10. september 2018. a, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-7163
Tsiviilasi
Avotini Estonia OÜ hagiavaldus Metexcom OÜ (pankrotis), Metexcom OÜ (pankrotis) endise pankrotihalduri Mari Männiko ja Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo vastu kahju hüvitamise nõudes ning alternatiivselt Roba Metals B.V ja Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo vastu nõude tunnustamiseks Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Hagi hind
209 185,53 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Avotini Estonia OÜ (registrikood: 12311076); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Denis Piskunov (e-post: [email protected]) Kostja I: Metexcom OÜ (registrikood: 11535856, pankrotis) Kostja I lepinguline esindaja: vandeadvokaat Magnus Braun (e-post: magnus @lextal.ee) Kostja II: Mari Männiko, Metexcom OÜ (pankrotis) endine pankrotihaldur Kostja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Urmas Ustav (e-post: [email protected]); Kostja III: Roba Metals B.V (registrikood; 30073109) Kostja III lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Friedenthal (e-post: [email protected]). Kostja IV: OÜ Metexcom (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo (e-post [email protected]), Kostja IV lepinguline esindaja: vandeadvokaat Madis Saar (e-post: [email protected])
Asja arutamine
06.06.2018 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Avotini Estonia OÜ poolt Metexcom OÜ (pankrotis) vastu esitatud hagi massikohustuse täitmise nõudes läbi vaatamata.
Jätta rahuldamata Avotini Estonia OÜ hagi OÜ Metexcom (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo vastu välja mõista massikohustusena OÜ Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotivara arvelt kahju hüvitis summas 209 185,53 eurot.
3.Jätta rahuldamata Avotini Estonia OÜ hagi OÜ Metexcom (pankrotis) endise pankrotihaldur Mari Männiko vastu välja mõista kahju hüvitis summas 209 185,53 eurot
4.Rahuldada osaliselt Avotini Estonia OÜ alternatiivne nõue Roba Metals B.V ja OÜ Metexcom (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo vastu nõude tunnustamiseks OÜ Metexcom (pankrotis) pankrotimenetluses.
5.Tunnustada Avotini Estonia OÜ nõuet OÜ Metexcom pankrotimenetluses summas 86 183,14 eurot teise järgu nõudena.
(pankrotis)
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.OÜ Metexcom (pankrotis) menetluskulud jätta Avotini Estonia OÜ kanda.
2.OÜ Metexcom (pankrotis) endise pankrotihalduri Mari Männiko menetluskulud jätta Avotini Estonia OÜ kanda.
3.Avotini Estonia OÜ, Roba Metals B.V ja OÜ Metexcom (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuseMääruse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.16.09.2014 sõlmis hageja OÜ-ga Helemir üürilepingu Harju maakonnas X linnas x asuva lao üürimiseks. Samal kuupäeval anti hagejale üle lao valdus. Laos hoiti metallkaupa, mida kostja I raamatupidamises kajastati kui kostja I oma. 07.10.2014 ja 9.10.2014 müüs kostja I hagejale aadressil X-X x asuva lao kogu jäägi, st laos oleva metalli koguväärtuses 623 907,54 eurot. 09.10.14 seisuga oli hagejal kostja I vastu nõue summas 385 789,18 eurot. Nõude aluseks oli: 18.07.2013 ettevõtte üleandmise lepingu nr 180713 p 6.1. ja lisa 2. Nimetatud dokumentidest tulenes kostja I kohustus tasuda hagejale tarnitud metalltoodete eest 496 802,42 eurot. Kostja I ei olnud tasumiskohustust täitnud ja hageja taganes seetõttu 16.09.2014 nimetatud lepingust. Kostjal I oli viiviste võlgnevus summas 42 986,75 eurot.
2.19.09.2014 seisuga selgus, et kostja I ei saa tagastada hagejale 18.07.2013 lepingu alusel üle antud tõstukit Steinbock H50, kuna kostja I võõrandas selle 6000 euro eest kolmandale isikule. Kostja tunnistas 19.09.2014 seadmete tagastamise akti p-s 4, et kohustub hagejale tõstuki väärtuse ja selle edasivõõrandamiselt saadud kasu hüvitama. 9.09.2014 tagastas kostja I hagejale 18.07.2013 lepingu alusel saadud seadmed ja tunnistas 19.09.2014 akti p-s 4, et kohustub hüvitama hagejale seadmete kasutamisest saadud kasutuseelised summas 18 250 eurot, millele lisandub käibemaks.
3.09.10.2014 avaldusega tasaarvestas hageja oma nõude kostja I vastu summas 385 789,18 eurot kostja nõudega, mis tuleneb 16.09.2014 arvest nr 1609141, 07.10.2014 arvest nr 141007001 ja 09.10.2014 arvetest nr 141009007, 141009002, 141009003, 141009004, 141009005, 141009008 ja 141009001. Eeltoodu tulemusena lõppesid poolte vastastikused nõuded kattuvas ulatuses, sh ka kostja I nõue müüdud metalli eest ostuhinna saamiseks. 09.10.2014 seisuga sai selgeks, et hageja oli eelpool nimetatud arvetes märgitud metalli omanik. 10.10.2014 loovutas
SIA Kompanija Avotini hagejale nõude kostja I vastu summas 248 751,06 eurot, mis tulenes SIA Kompanija Avotini ja kostja I vahel sõlmitud kaupade ostu-müügi lepingust nr 13/08/121. 10.10.2014 tasaarvestas hageja saadud nõude kostja I nõudega hageja vastu, mis tulenes 09.10.2014 arvega nr 141009001 müüdud kaubast. 10.10.2014 seisuga oli selge, et hageja on eelpool nimetatud arves märgitud metalli omanik.
4.Alates laojäägi omandamisest 07.10.2014 ja 09.10.2014 tegi hageja ettevalmistusi selle edasimüümiseks ja/või töötlemiseks. Soetatud metalli koosseisu kuulusid mh külmvaltsterase laiad ribad, kuumtsingitud terase laiad ribad, tsingitud lehtteras, mille pakend oli selle hagejapoolsel ostmisel juba avatud ja kaup ei tohtinuks laos pikemat aega avatult olla. Nimetatud asjaoludest oli või vähemalt pidi olema teadlik kostja I juhatuse liige X X.
5.10.11.2014 esitas kostja I pankrotiavalduse, mille kohaselt põhjustasid kostja I maksejõuetuse suure tõenäosusega juhatuse liikme X Xi juhtimisvead. 12.11.2014 esitas kostja I nimel pankrotiavalduse juhatuse liige X X, milles mh palus selle tagamist ja X-X x x asuva (st hagejale kuuluva) vara käsutamise keelamist. 19.11.2014 võttis maakohus kostja I pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks vandeadvokaadi Mari Männiko. 28.11.2014 esitas kostja I nimel X X pankrotiavalduse täiendava tagamise avalduse, milles palus arestida kostja pankrotiavalduse tagamiseks hagejale omandiõiguse alusel kuuluva vara. 28.11.2014 tegi maakohus tsiviilasjas nr 2-14-60549 määruse, millega seadis aresti aadressil X-X x x asuvale varale, millest suurem osa kuulub hagejale. Samal päeval edastas kohtutäitur osapooltele vallasvara arestimisakti, millega täideti maakohtu tagamise määrus, sh keelati hagejal hagejale omandiõiguse alusel kuuluva metalli käsutamine. 05.12.2014 esitas hageja määruskaebuse 28.11.2014 määrusele, milles tugines mh sellele, et kehtiv õigus ei võimalda pankrotivõlgnikule mittekuuluva vara arestimist pankrotiavalduse tagamiseks. Samuti oli määruskaebuses rõhutatud, et arestiti metalltooteid, mille pakend on avatud ja mis muutuvad seetõttu kasutuskõlbmatuks või kaotavad olulise osa oma väärtusest ca 1,5-2 kuu möödumisel. 18.12.2014 määrusega võttis maakohus hageja 05.12.2014 määruskaebuse menetlusse ja andis kostja I haldurile 14 päeva aega vastuse esitamiseks. Haldur nimetatud tähtajaks vastust ei esita. 09.01.2015 määrusega kuulutas maakohus välja kostja I pankroti ja nimetas pankrotihalduriks vandeadvokaat Mari Männiko. Hageja jätkas, nüüd juba kostjat I esindavale haldurile selgitamist, et hagejale kuuluvat metallkaupa ei tohi roostetamise tõttu lattu pikemaks ajaks jätta, eriti jaanuari-veebruarikuu niiskete ilmadega. Selle asemel et möönda, et kaup ei kuulu pankrotivõlgnikule ja kaup aresti alt vabastada, esitas kostja I haldur 19.01.2015 vastuse hageja määruskaebusele (st määruskaebusele vastas pankrotihaldur ca 1,5 kuu möödumisel kaebuse esitamisest, samas kui sellesama kaebuse kohaselt rikneb metall 1,5 kuu möödumisel aresti kohaldamisest) ja leidis, et arest on seatud õiguspäraselt.
