Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-174-10 Tartu, 9. märts 2011. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Tambet Tampuu Nikolai Bedritski hagi Osaühingu KLAVESTI vastu varalise kahju hüvitamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-4895 Nikolai Bedritski kassatsioonkaebus 2492 eurot 55 senti (39 000 krooni) Hageja Nikolai Bedritski (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk Kostja Osaühing KLAVESTI (registrikood 10022112) 21. veebruar 2010. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-4895 osas, millega ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 15. jaanuari 2010. a otsuse samas tsiviilasjas osas, millega maakohus mõistis Osaühingult KLAVESTI Nikolai Bedritski kasuks välja 10 420 krooni ja viivise, ning menetluskulude jaotuse osas.
2.Jätta Harju Maakohtu 15. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-4895 jõusse osas, milles maakohus mõistis Osaühingult KLAVESTI Nikolai Bedritski kasuks välja kahjuhüvitise 10 420 krooni.
3.Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada selle otsuse õiguslikku põhjendust.
4.
Lugeda kohtuotsuse kehtiv resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Rahuldada Nikolai Bedritski hagi Osaühingu KLAVESTI vastu osaliselt.
4.2.Mõista Osaühingult KLAVESTI Nikolai Bedritski kasuks välja 10 420 (kümme tuhat nelisada kakskümmend) krooni (665 (kuussada kuuskümmend viis) eurot 96 senti).
4.3.Jätta ülejäänud osas Nikolai Bedritski hagi Osaühingu KLAVESTI vastu rahuldamata.
5.Teha menetluskulude jaotuse osas uus otsus, millega jätta poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes nende endi kanda.
6.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
7.Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli kassatsioonkaebuselt 10. novembril 2010. a tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (400 (nelisada) krooni).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Nikolai Bedritski ja Tamara Bedritskaja esitasid 11. veebruaril 2008 Harju Maakohtule hagiavalduse Osaühingu KLAVESTI ja Sergei Abovjani vastu varalise kahju hüvitamiseks. Maakohus jättis 10. märtsi 2008. a määrusega S. Abovjani vastu esitatud hagi läbi vaatamata hagist loobumise tõttu, sest S. Abovjan oli surnud 20. detsembril 2007. Maakohus lõpetas 6. oktoobri
2008. a määrusega T. Bedritskaja hagi menetluse ning kinnitas T. Bedritskaja ja Osaühingu KLAVESTI kompromissi. Maakohus jätkas N. Bedritski hagi menetlemist Osaühingu KLAVESTI vastu. Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja töötaja S. Abovjan 18. septembril 2007 liiklusõnnetuse, mille tagajärjel hävis hagejale kuuluv sõiduauto ning tema abikaasa T. Bedritskaja (edaspidi kannatanu) sai tervisekahjustusi ning toimetati haiglaravile. Kannatanu viibis statsionaarsel ravil ajavahemikul
18.septembrist 2007 kuni 21. septembrini 2007 ja ambulatoorsel ravil 22. septembrist 2007 kuni
7.oktoobrini 2007. Kannatanu vajas igapäevast tuge, hoolt ja juuresolekut, kuna jalaluu murru tõttu oli ta liikumisvõimetu. Kannatanu hooldamise ja hageja sõiduauto liiklusõnnetuse käigus hävimise tõttu ei saanud hageja täita varem sõlmitud töövõtulepingut ja pidi selle üles ütlema. Töövõtulepingu ülesütlemisega tekkis hagejale kahju 39 000 krooni (bruto). Hageja palus kostjalt välja mõista saamata jäänud tulu 30 420 krooni ja aja eest kuni hagi esitamiseni viivise 220 krooni ja alates hagi esitamisest viivise 9 krooni 17 senti päevas.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et temalt kahjuhüvitist nõudes põhjustab hageja ise teadlikult kostjale varalist kahju. Liiklusõnnetusega tekitati kahju ka kostjale, sest tema liikluskindlustuse makset suurendati ning ta pidi tegema kulutusi avariis osalenud sõiduauto remondiks. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, mil määral vajas kannatanu kodusel ravil viibimise ajal alalist hoolitsemist. Töövõtulepingu tingimused on vastuolulised. Hageja vanust arvestades on kaheldav, kas ta oleks olnud võimeline tähtajaks kvaliteetselt tegema lepinguga võetud tööd. Hageja ja tellija töövõtuleping on näiline tehing.
