Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 3.1 Hagi rahuldada osaliselt; 3.2 Määrata Mihkel Kirsipuu ́le kuuluvale Harjumaal Saku vallas Jälgimäe külas asuvale Kirsipuu kinnistule (registriosas nr xxxxxxxx) juurdepääs avalikult
kasutatavale teele üle Roland Raik ́ile kuuluva Harjumaal Saku vallas Jälgimäe külas asuva Jõekääru kinnistu (registriosa nr xxxxxxxxxx) järgmiselt: 3.2.1 Määrata Kirsipuu kinnistu igakordse omaniku kasuks ajaliselt piiramatu juurdepääs avalikult kasutatavale teele – kõrvalmaantee nr 11340 Tallinn-SakuLaagri – jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega viisil, mis vastab Kirsipuu kinnistu kasutamisele elamumaana mööda Harju maakonnas Saku vallas Jälgimäe külas asuva Jõekääru kinnistut läbivat teed pikkusega 127,40 meetrit ja laiusega 3,5 meetrit alates Kirsipuu kinnistu piirist kuni Jaanika kinnistu (registriosa nr xxxxxxxxxx) piirini vastavalt Maa-ametis 09.03.1999 registreeritud Jõekääru maaüksuse plaanil märgitud avalikus kasutuses oleva tee asukohale (plaanil tähistatud „A-1“); 3.2.2 Määrata juurdepääsu kasutamise eest makstava tasu suuruseks 26.72 eurot (418 krooni) kuus; 3.2.3 Kirsipuu kinnistu igakordne omanik hooldab põllumaal asuvat teed pikkusega 37,40 meetrit ja laiusega 3,5 meetrit (plaanil tähistatud „Tee 2“), ülejäänud osas hooldab teed pikkusega 90 meetrit ja laiusega 3,5 meetrit Jõekääru kinnistu igakordne omanik; 3.2.4 Juurdepääsu teed ei ole õigus kasutada muul otstarbel kui liiklemiseks jalgsi või transpordivahenditega, sealhulgas ei ole õigust kasutada juurdepääsu teed parkimiseks; 3.3 Kohustada Roland Raik ́i andma puudutatud isikuna nõusolek kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34.1 lg 1 tähenduses Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriosa nr 2201502 kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: „Juurdepääsu tee avalikult kasutatavale teele Harjumaal Saku vallas Jälgimäe külas asuva Kirsipuu kinnistu (registriosa nr xxxxxxxxxxx) igakordse omaniku kasuks. Juurdepääsu märkuse sisu vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 2-09-19344 resolutsiooni punktidele 3.2.1-3.2.4.“ 3.4 Hageja menetluskulud jäävad 80% ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad 30% ulatuses vastustaja ja 70% ulatuses apellandi kanda.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.29.04.2009 esitas Mihkel Kirsipuu (edaspidi hageja, apellant) hagi Harju Maakohtusse Roland Raiki (edaspidi kostja, vastustaja) ja AS-i Knoke vastu kinnisasjale juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatusse vastava märke kandmiseks. Hageja ja AS Knoke sõlmisid kompromissi, mille kohus 05.03.2010 määrusega kinnitas ning selles osas menetluse lõpetas.
2.Hagiavalduse kohaselt palus hageja asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg-st 1 tulenevalt määrata Kirsipuu kinnistu igakordse omaniku kasuks ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale teele jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega viisil, mis vastab Kirsipuu kinnistu kasutamisele elamumaana mööda Jõekääru kinnistut läbivat teed ning keelata kostjal mistahes toimingud, mis võivad raskendada või välistada kohtulahendi täitmisena juurdepääsu Kirsipuu kinnistule üle Jõekääru kinnistu. Hageja taotles AÕS § 63 lg 1 p 4 alusel märkuse kinnistusraamatusse kandmist, milleks palus tuvastada kostja kohustus anda nõusolek märkuse tegemiseks registriossa nr 2201502 juurdepääsu kohta üle kinnistu registriosa nr 2201502. Menetluse käigus hageja täpsustas nõuet ning palus kindlaks määrata ka tee hooldamise kord. Selleks, et lumekatte paksus ei ületaks 6 cm, piisab lumekoristusest neljal korral aastas. Teed tuleks hööveldada kaks korda aastas, muru niita viis korda aastas ja võsa piirata üks kord aastas. Mõistlik tasu juurdepääsutee eest peaks olema mitte rohkem kui 1688 krooni aastas, millele lisandub käibemaks. Teise teelõigu osas tuleks määrata juurdepääsu tasu maksimaalselt summas 6 krooni aastas, mis tuleneb maamaksu arvutusest. Seega tuleks määrata tasu suuruseks 1700 krooni, millele lisandub käibemaks.