6.17.02.2015 vaatas laovarud üle metalli töötlemisega tegeleva AS X töötaja X X, kelle hinnangul oli oluline osa materjalist roostetamise tõttu rikutud. 09.03.2015 esitas hageja kostjat I esindavale pankrotihaldurile nõude alusetu arestiga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 209 185,53 eurot. Hageja tugines nõude esitamisel PankrS § 148 lg-le 1, mis reguleeris massikohustust. 19.03.2015 esitas hageja seisukoha kostja I halduri 19.01.2015 vastusele, tuues veelkordselt välja, et metallile kohaldatud aresti ebaproportsionaalsust ja eesmärgipäratust näitas eriti värvikalt tõsiasi, et arestitud metall roostetab ja kaotas juba olulise osa oma väärtusest ning jätkab väärtuse kaotamist.
7.20.03.2015 esitas kostja I pankrotihaldur kohtule taotluse aresti tühistamiseks, üritades avalduse hilinemisega esitamist õigustada „muutunud asjaoludega“. Tegelikkuses jäid asjaolud samaks – arestitud metall kuulus arestimise taotlemisel, tagamise määruse jõustumisel ja kehtimisel hagejale ning kaotas sellel ajal olulise osa oma väärtusest. 06.04.2015 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu 28.11.2014 tagamise määruse ja jättis uue määrusega pankrotiavalduse tagamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu jõustunud määruse põhjenduste kohaselt ei võimalda kehtiv õigus arestida pankrotiavalduse tagamiseks
kolmandale isikule kuuluvat vara. Kostja I pankrotihalduri 20.03.2015 taotluse jättis ringkonnakohus läbi vaatamata.
8.08.04.2015 uurisid hageja palvel Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja metroloogia katselabori asjatundjad arestist vabastatud metalltoodete seisu ja tuvastasid metalli roostetamise. Antud aktiga fikseeriti metalli seisund vahetult pärast aresti alt vabastamist. Hageja hinnangul kaotas metall alusetu aresti all olles 30% oma väärtusest. Metalli täpse kahjustamise ulatuse peab selgitama kohtuliku ekspertiisiga. Kohaldatud aresti tõttu ei saanud hageja kasutada ladu ega arestitud kaupa enda majandustegevuses. Kogu majandustegevus laos oli aresti tõttu seiskunud.
9.Lisaks metalli roostetamisele tõi alusetu arest hagejale kaasa järgmised negatiivsed tagajärjed summas 22 013,27 eurot: 1. laoruumide üüritasu summas 18 102,86 eurot perioodi 29.11.201409.03.2015 eest. Teisisõnu – hageja pidi maksma üürileandjale lao eest, mida ta ei saanud alusetu aresti tõttu enda majandustegevuses kasutada; 2. laoruumide valve kulud summas 162 eurot perioodi 01.12.2014-28.02.2015 eest; 3. laoruumide küttekulud summas 3 656,55 eurot perioodi 29.11.2014-28.02.2015 eest; 4. laoruumide prügiveoteenuste kulud summas 91,86 eurot perioodi 29.11.2014-28.02.2015 eest.
10.13.04.2015 kostja I võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul pani haldur hageja esitatud massikohustuse täitmise nõude hagejale arusaamatutel põhjustel kaitsmisele, kuigi massikohustuse täitmise nõue kaitsmist ei vaja. Hageja nõudele esitasid nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite Roba Metals B.V ja kostja I haldur. Halduri vastuväitest järeldus, et halduril ei ole soovi korraldada massikohustuse vabatahtlikku täitmist.
11.Hagi õiguslikuks aluseks on PankrS § 148 lg 1 p-d 1 ja 4, koosmõjus § 149 lg-ga 1 – hageja nõuab kostjalt I massikohustuse täitmist, mille sisuks on alusetu arestiga ja selle kohaldamisele järgnenud tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamine. Hageja alternatiivnõude õiguslikuks aluseks on PankrS § 106 lg 1 - hageja nõuab alternatiivselt enda kahjuhüvitusnõude tunnustamist kostja I pankrotimenetluses.
12.Arvestades, et kostja I taotlusel seati arest hageja varale kohtumenetluses, kuulub kohaldamisele TsMS § 391 lg 1 p 2, mis kohustab aresti taotlenud poolt hüvitama teisele poolele arestimisega tekitatud kahju, kui ilmneb, et tagamise ajal puudus tagamise alus. Ringkonnakohus tühistas hageja varale seatud aresti põhjusel, et kehtiv õigus ei võimalda arestida pankrotiavalduse tagamiseks kolmandale isikule kuuluvat vara. Eelnev kinnitab üheselt, et kostja I pankrotiavalduse tagamise ajal puudus tagamise alus ja seega on TsMS § 391 lg 1 p-s 2 sätestatud kahju hüvitamise kohutuse eeldused täidetud.
13.Kostja I kohustus hüvitada kahju tuleneb ühtlasi VÕS § 1045 lg 1 p-dest 5, 6, ja 7. Kostja õigusvastane tegu seisneb alusetu aresti kohaldamise taotlemises ja aresti mahavõtmise taotluse esitamisega viivitamises. Sellega on kahjustatud hageja omandit, sekkutud hageja majandustegevusse ja on rikutud seadust, mis keelab alusetu tagamise avalduse esitamise. Kui kostja I poleks alusetu aresti kohaldamist taotlenud ja hiljem poleks viivitanud alusetu aresti mahavõtmise taotluse esitamisega, ei oleks laos niiskete ilmadega rohkem kui 5 kuud lahtise pakendiga alusetu aresti all seisnud kaup roostetanud. Samuti saanuks hageja kasutada ladu enda majandustegevuses ja kulutused üürile, küttele, valvele, prügiveole poleks olnud mõttetud.
14.Hagejale on õigusvastase aresti ja selle mahavõtmise taotluse esitamise viivitamisega kahju tekitatud: hageja on vahetult peale aresti kohaldamist asunud hoiatama, et metall roostetab ning vajab kiiret realiseerimist. Antud tõik oli või vähemalt pidi olema üheselt arusaadav nii kostjale I ja kui ka viimast esindavale haldurile; metalli roostetamine on tuvastatud laos 17.02.2015 aset leidnud ülevaatuse käigus; metalli roostetamine on tuvastatud vahetult pärast aresti tühistamist tehtud Tallinna Tehnikaülikooli asjatundjate ekspertarvamusega.
15.Hagi esitamisel lähtub hageja enda 09.03.2015 nõudekirjas sisalduvast hinnangust, mille kohaselt on laos asuva vara arestimise tõttu, pikalt seismise tagajärjel metall kaotanud vähemalt 30% esialgsest väärtusest , s.o 187 172,26 € (623 907,54 €* 30% = 187 172,26 €).
16.Kostja kohustus hüvitada hagejale alusetu arestimisega tekitatud kahju on oma sisult massikohustus PankrS § 148 lg 1 p 1 ja 4 mõttes. Viidatud sättest tuleneb, et massikohustuse sisuks on kahju, mis tekitati võlausaldajale pankrotimenetluse ajal kas halduri poolt oma ülesannete täitmisega ja/või juriidilisest isikust võlgniku poolt sooritatud deliktiga. Aresti kohaldati hagita menetluses kostja I avalduse alusel ning kostja I pankrotiavalduse tagamiseks, samuti on kostja I pankrotihaldurit pärast aresti kahju tekitamisest hoiatatud, kuid haldur ei võtnud pikemat aega kahju tekkimise ärahoidmiseks või kahju vähendamiseks midagi ette. PankrS § 148 lg 1 p 1 ja 4 mõttes algab pankrotimenetlus pankrotiavalduse tagamisega hagita menetluses. TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt on hagita asjaks mh pankrotimenetluse algatamine ja pankroti väljakuulutamine. Aresti, mis tekitas hagejale ulatusliku kahju, kohaldai PankrS § 18 lg 1, mis reguleerib pankrotiavalduse tagamist, alusel. Niisiis arestiti hageja vara hagita menetluses, mille raames vaatas kohus läbi võlgniku pankrotiavalduse.
17.Isegi kui eelneva tõlgendusega mitte nõustuda, tuleb lugeda massikohutuseks see osa kahjust, mis tekkis alates pankrotimääruse tegemisest 09.01.2015. Seejuures peab kohtulik ekspertiis, mille läbiviimist hageja taotleb, andma vastuse küsimusele, milline osa kahjust tekkis enne 09.01.2015 ja milline pärast. Niisiis kuulub massikohutus täitmisele ja esitatud nõue rahuldamisele vähemalt osaliselt.
18.Juhul, kui kohus jõuab asja läbivaatamise tulemusena järeldusele, et hagis käsitletud hüvitamiskohustus ei ole osaliselt või tervikuna massikohutus, vaid nn tavaline nõue, mis vajab pankrotimenetluses kaitsmist, siis palub hageja rahuldada alternatiivnõude ja tunnustada hageja nõuet summas 209 185,53 € teise järgu nõudena. Teisisõnu: kui kohus leiab, et alusetu aresti kohaldamise ja selle mahavõtmise taotlemise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue ei ole massikohustus, vaid nn tavaline nõue, siis palub hageja antud nõuet PankrS § 106 lg 1 alusel tunnustada. Alternatiivnõue on esitatud TsMS § 370 lg 2 ja PankrS § 106 lg 1 alusel. Alternatiivnõude menetlemisel on kaks kostjat, kes esitasid nõuete kaitsmise koosolekul nõudele vastuväited.
