleoskuse kontrollimiseks, et võimaldada tööandjal fikseerida töötaja kutse- ja keeleoskus, välja selgitada töötaja vajadused ning võimaldada talle selles osas täiendõpet. 06.04.2009. a on hageja hindamise tulemustes märgitud, et töötaja kutseoskustega ollakse pigem rahul, kuid keeleoskusega ei olda üldse rahul. Tööandja märkis ettepanekute osasse, et edukaks töötamiseks vajab hageja kindlasti õpet, sest riigikeel on peaaegu olematu. Hageja on ekslikult tõlgendanud, et ülesütlemiseteade on tingimuslik. Hageja sai juba 2006. a Keeleinspektsioonilt ettekirjutuse, et ta peab riigikeelt õppima ja keeleeksami sooritama. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta valdab riigikeelt ja seeläbi saab hakkama ka tööülesannete täitmisega. Alates 2007. a lõpust oli tööandja juures tasuta keeleõpe. Kostja leidis, et hagejal ei ole õigust kahju nõuda. Hageja ei ole märkinud, millise kahjuga on tegemist. Hagejal puudub õigus nõuda ka saamata jäänud töötasu 25 000 krooni.

MAAKOHTU LAHEND

halb. Seega ei oleks mõistlik olnud hagejat oma ametikohal hoida järgimaks etteteatamistähtaegu. Arvestades, et tegemist oli erakorralise meditsiiniosakonna registraatori ametikohaga, võinuks eesti keelt mittevaldav registraator, kelle põhikohustuseks oli muuhulgas haigusloo vormistamine, tekitada patsiendi tervisele ja elule ohtlikke olukordi. Ekslik on hageja seisukoht, et kostja on esitanud tingimusliku ülesütlemiseavalduse. Maakohus oli seisukohal, et tegemist on selgelt mõistetava ülesütlemisavaldusega. Tööandja järgis TLS §-s 88 lg-s 2 sätestatut ning pakkus hagejale võimalust teisele tööle asumiseks. Töölepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja töötaja sobimatus oma ametikohale on piisavalt tõendatud. Hageja ei eita, et juba töölepingu sõlmimisel 12.01.2005. a ta teadis, et vastavalt oma ametijuhendile peab ta valdama eesti ja vene keelt. Lähtudes sellest, et tööandja saatis hagejale lepingu ülesütlemise teate 28.09.2009. a, oli tal aega eesti keele vajalikul määral omandamiseks 4 aastat ja ligikaudu 10 kuud. OÜ Kersti Võlu koolituskeskuse tõendist nähtuvalt ei ole hageja suutnud või soovinud oma eesti keele oskust vajalikul määral täiendada, sest alates 08.09.2009. a õpib hageja alles eesti keele algtaseme kursustel, kuigi ametikohast tulenevalt peaks ta eesti keelt valdama vähemalt kesktasemel. 25.10.2006. a Keeleinspektsiooni kontrollakti kohaselt (1 aasta ja 10 kuud pärast töölepingu sõlmimist ja ametijuhendi allkirjastamist) tuvastati, et hageja ei valda eesti keelt. Hageja vaidlustas 28.09.2009. a hinnangulehe keeleoskuse kohta, samas ei vaidlustanud ta 06.04.2009. a hinnangulehte, kus tööandja esindaja märkis hinnangus, et ei ole rahul hageja keeleoskusega, viitas hageja probleemidele suhtlemisel õdede ja arstidega, konfliktidele patsientidega, mis seab kahtluse alla patsientide usalduse tööandja vastu, samuti olid probleemid telefoni teel eesti keelt kõnelevate patsientidega. Esitades hagejale kohtuistungil küsimusi eesti keeles, jõudis kohus järeldusele, et hageja ei valda tema ametikohale vajalikul määral eesti keelt. Asjakohane ei ole hageja viide, et SA Ida-Viru Keskhaiglas töötab piisavalt isikuid, kes ei valda riigikeelt. Kohus oli seisukohal, et keeleoskuse vajalikul määral valdamise kontrollimisel tuleb igat juhtumit eraldi kontrollida. Kahtlust ei