3.Hagejale kuulub Kirsipuu kinnistu Saku vallas Jälgimäe külas. Kirsipuu kinnistu ei piirne avalikult kasutatava teega, sellest 250 m kaugusel asub kõrvalmaantee nr 11340 Tallinn-Saku-Laagri, mis on avalikult kasutatav tee. Kirsipuu kinnistu ja avalikult kasutatava tee vahele jääb kostjale kuuluv Jõekääru kinnistu. Jõekääru kinnistut läbib tee, mis algab Jaanika kinnistu piiril ja mille üks haru lõpeb Kirsipuu kinnistu piiril. Tegemist on erateega. Kostja on asunud piirama juurdepääsu Kirsipuu kinnistule, sulgedes Jõekääru kinnistut läbiva eratee tõkkepuuga, mistõttu puudub hagejal juurdepääs oma kinnistule. Juurdepääs Kirsipuu kinnistule on võimalik teelt, mis läbib AS-i Knoke kinnistut 60 m ulatuses, Jaanika kinnistut 106 m ulatuses ning kostjale kuuluvat Jõekääru kinnistut 120 m ulatuses. Kõnealune juurdepääsutee on kantud ka katastriüksuste plaanidele, teed kasutavad sissesõiduteena oma kinnistutele kostja ja teised kohalikud elanikud.
4.Kuigi kinnistu sihtotstarbeks on tootmismaa, soovib hageja kasutada kinnistut elupaigana ning selle sihtotstarvet muuta. Hageja kasutab seega juurdepääsuteed vaid viisil, mis vastab Kirsipuu kinnistu kasutamisele elamumaana (seega üle 3,5 tonniste registrimassiga transpordivahenditega ei kasutata teed intensiivsemalt, kui seda teeb kostja ise). Juurdepääsutee osas massipiirangu seadmine ei ole õige. Kostja pidi tee kasutamisest tuleneva koormisega arvestama juba maa erastamisel. Kostjale näidati 01.12.1997 piiride kättenäitamisel, et talle erastatavast kinnistust jääb välja hageja ehitise juurde erastatav maa. Hagejale erastati Kirsipuu kinnistu Saku Vallavalitsuse 30.10.2000 korraldusega.
5.Kirsipuu kinnistuga külgnevat u 37,4 m pikkust teelõiku hooldab hageja ise ning ülejäänud juurdepääsutee korrashoiu kohustub hageja tagama ühiselt teed kasutatavate naaberkinnistute omanikega. Kirsipuu kinnistuga külgneva 37,4 m pikkuse teelõigu pindala (130,9 m2) moodustab vaid u 0,38% Jõekääru kinnistu pindalast ning selle asukoht ei sega ülejäänud kinnistu kasutamist loomapidamiseks. Kostja vastuväited
6.Kostja nõustus sõlmima hagejaga mõistliku kokkuleppe. Samas ei ole hageja nõue seada juurdepääs kinnistule igat liiki transpordivahenditega põhjendatud. See oleks kostja jaoks ebaproportsionaalselt koormav ning kostja huvisid arvestades ebamõistlik (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-05). Juurdepääsutee Kirsipuu kinnistule on pinnastee, mis on ehitatud savipinnale ilma killustiku katteta ning seetõttu muutub kõnealuse tee pinnas eelkõige kevadel ja sügisel ning samuti vihmaperioodidel väga pehmeks ning kergesti kahjustatavaks (liikluseeskirjade (LE) § 2 lg 48 p 3). Juurdepääs peaks olema lubatud liiklusvahendiga, mille registrimass ei ületa 3,5 tonni, vastasel juhul võiks saada oluliselt kahjustatud juurdepääsutee pinnas. Hageja kinnistul puudub võimalus liiklusvahenditega manööverdada ning parkida. Samuti läbib juurdepääsutee Jõekääru kinnistu põllumaad, mida kostjad kasutavad loomade karjatamiseks. Juurdepääs peaks olema tagatud auto ja kerghaagisega. Hageja kinnistul ei ole ühtegi elamiskõlbulikku ehitist. Kuna teadmata on hageja kinnistu edasine kasutusvajadus ja sihtotstarve, oleks põhjendatud lubada hagejal kasutada juurdepääsuteel ühte transpordivahendit kalendripäevas.