19.Hageja palub välja mõista Metexcom OÜ-lt (pankrotis), Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotihaldurilt Indrek Lepsoolt OÜ Metexcom (pankrotis) pankrotivara arvel ja OÜ Metexcom (pankrotis) endiselt pankrotihaldurilt Mari Männikolt solidaarselt Avotini Estonia OÜ kasuks kahjuhüvitis summas 209 185,53 eurot. Hageja alternatiivse nõude kohaselt juhuks, kui kohus ei rahulda täielikult või osaliselt eespool esitatud rahalist nõuet palun hageja tunnustada Avotini Estonia OÜ nõuet summas 209 185,53 eurot teise järgu nõudena Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ulatuses, milles eespool esitatud rahaline nõue jäi rahuldamata.
KOSTJATE I JA II SEISUKOHT
20.Kostja võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid.
21.Kostjate seisukoha kohaselt 9.03.2014 esitas hageja täiendava nõudeavalduse kostja I pankrotimenetluses summas 209 185,53 EUR. Nõue põhines samadel asjaoludel nagu hageja poolt 12.05.2015 esitatud hagis kirjeldatud. Kokkuvõtvalt leiab hageja nõudes, et kuivõrd arestiti temale kuulunud vara Metexcom OÜ juhatuse liikme X Xi poolt esitatud pankrotiavalduse tagamiseks, siis sellest tulenevalt lasub kostjal I kohustus hüvitada tagamisega tekkinud kahjud. Esitatud nõudele vaidlesid nõuete kaitsmise koosolekul vastu pankrotihaldur ja Roba Metals B.V.
22.Asjaolu, et hageja kvalifitseeris oma nõuet massikohustusena ei muuda nõuet massikohustuseks, mis ei vajagi nõuete kaitsmisel tunnustamist. Kuivõrd tegemist ei ole ega ole olnud massikohustusega esitas haldur hageja poolt esitatud nõude nõuete kaitsmise
koosolekul kaitsmiseks. 12.05.2015 esitatud hagis tõlgendab hageja tunnustamata jäänud nõuet massikohustusena ning leiab, et see tuleb kostjalt I välja mõista. Hageja poolt esitatud nõue ei ole massikohustus kuna vastavalt RK seisukohale tsiviilasjas 3-2-1-59-12 ei võimalda pankrotiseadus lugeda enne pankroti väljakuulutamist tekkinud kohustusi massikohustuseks (PankrS § 44 lg 1 ja § 93). Hageja seisukoht masskohustuste tekkimise võimalikkuse osas enne pankroti väljakuulutamist ei ole seega kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Haldur ei ole teinud mitte ühtegi tehingut ega muud toimingut, millest tulenevat saanuks kostjal I hageja ees kohustusi tekkida. Haldur ei ole ühegi hageja kohustuse osas teatanud, et ta kavatseb nõuda lepingu täitmist ega jätkanud kohustuse täitmist. Hageja nõue ei põhine ka majandustegevuse jätkamisega seotud maksudel. Haldur ei ole teinud võlgniku esindajana mitte ühtegi tegu ega toimingut mida oleks võimalik käsitada kahju õigusvastase tekitamisena ja seetõttu ei saa võlgnikul lasuda ka kohustust kahju hüvitamiseks.
23.Hageja selgitas, et alates laojäägi omandamisest 07.10.2014 ja 09.10.2014 tegi hageja ettevalmistusi laojäägi edasimüümiseks ja/või ümbertöötlemiseks. Soetatud metalli koosseisu kuuluvad mh külmvaltsterase laiad ribad, tsingitud lehtteras mille pakend oli hagejapoolsel omandamisel juba avatud ja kaup ei tohtinuks laos pikemat aega avatud olla. Pankrotihaldur märgib, et kaup oli hageja valduses ja kontrolli all juba alates 16.09.2014, mil hageja sõlmis üüripindade kasutamiseks üürilepingu (millele eelnevalt lõpetas hageja juhatuse liige X X, olles samaaegselt Metexcom OÜ juhatuse liige Metexcom nimel samade ruumide üürilepingu). Metexcom OÜ ei omandanud alates 16.09.2014 mitte ühtegi metalltoodet ega muutnud olemasoleva laojäägi tehnilist ja kvalitatiivset olukorda. Seega olid tooted, mille osas hageja väitel arestimise käigus toimunud oluline kvaliteedilangus, seisnud avatuna hageja üüripinnal vähemalt alates 16.09.2014 (võimalik, et ka juba varasemalt). Vara arestiti kohtumääruse alusel 28.11.2014, enam kui 2,5 kuud pärast hageja valdusesse minekut.
24.Hageja väitel ei tohtinud kaubad laos olla pikemat aega avatuna. Kaubad, mille kvaliteedilanguse osas on hageja esitanud käesoleva nõude olid hageja valduses pikema aja jooksul avatuna. Juhul, kui see põhjustas toodete kvaliteedilanguse, kannab vastutust selle eest hageja ise, mitte pankrotihaldur ega võlgnik. Metalli säilitati nii arestimise eelselt kui järgselt samades hoiutingimustes kui arestimise ajal. Arestimise järgselt säilis hagejal kontroll metalli säilitamise tingimuste üle (mh on hageja enese väitel ka ruume kütnud).
25.Kostja I pankrot kuulutati välja 9.01.2015. Metalli väidetava riknemise tõi väidetavalt kaasa Harju Maakohtu 28.11.2014 määrus, millega tagati Metexcom OÜ juhatuse liikme poolt esitatud pankrotiavaldust. Isegi kui metall on riknenud määral ja/või viisil nagu hageja väidab (mida allakirjutanu ühelgi juhul ei mööna) ei ole võimalik kindlaks määrata, millal täpselt riknemine aset leidis. Kuivõrd väidetavalt riknenud metall on alates 16.09.2014 katkematult olnud hageja valduses ja kontrolli all, siis ei ole ühelgi juhul võimalik kindlaks teha milline metall täpselt on riknenud ega tuvastada, et tegemist on olnud 28.11.2014 kohtumääruse alusel arestitud metalliga.
26.Vastavalt TsMS §-le 389 lõikele 5 võib kohus hageja või kostja avalduse alusel määrata arestitud eseme müügi ja müügist saadud raha hoiustamise selleks ettenähtud kontol, kui eseme väärtus võib oluliselt langeda või kui eseme hoidmine põhjustaks ülemääraseid kulutusi. Hageja on kogu Metexcom OÜ pankrotimenetluse vältel kasutanud kvalifitseeritud õigusabi. Juhul, kui arestitud vara väärtus tõepoolest oleks võinud aresti kohaldamise tõttu langeda, siis oleks hageja pidanud kohtult taotlema arestitud vara müüki ning müügist saadud vara hoiustamist. Hageja ei ole seadusega tagatud õigust kahju tekkimise vältimiseks kasutanud, seega ei ole kahju tekkinud või isegi juhul, kui kahju on tekkinud lasub vastutus kahju tekkimise eest hagejal.
27.Hageja on metalliäris tegutsev isik – seetõttu eriteadmistega metalli säilitamist puudutavates küsimustes. Kui kohus peaks leidma, et käesolevat hagi siiski saab esitada kostja vastu (millega kostja ei nõustu), siis tuleb võtta arvesse kostja tegevust kahju tekkimisel VÕS § 139
lg 1 mõistes. VÕS § 139 lg 1 järgi, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Hageja, kes on eriteadmistega metalli töötlemisest ja /või ladustamisest, oleks pidanud taotlema tagamise abinõu asendamist, kui ta teadis, et (väidetavalt) metall kahjustub. Seetõttu tuleb vähendada kahjunõue pankrotihalduri vastu nullini.
28.Tõenditest nähtub, et väidetavad kahjustused said tekkida metallile juba enne aresti perioodi ja perioodil pärast aresti lõppu. Hageja, kes on professionaalne metalliäris tegutsev isik, tavapärane äriline risk on tema omandis oleva vara säilimise tagamine. Eriteadmistega isikuna oli hageja kohustus fikseerida täpselt see, milline on olnud millises ajaetapis väidetav kahjustus (või fikseerida kahjustuse puudumine). Hagiavalduses osundatud tõendite põhjal ei ole võimalik järeldada, et kahjustused on tekkinud aresti ajal. Kui hageja ei ole fikseerinud antud kahjustuste tekkimist aresti ajal, siis see on hageja menetluslik ja äriline risk. Aresti kohaldumise ajal osutas hagejale õigusabi kvalifitseeritud õigusnõustaja. Nende tõendite puudumine osundab, et tegelikult aresti ajal ei ole mingisugust kahju hagejale tekkinud.
