Kohtulahend

selle sihtotstarvet muuta. Hageja kasutab seega juurdepääsuteed vaid viisil, mis vastab kinnistu kasutamisele elamumaana (seega üle 3,5-tonnise registrimassiga transpordivahenditega ei kasutata teed intensiivsemalt, kui seda teeb kostja ise). Juurdepääsutee osas massipiirangu seadmine ei ole õige. Kostja pidi tee kasutamisest tuleneva koormisega arvestama juba maa erastamisel. Kostjale näidati 1. detsembril 1997 kinnistu piiride kättenäitamisel, et talle erastatavast kinnistust jääb välja hageja ehitise juurde erastatav maa. Hageja kinnistuga külgnevat u 37,4 m pikkust teelõiku hooldab hageja ise ning ülejäänud juurdepääsutee korrashoiu kohustub hageja tagama ühiselt teed kasutavate naaberkinnistute omanikega. Hageja kinnistuga külgneva 37,4 m pikkuse teelõigu pindala (130,9 m2) moodustab vaid u 0,38% kostja kinnistu pindalast ning selle asukoht ei sega ülejäänud kinnistu kasutamist loomapidamiseks. Hageja palus asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg-st 1 tulenevalt määrata hageja kinnistu igakordse omaniku kasuks ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale teele jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega viisil, mis vastab hageja kinnistu kasutamisele elamumaana, mööda kostja kinnistut läbivat teed ning keelata kostjal mis tahes toimingud, mis võivad raskendada või välistada kohtulahendi täitmisena juurdepääsu hageja kinnistule üle kostja kinnistu. Hageja taotles AÕS § 63 lg 1 p 4 alusel märkuse kinnistusraamatusse kandmist, milleks palus tuvastada kostja kohustus anda nõusolek märkuse tegemiseks registriossa nr 2201502 juurdepääsu kohta üle kinnistu. Menetluse käigus hageja täpsustas nõuet ning palus kindlaks määrata ka tee hooldamise kord. Selleks, et lumikatte paksus ei ületaks 6 cm, piisab lumekoristusest neljal korral aastas. Teed tuleks hööveldada kaks korda aastas, muru niita viis korda aastas ja võsa piirata üks kord aastas. Mõistlik tasu juurdepääsutee eest peaks olema mitte rohkem kui 1688 krooni aastas, millele lisandub käibemaks. Teise teelõigu osas tuleks määrata juurdepääsutasu maksimaalselt 6 krooni aastas, mis tuleneb maamaksu arvutusest. Seega tuleks määrata tasu suuruseks 1700 krooni, millele lisandub käibemaks.