7.Igakuine tasu juurdepääsu tee eest peaks olema 2498 krooni, mis tuleneb sellest, et hageja kinnistu hind on 597 600 krooni, juurdepääsu tee pindala kokku 439,79 m2 (5.68 krooni/m2 x 439,79 m2). Kostja on selle summa arvestamisel lähtunud ka sellest, et juurdepääsuteed tuleb pidevalt hooldada, tegeleda lumekoristuse, teeaukude parandamise ning tee äärte okstest puhastamisega. Juurdepääsutee eest makstav tasu peaks suurenema iga kalendriaasta 1.jaanuarist Statistikaameti ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi suurenemise protsendi võrra ning samuti Eesti krooni ametliku vahetuskursi muutumisel euro suhtes, võttes aluseks vahetuskursi 1 euro=15.6466 krooni. Esimese astme kohtu otsus
8.30.06.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja jättis hageja menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda. Kohus määras Kirsipuu kinnistu (registriosa nr xxxxxxxxxx) igakordse omaniku kasuks ajaliselt piiramata juurdepääsu avalikult kasutatavale teele – kõrvalmaantee nr 11340 Tallinn-Saku-Laagri – jalgsi ja igat liiki mootorsõidukitega viisil, mis vastab Kirsipuu kinnistu kasutamisele elamumaana mööda Harju maakonnas Saku vallas Jälgimäe külas asuva Jõekääru kinnistut (registriosa nr xxxxxxxxx) läbivat teed pikkusega 127,40 meetrit ja laiusega 3,5 meetrit alates Kirsipuu kinnistu piirist kuni Jaanika kinnistu (registriosa nr xxxxxxxxx) piirini vastavalt Maa-ametis 09.03.1999 registreeritud Jõekääru maaüksuse plaanil märgitud avalikus kasutuses oleva tee asukohale (plaanil tähistatud „A-1“). Kirsipuu kinnistu igakordne omanik hooldab põllumaal asuvat teed pikkusega 37,40 meetrit ja laiusega 3,5 meetrit (plaanil tähistatud „Tee 2“), ülejäänud osas hooldab teed pikkusega 90 meetrit ja laiusega 3,5 meetrit Jõekääru kinnistu igakordne omanik. Juurdepääsuteed ei ole õigus kasutada muul otstarbel kui liikumiseks jalgsi või mootorsõidukitega, sealhulgas ei ole õigust kasutada juurdepääsuteed parkimiseks. Kohus määras juurdepääsu kasutamise eest makstava tasu suuruseks 418 krooni (käibemaksuga)
kuus. Kohus tuvastas Roland Raiki kohustuse teha tahteavaldus Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriosa nr xxxxxxxx kolmandasse jakku märkuse kandmiseks juurdepääsu tee kohta.
9.Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et hagejale kuulub Kirsipuu kinnistu asukohaga Saku vallas Jälgimäe külas, kinnistut ümbritseb kostjale kuuluv Jõekääru kinnistu ning Jõekääru kinnistule puudub juurdepääsu tee avalikult kasutatavalt teelt, milleks on Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee nr 11340. Kostja ei vaielnud vastu juurdepääsu tee seadmise osas üle kostja kinnistu. Samuti puudus vaidlus juurdepääsu tee asukoha ja pikkuse osas. Jõekääru kinnistut läbiv tee on 3,5 meetrit lai ning selle esimene osa, mida kasutavad kolm kinnistut, on 90 meetrit ning teise tee osa, mis keerab põllule, on 37,40 meetrit pikk. Pooltel on vaidlus, kui lai peaks olema põllupealne juurdepääs.
10.Kohus leidis, kaaludes mõlema poolte õigustatud huvisid, et juurdepääsu tee laiuseks tuleb määrata 3,5 meetrit. Selline laius tagab ohutu juurdepääsu Kirsipuu kinnistule ja võimaldab tee korrapärast hooldamist. Samuti ei saa kostja huvi olla oluliselt kahjustatud, kui loomade karjatamiseks kasutatavat põllumaad läbiv juurdepääsu tee on 0,28 cm laiem. Seega on määratava juurdepääsu tee pikkuseks 127,4 meetrit ja laiuseks 3,5 meetrit. Juurdepääsu ei ole õigus kasutada muul otstarbel, kui liikumiseks jalgsi või mootorsõidukitega, sealhulgas ei ole õigust kasutada juurdepääsu esemete ladustamiseks või parkimiseks.
11.AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt ei tohi juurdepääs põhjendamatult piirata koormatava kinnistu otstarbekohast kasutamist. Kostja on põhjendanud tõkkepuu paigaldamise vajalikkust (koduloomad ning turvalisus) ning kohtu hinnangul ei tule kostjal juurdepääsu tagamiseks tõkkepuud eemaldada, kuna on mõistetav kostja soov piirata ja takistada kõrvaliste isikute ja autode juurdepääsu kinnistule. Kinnistu omanikuna on kostjal õigus otsustada, milliseid abinõusid oma vara kaitseks rakendada, küll aga peab olema tagatud hagejale tõkkepuu avamise võimalus (nt võti).
12.Pooled vaidlevad tee kasutamise tingimuste üle. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud seada juurdepääsutee kasutamiseks piiranguid lähtuvalt liiklusvahendi registrimassist. Hagejale kuuluv kinnistu sihtotstarve on tootmismaa. Samas taotles hageja, et juurdepääs määratakse vastavalt sellele, et Kirsipuu kinnistut kasutatakse elamumaana. Kohtu hinnangul on kostja kinnistut vähem koormavam see, kui juurdepääsutee määratakse viisil, mis vastab Kirsipuu kinnistu kasutamisele elamumaana, kuna kinnistu kasutamisel tootmismaana ei ole ettenähtav, milliste transpordivahendite juurdepääs on vajalik kinnistu sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Samas elamumaana kasutamisel on teada, et tavaliselt kasutatakse juurdepääsu sõiduautoga ning raskemateks liiklusvahenditeks saavad olla mootorsõidukid, mis on vajalikud kinnistu kasutamiseks elamumaana (nt prügiveo auto). Juurdepääs tuleb määrata ööpäevaringselt ning selle piiramine teisiti ei ole põhjendatud.