29.Lisaks metalli väidetavale riknemisele leiab hageja, et tema nõue kostja I vastu tuleneb hageja üüripinnal tehtud kulutustest, mis samuti on (osaliselt) tehtud enne pankroti väljakuulutamist. 16.09.2014 sõlmitud üürilepingust tuleneval kohustusel tasuda üürileandjale üüri ning üürisuhtest tulenevaid kõrvalkohustusi ei ole mingit seost massikohustustega pankrotiseaduse tähenduses. Üürisuhtest tulenevad kohustused kuulusid hageja poolt täitmisele vastavalt hageja ja üürileandja vahel sõlmitud kokkuleppele, mille tingimusi ei saanud haldur ühelgi juhul mõjutada. Üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise ning hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos.
30.Hageja tõendab metalli riknemist ekspertarvamusega, mille kohaselt oli metalli kontrollimise ajal temperatuur 7 kraadi ning eksperthinnangu kohaselt põhjustas metalli riknemise temperatuur ja niiskus. Samas nõuab hageja kostjalt 1 lao küttekulude summas 3 656,55 EUR hüvitamist. Pankrotihalduri hinnangul puudub seos hageja poolt valve- ja prügiveoteenuse tellimise ja kostja I poolt väidetavalt tekitatud õigusvastase kahju vahel. Haldur ei ole nimetatud teenuseid võlgniku nimel tellinud. Arvestades asjaolu, et hinnalise valveteenuse kasutamise ajal vahetasid tundmatud isikud kohtutäituri poolt lao- ja serveriruumile paigaldatud ukselukud ning demonteerisid valvekaamerad, siis ei olnud halduri hinnangul valveteenuse eest tasumine põhjendatud. Hageja poolt üüripinnal erinevate teenuste (mh kütteteenus, valveteenus jne) kasutamine ei ole põhjuslikus seoses väidetava kahju tekkimisega.
31.Hageja on tõendanud, et tema kohustus oli ladu kütta, sest ta on esitanud kahju hüvitamise nõude ka küttekulude eest. Hageja on samaaegselt väitnud, et metalli väidetava kahjustumise põhjuseks on liiga madal laos olnud temperatuur. Sellega on hageja möönnud, et ta on ise olnud vastutav kohustuse täitmise eest, mille ebakohase täitmise tõttu on (väidetav) kahju tekkinud. Järelikult on väidetav kahju tekkinud hagejast tulenevatest asjaoludest ja pankrotihaldurilt kahju nõuda ei saa. Alternatiivselt tuleb samal põhjusel vastavalt VÕS § 139 lg 1 vähendada kahjunõue nullini.
32.Hageja nõuab kostjalt I massikohustuse täitmist ning leiab, et massikohustus on tekkinud alusetust arestist. Pankrotiavalduse tagamise taotlust ei esitanud haldur vaid pankrotiavalduse esitanud võlgniku juhatuse liige X X. Aresti määras Harju Maakohus 28.11.2014 määrusega ning määrust täitis kohtutäitur Marek Laanemets. Aresti kohaldamise ajal ning vahetult pärast seda ei olnud haldur jõudnud välja selgitada vara kuuluvust. Haldur rõhutab, et pankrotiavalduse esitanud võlgniku juhatuse liige X X kinnitas pankrotiavalduses, et arestimise objektiks olev vara kuulub kostjale 1 ning ajafaktorit arvesse võttes ei olnud halduril võimalik hageja soovitud kiirusel vara kuuluvust kindlaks teha.
33.Ebaõige on hageja väide, et haldur ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks määruskaebusele vastanud. Haldur taotles kohtule määruskaebusele vastamise tähtaja pikendamist ning kohus määras haldurile uueks vastamistähtajaks 12.03.2015. Haldur esitas oma vastuse tähtaegselt. Haldur vaidles hageja poolt vara arestimise määrusele esitatud määruskaebusele vastu kuna leidis, et õiguslikult on kolmanda isiku vara arestimine hagi tagamiseks võimalik ning sellest tulenevalt oli seisukohal, et kohtumäärus on seaduslik. Halduri seisukohta kinnitab ka Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas 2-09-7639.
34.Kuna võlgniku juhatuse liikmete seisukohad arestitud vara kuuluvuse kohta olid vastuolulised, siis vajas haldur aega, et vara kuuluvus välja selgitada. 9.03.2015 esitas hageja eelmainitud täiendava nõudeavalduse, milles kinnitas, et 7.10 ja 9.10.2014 võõrandas võlgnik võlausaldajale kogu aadressil X- X x x asuva lao jäägi. Samal päeval esitas hageja esindaja haldurile ettepaneku esitada Tallinna Ringkonnakohtule taotlus vara arestist vabastamiseks. 10.03.2015 kutsus haldur vara arestimisega seoses seisukoha võtmiseks kokku pankrotitoimkonna (millesse kuulub ka hageja esindaja). 19.03.2015 asus toimkond seisukohale, et halduri poolt on põhjendatud vara (seadmete) arestist vabastamise taotluse esitamine. 20.03.2015 esitas haldur Tallinna Ringkonnakohtule taotluse pankrotiavalduse tagamise abinõu tühistamiseks. 6.04.2015 tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 28.11.2014 määruse ning jättis halduri 20.03.2015 taotluse läbi vaatamata. Eelnevat arvesse võttes ei ole pankrotihaldur ühelgi juhul tekitanud pankrotimenetluse ajal hagejale õigusvastaselt kahju ning kostjal I ei saa sellest tulenevalt lasuda ka kahju hüvitamise kohustust. Seega puudub hagejal massikohustusena käsitatav nõue.
35.Nii lepingulise kui lepinguvälise kahju hüvitamise kohustuse tekkimise keskseks eelduseks, et isik, kellelt kahju hüvitamist nõutakse, peab olema toime pannud: (a) kohustuste rikkumise või (b) kahjustatud isikut kahjustanud teo. Pankrotiavalduse esitamine ja vara arestimise faktid ei ole isegi kaudselt omistatavad tegudena või kohustuste rikkumisena isegi pankrotihaldurile. Seega ei saa kahju hüvitamist nõuda pankrotihaldurilt.
36.Hageja nõue nõude tunnustamiseks põhineb samadel asjaoludel nagu hageja nõue massikohustusena kahjuhüvitise välja mõistmiseks. Kostjad on seisukohal, et hageja alternatiivnõue tuleb eelnevalt kirjeldatud kaalutlustel jätta rahuldamata.
KOSTJA III SEISUKOHT
37.Kostja III hageja nõuet ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja III seisukoha kohaselt isegi kõigi hageja faktiväidete tõesuse eeldamisel ei ole Metexcom OÜ (pankrotis) või haldur saanud hagejat kahjustada.
38.Hageja juhatuse liige X X on samaaegselt ka Võlgniku juhatuse liige. Seega oli talle teada, millises seisundis on terastooted, mille hageja omandas ning ka asjaolu, et (vähemalt osaliselt ) olid pakendid avatud.
39.Arvestada sellega, et hageja näol on tegemist oma majandustegevuses metalli ja metalltoodetega kaupleva ettevõtjaga, kellele on hästi teada kõik terase turustamise ning selle säilimise ja kahjustumisega seonduv. Vaidlust ei ole ka selles, et ladu oli hageja valduses alates
16.septembrist 2014. a. ning et sealsamas laos anti talle üle ka vaidlusaluse terase omand. Seega tuleb järeldada, et vaidlusalune teras oli hageja valduses alates 16. septembrist 2014. a. Ajavahemik terase valduse saamisest kuni arestimise määruse tegemiseni 28. novembril 2014. a. oli 73 päeva s.t. ligikaudu kaks ja pool kuud. Terase omandi oli saanud hageja enam kui poolteist kuud enne aresti seadmist. Seega omab olulist tähendust see, mis toimus terasega ajal, mil see ei olnud arestitud, kuid oli hageja enda valduses.
40.Hageja poolt esitatud Tallinna Tehnikaülikooli hinnangu kokkuvõtte punktis 3 on eriteadmistega isikud sedastanud: „Korrosioonikahjustused tekivad pärast pakendi avamist või selle kahjustumist ning kahjustused süvenevad, kui poole ja teraslehti ei hoida kontrollitud kliimaga ruumides.“ Seega on põhjendatud järeldada, et: (i) Terase riknemine ei alanud
määruse tegemisest, vaid pakendite avamisest. (ii) oluliselt enne 28. novembri 2014. a.
Terase korrosioonikahjustused tekkisid
41.Hageja enda kinnitusel olid terase pakendid avatud juba siis, kui Võlgnik andis terase omandi hagejale üle. Seega oli vaieldamatult avatud pakendites oleva terase kahjustumine alanud ajal, mil teras oli hageja valduses ning juba ainuüksi seetõttu ei saa Võlgnik ega ka haldur vastutada terase riknemisest tingitud kahju eest. Kahju tekkis ajal, mil hageja valdas nii terastooteid kui ka ruumi, milles neid hoiti ja seetõttu vastutab just hageja ise korrosioonikahjustuste eest, mis terasel tekkis.