3.Harju Maakohus rahuldas 15. jaanuari 2010. a otsusega hagi täielikult ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 30 420 krooni, aja eest kuni hagi esitamiseni viivise 220 krooni ja viivise 9 krooni 17 senti päevas alates 9. veebruarist 2008 kuni kahju hüvitamiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Hageja töövõtulepinguga on tõendatud, et hagejal oli kokku lepitud 180 valuvormi valmistamine ajavahemikus 17. septembrist 2007 kuni 10. novembrini 2007, kokku tasuga 39 000 krooni (bruto). Liiklusõnnetus juhtus üks päev pärast töövõtulepingu sõlmimist. Hageja ei saanud liiklusõnnetuse tõttu asuda töövõtulepingut täitma, sest tema abikaasa sai vigastusi ja vajas pärast liiklusõnnetust iga päev abi. Hageja ütles töövõtulepingu põhjendatult üles, see oli otseses põhjuslikus seoses liiklusõnnetusega. Seega hagejal jäi saamata tulu 30 420 krooni (39 000 krooni - tulumaks). Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei oleks saanud töövõtulepingus kokkulepitud tasu, kui kostja töötaja ei oleks liiklusõnnetust põhjustanud. Tõendatud ei ole ka asjaolu, et hagejaga sõlmitud töövõtuleping on näiline. Asjakohatud on kostja viited hageja vanuse kohta. Isiku töövõime sõltub isiku võimega teha tööd, mitte tema vanusest. Kostja põhjendused, et kahju vähendamiseks oleks hageja võinud võtta hooldaja, ei ole asjakohased. Kostjal on kohustus hüvitada hagejale tekkinud kahju olenemata sellest, kes isikut hooldab, st kas pereliige või vajaliku väljaõppega palgaline töötaja. Kostja ei ole tõendanud, et arsti arvates oleks hageja abikaasa saanud ise liikuda. Liiklusõnnetuses saadud vigastused ei piirdunud jala külgmise
pekse murruga, vaid sellele lisandus keha põrutus, valu rindkeres ja hingamisraskused, mille kohta tehtud uuringud on loetletud kannatanu haigusloo väljavõttes. Hagejal jäi abikaasa eest hoolitsemise vajaduse tõttu tulu saamata osas, mille ta oleks saanud töövõtulepingut täites. Kui liiklusõnnetust ei oleks toimunud, ei oleks tekkinud hagejal vajadust abikaasa eest hoolitseda ja ta oleks saanud täita töövõtulepingut. Seega on kahju tekkimine põhjuslikus seoses kostja töötaja tegevusega, kelle tekitatud kahju eest vastutab tööandja (kostja). Kostja tekitas hagejale saamata jäänud tuluna kokku 30 420 krooni varalist kahju. Selle kahju peab kostja hagejale hüvitama kahju põhjustanud isiku tööandjana VÕS § 1054 lg 1 järgi. Kuivõrd kostjal on kohustus hüvitada kahju, on hagejal õigus nõuda kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi ka viivist. Kuna kostja keeldus 14. jaanuaril 2008 kahju hüvitamast, tuleb see kuupäev lugeda viivise arvutamise alguseks. Kostja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale osas, millega temalt mõisteti välja 20 000 krooni. Ta palus teha uue otsuse, millega jätta hageja nõuded rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas maakohus tõendeid valesti. Kui töövõtuleping oli tõeline, oleks hageja pidanud kahju vähendamiseks kasutama kannatanu eest hoolitsemisel kõrvalist abi. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei kasutanud kellegi teise abi. Ka pole hageja tõendanud, et kannatanu vajas abi. Lisaks on maakohus jätnud arvestamata, et tööl käies oleks hageja teinud lisakulutusi nt transpordile. Kannatanu ambulatoorne ravi lõppes enne töövõtulepingu tähtpäeva saabumist. Seega on arusaamatu, miks ei saanud hageja vähemalt nendel päevadel töövõtulepingut täita. Hageja ei ole tõendanud, et ka sellel ajal oli tööülesannete täitmine võimatu ja kostja on talle kahju põhjustanud. Kostja ei ole kahju tekitamises süüdi või pole süüdi kogu sissenõutava kahju tekitamises. Kostja pole süüdi ka selles, et hageja ei saanud töövõtulepingut täita. Kuna kannatanu kips eemaldati
17.oktoobril 2007 ja ambulatoorne ravi lõppes 7. novembril 2007, taastus kannatanu liikumisvõime neist ühel või teisel ajal ning hooldajat poleks enam vaja olnud. Seega tulnuks hagejal tasuda hooldaja tasu 26 päeva eest, s.o kokku 11 300 krooni, või 50 päeva eest, s.o kokku 21 700 krooni.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. oktoobri 2010. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse järgi kohaldas maakohus valesti VÕS-i 53. peatüki sätteid lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise kohta. Maakohus ei arvestanud VÕS § 127 lg-s 2 sätestatut. Lepinguväliselt kahju tekitamisest tulenevaid kohustusi reguleerivate sätete eesmärk ei ole kaitsta liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku hooldajat saamata jäänud töötasu eest, mis tekkis kannatanu hooldamise vajaduse tõttu. Seega ei ole hagi rahuldamiseks õiguslikku alust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada. Hageja leidis kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 651 lg-t 1, sest kuigi kostja vaidlustas maakohtu otsuse osaliselt, tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse ka ulatuses, mille
peale ei olnud apellatsioonkaebust esitatud. Ringkonnakohus ei ole otsust põhjendanud ning on tuginenud üllatuslikele asjaoludele. Kostja ei ole tuginenud ega kohtud juhtinud poolte tähelepanu VÕS § 127 lg-le 2. Hagejal ei ole olnud võimalust esitada oma väiteid selle kohta, kas lepinguvälise kahju hüvitamise eesmärk on kahju hüvitamine. Hagejal on õigus saada kahjuhüvitist. Hageja ei oleks pidanud palkama hooldajat, kuna abikaasa ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest. Abikaasa ülalpidamiskohustust täitva isiku saamata jäänud tulu on samaväärne kannatanu saamata jäänud tuluga, sest see oleks olnud perekondlik tulu.