13.Esimene osa juurdepääsust on kasutatav ka teiste kinnistute omanike poolt ning teine osa teest jääb kasutamiseks üksnes hageja kinnistu juurdepääsuna. See läbib põllumaad, mida kostja kasutab loomade karjatamiseks, mistõttu ei ole selle tee kasutamine hageja poolt kostjat ülemäära häiriv ega koormav. See tee ei poolita kinnistut ega takista edaspidi kinnistu kasutamist loomapidamiseks. Selle tee läheduses ei paikne kostja elamut ega teisi hooneid, mis eeldavad privaatsust. Kohtu hinnangul on põhjendatud, et põllumaad läbiva tee 37,40 meetri pikkuses kohustub hageja ise välja ehitama, mis tagaks juurdepääsu Kirsipuu kinnistule ning samuti jääb selle hooldamise kohustus hagejale, kuna tema on ainuke, kes nimetatud teed hakkaks kasutama. Kostjal puudub igasugune vajadus nimetatud teelõigu kasutamiseks. Puudub vaidlus, et 90 meetrist teelõiku hooldab käesoleval ajal kostja ning mõistlik on
jätta see ka edaspidi kostja hooldada. Kostja võib nimetatud hooldustöid teha ise või tellida nimetatud töid kolmandatelt isikutelt.
14.Pooled vaidlevad juurdepääsu tasu suuruse üle. Juurdepääsu tee kasutamise eest tasu suuruse määramine on kohtu diskretsiooniotsustus, mille lahendamisel peab kohus arvestama kõiki olulisi asjaolusid. On mõistetav, et juurdepääs koormab täiendavalt olemasolevat teed (90 meetrit), mistõttu on mõistlik, et hageja hüvitaks osa tee hooldamisele tehtavatest kulutustest. Kuna põllumaal olev juurdepääsu tee (37,40 meetrit) jääb hageja hooldada, siis selle eest peab kohus mõistlikuks määrata tasu, mis on arvutatud välja teealuse maa maksustamishinna arvulise näitaja alusel.
15.Kostja arvestas OÜ Jaaksoni Linnahooldus hinnakirja ning OÜ Miiter TH elektronposti teel tehtud hinnapakkumise alusel, et ühe kuu tee hooldus ja korrashoiu tasu ühe kinnistu osas on 1398.33 krooni, arvestades et 100 meetrise kruusatee hooldamine maksab ajavahemikus aprill-november 6000 krooni kuus ning ajavahemikus detsember-märts 10 000 krooni kuus. Kostja leidis, et juurdepääsu tee kasutusõiguse eest makstav igakuine tasu peaks olema välja arvutatud Kirsipuu kinnistu hinna alusel, mille kohaselt 1m2 on 5.68 krooni, seega ühes kuus makstavaks tasuks tuleb määrata (439.79 m2 x 5.68 krooni/m2) 2498 krooni. Hageja esitas OÜ TP Invest selgituse, mille kohaselt tee hööveldamise ühe korra maksumus ei ületa 500 krooni ning lumekoristus 90 meetrise teelõigu puhul on maksimaalselt 9 minutit, mis teeb maksumuseks 63 krooni. Hageja ei vaielnud, et tee hooldustööde koosseisu kuulub lumekoristus, tee hööveldamine, tee äärtelt muru niitmine ja võsa lõikamine. Samuti ei vaidlustanud hageja tee hoolduskulude jagamise proportsiooni. Hageja vaidles vastu kostja poolt välja toodud tee hooldustööde sagedusele ja maksumusele. Hageja on välja toonud oma arvutused, mille kohaselt saab maksimaalseks tasuks määrata 1700 krooni aastas, millele lisandub käibemaks. Oma arvutustes tugineb hageja Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi teatele ja OÜ Kroonihaldus pakkumisele. Kohus peab mõistlikuks määrata juurdepääsu teest esimese osa hooldus ja korrashoiu tasuna (lumekoristus 12 600 krooni, tee hööveldamine 1000 krooni, teeäärtelt muru niitmine 1000 krooni, võsa piiramine 400 krooni) kolme kasutaja vahel 5000 krooni (koos käibemaksuga) aastas, mis ühe kuu tasuks hagejale teeb 417 krooni. Hageja kohustuseks jääb hooldada teine osa juurdepääsust, mis kulgeb üle põllumaa ja selle pindala on (37.40x3.5) 130.9 m2. Maksu- ja Tolliameti 05.03.2009 maksuteate kohaselt on Jõekääru kinnistu maks 1545 krooni aastas, see on 1545/32 000=0.048 krooni/m2 aastas. Seega on tee alla jääva kinnistu maamaks 6.32 krooni aastas ehk 52 senti kuus. Seega tuleb tasu suuruseks kokku määrata 418 krooni (koos käibemaksuga) kuus.
