Tööõigus › Muud tööõigusasjad

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

Hageja ei ole tõendanud tööõigussuhte tekkimise hetke. Pangakonto väljavõtted ja juhatuse liikmeks määramine ei tõenda poolte vahel töösuhte eksisteerimist. Tõendatud on üksnes see, et alates oktoobrist 2004 on hageja pangakontole kantud summa, mille selgituseks on märgitud töötasu. See asjaolu ei tõenda, et enne ülekannete tegemist eksisteeris poolte vahel tööõigussuhe. Hageja juhatuse liikmeks valimise hetkel kehtinud ÄS § 180 lg 7 kohaselt võis juhatuse liikmele maksta tema ülesannetele ja osaühingu majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul nõukogu otsusega. Kostja osanikud, kelle hulka kuulub ka hageja, ei ole vastu võtnud otsust maksta hagejale igakuiselt tasu 10 000 krooni juhatuse liikme kohustuste täitmise eest. Hagejale oktoobrist 2004 kuni juulini 2005 makstavad summad oli erinevad. Ülekanded ei tõenda pooltevahelist kokkulepet maksta hagejale kokkulepitud suuruses tasu juhatuse liikme kohustuste täitmise eest alates hageja määramisest kostja juhatuse liikmeks kuni tema tagasikutsumiseni kostja juhatuse liikme kohalt. Poolte vahel oli kokkulepe, et hagejale makstakse teatud ülesannete täitmise eest tasu ning selle tasu maksmise kokkulepe oli tähtajaline ning seotud konkreetsete ülesannete täitmisega. Arusaamatu on hageja nõue tasu saamiseks alates 12.09.2003. 31.10.2004 kinnitasid kostja osanikud kostja 2004 majandusaasta aruande ja hageja on seal kinnitanud nõude puudumist kostja vastu. Hagejal oli pangakontole juurdepääs ja võimalus pangakontot kasutada ning ta ise kontrollis omale palga maksmist. Kuna hageja ei esitanud palga nõuet rohkem kui aasta jooksul pärast vastava nõudeõiguse tekkimist, on ta kaotanud nõudeõiguse hea usu printsiibi kohaselt. Tõele ei vasta hageja väide, et ta oli kostja juhatuse liige ainult õigusliku olustiku survel. Väär on hageja väide, et kui poolte vahel puudus töösuhe, on hagejal õigus saada juhatuse liikme tasu 10 000 krooni (639,12 eurot) kuus kuni tema tagasikutsumiseni. Kostja osanikud ei ole hagejaga tehingu tegemist otsustanud ega hageja väidetavaid tehinguid heaks kiitnud. Tehingu heakskiitmiseks ei saa lugeda tasu maksmist hagejale, kuna tasu maksmine oli hageja enda kontrolli all. Seda, et poolte vahel puudus kindel kokkulepe hagejale tasu maksmise kohta, kinnitab asjaolu, et hagejale makstav tasu on kuude lõikes erinev. Viivise nõue on aegunud ja kostja palub kohaldada aegumist. Maakohtu otsus

s.o töölepingu alusel kuulusid tema töökohustuste hulka koristusteenuse osutamise organiseerimine Viking Line reisilaevadel ning puhastusteenuse osutamise korraldamine. Hageja väide on ümber lükatud kostja majandusaasta aruandega, kuhu hageja on juhatuse liikmena alla kirjutanud, samuti hageja poolt kostja esindajana sõlmitud ja allkirjastatud töövõtulepingutega. Hageja on korraldanud äriühingu tööd, kui ta tegi kostja poolt H. OÜ töötajatele ettepanekuid alates 1.01.2005 asuda töö/töövõtulepingu alusel tööle kostja juurde. Tunnistaja T.L. ütluste kohaselt töötas tunnistaja R. laeval korrusevanemana ja tööle sai ta tänu hagejale augustis 2003. Tunnistaja E. V. ütluste kohaselt töötas