Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks
Kohtuasi
Osaühing GMPP Disain hagi Tellis 49 OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 9. mai 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing GMPP Disain kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
Kassatsioonkaebuse hind 7132 eurot 21 senti
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Osaühing GMPP vandeadvokaat Indrek Lillo
Disain,
lepinguline
esindaja
Kostja Tellis 49 OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Asja läbivaatamise kuupäev
22. oktoober 2018, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-19282 täies ulatuses. Saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
1.Osaühing GMPP Disain (hageja) esitas 23. detsembril 2016 Harju Maakohtule hagi Tellis 49 OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja 16 324 eurot 77 senti. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 17. veebruaril 2016 kohtule hagiavalduse hageja vastu 10 055 euro 60 sendi saamiseks koos hagi tagamise avaldusega. Maakohus rahuldas 19. veebruari 2016. a kohtumäärusega hagi tagamise taotluse ning seadis hagejale kuuluvale kinnistule asukohaga Telliskivi 49, Tallinn (kinnistu) kohtuliku hüpoteegi summas 12 743 eurot 60 senti kostja kasuks
2-16-19282 (kohtulik hüpoteek). 17. märtsi 2016. a kohtumäärusega asendas maakohus 19. veebruari 2016. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu 12 743 euro 60 sendi tasumisega, mille hageja oli tasunud
9.märtsil 2016 Rahandusministeeriumi arvelduskontole, ning tühistas hagi tagamise abinõu, millega oli seatud kinnistule kohtulik hüpoteek. Harju Maakohus jättis 12. septembri 2016. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-2603 kostja hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 1. novembril 2016. Hageja väitel tekkis talle hagi tagamisest kahju. Hagejal oli sõlmitud laenuleping Omalaen OÜ-ga, kes oli andnud 14. oktoobril 2015 hagejale laenu 200 000 eurot. Laenu tagatiseks oli kinnistule seatud hüpoteek summas 400 000 eurot Omalaen OÜ kasuks. Laenu tagastamise algne tähtaeg oli 14. jaanuar 2016 ning seda pikendati poolte kokkuleppel kuni 14. märtsini 2016. Hagejal oli plaanis võõrandada kinnistu veebruaris 2016 Osaühingule PERTON EHITUS, mh selleks, et tasuda laen ja laenuintressid Omalaen OÜ-le. Kostja alusetu hagi ja hagi tagamise abinõu tõttu osutus tehingu sooritamine võimatuks ja pooled ei saanud sõlmida asjaõiguslikku lepingut. 8. märtsil 2016 sõlmisid Osaühing PERTON EHITUS ja hageja võlaõigusliku lepingu, mille alusel tasuti hagejale 112 743 eurot 60 senti. Hageja tasus selle eest kohtuliku hüpoteegi asendamiseks 12 743 eurot 60 senti ning tagastas 15. märtsil 2016 Omalaen OÜ-le laenu 90 000 eurot. Laenujäägi 131 000 euro osas sõlmiti kokkulepe laenulepingu pikendamise kohta kuni 14. juulini 2016. Kohtuliku hüpoteegita oleksid hageja ja Osaühing PERTON EHITUS saanud veebruaris 2016, kuid hiljemalt 8. märtsil 2016 sõlmida asjaõigusliku lepingu ning hagejale oleks laekunud kogu kinnistu müügihind 830 000 eurot. Hagi tagamise tõttu oli Osaühing PERTON EHITUS nõus tasuma vaid ettemakse ning tehingu lõplik vormistamine sai toimuda alles pärast kohtuliku hüpoteegi asendamist rahalise tagatisega. Kui hageja oleks saanud 8. märtsil 2016 kinnistu müügi lõpule viia, oleks ta tasunud Omalaen OÜ-le ka laenujäägi 131 000 eurot. Kuna kohtuliku hüpoteegi kustutamise registrikanne tehti alles