16.Põhjendamatu on määrata kindlaks ka tee hooldamise sagedused. Tee hooldus sõltub ilmastikutingimustest, mida ei ole võimalik ette näha. Seega tuleb teed hooldada vastavalt vajadusele, et tagada selle korrashoid. Põhjendamatu on kostja taotlus, et tasu kuulub ümberarvutamisele vastavalt Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi suurenemise protsendile, kuna kohus määrab mõistliku tasu kohtule esitatud asjaolusid kogumis hinnates ning kui üks pooltest leiab, et tasu määramise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud, saab ta esitada nõude kohtule tasu suuruse muutmiseks. Samuti on põhjendamatu siduda tasu euro vahetuskursiga.
17.Kostja ei vaielnud vastu hageja nõudele tuvastada kostja tahteavaldus juurdepääsu ja tasu kohta märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse. Tee kasutamise tasu suuruseks on 418 krooni (koos käibemaksuga) kuus, tasu maksmise tähtaja kindlaksmääramist ei ole pooled kohtult taotlenud. Märkuse sõnastuses tuleb asendada transpordivahendid
sõnaga mootorsõidukid (see on autonoomse jõuallikaga varustatud transpordivahend inimeste ja kaupade veoks), kuna see muudab juurdepääsu tingimused selgemaks. Apellatsioonkaebus
18.Mihkel Kirsipuu palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, uue otsusega määrata Kirsipuu kinnistu igakordse omaniku kasuks ajaliselt piiramata juurdepääs avalikult kasutatavale teele – kõrvalmaantee nr 11340 Tallinn-Saku-Laagri – jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega viisil, mis vastab Kirsipuu kinnistu kasutamisele elamumaana mööda Harju maakonnas Saku vallas Jälgimäe külas asuva Jõekääru kinnistut läbivat teed pikkusega 127,40 meetrit ja laiusega 3,5 meetrit alates Kirsipuu kinnistu piirist kuni Jaanika kinnistu (registriosa nr xxxxxxxxxx) piirini vastavalt Maa-ametis 09.03.1999 registreeritud Jõekääru maaüksuse plaanil märgitud avalikus kasutuses oleva tee asukohale (plaanil tähistatud „A-1“). Määrata juurdepääsu kasutamise eest makstava tasu suuruseks 1700 krooni aastas, millele lisandub käibemaks. Kirsipuu kinnistu igakordne omanik hooldab põllumaal asuvat teed pikkusega 37.40 meetrit ja laiusega 3.5 meetrit (plaanil tähistatud „Tee 2“), ülejäänud osas hooldab teed pikkusega 90 meetrit ja laiusega 3,5 meetrit Jõekääru kinnistu igakordne omanik. Juurdepääsuteed ei ole õigus kasutada muul otstarbel kui liikumiseks jalgsi või transpordivahenditega, sealhulgas ei ole õigust kasutada juurdepääsuteed parkimiseks. Tuvastada, et Roland Raikil on kohustus teha tahteavaldus Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriosa nr xxxxxxxxx kolmandasse jakku juurdepääsu tee kohta märkuse kandmiseks.
19.Kohtuotsus ei ole seaduslik ja põhjendatud osas, milles ei määratud Kirsipuu kinnistule juurdepääsu igat liiki transpordivahendiga. Oma nõude formuleerimisel lähtus apellant muuhulgas Tallinna Ringkonnakohtu senisest praktikast, näiteks otsusest tsiviilasjas nr 2-08-15361, kus kohus on pidanud lubatavaks muuhulgas väljendi “igat liiki transpordivahend” kasutamist juurdepääsuõiguse määramisel.
20.Liiklusseaduse (LS) § 12 lg 2 mõistes on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk. Seega on mootorsõiduk kitsam mõiste kui transpordivahend (mootorsõiduk on transpordivahend, mis on varustatud autonoomse jõuallikaga). Haginõue jäi rahuldamata osas, milles see hõlmas juurdepääsu autonoomse jõuallikaga varustamata transpordivahendiga. Kohus ei ole põhjendanud, mis kaalutlustest lähtuvalt on juurdepääsuks Kirsipuu kinnistule keelatud kasutada autonoomse jõuallikaga varustamata transpordivahendeid (nt jalgratast). Sõna „mootorsõiduki“ kasutamise osas ei muuda juurdepääsu tingimused selgemaks. Vastupidi, see muudab pooltevahelised suhted keerulisemaks, sest juurdepääs Kirsipuu kinnistule piiratakse meelevaldselt lähtuvalt täiesti asjassepuutuvast tunnusest – transpordivahendil autonoomse jõuallika olemasolust, kusjuures keelatakse vähemhäirivate – autonoomse jõuallikaga varustamata – transpordivahendite kasutamine.