42.Kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et Tallinna Tehnikaülikooli spetsialistid on rõhutanud, et: „kahjustused süvenevad, kui poole ja teraslehti ei hoida kontrollitud kliimaga ruumides.“ Seega, kahjustused mitte üksnes ei tekkinud, vaid ka süvenesid ajal, mil need olid hageja valduses, sealjuures põhjustas korrodeerumise hageja suutmatus tagada terase hoiustamiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Vaidlust ei ole, et alates 16. septembrist 2014. a. valdas hageja ladu üürilepingu alusel.
43.Järgnevalt rõhutab kostja, et hinnangu punktis 2 on eriteadmistega isikud teinud järgmise kokkuvõtte: „Kõikidel teistel avatud pakendites olevatel poolidel ja teraslehtedel, mida hoiti samades tingimustes samal ajal, olid sarnased korrosioonikahjustused.“ Sellest tulenevalt tuleb teha täiendavalt kaks järeldust: (i) Korrosioon mõjutas avatud pakendites olnud terast. (ii) Korrosiooni süvendas hageja suutmatus tagada sobilikku kliimat laoruumides, mis mõjutas laos avatud pakendites olnud terast tervikuna.
44.Eeltoodust järelduvalt tekkisid laos olnud terasel korrosioonikahjustused ajal, mil teras oli hageja valduses ning korrosioonikahjustused süvenesid ebaõigete hoiutingimuste tõttu, mille eest vastutab samuti hageja. Asjas puudub seega Võlgniku või halduri tegu, mis võinuks tingida terase riknemise ja hageja ei ole tõendanud, et terase korrodeerumine ulatuses, mis põhjustas selle väärtuse 30%-lise languse, toimus ajal, mil teras oli arestitud. Seega puudub asjas objektiivse teokoosseisu peamine element – Võlgniku või halduri tegu, mis saanuks terase seisundit objektiivselt mõjutada. Hageja, kui majandustegevuses terastoodetega kauplev ettevõtja, pidi olema teadlik sellest, et avatud pakendis olev teras rikneb. Sellegipoolest ei realiseerinud hageja terastooteid enam kui pooleteise kuu jooksul, mis jäi hageja poolt terase omandamise ja selle arestimise vahele. Hagejale pidi olema samas äratuntav, et terase väärtus võib korrodeerumise tõttu langeda ning kannab seetõttu ka terase väärtuse langemise riski.
45.Hageja tugineb oma nõudes õigusvastaselt tekitatud kahju regulatsioonile. VÕS § 1043 lg 1 kohaldamine eeldab, et korraga oleks täidetud objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Vastav koosseis käesolevas asjas puudub. Esiteks ei ole Võlgnik ega haldur teinud tegu, mis saanuks tuua kaasa hageja väidetud, kuid tõendamata kahju (objektiivne teokoosseis). Terase riknemise on põhjustanud selle pakendite avamine ning terase hoiustamine ebasobivates tingimustes. Nagu eelnevalt selgitatud, kannab avatud pakendites omandatud terase ebasobivates tingimustes hoiustamisest tulenevat terase kahjustumise riski hageja ise. Hageja ei ole tõendanud, et terase kahjustumine algas aresti tõttu ning väidetav 30%-line kahjustumine toimus ajal, mil teras oli arestitud. Seega ei saanud Võlgniku taotluse alusel aresti kohaldamine põhjustada terase kahjustumist.
46.Samuti ei ole hageja tõendanud, et kahjustunud on hageja laos olnud individuaaltunnuste alusel eristatav ja 28. novembri 2014. a. määruse alusel arestitud teras väidetava väärtusega 623 907,54 eurot. Seega on tõendamata hageja kahju.
47.Ilmselgelt puudub ka põhjuslik seos terase väärtuse vähenemise ja pankrotiavalduse tagamise vahel, kuivõrd terase korrodeerumine algas oluliselt enne Võlgniku vallasvarale aresti kohaldamist ning süvenes ajal, mil see oli hageja vabas kasutuses.
48.Hageja poolt etteheidetav pankrotiavalduse tagamise avalduse esitamine ei ole õigusvastane. Avalduses ei taotletud võõra vara aresti, vaid Võlgnikule kuuluva vara arestimist ja kuna
vaidlust ei ole sellest, et teras kuulus varasemalt Võlgnikule ning asus X-X x x, X asuvas laos, oli põhjendatud X Xi arvamus, et tegemist on endiselt Võlgniku varaga. Ei olnud teada, et samal ajal nii Võlgniku kui ka hageja juhatusse kuuluv X X oli hoolega vormistanud dokumente, millega Võlgnik oli hageja kasuks sisuliselt varatuks muudetud. Seetõttu ei saa rääkida Võlgniku teadlikust taotlusest rikkuda hageja omandit või valdust, sekkuda tema majandustegevusse või käituda seadusest tulenevat kohustust rikkudes.
49.Kostja leiab, et pankrotiavalduse tagamise avalduse esitamine ei saa olla käsitletav õigusvastasena ka seetõttu, et tegemist on seadusjärgse esialgse õiguskaitse vahendiga, mille kohaldamise üle otsustab lõpptulemusena kohus. Seaduses sätestatud menetluse kaudu saadud ning kohtulahendiga tunnustatud õiguse teostamine ei saa olla õigusvastane. Aresti kohaldas kohus ning hageja ei ole tõendanud, et Võlgnik oleks esitanud kohtule valeandmeid hagejale kuuluvale varale aresti saavutamiseks.
50.Kõige ilmsem on aga käesolevas asjas Võlgniku ja halduri süü puudumine. Nagu eelnevalt selgitatud ei teadnud ega pidanud Võlgnik teadma, et teine juhatuse liige on võõrandanud Võlgniku vara hagejale, mistõttu on välistatud, et Võlgniku poolt tema enda vara arestimise taotlus oleks olnud süüline. Vastupidiselt näitab taotluse esitamine seda, et Võlgnik ei teadnud tema vara võõrandamisest, kuid pidas vajalikuks tagada selle säilimine. Seega teostas Võlgnik menetlusõigusi heauskselt.
51.Hageja saanuks kahju tekkimist ja selle suurenemist vältida, kui ta oleks käitunud ettevõtjalt tavapäraselt oodatava hoolsusega. Tallinna Tehnikaülikooli hinnanguga on tõendanud, et terase korrodeerumine algab pakendi avamisest ning süveneb ebasobivate hoiutingimuste tõttu. Seega juhul, kui hageja, kelle tegevusalaks on metalliga kauplemine, oleks taganud avatud pakenditega metalli kiire realiseerimise või konserveerimise ja terase säilitamiseks sobivad hoitutingimused laos, ei oleks teras riknenud. Sellest nähtuvalt on terase riknemine otseses põhjuslikus seoses hageja enda tegevusega ja seetõttu vastutab tekkinud kahju eest hageja. Ka juhul, kui kasvõi osaliselt saaks kahju eest vastutavaks pidada Võlgnikku (millega kostja kindlasti ei nõustu), tuleb lugeda hageja enda panus kahju tekkimisse sedavõrd kaalukaks, et VÕS § 139 lg 1 alusel tuleks kahjuhüvitist vähendada nullini. Nii terase korrodeerumise algne põhjus, selle hoidmine avatud pakendites, kui ka korrosiooni süvenemine ebasobivate hoiutingimuste tõttu, on omistatavad just nimelt hagejale endale. Kostja viitab taas VÕS § 101 lg-le 3, mis ka eelkirjeldatud asjaoludel hageja kahjunõude välistab.
52.Hageja nõue kulutuste hüvitamiseks on põhjendamata ning hageja nõudeõiguse välistab VÕS § 101 lg 3. Kostjale näib iseäranis kummaline hageja nõue X-X x., X asuva lao üüri- ja kommunaalkulude hüvitamiseks. Kostja ei saa hagiavaldusest hästi aru, millisel põhjusel peaks talle Võlgnik või haldur hüvitama vastavad kulud. Hageja näib unustavat, et pankrotiavalduse tagamise avalduses taotleti ja määrusega kohaldati arest Võlgniku vallasvarale, mis asus X-X x, X asuvas laos. Võlgnik ei taotlenud hagejale sissepääsu tõkestamist lattu või muul viisil valduse teostamise piiramist. Seetõttu ei saa hageja kulutuste eest üüripinnale vastutada Võlgnik. Võlgnik ei ole pankrotiavalduse tagamise määrust ei teinud ega ka täitnud ega takistanud hagejale juurdepääsu laole. Nähtuvalt Tallinna Tehnikaülikooli hinnangu lisast nr. 8 oli laos küllaldaselt ruumi, et hageja oleks saanud seal vabalt tegutseda, mistõttu väited hageja tegevuse halvamisest ei mõju veenvalt. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hageja ei ole õigustatud nõudma üüri, valve, kütte ja prügiveo kulude hüvitamist lepinguvälise kahju hüvitamise sätete alusel.
53.Haldur ei ole aga üleüldse õigeks kostjaks, kuivõrd ta ei ole pankrotiavalduse tagamise taotlust esitanud, millega seostab kahju tekkimise hageja. Määruskaebe menetluses on haldur menetlusõigusi teostanud heauskselt ning tänu halduri tegevusele ongi hageja saavutanud vara aresti alt vabastamise. Teadupärast tuleks kolmandal isikul, kelle vara on ekslikult arestitud, selleks kohtupraktika kohaselt esitada vara arestist vabastamise hagi, mis olnuks hageja jaoks
oluliselt aeganõudvam protsess. Seega ei ole haldur mingil viisil takistanud hageja juurdepääsu oma laole.