hageja kinnistu kasutamisele elamumaana, mööda Harju maakonnas Saku vallas Jälgimäe külas asuvat Jõekääru kinnistut (registriosa nr 2201502) läbivat teed pikkusega 127,40 meetrit ja laiusega 3,5 meetrit alates Kirsipuu kinnistu piirist kuni Jaanika kinnistu (registriosa nr 6935502) piirini vastavalt Maa-ametis 9. märtsil 1999 registreeritud Jõekääru maaüksuse plaanil märgitud avalikus kasutuses oleva tee asukohale (plaanil tähistatud "A-1"). Jõekääru kinnistu igakordne omanik hooldab põllumaal asuvat teed pikkusega 37,40 meetrit ja laiusega 3,5 meetrit (plaanil tähistatud "Tee 2"), ülejäänud osas hooldab teed pikkusega 90 meetrit ja laiusega 3,5 meetrit kostja kinnistu igakordne omanik. Juurdepääsuteed ei ole õigus kasutada muul otstarbel kui liikumiseks jalgsi või mootorsõidukitega, sealhulgas ei ole õigust kasutada juurdepääsuteed parkimiseks. Juurdepääsu kasutamise eest makstava tasu suuruseks tuleb määrata 418 krooni (käibemaksuga) kuus. Kostjat tuleb kohustada tegema tahteavaldus Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriosa nr 2201502 kolmandasse jakku märkuse kandmiseks juurdepääsutee kohta. Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaielnud kostja vastu juurdepääsutee seadmisele üle enda kinnistu. Samuti ei vaieldud juurdepääsutee asukoha ja pikkuse üle. Kostja kinnistut läbiv tee on 3,5 meetrit lai ning selle esimene osa, mida kasutavad kolm kinnistut, on 90 meetrit ning teise tee osa, mis keerab põllule, on 37,40 meetrit pikk. Pooled vaidlevad, kui lai peaks olema põllupealne juurdepääs. Kaaludes mõlema poole õigustatud huvisid, tuleb juurdepääsutee laiuseks määrata 3,5 meetrit. Selline laius tagab ohutu juurdepääsu hageja kinnistule ja võimaldab tee korrapärast hooldamist. Samuti ei saa kostja huvi olla oluliselt kahjustatud, kui loomade karjatamiseks kasutatavat põllumaad läbiv juurdepääsutee on 0,28 m laiem. Seega on määratava juurdepääsutee pikkuseks 127,4 meetrit ja laiuseks 3,5 meetrit. Juurdepääsu ei ole õigus kasutada muul otstarbel kui liikumiseks jalgsi või mootorsõidukitega, sealhulgas ei ole õigust kasutada juurdepääsu esemete ladustamiseks või parkimiseks. Maakohtu hinnangul ei ole põhjendatud seada juurdepääsutee kasutamiseks piiranguid lähtuvalt liiklusvahendi registrimassist. Hagejale kuuluv kinnistu sihtotstarve on tootmismaa. Samas taotles hageja, et juurdepääsutee määramisel lähtutaks sellest, et tema kinnistut kasutatakse elamumaana. Kostja kinnistut vähem koormav on see, kui juurdepääsutee määratakse viisil, mis vastab hageja kinnistu kasutamisele elamumaana, kuna hageja kinnistu kasutamisel tootmismaana ei ole ettenähtav, milliste transpordivahendite juurdepääs on vajalik kinnistu sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Samas elamumaana kasutamisel on teada, et tavaliselt kasutatakse juurdepääsu sõiduautoga ning raskemateks liiklusvahenditeks saavad olla mootorsõidukid, mis on vajalikud kinnistu kasutamiseks elamumaana (nt prügiveoauto). Juurdepääs tuleb määrata ööpäevaringselt ning selle piiramine teisiti ei ole põhjendatud. Esimest osa juurdepääsust kasutavad ka teised kinnistu omanikud ning teine osa teest jääb kasutamiseks üksnes hageja kinnistu juurdepääsuna. See läbib põllumaad, mida kostja kasutab loomade karjatamiseks, mistõttu ei ole selle tee kasutamine kostjat ülemäära häiriv ega koormav. Tee ei poolita kinnistut ega takista edaspidi kinnistu kasutamist loomapidamiseks. Tee läheduses ei paikne kostja elamut ega teisi hooneid, mis eeldavad privaatsust. Põhjendatud on, et põllumaad läbiva tee