21.Kohus määras juurdepääsu tee kasutamise eest tasu suuruseks 418 krooni kuus (5016 krooni aastas), mis sisaldab käibemaksu. Kohtuotsuse diskretsioonilisus ei anna aga kohtule õigust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 8 põhimõtete eiramiseks asjaolude tuvastamisel. Otsuse diskretsioonilisus ei tähenda, et otsuse aluseks olevate oluliste asjaolude tuvastamine toimub teistmoodi, tõendeid analüüsimata, poolte väidetega arvestamata ja tõendite mittearvestamist põhjendamata. Hoolimata võimalikest rikkumistest on siiski õiged kohtu lõppjäreldused, et kõnealuse tee hööveldamise kulu on 1000 krooni aastas, teeäärtelt muru niitmise kulu on 1000 krooni aastas, võsa piiramise kulu on 400 krooni aastas. Otsusest ei selgu, kuidas kogutud tõendite pinnal jõudis kohus järeldusele, et kõnealuse tee lumekoristuse kulu on 12 600 krooni aastas.
22.Lumekoristuse maksumuse tõendamiseks oli esitatud 5 dokumentaalset tõendit, millest ainukesena sisaldab konkreetset ja adekvaatset teavet kõnealuse tee lumekoristuse maksumuse kohta OÜ Kroonihaldus hinnapakkumine, millest tulenevalt on lume lükkamise hind Saku vallas Jälgimäe külas Jõekääru kinnistul asuva ca 90 m pikkuse teelõigu puhul koos kohalesõiduga 2500 krooni aastas, millele lisandub käibemaks. OÜ Kroonihaldus hinnapakkumise õigsust ei kummuta mitte ükski teine asjas kogutud tõend. Kohus on aga leidnud, et Jõekääru kinnistul asuva tee lumekoristuse kulu aastas on 12 600 krooni. Kohus on jätnud arvestamata OÜ Kroonihaldus hinnapakkumisega lumekoristuse kulu määramise osas, kuid ei ole TsMS § 442 lg-ga 8 kooskõlas põhjendanud, miks ta sellega ei arvestanud.
23.Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määruse nr 45 „Tee seisundinõuded“ §-le 19 koostoimes lisaga 6 määrab tee talvise seisunditaseme liiklussagedusel alla 50 auto ööpäevas tee omanik. Samas, kohalik maantee liiklussagedusega kuni 200 autot ööpäevas vastab tee talvisele seisunditasemele nr 1. Vastavalt määruse §-le 21 koostoimes lisaga 8 ei tohi seisunditasemele nr 1 vastava tee lumisus ületada 10 cm koheva lume puhul ning 6 cm sulalumi või lörtsi, soola ja lume segu puhul. Vastustaja kinnistul asuva juurdepääsutee lumisusele esitatavad nõuded ei tohiks olla rangemad nõuetest, mis esitatakse kohalikule maanteele liiklussagedusega kuni 200 autot ööpäevas, see vastab ka mõistlikkuse põhimõttele. Arvutamaks, mitmel päeval aastas ületab vastustaja kinnistul asuva juurdepääsutee lumekate 6 cm ja seega mitmel päeval aastas esineb vajadus lumekoristuseks, lähtub apellant Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi teatest, milles esitatakse Harjumaal Saku vallale lähimas vaatluspunktis mõõdetud lumekatte paksused aastatel 2005-2009. Nimetatud andmed tõendavad, et selleks, et lumekatte paksus ei ületaks 6 cm, piisab lumekoristusest neljal korral aastas. Isegi kui arvestada, et vastavalt OÜ Jaaksoni Linnahooldus hinnakirjale on lumetõrje ühe korra maksumus 350 krooni, millele lisandub kohalesõidu tasu 350x0,5 + 6x11,67 = 245 krooni (summad ilma käibemaksuta), siis 4 korra lumetõrje maksumus oleks 1645 krooni, millele lisandub käibemaks. Nimetatu tõendab ka OÜ Kroonihaldus hinnapakkumise õigsust.
24.Samuti jääb arusaamatuks, miks kohus on pidanud võimalikuks nõustuda apellandi väidetega tee hööveldamise, muru niitmise ja võsa piiramise kulude suuruse osas, kuid ei pidanud võimalikuks nõustuda väidetega lumekoristuse kulude suuruse osas, kuigi kõik faktilised väited põhinesid samadel tõenditel.
25.Maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg 8 osas, milles kohus ei analüüsinud lumekoristuse maksumuse kohta käivaid tõendeid, ei põhjendanud, miks ta ühe või teise tõendiga ei arvestanud ja ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud apellandi faktiliste väidetega lumekoristuse maksumuse osas. Kohus oleks pidanud tuvastama, et juurdepääsu tee lumekoristuse kulud on maksimaalselt 2500 krooni aastas, millele lisandub käibemaks (3000 krooni aastas). Nimetatu tulemusena oleks kohus pidanud tuvastama, et kõnealuse tee hoolduskulud kokku on 5400 krooni aastas (mis sisaldab käibemaksu), millest apellandi tasu juurdepääsu kasutamise eest moodustab 1/3 ehk 1800 krooni aastas. Kuivõrd apellant on taotlenud juurdepääsu eest tasu määramist suuruses 1700 krooni aastas, millele lisandub käibemaks (kokku 2040 krooni aastas), siis kohus oleks pidanud hagi juurdepääsu kasutamise eest tasu suuruse osas rahuldama.