54.Kostjale teadaolevalt on halduri poolt hagejale pakutud isegi võimalust, et arestitud vallasvara viiakse laost ära, kuid sellest on hageja oma esindaja kaudu kategooriliselt keeldunud ning ähvardanud nii haldurit kui ka kohtutäiturit nii justiitsministeeriumi järelevalve kui ka kriminaalvastutusega juhul, kui midagi sellist peaks toimuma. Hageja on keelanud vallasvara äraviimise X-X x, X asuvalt laopinnalt ja nüüd nõuab laole tehtud kulude hüvitamist põhjusel, et vallasvara arestimine halvas tema tegevuse laos tervikuna. Kostja hinnangul ei ole hageja käitumine hea usu põhimõttega kooskõlas ning hageja nõude välistaks ka VÕS § 101 lg 3.
KOSTJA IV SEISUKOHT
55.Kostja IV leiab, et hageja poolt kostja I vastu esitatud massikohustuse täitmise nõue tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata jätta. PankrS § 35 lg 1 p 2 tulenevalt läheb pankroti väljakuulutamisega pankrotihaldurile üle ka õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Seega ei saa pankrotivõlgnik pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivara puudutavates kohtumenetlustes poolena osaleda. Seda kinnitab ka PankrS § 541 lg 1 kolmas lause, mille kohaselt osaleb kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes võlgniku asemel poolena pankrotihaldur.
56.Vaidlust ei ole selles, et kostja I pankrot on välja kuulutatud. Samuti ei saa mõistlikku vaidlust olla selles, et käesolev vaidlus on hageja primaarse nõudes osas seotud pankrotivaraga, kuna massikohustus, mille täitmist hageja nõuab, tuleb PankrS § 146 lg 1 p 3 kohaselt täita pankrotivara arvel. Seega on hageja poolt esitatud massikohustuse täitmise nõude üle toimuva vaidluse näol tegemist kostja I pankrotivaraga seotud vaidlusega PankrS 35 lg 1 p 2 ja § 54 1 lg 1 kolmanda lause tähenduses.
57.Erinevalt hagejast leiab kostja IV, et massikohustuse täitmise nõudes ei ole kostja I õigeks kostjaks ka PankrS § 149 lg 1 tulenevalt. PankrS § 149 lg 1 sätestab, et massikohustuse täitmist võib võlgnikult pankrotimenetluse kestel nõuda üldkorras. PankrS § 149 lg 1 tuleb kohaldada koosmõjus PankrS 35 lg 1 p 2 ja § 541 lg 1 kolmanda lausega - PankrS 35 lg 1 p 2 ja § 541 lg 1 kolmandast lausest tulenevalt osalebki pankrotihaldur massikohustuse täitmise nõude üle toimuvas vaidluses kostjana võlgniku asemel. Eeltoodut arvestades leiab kostja IV, et maakohus peab hageja poolt kostja I vastu esitatud nõude TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata jätma, kuna vale kostja vastu hagi esitades ei ole hagejal võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
58.Kostja IV leiab, et hagejal ei ole kostja I vastu massikohustusest tulenevaid nõudeid. Massikohustuse tekkimise alused on sätestatud PankrS § 148 lg 1. PankrS § 148 lg 1 tuleneb, et massikohustused saavad tekkida üksnes pankrotimenetluse ajal, st pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus rõhutades, et pankrotiseadus ei võimalda lugeda enne pankroti väljakuulutamist tekkinud kohustusi massikohustuseks. Enne pankroti väljakuulutamist tekkinud pankrotivõlgniku kohustustest tulenevaid nõudeid on võlausaldajal PankrS § 8 lg 3, § 42 ja § 44 lg 1 kohaselt võimalik esitada pankrotivõlausaldajana PankrS § 93 kuni § 98 sätestatud korras. Enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõudeid ei saa maksma panna üldises korras, sh ei saa võlausaldaja esitada hagi sellise nõude maksmapanemiseks. Eeltoodut arvestades saab hagejal kostja I vastu massikohustusest tulenev nõue olla üksnes juhul, kui see nõue tekkis enne kostja I pankroti väljakuulutamist. Hageja poolt kostja I vastu esitatud nõue on aga tekkinud enne kostja I pankroti väljakuulutamist, mistõttu ei ole tegemist massikohustusest tuleneva nõudega.
59.Kostja I pankrot kuulutati välja 09.01.2015.a. Hageja väidete kohaselt tekkis hagejale kahju seoses talle kuuluva vara arestimisega. Hageja vara arestiti maakohtu 28.11.2014.a määruse alusel. Taotluse hageja vara arestimiseks esitas 28.11.2014.a kostja I juhatuse liige X X. Vara
arestiti kohtutäituri poolt samuti 28.11.2014.a. Seega hageja enda väidetest lähtuvalt olid kostja I pankroti väljakuulutamise ajaks täidetud kõik hageja kahju hüvitamise nõude tekkimise eeldused. Teisisõnu, hageja kahju hüvitamise nõue tekkis enne kostja I pankroti väljakuulutamist.
60.Hageja kahju hüvitamise nõue on tekkinud enne kostja I pankroti väljakuulutamist. Erinevalt kostjatest leiab aga hageja, et massikohustused võivad tekkida ka ajavahemikus pankrotiavalduse esitamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. Hageja selline käsitlus on paraku vale. Riigikohus on pankrotiseaduse praegu kehtivale sõnastusele tugiendes ühemõtteliselt selgitanud, et pankrotiseadus ei võimalda lugeda enne pankroti väljakuulutamist tekkinud kohustusi massikohustuseks. Seega ei saa Riigikohtu praktikat arvestades massikohustusi tekkida ka pankrotiavalduse esitamise ja pankroti väljakuulutamisele jäävas ajavahemikus. Massikohustusena ei saa käsitleda ka seda hageja väidetava kahju osa, mis tekkis pärast kostja I pankroti väljakuulutamist. Hageja kahju hüvitamise nõue on terviklik, st hagejal ei teki iga euro (või sendi) osas, mille võrra väidetav kahju ajas suurenes, eraldi kahju hüvitamise nõuet. Seega ei oma hageja nõude õigusliku kvalifitseerimise seisukohast eraldi tähtsust see, et hageja väidetav kahju võis pärast pankroti väljakuulutamist suureneda. Teistsugune tõlgendus läheks vastuollu PankrS § 148 mõttega, kuna võimaldaks ka pankrotivõlgnikul endal pankroti väljakuulutamise eelsete toimingutega massikohustusi tekitada. PankrS § 148 tulenevalt ei saa pankrotivõlgnik tegevus olla massikohustuse tekkimise aluseks. Eeltoodut arvestades leiab kostja IV, et hagejal ei ole kostja I vastu massikohustusest tulenevat nõuet.
61.Eespool käsitlemata küsimustes ühineb kostja IV kostja I ja kostja II poolt varasemas menetluses esitatud väidete ja seisukohtadega.
KOHTU PÕHJENDUSED
62.Kohus, kuulanud ära pooled, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt leiab, et hageja kuulub rahuldamisele osaliselt.
63.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama.
64.Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: hageja ja OÜ Helemir vahel oli 16.09.2014 sõlmitud üürileping X linnas X-X x asuva lao üürimiseks (I kd lk 3-6, 17-20); 07.10.2014 ja 9.10.2014 müüs kostja I hagejale aadressil X-X x koguväärtuses 623 907,54 eurot (I kd lk 8-27);
asuva lao kogu jäägi
10.10.2014 loovutas SIA Kompanija Avotini hagejale nõude kostja I vastu summas 248 751,06 eurot, mis tulenes SIA Kompanija Avotini ja kostja I vahel sõlmitud kaupade ostumüügi lepingust nr 13/08/12-1 (I kd lk 54); 10.11.2014 esitas kostja I Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse, mille esitamise esindas kostjat I vandeadvokaat Denis Piskunov (I kd lk 56-62); 12.11.2014 esitas kostja I nimel võlgniku pankrotiavalduse juhatuse liige X X, milles mh palus selle tagamist ja X-X x x asuva vara käsutamise keelamist (I kd lk 63-67);
19.11.2014 võttis Harju Maakohus kostja I pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks vandeadvokaadi Mari Männiko (I kd lk 68-90); 28.11.2014 esitas kostja I nimel X X pankrotiavalduse täiendava tagamise avalduse, milles palus arestida aadressil X- X x, X linn asuv vara, mis koosnes põhivõrast ja laovarudest (I kd lk 77-86); 28.11.2014 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-14-60549 määruse, millega seadis aresti aadressil X-X x asuvale varale: a) põhivarale, b) laovarudele (I kd lk 68-76); 28.11.2014 arestis kohtutäitur Marek Laanemets vara aadressil X-X x, X linn (I kd lk 91101); 05.12.2014 esitas hageja määruskaebuse 28.11.2014 määrusele (I kd lk 103-109); kostja I esitas 19.01.2015 vastuse hageja määruskaebusele (I k lk 133-138); 09.01.2015 määrusega kuulutas Harju maakohus välja kostja I pankroti ja nimetas pankrotihalduriks vandeadvokaat Mari Männiko (I kd lk 128-132); 09.03.2015 esitas hageja kostjat I esindavale pankrotihaldurile nõude alusetu arestiga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 209 185,53 eurot ( I kd lk 139-141); 20.03.2015 esitas kostja I pankrotihaldur kohtule taotluse aresti tühistamiseks ( I kd lk 160166); 06.04.2015 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 28.11.2014 tagamise määruse ja jättis uue määrusega pankrotiavalduse tagamise taotluse rahuldamata. Kostja I pankrotihalduri 20.03.2015 taotluse jättis ringkonnakohus läbi vaatamata (I kd lk 167-171).