tunnistaja hageja alluvuses augustist 2003 kuni 11.11.2005. Poolte vahel ei olnud sõlmitud kirjalikku töölepingut, samuti osanike otsust sõlmida hagejaga tööleping tegevdirektorina töötamiseks või käsunduslepingu alusel tasu saamiseks. Kostja on omaks võtnud, et poolte vahel oli kokkulepe hagejale tasu maksmiseks juhatuse liikme ülesannete täitmise eest ajavahemikus oktoober 2004 kuni juuli 2005. Tasu on hagejale makstud. Hageja vande all antud seletusest nähtuvalt töötas ta ajavahemikul 2003 kuni 2006 kostja juures ja temaga sõlmiti 28.04.2003 suuline tööleping ja ta asus 1.09.2003 tööle tegevjuhina. Samas on hageja väitnud, et tööleping on sõlmitud aprillis 2003 ja tööle asumise päev oli 28.04.2003. Töölepingu sõlmimise juures oli O. L. (R. AB omanik) ja R. AB töötaja K. H. ning nendega ta töölepingu sõlmiski. Töösuhe aga tekkis kostjaga. Hageja väidetel oli kokkuleppe kohaselt hageja töökoht Viking Line AB reisilaeval R., samuti reisilaevad C., G., I. ja A. ja tema tööülesandeks oli puhastusteenuse osutamine laevale, igapäevaselt koristusteenuse kvaliteedi kontroll ja ta pidi vastutama laevale koristusteenuse osutamise eest. Töölepingu alusel täidetavad tööülesanded olidki koristusteenuse osutamise organiseerimine ja puhastusteenuse osutamise korraldamine ja tema reaalne ülesanne oli käia laeval kontrollimas koristuse kvaliteeti. Hageja väidetel allus ta R. AB omanikule ja kostja teisele juhatuse liikmele O.. L. ja vastutas tema ees. Kokkuleppe kohaselt oli hageja töötasuks 10 000 krooni (639,12 eurot). Töökorraldused sai hageja R. AB töötajalt K. H., kuna viimane valdas soome keelt nagu hagejagi, samuti Viking Line AB käsuandjatelt. Täita tuli R. AB korraldusi ja käske, mis saadeti K. H.i e-kirjadega. Tööleping lõppes hageja väitel 6.06.2006 omal soovil, kuna tööandja jättis töötasu maksmata. Kanne juhatuse liikmest tagasikutsumise kohta tehti 14.07.2006. Hageja väited töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aja kohta on erinevad, vastuolulised on väited töötasu kokkuleppimise aja kohta. Hagiavalduse kohaselt lepiti töötasus kokku septembris 2003, vande all antud seletuse kohaselt aprillis 2003. Vastuolulised on hageja seletused töölepingu lõpetamise aja kohta: hagiavalduse väidetel lõppes tööleping juhatusest tagasikutsumisega 4.07.2006, vande all antud seletuse kohaselt 6.06.2006. 14.10.2005 teade-ettepanek-nõudekirja kohaselt teatab hageja hr L.ile ja AB-le R. soovist lõpetada tööleping alates 15.11.2005. Töötasu viivise arvestuses on hageja märkinud töölepingu lõppemise ajaks 30.06.2006. Hagiavalduses on märgitud, et hageja palus end juhatuse liikmest tagasi kutsuda 15.11.2005. Hageja ütlused töölepingu sõlmise ega lõpetamise aja kohta ei ole usaldusväärsed. Hagiavalduse kohaselt tegutses hageja 12.09.2003 kuni 4.07.2006 kostja tegevdirektorina. Tunnistajate E. V. ja T. L. ütluste kohaselt töötasid nad hageja alluvuses kuni 1.01.2005 OÜ H. töötajatena ja seejärel kostja töötajatena. Hageja enda väite kohaselt töötas ta ise samuti OÜ-s H., kuid laeval käis töötajaid juhendamas kui kostja töötaja. Eeltoodust järelduvalt korraldas ja organiseeris hageja reisilaevade puhastamist ja koristamist ka OÜ-s H. töötajana ajal, mil ta oli kostja osanik ja juhatuse liige. 