ole aga selles, et erakorralise meditsiiniosakonna registraator peab eesti keelt vähemalt kesktasemel valdama. Kohus pidas põhjendamatuks hageja väidet, et tööandja pidanuks töötajale korraldama täiendõppe. Kostja kinnitas vastuses, et ta on alates 2007. a korraldanud oma töötajatele tasuta keeleõppe kursuseid, kuid hageja ei ole vajalikul määral selle vastu huvi üles näidanud. Seda asjaolu kinnitab ka see, et hageja, teades juba töölepingu sõlmimisel eesti keele oskuse vajalikkusest, õpib alates 08.09.2009. a kõigest algtaseme kursustel. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS

3) pidi kostja hagejale töölepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva; 4) tööandja pole arvestanud töötaja huviga edasi töötada ning pole välja toonud mõjuvat põhjust, millest tulenevalt ja missuguseid kostja huve arvestades ei ole töölepingu jätkamine võimalik; 5) on tööleping tööandja poolt etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öeldud ajal, mil hageja oli haiguspuhkusel, st. tööleping poolte vahel oli peatunud; 6) oli töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 95 lg 1 teise lause kohaselt on vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus tühine; 7) kehtestavad rahvusvahelised standardid õigusriigis töötajate põhjendamatu vallandamise (TLS ülesütlemise) vältimiseks vajalikud miinimumtingimused. 03.05.1996. a vastu võetud Euroopa Sotsiaalharta art 24 punkt a tagab töötajate õiguse kaitsele põhjendamatu vallandamise eest seoses nende võimete või käitumisega või ettevõtte, asutuse või teenistuse toimimise vajadusega; 8) on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 30 sätestatud, et „igal töötajal on õigus kaitsele põhjendamatu vallandamise eest Liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt”; 9) peab käesoleval juhul arvestama Euroopa Kohtu praktikaga, kuna Eestis igasugune kohtupraktika selles osas puudub. 10) ei ole keeleõpetaja koos vanemõega pädevad isikud kontrollimaks hageja keeleoskust keeleseaduse (KeeleS) § 51 lg 1 tähenduses. SA Ida-Viru Keskhaiglas töötab isikuid, kes ei valda faktiliselt riigikeelt nõutud tasemel. Sellises olukorras on tegemist võrdsusõiguse põhimõtte rikkumisega; 11) võib TLS § 88 lg 3 (ka VÕS § 196 lg 2) esimese lause kohaselt tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Arvestades kõiki asjaolusid, oleks tööandja poolt olnud mõistlik anda töötajale aega kursuste läbimiseks ja tähtaeg keeleeksami sooritamiseks, mis teenib tööõiguses hoiatuse andmise eesmärki, järgib ülesütlemiskaitse põhimõtet ja arvestab töötaja huviga; 12) on käesoleval juhul tööandja vallandamise põhjuseks toonud välja apellandi töökohale sobimatuse, mida tõendavat negatiivne keeleinspektsiooni otsus, vahetult enne vallandamist teostatud olematu keeleoskuse kontroll ja ühepäevase vahega tehtud vanemõe vastuolulised ettepanekud. Kolme aasta vanune keeleinspektsiooni kontrollakt ei tõenda apellandi ebapiisavat keeleoskust käesoleval ajal; 13) leiab apellant, et ülesütlemisavaldus (teatis) on ebaseaduslik, kuna ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, vallandamisotsuses on tehtud ilmne hindamisviga, mis on põhjendamata ja tõendamata. Vastavalt TLS §-le 107 lg 1 kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 108 kohaselt töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu.