65.Hageja on esitanud kohtule TsMS § 391 lg 1 p 2 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5, 6 ning 7 alusel kaks järgnevat nõuet, mille rahuldamine sõltub sellest, kuidas kohus PankrS § 148 lg 1 p 1 ja 4 kohaldab. Hageja primaarne nõue on esitatud PankrS § 148 lg 1 p 1 ja 4 ja PankrS § 148 lg 2 alusel Metexcom OÜ (pankrotis) (kostja I), Metexcom OÜ (pankrotis) endise pankrotihalduri Mari Männiko (kostja II) ja Metexcom OÜ (pankrotis) praeguse pankrotihalduri Indrek Lepsoo (kostja IV) vastu õigusvastase arestiga tekitatud kahju hüvitise väljamõistmiseks summas 209 185,53 eurot (st metalltoodete väärtuse langus arestimise perioodil tekkinud roostetamise tõttu summas 187 172,26 eurot ja üüritud kinnistuga seonduv muu kahju summas 22 013,27 eurot). Lisaks selle on hageja leidnud, et kui kohus leiab, et kohaldamisele ei kuulu PankrS § 148 lg 2, siis vastutab Metexcom OÜ (pankrotis) endine pankrotihaldur Mari Männiko (kostja II) hagejale tekkinud kahju eest PankrS § 24 lg 1 ja § 63 lg 1 alusel ametikohustuse rikkumise tõuttu.
66.Hageja on esitanud alternatiivse nõude TsMS § 370 lg 2 ja PankrS § 106 lg 1 alusel Roba Metals B.V (kostja III) ja praeguse pankrotihalduri Indrek Lepsoo (kostja (IV) vastu paludes enda kahjunõude tunnustamist Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 209 185,53 eurot teise järgu nõudena. Hageja alternatiivnõue on esitatud juhuks kui kohus rahuldab primaarse nõude vaid osaliselt.
67.Hageja on seisukohal, et hagejale on metalli õigusvastase arestiga tekitatud metalli roostetamisest tingitud kahju arestimise lõpu seisuga vastava metalli väärtuse languse summas. Juhul kui õigusvastaselt aresti ei oleks seatud ning metalli käsutamist keelatud, siis oleks hagejal olnud võimalik metall (sh osaliselt ümbertöödeldud kujul) enne selle kahjustumist roostetamise tõttu normaalse turuhinnaga realiseerida. Samuti on hageja seisukohal, et metalli õigusvastase arestiga on hagejale tekitatud kahju seoses üüritud kinnistuga seonduvate kuludega.
68.Hageja primaarnõude õiguslikuks aluseks on TsMS § 391 lg 1 p 2, mille kohaselt peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama teisele poolele hagi tagamisega tekkinud kahju, kui ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus. Hageja esitatud primaarne nõue põhineb käsitlusel, et kostjate I, II ja IV kohustus hüvitada hagejale alusetu arestimisega tekitatud kahju on alates pankrotiavalduse esitamisest massikohustus PankrS § 148 lg 1 p 1 ja 4 mõttes. Primaarnõue kostjate I, II ja IV vastu põhineb asjaoludel, et õigusvastast aresti kohaldati kostja I avalduse alusel pankrotiavalduse tagamiseks alates 28.11.2014-28.02.2015.
69.Kohus leiab, et hageja poolt kostja I vastu esitatud massikohustuse täitmise nõue tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata jätta. PankrS § 35 lg 1 p 2 tulenevalt läheb pankroti väljakuulutamisega pankrotihaldurile üle ka õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Seega ei saa pankrotivõlgnik pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivara puudutavates kohtumenetlustes poolena osaleda. Seda kinnitab ka PankrS § 54 1 lg 1 kolmas lause, mille kohaselt osaleb kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes võlgniku asemel poolena pankrotihaldur.
70.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja I pankrot on välja kuulutatud. Käesolev vaidlus on hageja primaarse nõudes osas seotud pankrotivaraga, kuna massikohustus, mille täitmist hageja nõuab, tuleb PankrS § 146 lg 1 p 3 kohaselt täita pankrotivara arvel. Seega on hageja poolt esitatud massikohustuse täitmise nõude üle toimuva vaidluse näol tegemist kostja I pankrotivaraga seotud vaidlusega PankrS 35 lg 1 p 2 ja § 54 1 lg 1 kolmanda lause tähenduses. Seda, et pankrotivara puudutavas kohtumenetluses ei saa pankrotivõlgnik kostjana osaleda, kinnitab ka Riigikohtu praktika. Kohtuasjas nr 3-2-1-66-15 tehtud lahendis jättis Riigikohus pankrotivõlgniku vastu esitatud hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna pankrotivõlgnik ei ole pankrotivara puudutavas vaidluses õige kostja.
71.Kohus leiab, et massikohustuse täitmise nõudes ei ole kostja I õigeks kostjaks ka PankrS § 149 lg 1 tulenevalt. PankrS § 149 lg 1 sätestab, et massikohustuse täitmist võib võlgnikult pankrotimenetluse kestel nõuda üldkorras. PankrS § 149 lg 1 tuleb kohaldada koosmõjus PankrS 35 lg 1 p 2 ja § 54 1 lg 1 kolmanda lausega - PankrS 35 lg 1 p 2 ja § 54 1 lg 1 kolmandast lausest tulenevalt osalebki pankrotihaldur massikohustuse täitmise nõude üle toimuvas vaidluses kostjana võlgniku asemel.
72.Eeltoodut arvestades jätab kohus hageja poolt kostja I vastu esitatud nõude TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna vale kostja vastu hagi esitades ei ole hagejal võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
73.TsMS § 391 lg 1 p 2 kohaselt hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi. Õiguskirjanduses on leitud, et hagi tagamise alus puudub, kui puuduvad hagi tagamist õigustavad asjaolud § 377 järgi. Aluse puudumine võib eelkõige selguda hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamise tulemusena. Kui hagi tagamise määrus, mis kuulub § 390 ja § 467 lg 5 järgi viivitamata täitmisele, määruskaebuse esitamisel tühistatakse, on hagi tagamine vahepealsel perioodil olnud alusetu (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga, 2017, lk 705).
74.Kohus ei nõustu kostja IV seisukohaga, et TsMS § 391 lg 1 p 2 ei ole käesolevas asjas kohaldatav, sest TsMS § 391 lg 1 ei kohaldu juhul, kui hagi tagamise abinõudega tekitati kahju menetlusvälisele isikule. Õiguskirjanduse kohaselt TsMS § 391 kohaldatakse kõigis hagimenetlustes ja kõigi hagi tagamise abinõude osas, samuti hagita asjades § 477 1 alusel esialgse õiguskaitse rakendamise juhtudel. TsMS § 391 lg 1 järgi on kahju hüvitamise nõude esitamiseks õigustatud subjektiks isik, kelle suhtes on hagi tagamise taotluse alusel hagi tagamine läbi viidud (hagi tagamise adressaat). Eelkõige on selleks kostja, kuid üksikjuhtumil
või see olla ka muu kolmas isik (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga, 2017, lk 703 - 704). Käesoleval juhul on hagi tagamise taotluse alusel adressaadiks hageja, sest Harju Maakohtu 28.11.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-60549 on kohus arestinud hagejale kuuluva vara ning Harju Maakohtu määruse on oma 06.04.2015 määrusega tühistanud Tallinna Ringkonnakohus leides, et kehtiv õigus ei võimalda arestida pankrotiavalduse tagamiseks kolmandale isikule kuuluvat vara. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus on võtnud menetlusse hageja poolt Harju Maakohtu 28.11.2014 hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse ja selle rahuldanud, siis ei saa käsitleda hagejat TsMS § 391 mõistes menetlusvälise isikuna. Kuna Tallinna Ringkonnakohus tühistas hageja varale seatud aresti põhjusel, et kehtiv õigus ei võimalda arestida pankrotiavalduse tagamiseks kolmandale isikule kuuluvat vara, siis sellest tulenevalt kostja I pankrotiavalduse tagamise ajal puudus tagamise alus ja seega on TsMS § 391 lg 1 p-s 2 toodud eeldus täidetud. Kohus märgib, et TsMS § 391 lg 1 kohaldub TsMS § 477 lg 1 ning § 477 1 lg 2 teise lause alusel. Seega pankrotiavalduse tagamisele rakenduvad hagita asjas esialgse õiguskaitse kohaldamist reguleerivad normid, millistele kohalduvad omakorda hagi tagamist reguleerivad sätted, sh TsMS § 391. Seega kohtu hinnangul on hageja nõude õiguslikuks aluseks TsMS § 391 lg 1 p 2.