12.aprillil 2016, oli hageja sunnitud laenulepingut pikendama ning tasuma Omalaen OÜ-le 7132 eurot 21 senti täiendavaid intresse märtsist kuni aprillini 2016. Hagi tagamise asendamiseks kohtu deposiiti tasutud 12 743 eurot 60 senti sai hageja tagasi 8. novembril 2016. Seega oli raha kohtu deposiidis 245 päeva. Kui hageja ei oleks raha kohtu deposiiti maksnud, oleks ta teeninud sellelt tulu ca 12–18% aastas. Intressimäära juures 11,5% aastas oleks teenitud tulu olnud 983 eurot 48 senti. Kohtuliku hüpoteegi tõttu viidi kinnistu võõrandamine Osaühingule PERTON EHITUS lõpule alles
22.aprillil 2016. Seetõttu oli hagejal hagi tagamise tõttu ajavahemikul 8. märts 2016 kuni 22. aprill 2016 (45 päeva) saamata 579 124 eurot 19 senti. Lähtudes intressimäärast 11,5%, jäi hagejal saamata 8209 eurot 8 senti. Kokku on hagejale tekitatud kahju 16 324 eurot 77 senti (7132 eurot 21 senti + 983 eurot 48 senti + 8209 eurot 8 senti). Hageja tugineb oma nõude õigusliku alusena tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 391 lg 1 p-le 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-le 8 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-tele 1 ja 2. Hageja arvates esitas kostja 17. veebruari 2016. a hagi ja hagi tagamise avalduse pahatahtlikult eesmärgiga takistada hagejal kinnistu võõrandamist. Kostja esitas kohtule valeväiteid, mh et hageja pidas temaga kinnistu võõrandamiseks läbirääkimisi ilma lepingu sõlmimise tahteta, ehkki hoopis kostjal ei olnud raha ostuhinna tasumiseks.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja arvates ei ole põhjendatud hageja väide, et kohtulik hüpoteek takistas kinnistu müügi lõpuleviimist ja seeläbi Osaühingult PERTON EHITUS raha laekumist. Kostja hinnangul järeldub hageja ja Osaühingu PERTON EHITUS vahel kinnistu ostu-müügi protsessi alustamisest, võlaõigusliku kohustustehingu sõlmimisest ning Osaühingu PERTON EHITUS poolt ettemakse tasumisest, et kohtulik hüpoteek ei takistanud müügitehingut. Ei saa järeldada, et 112 743 euro 60 sendi suuruses ettemakses lepiti kokku just kohtuliku hüpoteegi tõttu. Hageja ei oleks saanud intressitulu teenida ka juhul, kui kohtulikku 2(8)
2-16-19282 hüpoteeki poleks olnud. Hageja oleks pidanud selle raha, mille ta tasus kohtu deposiiti kohtuliku hüpoteegi asendamiseks, maksma Omalaen OÜ-le rahaliste kohustuste täitmiseks. Hageja ei ole tõendanud kavatsust rahalt tulu teenida.
3.Harju Maakohus rahuldas 6. novembri 2017. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 7132 eurot 21 senti. Ülejäänud nõude osas 9192 eurot 56 senti jäi hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ent ei määranud menetluskulusid kindlaks. Maakohus leidis, et ehkki asjaõigusseaduse §-de 333 ja 364 kohaselt ei takista kohtuliku hüpoteegi seadmine iseenesest koormatud kinnisasja võõrandamist, on praeguses asjas tõendatud, et kohtulik hüpoteek takistas 8. märtsi 2016 seisuga asjaõiguslepingu sõlmimist hageja ja Osaühingu PERTON EHITUS vahel. See järeldub nii 8. märtsi 2016. a võlaõiguslikust lepingust (kohus viitas lepingu p-dele 3.2, 3.3, 7.2.4 ja 7.4) kui ka tunnistaja Tiit Mulleri ütlustest. Osaühing PERTON EHITUS soovis osta kinnisasja vabana kohtulikust hüpoteegist. Ei saa eeldada, et hageja oleks võinud Osaühingult PERTON EHITUS nõuda osalist ostuhinna tasumist suuremas summas kui see, mis oli
8.märtsi 2016. a lepingus kokku lepitud, või muid soodsamaid tingimusi. Maakohus järeldas, et hagejal esines 8. märtsil 2016 takistus kinnistu kohta asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja seega kogu müügihinna 830 000 eurot saamiseks. Maakohtu hinnangul nähtus asjaoludest, sh laenu osalisest tasumisest 15. märtsil 2016 ja laenujäägi 131 000 euro kohta lepingu lisa sõlmimisest laenulepingu pikendamiseks ning T. Mulleri ütlustest, et hagejal ei olnud Omalaen OÜ-lt võetud laenu tagastamiseks 8. märtsi 2016 seisuga muid vahendeid kui kinnistu müügist saadav raha. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et laenu tagastamata jätmine ja sellega täiendava intressi tasumise kohustuse tekkimine oli põhjuslikus seoses 8. märtsil 2016 kinnistu asjaõiguslepingu sõlmimata jäämisega. Seega saab kohus hageja nõude 7132 euro 21 sendi saamiseks TsMS § 391 lg 1 p 1 alusel rahuldada. Hageja saamata jäänud tulu nõude kohta leidis maakohus, et TsMS § 391 lg 1 p 1 alusel on hüvitatav otsene varaline kahju. Saamata jäänud tulu on hüvitatav VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, kui tegemist on heade kommete vastase käitumisega. Maakohus tuvastas, et kostja hagi tsiviilasjas nr 2-16-2603 põhines valeväidetel ja kostja soovis sellega hagejale kahju tekitada. Saamata jäänud tulu hüvitamiseks VÕS § 128 lg 4 alusel pidi hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Hageja ei tõendanud, et tal oleks olnud tegelik võimalus kinnistu müügist saadavat raha või deposiidis hoitavat raha investeerida ja sellest tulu saada. Seetõttu jättis maakohus hageja saamata jäänud tulu nõuded 8209 eurot 8 senti ja 983 eurot 48 senti rahuldamata.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja 7132 eurot 21 senti. Kostja palus kohtul teha uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 6. novembri 2017. a otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas, ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi tervikuna rahuldamata. Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus leidis, et hageja kulutusi Omalaen OÜ-lt võetud laenu intresside tasumiseks võib VÕS § 128 lg 3 kohaselt põhimõtteliselt pidada TsMS § 391 lg 1 p 1 alusel hüvitatavaks kahjuks. 3(8)
2-16-19282 Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tasus Omalaen OÜ-le ajavahemiku 8. märts 2016 kuni 22. aprill 2016 eest intresse 7132 eurot 21 senti. Ringkonnakohus ei nõustunud aga maakohtu järeldusega, et sellise summa väljamaksmise põhjustas hagi tagamine. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost kahju ja kostja tegevuse vahel. Intressi tasumise kohustus ajavahemikul 8. märts 2016 kuni 14. märts 2016 tekkis hagejal Omalaen OÜ-ga 14. jaanuaril 2016 sõlmitud laenulepingu pikendamise kokkuleppe alusel, mille sõlmimist ega tingimusi ei saa seostada kostjaga, eriti kuna 14. jaanuaril 2016 ei olnud kostja veel esitanud hagi, mille tagamiseks kohtulik hüpoteek seati. 15. märtsist 2016 kuni 22. aprillini 2016 tasus hageja Omalaen OÜ-le intresse väidetavalt 15. märtsil 2016 sõlmitud laenulepingu pikendamise kokkuleppe alusel. Tegemist on hageja ja Omalaen OÜ vahelise võlasuhtega, mis ei ole otseselt seostatav kohtuliku hüpoteegi olemasoluga 15. märtsist 2016 kuni
17.märtsini 2016. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks kohtuliku hüpoteegi olemasolu ja Osaühingu PERTON EHITUS tasutud summade omavaheline seos. Kuna 8. märtsil 2016 kinnistu müügilepingu sõlmimise ajal oli kinnistu koormatud kohtuliku hüpoteegiga, ei takistanud kohtuliku hüpoteegi olemasolu iseenesest kinnistu omandamist. Kohtulik hüpoteek ei takistanud müüjal kinnistu omandi üleandmist ning ostjal selle eest tasumist. Kohtuliku hüpoteegi olemasolu ei saa olla põhjuseks, miks hageja ja Osaühing PERTON EHITUS leppisid kokku, et müügilepingu sõlmimisel tasub ostja müügihinnast just 112 743 eurot 60 senti, mitte aga näiteks 243 743 eurot 60 senti, mis oleks võimaldanud hagejal kogu laenusumma tagastada ja vältida vajadust laenujäägi 131 000 euro osas lepingut pikendada. Seega ei esine põhjuslikku seost kohtuliku hüpoteegi seadmise ja laenulepingu pikendamise vahel. See, et hageja ei saanud 8. märtsi 2016 seisuga nõuda ostjalt rohkem raha või soodsamaid tingimusi, ei tähenda, et hageja oli sunnitud selliste tingimustega nõustuma kohtuliku hüpoteegi tõttu. Kuna hagi jäeti rahuldamata ja apellatsioonkaebus rahuldati, jättis ringkonnakohus maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, vaid märkis, et kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. mai 2018. a otsuse ja jätta jõusse maakohtu otsus. Alternatiivselt palub hageja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub mõista menetluskulud välja kostjalt. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus ekslikult leidnud, et puudub põhjuslik seos hagejale tekitatud kahju ja kostja tegevuse vahel. Ekslik on ringkonnakohtu märgitu, et hüpoteek kustutati kohe, kui hageja tasus kohtu deposiiti 12 743 eurot 60 senti. Hageja tasus viidatud summa kohtu deposiiti 8. märtsil 2016, kuid kohtulik hüpoteek kustutati alles 12. aprillil 2016, seega 35 päeva hiljem. Alusetult seatud kohtuliku hüpoteegi tõttu pidi hageja tasuma ajavahemiku märts-aprill 2016 eest Omalaen OÜ-le intresse, millel põhineb hageja nõue. Kohtuliku hüpoteegi puudumise korral oleks hageja saanud 8. märtsil 2016 anda ostjale üle kinnistu omandi ning hagejale oleks laekunud kogu ostuhind, mille arvel oleks olnud võimalik tasuda kõik kohustused Omalaen OÜ-le. Ringkonnakohtu hinnang, et kinnistu oleks saanud võõrandada ka koos kohtuliku hüpoteegiga, ei tugine asjas kogutud tõenditele. Kinnistu ostja soovis lükata omandiõiguse üleandmise edasi seni, kuni kinnistu on koormatistest vaba. Ringkonnakohus hindas ebaõigesti võlaõigusliku kinnistu müügilepingu ja asjaõigusliku kinnistu omandiõiguse üleandmise lepingu sisu. Kohtulik hüpoteek ei takistanud pooli sõlmimast müügilepingut, kuid omandi üleandmise tingimuseks oli ostja seadnud olemasoleva hüpoteegi kustutamise. Kuna kostja esitas hagi ja kohtuliku hüpoteegi seadmise taotluse 4(8)
2-16-19282 teadlikult alusetult ja valeväidete alusel eesmärgiga tekitada hagejale kahju, ei olnud hagi tagamisest hagejale kahju tekkimine kostjale üllatuslik.
8.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
10.TsMS § 391 lg 1 p 1 kohaselt peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, mh kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata. Pooled vaidlevad menetluses selle üle, kas kohtuliku hüpoteegi seadmise tõttu oli hagejal kinnistu võõrandamine ajutiselt takistatud ning kas selle tõttu tekkis hagejale kahju, mille hüvitamist ta saab TsMS § 391 lg 1 p 1 alusel kostjalt nõuda. Kooskõlas TsMS § 688 lg-s 1 sätestatuga kontrollib Riigikohus ringkonnakohtu otsust kassatsiooni korras üksnes osas, mille peale on kaevatud. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude saamata jäänud tulu 9192 euro 56 sendi saamiseks. Kuna hageja ei esitanud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust, on maakohtu otsus selles osas TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud. Riigikohtus vaieldakse endiselt selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale Omalaen OÜ-lt võetud laenu eest ajavahemikul 8. märts 2016 kuni 22. aprill 2016 tasutud intressid 7132 eurot 21 senti.
11.Kolleegium hindab esmalt ringkonnakohtus põhjusliku seose tuvastamist hagi tagamise ja hagejale tekkinud kahju vahel (I) ning seejärel hageja nõutava kahju hüvitatavust TsMS § 391 lg 1 p 1 alusel (II). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud otsustused (III). I
12.Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, leides, et hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu hagejalt Omalaen OÜ-le 8. märtsist 2016 kuni 22. aprillini 2016 tasutud intresside ja hagi tagamise korras kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmise vahel.