8.Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 järgi tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 10 420 krooni ja jaotas menetluskulud. Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada tuleb ringkonnakohtu otsuse õiguslikku põhjendust. Osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 10 420 krooni, tuleb TsMS § 691 p 5 järgi jätta jõusse maakohtu otsus. Kooskõlas TsMS § 689 lg-ga 21 märgib kolleegium kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse otsuse resolutsiooni. Menetluskulud tuleb jätta kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda.
10.Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks tuleb tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude kostja vastu ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 10 420 krooni. Kostja palus tühistada maakohtu otsuse. Ta märkis apellatsioonkaebuses, et tunnustab maakohtu otsust osas, millega temalt mõisteti hageja kasuks välja 10 420 krooni. Kostja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 4000 krooni, arvestades tsiviilasja hinnaks 20 000 krooni. Järelikult vaidlustas kostja apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse üksnes osas, millega maakohus mõistis temalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 20 000 krooni ja viivise. Kuna kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega temalt mõisteti hageja kasuks välja kahjuhüvitis 10 420 krooni, jõustus maakohtu otsus selles osas TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt. Selles osas maakohtu otsust tühistades ületas ringkonnakohus apellatsiooni piire, rikkudes TsMS § 651 lg-t 1. Apellatsioonkaebuse piiride ületamine on menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 669 lg 2 ja § 692 lg 4 esimese lause järgi, mistõttu tuleb eelnimetatud osas ringkonnakohtu otsus tühistada sõltumata kassatsioonkaebuse ulatusest ja põhjendustest (vt ka Riigikohtu 8. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-08, p 14).
11.Kolleegium ei nõustu hagejaga selles, et ringkonnakohus rikkus VÕS § 127 lg-t 2 kohaldades TsMS § 652 lg-t 9 ning § 436 lg-d 3 ja 4. VÕS § 127 lg 2 järgi ei tule kahju hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Hinnangu andmine selle sätte järgi on õiguse kohaldamise, mitte asjaolude tuvastamise küsimus. Kohus ei ole otsust tehes TsMS § 436 lg 7 järgi seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (vt nt Riigikohtu 7. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-07, p 15). Ringkonnakohus ei ole TsMS § 652 lg 8 järgi seotud apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega.
Seega võis ringkonnakohus iseenesest kohaldada VÕS § 127 lg-t 2 sõltumata poolte esitatud õiguslikest põhjendustest.
12.Täpsustada tuleb ringkonnakohtu seisukohta, et hagi rahuldamise välistab VÕS § 127 lg-s 2 sätestatu. Hageja palus kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud, kui ta ei oleks pidanud hooldama oma abikaasat, kes sai kostja töötaja põhjustatud liiklusõnnetuses tervisekahjustusi ja kehavigastusi. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et deliktide puhul, kus teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest (VÕS § 1045 lg 1 p-d 1, 2, 3 ja 5), on üldjuhul seaduse kaitse-eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõtte kohaselt piiritletud VÕS-i 7. peatüki sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust kahjustatud õigusobjektide liikide kaupa (VÕS §-d 129-132) (vt Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13). Vaidlusaluse asja lahendamiseks on oluline VÕS § 130, mis piirab hüvitusnõudeid isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 2). VÕS § 130 lg 1 järgi hüvitatakse kahjustatud isikule kehavigastuse või tervisekahjustuse tagajärjel tekkinud kulud, sh vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sh sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. See säte võimaldab kahjustamisest tekkinud kulusid ja töövõimetusest tekkinud kahju nõuda üksnes kahjustatud isikul, st isikul, kellele tekitati kehavigastus või muu tervisekahjustus. Seadus ei näe ette isiku tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral teise isiku õigust nõuda talle sama juhtumiga tekitatud varalise kahju hüvitamist. Järelikult oleks maakohus pidanud hagi jätma rahuldamata VÕS § 130 lg-st 1 tulenevalt. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et VÕS § 127 lg 2 kohaldamisel peab kohus märkima ka lepingulise kohustuse või sätte, mille rikkumist kostjale ette heidetakse ning mille kaitse-eesmärgi ulatust kohus hindab. Ringkonnakohus ei märkinud, missuguse sätte kaitse-eesmärgi ulatust ta hindas.
13.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus, tühistades maakohtu otsuse, jättis mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse osalise tühistamise ja maakohtu otsuse osalise jõustumise tõttu muudab kolleegium TsMS § 173 lg 3 esimese lause alusel menetluskulude jaotust. Kolleegium leiab, et hagi ja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu on TsMS § 163 lg 1 järgi põhjendatud jätta poolte kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud poolte endi kanda.
14.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hagejale tagastada. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest OÜ Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli. Hageja on TsMS § 149 lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamise korral tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli. Ants Kull, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.