nõuetekohaselt valdavad kaastöötajad tegid apellandi kohustuseks oleva tööd tema eest ära või kulutasid oma tööaega, abistades apellanti eesti keele oskust nõudvate tööülesannete täitmisel. Apellant on apellatsioonkaebuses tunnistanud, et formaalne põhjendamiskohustus (TLS § 95 lg 2) on tööandja poolt täidetud ja seadnud alusetult kahtluse alla tööandja tegevuse töölepingu ülesütlemisel mõistlikkuse ja hea usu seisukohast. Lähtudes avalikust huvist ja ka põhikirjas sätestatust on SA Ida-Viru Keskhaigla esmaseks eesmärgiks patsientidele nõuetekohase kvaliteediga terviseteenuse osutamine. Põhjusel, et apellant töötajana ei olnud puuduliku keeleoskuse tõttu võimeline patsientidele nõuetekohast terviseteenust osutama, on apellandi väited alusetud ja apellandi poolt viidatud Euroopa Kohtu lahendid antud asjasse mittepuutuvad. Tööandja lähtus oma tegevuses eelkõige patsientide huvidest ja tööandja poolt apellandi kui töötaja huvide järgimine seisnes töötajale teise töö pakkumises. Asjaolu, et apellandil puudus vajalik eesti keele oskus ja tööandja ei lähtunud töölepingu ülesütlemisest formaalsest keeletaseme tunnistuse puudumisest, leidis kinnitust kohtu poolt korraldatud apellandi keeleoskuse kontrolli tulemusel. Ühtlasi on apellandi poolt kohtule esitatud Kersti Võlu Koolituskeskuse tõendina 08.09.2009. a kinnitus selle kohta, et Jelena Kukava alustas 08.09.2009. a õpinguid eesti keele algtaseme kursustel, seega töölepingu ülesütlemise hetkeks (07.11.2009) ei vastanud apellandi keeleoskus töölepingus ja õigusaktides sätestatud nõuetele. Antud juhul ei ole apellant ise lähtunud mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetest. Vastavalt Keeleinspektsiooni 2006. a kontrollaktis sisalduvale keeleametniku ettekirjutusele pidi Jelena Kukava sooritama kesktaseme eksami ettekirjutuse täitmise tähtpäevaga 01.11.2007. a. Eirates nimetatut ja tööandja usaldust, ei olnud apellant 2009. a keeleoskuse kesktaset omandanud ja asus alles 2009. a septembris omandama keeleoskuse algtaset. Apellandi väide selle kohta, et tööandja ei võimaldanud temale keeleõpet, ei vasta tegelikkusele. SA Ida-Viru Keskhaigla poolt korraldatavad keelekursused töötajatele on toimunud pidevalt ja nende algusest on kõiki töötajaid teavitatud kutsega registreeruda koolitusele, seda nii suuliselt, infoga teadetetahvlitel ja vastavasisuliste elektronposti teadetega. Korraldatud keeleõppesse mitteregistreerumine võis olla tingitud apellandil osavõtu soovi puudumisest või sellest, et apellant ei saanud koolituste kohta eesti keeles edastatud informatsioonist aru. Ebaselged ja vastuolulised on apellandi seisukohad töötaja tööoskustele, sealhulgas keeleoskusele tööandja poolt antud hinnangule. Väites, et keeleõpetaja ja keelt valdava vanemõe poolt teostatud apellandi keeleoskuse kontroll oli ebapädev, on apellant asunud ekslikule seisukohal, et keeleoskuse puudumist saab hinnata ainult keeleseaduses sätestatud alustel ja keeleoskuse omamist ainult kontrollitava arvamuse alusel. Vastavalt TLS § 88 lõikele 2 enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige nimetatud paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Ekslik on apellandi seisukoht temale esitatud töölepingu ülesütlemise teate tingimuslikkuse kohta. Asjaolu, et koos töölepingu ülesütlemise teate esitamisega täitis tööandja oma TLS-s sätestatud kohustust ja esitas apellandile ettepaneku teise töölepingu sõlmimiseks, ei muuda töölepingu ülesütlemise teadet tingimuslikuks.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et teise töö pakkumine ülesütlemisavalduses muudabki selle tingimuslikuks. Tegemist ei ole tingimusliku tahteavaldusega, vaid tahteavaldus on seotud teisele poolele võimaluse andmisega ja sellega ei rikuta adressaadi huve ega töölepingu erakorralise ülesütlemise piirangute kaitse eesmärki.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.