12.1.Ringkonnakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust, leides, et kohtulik hüpoteek ei takistanud hagejal kinnistu võõrandamist ning selle ostuhinna saamist. Hageja väitel takistas kohtulik hüpoteek tal 8. märtsil 2016 asjaõiguslepingu sõlmimist kinnistu võõrandamiseks ning seetõttu jäi hagejal sel ajal saamata kinnistu ostuhinnast 717 256 eurot 40 senti, mille tasumine oli seotud asjaõiguslepingu sõlmimisega. Ringkonnakohus leidis otsuse p-s 41, et kohtuliku hüpoteegi olemasolu ei takistanud hagejal oma kohustuse täitmist kinnistu omand ostjale üle anda ning ostjal oma kohustuse täitmist tasuda kinnistu eest 830 000 eurot. Erinevalt ringkonnakohtust oli maakohus 8. märtsi 2016. a võlaõigusliku lepingu (täpsemalt selle p-de 3.2, 3.3, 7.2.4 ja 7.4) ja tunnistaja T. Mulleri ütluste põhjal aga tuvastanud, et Osaühing PERTON EHITUS soovis osta kinnisasja, millel ei oleks kohtulikku hüpoteeki, ning 19. veebruari 2016. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-2603 seatud kohtulik hüpoteek takistas asjaõiguslepingu sõlmimist (maakohtu otsuse p 24). Sellest järeldas maakohus, et hagejal esines 8. märtsil 2016 takistus kinnistu kohta asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja seega kogu müügihinna 830 000 eurot saamiseks (maakohtu otsuse p 27). 5(8)
2-16-19282 Kolleegiumi arvates ei ole ringkonnakohus maakohtust erinevale järeldusele jõudmist nõutavalt põhjendanud, mis kujutab endast menetlusõiguse normi rikkumist. Kui apellatsioonikohus asub esimese astme kohtust vastupidisele seisukohale, peab ta TsMS § 654 lg-st 5 ning § 442 lg-st 8 tulenevalt oma seisukohta põhjendama ning märkima otsuses tuvastatud asjaolud, nendest tehtud järeldused ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Sealjuures peab ringkonnakohus TsMS § 653 kohaselt põhjendama maakohtu hinnatud tõendite ümberhindamist (vt Riigikohtu
25.novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 11; 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.1). Paljasõnaline on ringkonnakohtu seisukoht, et kohtuliku hüpoteegi olemasolu ei saa olla põhjuseks, miks hageja ja Osaühing PERTON EHITUS leppisid kokku, et müügilepingu sõlmimisel tasub ostja müügihinnast just 112 743 eurot 60 senti, mitte aga näiteks 243 743 eurot 60 senti, mis oleks võimaldanud hagejal kogu laenusumma tagastada. Kohtud ei ole tuvastanud, et Osaühing PERTON EHITUS oleks olnud valmis tasuma kinnistu eest, mida ta maakohtu hinnangul soovis omandada vabana kohtulikust hüpoteegist, võlaõigusliku lepingu sõlmimisel ette rohkem kui 112 743 eurot 60 senti. Maakohus oli leidnud, et ei saa eeldada, et hageja oleks võinud Osaühingult PERTON EHITUS nõuda osalist ostuhinna tasumist suuremas summas kui see, mis oli 8. märtsi 2016. a lepingus kokku lepitud (maakohtu otsuse p 26). Seejuures on ringkonnakohus ka ise nõustunud maakohtuga selles, et ei saa eeldada, et hagejal oleks olnud võimalik müügitingimusi vabalt dikteerida ja ta saanuks olla 8. märtsi 2016 seisuga positsioonis, kus ta oleks saanud nõuda ostjalt rohkem raha või muid soodsamaid tingimusi, võrreldes sellega, mida ta tegelikult saavutas (ringkonnakohtu otsuse p 42).