26.Kui ringkonnakohus rahuldab käesoleva apellatsioonkaebuse, siis tuleb lugeda, et kohus on hagi kõigis olulistes punktides rahuldanud. Sel juhul osutub ebaõigeks ka menetluskulude jaotus, mille kohaselt jäeti hageja menetluskulud 80 % ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 20 % ulatuses hageja kanda.
Vastustaja seisukoht
27.Roland Raik vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
28.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited annavad alust vaidlustatud maakohtu otsuse osaliseks tühistamiseks. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud: a) juurdepääsu tingimused sõidukite osas; b) juurdepääsu eest nõutava tasu suurus; c) menetluskulude jaotus.
29.Maakohtus hages apellant juurdepääsu jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega, mis vastab kinnistu kasutamisele elamumaana (t I kd lk 9, 247). Kostja vaidles vastu läbipääsule igat liiki transpordivahenditega põhjendusel, et hageja kinnistul puudub elamu ja võimalus parkida, ka ei tohiks liiklusvahendite registermass ületada 3,5 t (t I kd lk 76, 147-148, 230). Maakohus määras juurdepääsu jalgsi ja igat liiki mootorsõidukitega viisil, mis vastab kinnistu kasutamisele elamumaana. Kostja otsust ei vaidlustanud. Hageja leiab, et juurdepääs peab olema lubatud igat liiki transpordivahenditega, sest selliselt oli määratud ka hagi tagamise määrusega ja sellist sõnastust kasutab kohtupraktika ning et vaidlustatud otsuse määratluse kohaselt ei ole hagejal lubatud kasutada juurdepääsu teed autonoomse jõuallikaga varustamata transpordivahendiga (näiteks jalgrattaga). Kostja on seisukohal, et maakohus on õigesti leidnud, et sõna „mootorsõidukid“ kasutamine sõna „transpordivahendid“ asemel muudab juurdepääsutingimused selgemaks.
30.Kolleegium leiab, et arvestades poolte keerukaid suhteid, on mõistlik ja vajalik vaidlustatud osas maakohtu otsust täpsustada. TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu. Hageja taotles juurdepääsu määramist jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega. Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas juurdepääsu tuleks piirata transpordivahenditega, mille registermass ületab 3,5 t. Kostja konkreetsete tingimuste osas muid vastuväiteid ei esitanud. Ka ei ole maakohus lahendis põhjendanud, miks ta pidas vajalikuks mõiste „igat liiki transpordivahendid“ asemel kasutada mõistet „igat liiki mootorsõidukeid“ ehk milles väidetav selgus seisneb.
31.Nimetatud mõistete avamisel saab lähtuda LS-st, mille § 12 lg 2 kohaselt on mootorsõidukiks mootori jõul liikuv sõiduk. Mõistet „transpordivahend“ LS ega LE ei määratle, küll aga on kohtupraktikas selle all mõistetud teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklevaid seadmeid, mis liiguvad mootori või muul jõul ehk siis sõidukeid LS-i ja LE tähenduses. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et selliselt mõistsid seda ka pooled käesolevas asjas, kui vaidlesid võimaliku maksimaalse registermassi üle, mis tagaks vaidlusaluse pinnastee säilimise ka vihmaperioodidel. Kaebusest nähtub, et apellanti häirib eriti asjaolu, et ta ei tea, kas maakohtu otsuse alusel võib juurdepääsuteed kasutada ka jalgratta ja hobusega. Kolleegium peab vajalikuks pooltevaheliste edasiste arusaamatuste vältimiseks asendada maakohtu poolt kasutatud sõna „mootorsõiduk“ sõnaga „transpordivahend“, mis on sisult laiem, sisaldades ka muul kui mootori jõul liikuvaid seadmeid (seega ka jalgratast ja hoburakendit).
32.Ilmselge liialdus on apellandi väide, et maakohtu poolt sõna „mootorsõidukid“ kasutamine tekitab menetlusosalistes õiguskindlusetuse tunde või õõnestab usaldust kohtusüsteemi vastu tervikuna. Juurdepääsutingimused tuleb konkreetselt määratleda igas sellises vaidluses, kus naaberkinnistute omanikud ei suuda mõistlikult ühiselu reeglites ise kokku leppida. Igas konkreetses vaidluses tuleb seejuures lähtuda ainult
sellele vaidlusele omastest asjaoludest ja ei saa välistada olukorda, et mõnel juhul võib olla põhjendatud juurdepääsu piiramine, näiteks hobuveokile. Küll aga peab sellise piirangu kehtestamine olema kohtu poolt põhjendatud.