12.06.2008 toimunud eelistungil väitis hageja, et tema ametikoht oli kostja tegevjuht ja alates 1.09.2003 oli tal alluvaid 50 OÜ H. töötajat ja ta töötas sel ajal ka ise OÜ-s H.. Töösuhte tõendamiseks kostja juures on hageja esitanud R. AB töötaja K. H.iga peetud ekirjavahetuse aastal 2004 ja hageja poolt saadetud e-kirjad aadressilt [email protected], 16.05.2005 hageja poolt saadetud e-kiri aadressilt [email protected]. Kirjade sisust nähtuvalt puudutavad need laevade koristamist/puhastamist. Hageja ei ole tõendanud töötamist kostja juures töölepingu alusel, kuna hageja on ise kinnitanud samal ajal töötamist OÜ-s H.. Milliseid tööülesandeid ja korraldusi

anti nende kirjade alusel hagejale kui väidetavale kostja tegevdirektorile ja milliseid kui H. OÜ töötajale, kirjadest ei nähtu. Hageja töösuhet kostjaga ei tõenda ka hageja poolt OÜ H. tööruumidest saadetud faksid R. AB faksile, sest kirjade sisu kohta tõendeid ei ole. Kohus leidis, et hageja täitis igapäevaselt lisaks töökohustustele OÜ-s H. ka kostja tegevuse juhtimist ning täitis oma juhatuse liikme kohustusi. Poolte vahel töölepingut ei sõlmitud ja poolte vahel puudus tööõiguslik suhe, kuna tõendamist ei ole leidnud tööõigusliku suhte algus ja lõpp ega hageja poolt töölepingu alusel täidetav juhatuse liikme kohustuste täitmisest erinev töö. Hageja nõue saamatajäänud palga saamiseks on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Vaidlust ei ole selles, et hageja kui juhatuse liikme ja kostja vahel on sõlmitud käsundusleping. Vaidlus on selles, kas hagejal kui juhatuse liikmel on õigus saada tasu kogu juhatuse liikmeks oleku aja eest. Hageja väidetel oli hagiavalduse kohaselt kokkulepitud töötasu 10 000 krooni (neto) kuus ja tal on õigus saada tasu 12.09.2003 kuni 4.07.2006. 22.10.2007 täienduses väidab hageja, et kokkulepitud tasu suuruseks oli 9000 krooni kuus. Palgakokkuleppe tõendamiseks on hageja esitanud R. AB töötaja K. H. 16.02.2005 e-kirja, milles viimane kinnitab, et hageja netotasu suuruseks on kokku lepitud 9000 krooni kuus. Nii hagiavalduses kui nõude täpsustuses brutopalgana on hageja lähtunud 10 000 krooni suurusest (neto) palgast. Hageja väited kokkulepitud tasu suhtes on vastuolulised. Hinnates neid tõendeid, võib järeldada, et hageja on sel perioodil töötanud juhatajana ja töödejuhatajana, kuid mitte hagiavalduses väidetud tegevdirektorina, ja talle on makstud töötasu. Kostja töötajate nimekirjas seisuga 29.07.-29.08.2005 hagejat ei ole märgitud. Kostja poolt hagejale tehtud väljamaksete arvutuste tõendist nähtuvalt on hagejale tehtud 2005 väljamakseid kokku 97 025 krooni (6201,03 euro) ulatuses, mis on enam, kui isikliku kontokaardi järgi makstud summa. Kostja 2005 majandusaruande kohaselt ei makstud juhatuse liikmetele 2005.a tasu. Tõendeid selle kohta, et hagejaga oleks sõlmitud jaanuarist 2005 tööleping juhatajana ja alates aprillist töödejuhatajana töötamise kohta ning tööleping oleks lõpetatud, esitatud ei ole. Tõendid ei kinnita juhatuse liikme tasu maksmist. Kostja väidetel oli sel perioodil hagejaga kokkulepe tasu maksmises juhatuse liikme ülesannete täitmise eest ja kokkulepe oli sõlmitud oktoobris 2004 tasu maksmises kuni juulini 2005. Kuna kirjalikku lepingut juhatuse liikmele tasu maksmiseks ja osanike otsust ei ole, tuleb hageja nõue juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu saamiseks jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus

Kohus on ebaõigesti hinnanud hageja töösuhte sõlmimise ja lõppemise asjaolusid. Hageja oli samuti kostja osanikuks, mistõttu on mõistetav, et hageja ja R. AB esindajad pidasid juba aprillis 2003 kõnelusi äriühingu asutamise ja hageja töösuhte tingimuste üle. Kostja asutati kevadel 2003. Kohus on jätnud põhjendamatult hageja vande all antud ütlused tähelepanuta ja põhjendamatud on etteheited hageja poolt vastuoluliste ütluste andmise kohta. Kohus on meelevaldselt sidunud hageja töökohustuste täitmise kostja juures hageja töökohustustega OÜ-s H.. Kostja on kinnitanud hageja poolt töökohustuste täitmist kostja juhatuse liikmena. Samuti on menetluse käigus tõendatud, et puhastusteenust Viking Line laevadel osutas kostja, kelle tegevdirektorina hageja tegutses. Seega pidi hageja täitma oma töökohustusi kostja töötajana. Ebaõige on kohtu järeldus, et kuna hageja ametikohaks oli tegevdirektor, siis järelikult selle töökohustuse täitmise eest ei ole hagejale tasu makstud. Kostja raamatupidamises kajastatud juhataja/töödejuhataja ametikoht ongi oma sisult hageja märgitud tegevdirektori ametikoht. Seega ei ole hagejale makstud tasu võimalik tõlgendada muul viisil kui töötasu tegevdirektori ülesannete täitmise eest. Töösuhtele omast palga (töötasu) maksmist kinnitavad mh ülekande selgitused („palk“ ja „töötasu“), hageja seletus ja tunnistajate ütlused ning töötasult töötuskindlustuse maksmise fakt. Ebaõigesti on hinnatud hageja väiteid töötasu suuruse osas. Hageja ei ole väitnud, et töötasu suurus oli 9000 krooni (575,20 eurot), nagu kohus otsuses järeldab. Kohtuotsus on motiveerimata. Riigikohus on korduvalt oma lahendites rõhutanud, et TsMS § 436 lg-s 1 sisalduv kohtuotsuse põhjendamise kohustus sisaldab endas ka kohustust võtta seisukoht kõigi poolte asjakohaste väidete ja tõendite osas. Kohus on põhjendamatult jätnud hinnangu andmata hageja väidetele töötasu suuruse, maksude kinnipidamise, mobiiltelefoni kasutamise ja töötaja majandusaasta aruandes kajastamise kohta. Kui kohus ka leiab, et hageja ütlused töölepingu sõlmimise ja lõpetamise asjaolude kohta on vastuolulised, ei muuda see olematuks fakti, et hageja on septembrist 2003 kuni juulini 2006 tööülesandeid täitnud ning kostja on osaliselt tehtud tööde eest tasu maksnud. Kostja on tasunud hagejale makstud töötasudelt töötuskindlustusmaksu, mis kuulub seaduse kohaselt tasumisele üksnes töötasu puhul, mitte aga juhatuse liikme tasu puhul. Seega on ka kostja ise käsitlenud hagejaga sõlmitud lepingut töölepinguna ning hagejale makstud summasid töölepingu alusel makstava töötasuna. Samuti on kohus jätnud põhjendamatult hindamata mh tunnistajate poolt kinnitatud asjaolu, et hageja töökohustused on tervikuna läinud üle H. K., kes ei ole ega pole ka olnud kostja juhatuse liikmeks. Kohus ei ole hinnanud väidet, et juba kostja 2003.a majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõttes 1 töötaja. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja 14.10.2005 nõudekirja, kus hageja on enne kohtuvaidluste algatamist juba kinnitanud, et ei ole juhatuse liikme kohustusi täitnud ja nõuab töötasu maksmist. Kuigi kohus on asunud seisukohale, et poolte vahel puudus töösuhe, ei ole kohus makstud summasid käsitlenud ka juhatuse liikme tasuna. Kohtuotsus on vastuoluline, kuna kohus ei ole käsitlenud kostja poolt tasutud summasid ühelt poolt töölepingu alusel makstavate summadena ega teiselt poolt käsunduslepingu alusel makstavate summadena. Pooltevahelise õigussuhte tõendamiskoormus on kostjal. Kohus on pannud põhjendamatult töösuhte tõendamiskoormuse hagejale. Vastus apellatsioonkaebusele

rahuldada. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnormi, hinnanud tõendeid valikuliselt, ebaõigesti ja teinud neile tuginedes ebaõige kohtulahendi. Esitatud tõendite põhjal ei olnud kohtul alust jätta hagi täielikult rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et hageja on esitanud hagi kostja vastu raha saamiseks. Hageja on kostja osanik ja 12.09.2003 kuni 4.07.2006 kostja juhatuse liige. Hageja on oma nõudes tuginenud sellele, et ta täitis kostja juures tööülesandeid, mille eest oli tal õigus saada töötasu, millest kostja on maksnud välja vaid osa. Alternatiivselt palub hageja juhul, kui kohus leiab, et poolte vahel ei ole tööõiguslikku suhet, välja mõista talle juhatuse liikme tasu. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse lahendamiseks tuli maakohtul esmalt tuvastada, kas hageja on täitnud lisaks juhatuse liikme kohustustele kostja juures ka töösuhtele omaseid ülesandeid. Kuivõrd kostja ei tunnistanud hageja väidet, et hagejal oli töölepinguline suhe kostjaga, tuli hagejal oma väiteid tõendada TsMS reegleid järgides. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et hageja on kostja juhatuse liige ja ta tegeles äriühingu juhtimisega. Hageja on avaldanud, et ta tegutses tegevdirektorina ja ta ülesandeks oli koristusteenuse osutamise organiseerimine laeval Viking Line ja puhastusteenuste osutamise korraldamine, mille eest on talle makstud osa aja eest töötasu ja kostja sellelt kinni pidanud töötuskindlustusmakse. Kostja ei ole töösuhet hagejaga tunnistanud ja on vastuväidetes selgitanud, et hageja täitis vaid juhatuse liikme ülesandeid, mille eest on talle teatud ülesannete täitmise eest makstud oktoobrist 2004 kuni juulini 2005 tasu. Samas väitis kostja, et poolte vahel puudus kokkulepe maksta hagejale tasu alates hageja määramisest kostja juhatuse liikmeks kuni tema tagasikutsumiseni juhatuse liikme kohalt. Lisaks kirjalikes vastustes avaldatule (I kd, lk 29-34,) on kostja suulises menetluses jäänud samale seisukohale (12.06.2008 istungi protokolli lk 2-3, 7.10.2008 istungi protokolli lk 2, 8.12.2009 istungi protokolli lk 3-4). Ringkonnakohus leiab, et tõendamist on leidnud hageja poolt juhatuse liikme ülesannete täitmine ja seda ei saa käsitleda ülesannete täitmisena töölepingu alusel (Riigikohtu 15.02.1999 lahend nr 3-21-14-99). Selleks, et rakendada hageja suhtes TLS sätteid, pidi hageja tõendama, et töö, mida ta tegi töölepingu alusel, ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist (Riigikohtu 24.11.2005 lahend nr 3-2-1-108-05). Tõendamist ei leidnud, et hageja oleks täitnud mõlemaid üleandeid. Kostja on hageja poolt juhatuse liikme ülesannete täitmist tunnistanud ja hageja ei ole töölepingujärgsete ülesannete täitmist tõendanud. Kostja tegevusalaks olid puhastusteenused (Äriregistri teabesüsteemi andmed I kd, lk 19). Seega tegeles hageja igapäevaselt kostja põhitegevuse organiseerimise ja korraldamisega, s.t kostja tegevuse juhtimisega, mis vastab juhatuse liikme kohustuste täitmisele ja mis ei ole olemuselt töölepinguline suhe, sõltumata sellest, kuidas pooled hageja ametikohta (tegevdirektor, tegevjuht, juhataja, töödejuhataja) nimetasid. Kuivõrd ÄS § 181 lg 2 näeb ette võimaluse, et juhatuse liikmed võivad esindada osaühingut mitmekesi või kõik koos, siis asjaolu, et hagejal puudus õigus üksinda esindada osaühingut, on seadusest tulenev võimalus ja tähendab, et juhatuse liikme kohustusi tuleb täita koos teise juhatuse liikmega. Hageja käsitlus sellest, et ainuesindusõiguse puudumine on teinud ta sõltuvaks ja ta on olnud allutatud kostja teisele osanikule, on ekslik ja ei ole kooskõlas tõenditega. Lisaks ei piirdu juhatuse liikme kohustused ainult äriühingu esindamisega, vaid osaühingu siseselt juhtimiseks vajaliku töö tegemise ja

korralduste andmisega. Hageja on samuti allkirjastanud 2003/2004 majandusaasta aruande (I kd 3650), sõlminud töö- ja töövõtulepingu (I kd, lk 83-92, 96-97). Seega on hageja tegevus osaühingu juhtimisel olnud aktiive, s.t igapäevane ja üleanded on olnud äriühingu jaoks olulised ja määrava tähtsusega. Äriühingu ja juhatuse liikme vahelistes suhetes tuleb juhinduda käsunduslepingu seaduslikust regulatsioonist isegi siis, kui kirjalik leping puudub (Riigikohtu 26.04.2005 lahend nr 3-2-1-39-05). Kui juhatuse liige on tulemuslikult oma tööd teinud ning äriühing teenib tulu, siis käsunduslepingu regulatsiooni kohaselt (VÕS § 627 lg 1) tuleb majandus- ja kutsetegevuses tegutsemisel tasu maksta, isegi kui selles ei ole kokku lepitud. Seega on äriühingul kohustus maksta tasu, mis peab vastama äriühingu majanduslikule olukorrale ja juhatuse liikme ülesannetele (ÄS § 180 lg 7, § 314). Vaidlust ei ole selles, et hageja arvelduskontole on kostja poolt alates 23.11.2004 kuni 10.08.2005 toimunud laekumised selgitusega palk ja töötasu (I kd, lk 16). Nõustuda saab hageja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et kohtuotsus on vastuoluline, sest maakohus on tõendeid hinnates leidnud, et tegemist ei olnud töötasu ega käsunduslepingu alusel makstud summadega, s.t kohus on hinnanud tõendit pooltest erinevalt ja rikkunud sellega TsMS § 436 lg 4 ning on väljunud vaidluse raamest ja asunud tõlgendama poolte suhet erinevalt mõlemast menetlusosalisest. Hageja peab saadud raha töötasuks, kuivõrd töötasult on arvestatud töötuskindlustusmaksu. Kostja väitel on hagejale tasutud juhatuse liikme tasu, s.t poolte vahel oli tsiviilõigussuhe. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et kostja pidas hageja tasust kinni töötuskindlustusmakse, ei muuda pooltevahelist suhet töösuhteks ega makstud raha töötasuks. Samuti ei anna hageja väide, et tema vabastamisel juhatuse liikme kohalt asus tema poolt senitäidetud ülesandeid täitma H. K., kes ei olnud juhatuse liige, alust väita, et hageja poolt täidetud ülesanded olid töölepingu järgi täidetavad ülesanded. Nõustuda tuleb apellandiga ka selles, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust hageja poolt töökohustuste täitmine OÜ-s H.. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel kirjalik juhatuse liikme leping puudub. Samas leiab ringkonnakohus, et juhatuse liikme tasu maksmises ja tasu suuruses 9000 krooni kuus alates 1.01.2005 on pooled kokkuleppele jõudnud (I kd lk 171) ja kostja on seda kokkulepet ka osaliselt täitnud. Tegemist on sisuliselt enamusosaniku otsusega ja kostja on kinnitanud, et selline saab tasu olema ka tulevikus. Kostja väide, et tasu maksti teatud ülesannete täitmise eest, tõendamist ei leidnud. Samuti ei leidnud tõendamist kostja väide, et kokkulepe maksta raha oli tähtajaline, s.t et pooled oleksid selle lõpetamises kokku leppinud. Tõendatud ei ole, et pooled oleksid selle kokkuleppe enne hageja juhatuse liikmest tagasikutsumist lõpetanud. Vaidlust ei ole selles, et viimane makse tehti hagejale juuli 2005 eest ja tasu alates augustist 2005 kuni juulini 2006 makstud ei ole. Hageja nõudel saada juhatuse liikme tasu alates septembrist 2003 kuni septembrini 2004 puudub õiguslik alus, s.t puudub poolte kokkulepe juhatuse liikme tasu maksmiseks. Asjaolu, et hagejale maksti vahepealsel ajal 10 000 krooni, ei anna alust lugeda tasu kokkulepituks selles summas, sest kostja ei ole seda tunnistanud. Asjas saab lugeda tõendatuks kokkuleppe olemasolu tasu maksmiseks 9000 krooni kuus ja rahuldamisele kuulub hageja nõue juhatuse liikme tasu saamiseks 11 kuu eest augustist 2005 kuni juulini 2006 eest kokku 99 000 krooni. Viivise nõue Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis töötasu maksmisega viivitamise eest 242 500 krooni ja juhindunud palgaseaduse §-st 35. Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja nõude osaliselt VÕS § 627 lg 1 järgi tasu saamiseks ja pooltel puudub kokkulepe viivitusintressi määras, rahuldab ringkonnakohus viivise nõude VÕS § 113 järgi. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on esitanud nõude viivise saamiseks alates 1.10.2003 kuni 30.06.2006. Kuna ringkonnakohus leidis, et kostjal puudus kohustus maksta hagejale juhatuse liikme tasu kuni vastava otsustuse puudumiseni ja jättis selles osas tasunõude rahuldamata, jääb rahuldamata ka selle perioodi viivise nõue. Vaidlust ei ole, et kostja ei viivitanud hagejale tasu maksmisega kuni juulini 2005. Kostja oli viivituses augustikuu 2005 tasu mittemaksmisega alates septembrist 2005 ja edasi järgnevate kuude eest tasu maksmisega igakuiselt kuni hageja poolt kostja juhatuse liikme kohustuse täitmiseni juunis 2006. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus ületada nõude piire. Hageja taotles viivist kuni 30.06.2006. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 alusel kuni hageja poolt nõutud ajani. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS §-le 94 vastav intressimäär oli 1.07.2005 teate kohaselt 2%, 30.12.2005 teate kohaselt 2,25%. Seega tuleb kostjalt välja mõista igakuise tasu maksmisega viivitamise eest viivis, arvestusega 9,0% aastas alates septembrist 2005 kuni aasta lõpuni ning 9,25% aastas alates 1.01.2006 kuni hageja nimetatud perioodi lõpuni. Eelnimetatud arvestusest lähtuvalt tuleb 9000 krooni suuruselt tasult mõista välja perioodi september - detsember 2005 eest viivist 2,22 krooni päevas (9000 kroonilt moodustab arvestuslik viivis aastas 810 krooni). Alates 1.01.2006 kuni juuni lõpuni 2006 on viivise suuruseks 2,28 krooni päevas (9000 kroonilt moodustab arvestuslik aastaviivis 832,50 krooni). Viivise arvestuses on lähtutud eeldusest, et kuutasu tuli maksta välja järgmise kuu 1. kuupäeval, nagu märgib hageja (II kd, lk 255), seega 2. kuupäevast on kostja viivituses. August 2005 - viivitatud 9000 krooni tasumisega kokku 302 päeva, sellest 121 päeva (2.09.200531.12.2005) eest on viivise suuruseks 2,22 krooni päevas, 181 päeva (1.01.2006-30.06.2006) eest aga 2,28 krooni päevas. Kostjal tuleb tasuda viivist augusti 2005 tasu maksmisega viivitamise eest kokku 681, 30 krooni (2,22 x 121 = 268,62 + 2,28 x 181 = 412,68). September 2005 - viivitatud 9000 kroonise tasu maksmisega kokku 272 päeva, sellest 91 päeva (2.10.2005-31.12.2005) eest on viivise suuruseks 2,22 krooni päevas, 181 päeva (1.01.200630.06.2006) eest aga 2,28 krooni päevas. Septembri 2005 tasuga viivitamise eest tuleb välja mõista viivis kokku 614, 70 krooni (2,22 x 91 = 202,02 + 2,28 x 181 = 412,68). Oktoober 2005 - 9000 krooni maksmisega viivitatud kokku 241 päeva, sellest 60 päeva (2.11.200531.12.2005) eest on viivis 2,22 krooni päevas, 181 päeva (1.01.2006-30.06.2006) eest 2,28 krooni päevas. Viivis kokku on 545, 88 krooni (2,22 x 60 = 133,20 + 2,28 x 181 = 412,68). November 2005 - 9000 kroonise tasu maksmisega on viivitatud kokku 211 päeva, sellest 30 päeva (2.12.2005-31.12.2005) eest on viivis 2,22 krooni päevas, 181 päeva (1.01.2006-30.06.2006) eest aga 2,28 krooni päevas. Kokku viivis 479, 28 krooni (2,22 x 30 = 66,60 + 2,28 x 181 = 412,68). Detsember 2005 - 9000 kroonise tasuga viivitatud kokku 180 päeva (2.01.2006-30.06.2006), viivis päevas 2,28 krooni, kokku viivis 410, 40 krooni (2,28 x 180). Jaanuar 2006 - 9000 krooni tasumisega viivitatud 149 päeva (2.02.2006-30.06.2006), viivis päevas 2,28 krooni, viivis kokku 339, 72 krooni (2,28 x 149). Veebruar 2006 - 9000 krooni tasumisega viivitatud 121 päeva (2.03.2006-30.06.2006), viivis päevas 2,28 krooni, viivis kokku 275, 88 krooni (2,28 x 121). Märts 2006 - 9000 krooni tasumisega viivitatud 90 päeva (2.04.2006-30.06.2006), viivis päevas 2,28 krooni, kokku viivis 205, 20 krooni (2,28 x 90). Aprill 2006 - 9000 krooniga viivitati 60 päeva (2.05.2006-30.06.2006), viivis päevas 2,28 krooni, kokku viivis 136, 80 krooni (2,28 x 60). Mai 2006 – 9000 kroonise tasuga viivitati 29 päeva (2.06.2006-30.06.2006), viivis päevas 2,28 krooni päevas, viivis 66,12 krooni (2,28 x 29). Juuni 2006 tasu maksmisega ei ole eeltoodu kohaselt viivitatud. Kokku on viivis seega 3755, 28 krooni.

Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse, tühistab esimese astme kohtu otsuse ning rahuldab hagi osaliselt, siis TsMS § 162 lg 4 kohaselt on põhjendatud ja õiglane jätta mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.