12.2.Põhjendatud ei ole ka ringkonnakohtu järeldus, et kohtuliku hüpoteegi ja hagejalt Omalaen OÜ-le tasutud laenuintresside vahel puudub põhjuslik seos. Ringkonnakohus tuvastas, et ajavahemikul 8. märts 2016 kuni 14. märts 2016 tekkis hagejal intressi tasumise kohustus Omalaen OÜ-ga 14. jaanuaril 2016 sõlmitud laenulepingu pikendamise kokkuleppe alusel ning ajavahemikul 15. märts 2016 kuni 22. aprill 2016 tekkis hagejal intressi tasumise kohustus Omalaen OÜ-ga 15. märtsil 2016 sõlmitud laenulepingu pikendamise kokkuleppe alusel. Ringkonnakohus leidis, et need kokkulepped on hageja ja Omalaen OÜ vaheline võlasuhe ning nende sõlmimine ei ole otseselt seostatav kostja ega kohtuliku hüpoteegi olemasoluga ajavahemikul 15. märts 2016 kuni 17. märts 2016 (ringkonnakohtu otsuse p-d 38 ja 39). Ringkonnakohus on jätnud aga tähelepanuta hageja väite, et kui kohtulikku hüpoteeki ei oleks olnud, oleks ta Osaühingult PERTON EHITUS 8. märtsil 2016 saadava kinnistu ostuhinna arvel saanud tagastada Omalaen OÜ-lt võetud laenu, mistõttu tal ei oleks alates 8. märtsist 2016 tekkinud Omalaen OÜ vastu intressi tasumise kohustust ning 15. märtsi 2016. a laenulepingu pikendamise kokkulepet ei oleks sõlmitud. Maakohus oli praeguses asjas tuvastanud, et hagejal ei olnud Omalaen OÜ-le laenu tagastamiseks 8. märtsi 2016 seisuga muid allikaid kui kinnistu müügist saadav raha (maakohtu otsuse p 28). Ringkonnakohus ei ole tuvastanud vastupidist. Eelnevast järeldas maakohus, et laenu tagastamata jätmine ja sellega täiendava intressi tasumise kohustuse tekkimine olid põhjuslikus seoses 8. märtsil 2016 kinnistu asjaõiguslepingu sõlmimata jäämisega (maakohtu otsuse p 28). Ringkonnakohus ei ole põhjendanud maakohtu seisukohast erinevale järeldusele jõudmist ning maakohtu hinnatud tõendite ümberhindamist.
12.3.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei ole põhjendanud, mille alusel ta järeldab, et kohtulik hüpoteek oli olemas kuni 17. märtsini 2016 (ringkonnakohtu otsuse p 39), ning et hüpoteek kustutati kohe, kui hageja tasus kohtu deposiiti 12 743 eurot 60 senti (ringkonnakohtu otsuse p 41). Hageja on 6(8)
2-16-19282 menetluses väitnud, et ta küll kandis nimetatud summa kohtu deposiiti 17. märtsil 2016, ent hüpoteek võeti maha alles 12. aprillil 2016 (I kd, tl 4 ja 29).
12.4.Kuna eeltoodud menetlusõiguse normi rikkumised võisid kaasa tuua ebaõige otsuse, tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Asja uuel lahendamisel tuleb ringkonnakohtul uuesti hinnata põhjuslikku seost hagejale tekkinud kahju ja hagi tagamise vahel ning oma järeldusi nõuetekohaselt põhjendada. II
13.Kui ringkonnakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel põhjusliku seose olemasolu hageja kahju ja hagi tagamise vahel, tuleb hinnata hagejale tekkinud kahju hüvitatavust VÕS § 127 lg 2 järgi. Kolleegium on varem leidnud, et kohus kohaldab viidatud sätet ise, kuivõrd hinnangu andmine VÕS § 127 lg 2 järgi on õiguse kohaldamine, mitte asjaolude tuvastamine (vt Riigikohtu 9. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-10, p 11).