37,40 meetri pikkuses kohustub hageja ise välja ehitama, mis tagaks juurdepääsu hageja kinnistule, ning samuti jääb selle hooldamise kohustus hagejale, kuna tema on ainuke, kes nimetatud teed hakkaks kasutama. Kostjal puudub igasugune vajadus nimetatud teelõiku kasutada. Pooled ei vaidle selle üle, et 90-meetrist teelõiku hooldab praegu kostja ning mõistlik on jätta see ka edaspidi kostja hooldada. Kostja võib nimetatud hooldustöid teha ise või tellida need kolmandatelt isikutelt. Pooled vaidlevad juurdepääsu tasu suuruse üle. Juurdepääsutee kasutamise eest tasu suuruse määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille langetamisel peab kohus arvestama kõiki olulisi asjaolusid. On mõistetav, et juurdepääs koormab täiendavalt olemasolevat teed (90 meetrit), mistõttu on mõistlik, et hageja hüvitaks osa tee hooldamisele tehtavatest kulutustest. Kuna põllumaal olev juurdepääsutee (37,40 meetrit) jääb hageja hooldada, siis selle eest peab kohus mõistlikuks määrata tasu, mis on arvutatud välja teealuse maa maksustamishinna arvulise näitaja alusel. Kostja arvestas OÜ Jaaksoni Linnahooldus hinnakirja ning OÜ Miiter TH elektronposti teel tehtud hinnapakkumise alusel, et tee hooldamise ja korrashoidmise tasu ühes kuus on ühe kinnistu kohta 1398 krooni 33 senti, arvestades et 100-meetrise kruusatee hooldamine maksab ajavahemikus aprillnovember 6000 krooni kuus ning ajavahemikus detsember-märts 10 000 krooni kuus. Kostja leidis, et juurdepääsutee kasutusõiguse eest makstav kuutasu peaks olema välja arvutatud kinnistu hinna alusel, mille kohaselt 1 m2 on 5 krooni 68 senti, seega ühes kuus makstavaks tasuks tuleb määrata 2498 krooni (439,79 m2 * 5,68 krooni/m2). Hageja esitas OÜ TP Invest selgituse, mille kohaselt tee hööveldamise ühe korra maksumus ei ületa 500 krooni ning lumekoristus 90-meetrise teelõigu puhul kestab maksimaalselt 9 minutit, mis teeb maksumuseks 63 krooni. Hageja ei vaielnud, et tee hooldustööde koosseisu kuulub lumekoristus, tee hööveldamine, tee äärtelt muru niitmine ja võsa lõikamine. Samuti ei vaidlustanud hageja tee hoolduskulude jagamise proportsiooni. Hageja vaidles vastu kostja välja toodud tee hooldustööde sagedusele ja maksumusele. Hageja on välja toonud oma arvutused, mille kohaselt saab maksimaalseks tasuks määrata 1700 krooni aastas, millele lisandub käibemaks. Oma arvutustes tugineb hageja Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi teatele ja OÜ Kroonihaldus pakkumisele. Kohus peab mõistlikuks määrata juurdepääsuteest esimese osa hooldus- ja korrashoiutasuna (lumekoristus 12 600 krooni, tee hööveldamine 1000 krooni, teeäärtelt muru niitmine 1000 krooni, võsa piiramine 400 krooni) kolme kasutaja vahel 5000 krooni (koos käibemaksuga) aastas, mis ühe kuu tasuks hagejale teeb 417 krooni. Hageja kohustuseks jääb hooldada teist osa juurdepääsust, mis kulgeb üle põllumaa ja mille pindala on 130,9 m2 (37,40 * 3,5). Maksu- ja Tolliameti 5. märtsi 2009. a maksuteate kohaselt on kostja kinnistu eest nõutav maamaks 1545 krooni aastas, see on 1545 / 32 000 = 0,048 krooni/m2 aastas. Seega on tee alla jääva kostja kinnistu osa maamaks 6 krooni 32 senti aastas ehk 52 senti kuus. Seega tuleb tasu suuruseks kokku määrata 418 krooni (koos käibemaksuga) kuus. Kostja ei vaielnud vastu hageja nõudele tuvastada kostja tahteavaldus juurdepääsu ja tasu kohta märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse. Tee kasutamise tasu suuruseks on 418 krooni (koos käibemaksuga) kuus, tasu maksmise tähtaja kindlaksmääramist ei ole pooled kohtult taotlenud. Märkuse sõnastuses tuleb asendada transpordivahendid sõnaga mootorsõidukid (see on autonoomse

jõuallikaga varustatud transpordivahend inimeste ja kaupade veoks), kuna see muudab juurdepääsu tingimused selgemaks.