33.Juurdepääsu eest määratud tasu suurust on apellant vaidlustanud osas, mis ületab aastas summat 1700 krooni + käibemaks. Maakohus määras tasuks 418 krooni kuus (koos käibemaksuga), seega 12x418= 5016 krooni aastas. Lisaks ei vaidlusta apellant, et kohus võttis tasu määramisel aluseks maamaksu ning tee hooldus- ja korrashoiukulud, samuti, et viimased koosnevad kuludest lumekoristusele, tee hööveldamisele (1000 krooni), muru niitmisele (1000 krooni) ja võsa piiramisele (400 krooni). Apellant vaidlustab kohtu poolt tasu määramisel aluseks võetud lumekoristuse kulu aastas 12 600 krooni, ja jääb maakohtus esitatud seisukoha juurde, et selleks kuluks saab olla maksimaalselt 2500 krooni aastas, lähtudes seejuures OÜ Kroonihaldus hinnapakkumisest (t II kd lk 77) ning Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusest nr 45 “Tee seisundinõuded“.
34.Juurdepääsutee kasutamise eest tasu suuruse määramine on kohtu diskretsiooniotsustus, mille langetamisel peab kohus arvestama kõiki olulisi asjaolusid. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-143-07 29.01.2008 ja nr 3-2-1-66-05 14.06.2005 asunud seisukohale, et kohtu tehtud diskretsiooniotsuse sisu saavad kõrgema astme kohtud kontrollida piiratult, eelkõige selles osas, kas alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kolleegium on käesoleva tsiviilasja lahendamise tulemusena seisukohal, et vaidlustatud lahendis ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Kehtiv materiaalõigus ei seo juurdepääsutee kasutamise eest makstava tasu suurust otseselt selleks kasutatava maatüki hooldamise kuludega või selle eest riigile tasutava maamaksu suurusega, vaid annab kohtule õiguse, kui naaberkinnisasjade omanikud ise kokkuleppele ei jõua, määrata konkreetseid asjaolusid arvestades õiglane ja mõistlik tasu. Käesoleval juhul on maakohus seejuures lähtunud muuhulgas poolte esitatud erinevatest võimalikest arvandmetest tee hooldusja korrashoiukulude kohta. Nimetatud kulutuste suurus etteulatuvalt ei ole teada ja sõltub muuhulgas ilmastikust. Seega sai kohus poolte poolt esile toodud asjaolude alusel määrata oma siseveendumuse alusel õiglase ja mõistliku tasu, mille muutmist on asjaolude olulisel muutumisel võimalik hageda (TsMS § 459). Maakohtu siseveendumuse kujunemine on lahendis jälgitav. Kolleegium on seisukohal, et maakohtu poolt määratud 418 krooni (alates 01.01.2011 26.72 eurot) kuus on mõistlik ja õiglane tasu konkreetsetel asjaoludel konkreetsete isikute vahel konkreetse tee kasutamise eest. Seejuures lähtub kolleegium ka sellest, et kostjal juurdepääsuna kasutatava maatüki omanikuna on lisaks tee korrashoiu, hooldamise jm kulude hüvitamisele õigus saada hagejalt ka hüvitist teise isiku omandi kasutamise eest. Maakohtu otsuse kohaselt sisaldab nimetatud summa ka käibemaksu ja selles osas lahendit vaidlustatud ei ole.
35.Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et maakohus rikkus TsMS § 442 lg 8, kuna ei analüüsinud lumekoristuse maksumuse kohta käivaid tõendeid ega põhjendanud, miks ta ühe või teise tõendiga ei arvestanud ja miks ta ei nõustunud hageja väidetega lumekoristuse maksumuse kohta. Maakohus on otsuse 7. leheküljel vastavaid tõendeid analüüsinud ja asunud seisukohale, et võimalik kulu lumekoristuse eest tuleb õiglase ja mõistliku tasu määramisel arvesse võtta. Sellise otsustuse tegemiseks ei pidanud maakohus tuvastama lumekoristuse konkreetset maksumust. Ka ei saa nõustuda apellandi väitega, et ainsaks konkreetset ja adekvaatset teavet lumekoristuse maksumuse kohta konkreetsel teel pakkuvaks tõendiks on OÜ Kroonihalduse hinnapakkumine. Vastavalt kas siis tunni- või kuutasu võimalikke
suurusi sisaldavad ka OÜ Jaaksoni Linnahooldus, OÜ Miiter TH ja OÜ TP Invest materjalid (t II kd lk 29-38, 77).
36.Menetluskulude jaotuse osas on apellant seisukohal, et kui ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tuleb muuta ka kulude jaotust. Kolleegium on sellise seisukohaga põhimõtteliselt nõus, kuid käesolevas asjas kulude jaotuse muutmiseks alus puudub, sest ringkonnakohus sisuliselt vaid täpsustas maakohtu otsust mõistete „mootorsõidukid“ ja „transpordivahendid“ kasutamise osas. Maakohtu otsuse sisuliseks muutmiseks alus puudub.
37.Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Arvestades kaebuse sisu ja mahtu on kolleegium seisukohal, et kaebusest 60% moodustab vaidlus tasu üle, 30% vaidlus juurdepääsu tingimuse üle ja 10% menetluskulude üle. Seega kuulub rahuldamisele 30% kaebusest ja apellatsioonimenetluses kantud apellandi kuludest jääb 30% vastustaja kanda ning vastustaja kuludest 70% apellandi kanda.
Ulvi Loonurm
Malle Seppik
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.