13.1.Riigikohus on 6. juunil 2018 asjas nr 2-15-4981/106 tehtud otsuse p-s 14 hagi tagamisega põhjustatud kahju hüvitamise kohta selgitanud, et kuigi ühe isiku tegu võib olla teise isiku kahju põhjuseks (vt VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos), ei tulene seadusest, et põhjusliku seose olemasolu korral tuleks hüvitisnõue alati rahuldada. Kahju hüvitamise nõude suuruse kindlakstegemisel tuleb juhinduda VÕS-i 7. ptk (VÕS § 127 jj) sätetest. VÕS § 127 lg 2 järgi ei tule kahju hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kolleegium on selgitanud, et VÕS § 127 lg 2 võimaldab jätta tähelepanuta rikkumise negatiivsed tagajärjed, mis on küll põhjuslikus seoses rikkumisega, kuid on mõistliku inimese seisukohast vaadates erakordsed. Seda põhjusel, et selliste tagajärgede ärahoidmine ei saanud eeldatavasti olla kohustuse eesmärgiks ning seega ei olnud rikkujal neid tagajärgi ka võimalik ette näha. Hüvitatav kahju tuleb kindlaks määrata, arvestades VÕS § 127 lg 2 järgi rikutud kohustuse kaitse-eesmärki (vt viidatud sätte kohaldamise kohta Riigikohtu
7.detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-11, p 12; 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13). Kolleegium rõhutas lisaks, et rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamine peab vastama pooltevahelisele mõistlikule riskijaotusele.
13.2.Praeguses asjas vaidlevad pooled endiselt selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale Omalaen OÜ-lt võetud laenu eest ajavahemikul 8. märts 2016 kuni 22. aprill 2016 tasutud intressid 7132 eurot 21 senti. Tegemist on hageja kantud kulutuste ja seega otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et hageja tasutud laenuintresse saab põhimõtteliselt pidada TsMS § 391 lg 1 p 1 alusel hüvitatavaks. Riigikohus on 3. juunil 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-49-08 tehtud otsuse p-s 14 leidnud, et hagi tagamise abinõu kohaldamisest või asendamisest tekkinud kahjuks võivad olla mh kannatanu kulutused, sh laenuintressi tasumine. Ehkki see seisukoht esitati Eesti NSV tsiviilkoodeksi § 222 lg 2 ja § 461 kohta, märkis kolleegium, et samad järeldused kehtivad põhimõtteliselt ka kehtiva TsMS § 391 lg 1 kohaldamisel koostoimes võlaõigusseaduse kahju hüvitamise regulatsiooniga (vt otsuse p 19).
13.3.Seda, kas kindlat liiki ja suurusega otsene varaline kahju on konkreetsel juhul hüvitatav, tuleb hinnata VÕS § 127 alusel. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul konkreetse asja asjaolude põhjal hinnata, kas hagejale tekkinud kahju ärahoidmine on VÕS § 127 lg 2 mõttes hõlmatud TsMS § 391 lg 1 p-st 1 tuleneva kohustuse kaitse-eesmärgiga, sh kas sellise kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav ning kas selle hüvitamine vastaks seega pooltevahelisele mõistlikule riskijaotusele. 7(8)
2-16-19282 Sealjuures tuleb arvesse võtta seda, kas kostja teadis või pidi teadma, et hageja oli võtnud laenu ja soovis kinnistu võõrandada, et see laen tagastada, või kas kostja pidi mõistlikult selle võimalusega arvestama. Samuti tuleb hinnata, kas kostjale pidi olema ettenähtav hagejale tekkiva kahju suurus, sh nii laenuintressi määr kui ka ajavahemik, mille jooksul kohtuliku hüpoteegi olemasolu takistas hagejal kinnistu võõrandamist ja tekitas seeläbi kahju laenuintresside näol. Muu hulgas tuleb arvestada, kas hageja tegi ise omalt poolt kõik mõistlikult vajaliku, et kohtulik hüpoteek pärast
17.märtsi 2016. a hagi tagamise tühistamise määruse jõustumist registrist võimalikult kiiresti kustutataks, arvestades, et TsMS § 388 lg 6 järgi kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust kinnisasja omaniku taotlusel. Juhul kui kohtuliku hüpoteegi kustutamine viibis hagejast tulenevatel asjaoludel, võib see olla ka kahjuhüvitise vähendamise aluseks VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 järgi. III
14.Kuivõrd ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel ringkonnakohtu otsustada.
15.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 järgi tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Ants Kull
Peeter Jerofejev
Henn Jõks
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.