kui mootori jõul liikuvaid seadmeid (seega ka jalgratast ja hoburakendit). Juurdepääsu eest määratud tasu suurust on hageja vaidlustanud osas, mis ületab aastas summat 1700 krooni + käibemaks. Maakohus määras tasuks 418 krooni kuus (koos käibemaksuga), seega 12 * 418 = 5016 krooni aastas. Lisaks ei vaidlusta hageja, et kohus võttis tasu määramisel aluseks maamaksu ning tee hooldus- ja korrashoiukulud, samuti, et viimased koosnevad lumekoristuse, tee hööveldamise (1000 krooni), muru niitmise (1000 krooni) ja võsa piiramise (400 krooni) kuludest. Hageja vaidlustab tasu määramisel aluseks võetud lumekoristuse kulu 12 600 krooni aastas ja jääb maakohtus esitatud seisukoha juurde, et selleks kuluks saab olla maksimaalselt 2500 krooni aastas, lähtudes seejuures OÜ Kroonihaldus hinnapakkumisest (II kd lk 77) ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2002. a määrusest nr 45 "Tee seisundinõuded". Juurdepääsutee kasutamise eest tasu suuruse määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille langetamisel peab kohus arvestama kõiki olulisi asjaolusid. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-143-07 ja nr 3-2-1-66-05 asunud seisukohale, et kohtu tehtud diskretsiooniotsuse sisu saavad kõrgema astme kohtud kontrollida piiratult, eelkõige selles osas, kas alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Maakohus ei ole ületanud diskretsiooni piire. Kehtiv materiaalõigus ei seo juurdepääsutee kasutamise eest makstava tasu suurust otseselt selleks kasutatava maatüki hooldamise kuludega või selle eest riigile tasutava maamaksu suurusega, vaid annab kohtule õiguse, kui naaberkinnisasjade omanikud ise kokkuleppele ei jõua, määrata asjaolusid arvestades õiglane ja mõistlik tasu. Praegusel juhul on maakohus seejuures lähtunud muu hulgas poolte esitatud erinevatest võimalikest arvandmetest tee hooldus- ja korrashoiukulude kohta. Nimetatud kulutuste suurus etteulatuvalt ei ole teada ja sõltub muu hulgas ilmastikust. Seega sai kohus poolte esile toodud asjaolude alusel määrata oma siseveendumuse alusel õiglase ja mõistliku tasu, mille muutmist on asjaolude olulisel muutumisel võimalik hageda (TsMS § 459). Maakohtu siseveendumuse kujunemine on lahendis jälgitav. Maakohtu määratud 418 krooni (alates 1. jaanuarist 2011 26 eurot 72 senti) kuus on mõistlik ja õiglane tasu. Seejuures tuleb lähtuda ka sellest, et kostjal kinnistu omanikuna on lisaks tee korrashoiu, hooldamise jm kulude hüvitamisele õigus saada hagejalt ka hüvitist teise isiku omandi kasutamise eest. Maakohtu otsuse kohaselt sisaldab nimetatud summa ka käibemaksu ja selles osas ei ole lahendit vaidlustatud. Õige ei ole hageja seisukoht, et maakohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8, kuna ei analüüsinud lumekoristuse maksumuse kohta käivaid tõendeid ega põhjendanud, miks ta ühe või teise tõendiga ei arvestanud ja miks ta ei nõustunud hageja väidetega lumekoristuse maksumuse kohta. Maakohus on otsuse seitsmendal leheküljel neid tõendeid analüüsinud ja asunud seisukohale, et võimalik kulu lumekoristuse eest tuleb õiglase ja mõistliku tasu määramisel arvesse võtta. Sellise otsustuse tegemiseks ei pidanud maakohus tuvastama lumekoristuse täpset maksumust. Ka ei saa nõustuda hageja väitega, et ainsaks lumekoristuse maksumuse kohta adekvaatset teavet pakkuvaks tõendiks on OÜ Kroonihaldus hinnapakkumine. Vastavalt kas siis tunni- või kuutasu võimalikke suurusi sisaldavad ka OÜ Jaaksoni Linnahooldus, OÜ Miiter TH ja OÜ TP Invest materjalid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

kohaldanud. AÕS § 156 lg 1 kohaselt määrab kokkuleppe puudumisel juurdepääsu kasutamise tasu kohus. Riigikohus on 27. septembril 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05 tehtud otsuse p-s 24 leidnud, et juurdepääsutasu suuruse määramisel ei ole kohtud ületanud diskretsiooni piire. Järelikult on juurdepääsu kasutamise tasu määramine kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Diskretsiooniotsuse tegemisel juurdepääsutasu suuruse kohta võib kohus muu hulgas hinnata koormatud kinnisasja väärtuse vähenemist juurdepääsu tõttu. Kolleegium juhib tähelepanu Riigikohtu

Kuna selline menetlusõiguse normi rikkumine ei toonud kaasa asja ebaõiget lahendamist, siis ei ole alust kohtute otsuseid tühistada. Kolleegium selgitab, et asjaolude muutumise korral on pooltel TsMS § 459, § 477 lg 1 ja § 6185 eelduste olemasolul õigus nõuda juurdepääsutasu suuruse ja/või juurdepääsu tingimuste muutmist.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.