75.Riigikohus on 03.06.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-49-08 punktis 13 märkinud, et TsMS § 391 tulenev kahju hüvitamise nõue ei eelda kahjustaja süüd ega õigusvastasuse tuvastamist. TsMS § 391 järgse nõude esitamisel ei ole täiendavalt vaja tõendada kahju tekitamise õigusvastasust. Samuti ei vabasta TsMS § 391 järgse kahjunõude puhul kahju tekitajat vastutusest ka süü puudumine, kuna hagi tagatakse üksnes poole taotluse alusel, taotluse esitamine on aga teadlik ja tahtlik tegevus.
76.Kohus leiab, et hageja nõude õiguslikuks aluseks on ka VÕS § 1045 lg p-d 5, 6 ja 7. Metexcom OÜ (pankrotis) õigusvastane tegu seisnes alusetu aresti kohaldamise taotlemises. Sellega on kahjustatud hageja omandit, sekkutud hageja majandustegevusse ja rikutud seadust, mi keelab alusetu tagamise avalduse esitamise.
77.Järgnevalt tuleb kohtu võtta seisukoht, kas hageja poolt esitatud kahju hüvitamise nõue on massikohustus.
78.PankrS § 148 lg 1 järgi massikohustused on: 1) pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused; 2) võlgniku poolt täitmata lepingutest tulenevad kohustused, kui haldur on jätkanud kohustuse täitmist või teatanud, et kavatseb nõuda lepingu täitmist; 3) võlgniku majandustegevuse jätkamisega seotud maksud; 4) juriidilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluse ajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused; 5) muu kohustus, mida käesolev seadus loeb massikohustuseks.
79.Kostja I pankrot kuulutati välja 09.01.2016. Hageja kinnitusel tekkis hagejale kahju seoses talle kuuluva vara arestimisega. Taotluse vara arestimiseks esitas 28.11.2014 kostja I juhatuse liige X X ning vara arestiti Harju Maakohtu 28.11.2014. määruse alusel kohtutäituri poolt samal päeval ehk samuti 28.11.2014. Hageja on seisukohal, et PankrS § 148 lg 1 p 1 ja 4 mõttes algab pankrotimenetlus pankrotiavalduse tagamisega hagita menetluses, sest aresti, mis tekitas hagejale väidetavalt kahju, kohaldati PankrS § 18 lg 1 alusel, mis reguleerib pankrotiavalduse tagamist. Hageja hinnangul tuleb PankrS § 148 lg 1 p 1 ja 4 eesmärgipärasel kohaldamisel lugeda massikohustuseks seda kahju, mida võlausaldajale tekitati alates pankrotiavalduse esitamisest. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Kehtiva PankrS § 31 lg 5 p 2 kohaselt algab pankrotimenetlus pankroti väljakuulutamisega. Enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuded ei ole pankrotimenetluses massikohustused. See nähtub ka PankrS §§-dest 8 lg 3, § 44 lg 1, § 93 lg 1 ja § 148 lg 1. Samuti on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-12 punktis 12 selgitanud, et pankrotiseadus ei võimalda lugeda enne pankroti väljakuulutamist tekkinud kohustusi massikohustuseks (PankrS § 44 lg 1 ja § 93). Seega ei ole hageja seisukoht
massikohustuse tekkimise võimalikkuse osas kooskõlas ka kehtiva kohtupraktikaga. Kohtule esile toodud asjaoludest nähtuvalt ei saa olla kahtlust selles, et need sündmused, mis väidetavalt põhjustasid hagejale kahju tekkimise toimusid enne kostja I pankroti välja kuulutamist 09.01.2015.
80.Kohus leiab, et massikohustusena ei saa käsitleda ka seda hageja väidetava kahju osa, mis tekkis pärast kostja I pankroti väljakuulutamist. Hageja kahju hüvitamise nõue on terviklik, st hagejal ei saa tekkida iga euro (või sendi) osas, mille võrra väidetav kahju ajas suurenes, eraldi kahju hüvitamise nõuet. Seega ei oma hageja nõude õigusliku kvalifitseerimise seisukohast eraldi tähtsust see, et hageja väidetav kahju võis pärast pankroti väljakuulutamist suureneda. Teistsugune tõlgendus läheks vastuollu PankrS § 148 mõttega, kuna võimaldaks ka pankrotivõlgnikul endal pankroti väljakuulutamise eelsete toimingutega massikohustusi tekitada. PankrS § 148 tulenevalt ei saa pankrotivõlgniku tegevus olla massikohustuse tekkimise aluseks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue ei ole massikohustus. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hagejal ei ole kostja II ja kostja IV vastu massikohustusest tulenevat nõuet.
81.Kohus jätab rahuldata hageja hagi välja mõista kostjalt IV Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotivara arvelt kahjuhüvitis summas 209 185 ,53 eurot.
82.Hageja leiab, et kostja II vastutab hageja ees PankrS § 148 lg 1 alusel. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Vastavalt PankrS § 148 lõikele 2 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuse täitmiseks, on haldur kohustatud hüvitama võlausaldajale tekitatud kahju, kui ta nägi tehingu tegemisel või täitmise jätkamisel ette või pidi ette nägema, et pankrotivarast ei jätku massikohustuse täitmiseks, ja ei teatanud sellest massikohustuse võlausaldajale. Kohus leiab, et kuivõrd kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et hageja väidetava kahju hüvitamise nõude näol ei ole PankrS § 148 lg 1 tähenduses massikohustusega, siis ei saa kostja II vastutada ka hageja eest PankrS § 148 lg 2 alusel.
83.Hageja on leidnud, et juhul kui kohus peaks asuma hagejast erinevale seisukohale PankrS § 148 lg 2 kohaldamise küsimuses, siis kostja II kui endine pankrotihaldur (ühtlasi võlgniku endine ajutine haldur) vastutab õigustamatu tegevusetusega hagejale tekitatud kahju eest PankrS § 24 lg 1 ja § 63 lg 1 alusel ametikohustuse rikkumise tõttu. Hageja leiab, et kostja II on võlgniku ajutise halduri ametikohustusi täites rikkunud PankrS § 22 lg 1 p-s 3 sätestatud kohustust, mille kohaselt peab ajutine haldur tagama pankrotivara säilimise. Samuti on kostja II rikkunud PankrS § 55 lg 3 p-s sätestatud kohustust koosmõju PankrS § 124 lg-ga 2, mille kohaselt haldur valitseb pankrotivara, st tagab pankrotivara säilimise. Hageja heidab kostjale II ette, et olles kätte saanud 28.11.2014 hagi tagamise avalduse ja sellele lisatud müügiarved sai või vähemalt pidi kostja II aru saama, et pankrotivõlgniku juhatuse liige taotles selle vara arestimist, mis ei kuulunud pankrotivõlgnikule. Samuti heidab hageja kostjale II ette, et kuigi hageja on selgitanud kostjale II, et hagejale kuuluvat metallkaupa ei tohi roostetamise tõttu lattu pikemaks ajaks jätta ja selle asemel, et möönda, et kaup ei kuulu kostale I ja kaup aresti alt vabastada, esitab kostja II kostja I pankrotihaldurina vastuse hageja määruskaebusele ca 1,5 kuu möödumisel kaebuse esitamises ja leiab, et arest on seatud õiguspäraselt. Hageja hinnangul kostja II pidi aresti mahavõtmist taotlema mitte 2015 märtsi lõpus, vaid 2015 detsembri alguses. Eelnevast tulenevalt leiab hageja, et kostja II kui võlgniku haldur pidi võimalikult kiiresti taotlema kohtult aresti tühistamist, mitte ootama sellega ca 4 kuud, s.o. 20. märtsini 2015.
84.Kohus leiab, et pankrotihalduri vastu esitatud nõuet saab lahendada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Riigikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et äriühingu juhtorganite liikmed võivad võlausaldajate ees vastutada juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt ka nt Riigikohtu 31. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 30; 25. aprilli 2007. a otsus
tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07, p 10; 22. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05, p 12). Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus VÕS §-l 1043 ja § 1045 lg 1 p-l 7. Riigikohus on leidnud, et ÄS § 167 1 lg 1 on deliktiõiguslik kaitsenorm VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes (vt Riigikohtu 19.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16, p 28) Kohus leiab, et halduri otsevastutus võlausaldajate ees tuleneb PankrS § 55 lg-st 2 ning § 124 lg 1 ja 2 ja tegemist on analoogselt viidatud äriseadustiku sättele VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes kaitsenormideks. PankrS § 55 lg 1 kohaselt kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. PankrS § 55 lg 2 kohaselt peab haldur oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve. PankrS § 124 lg 1 kohaselt peab haldur viivitamata pärast pankrotimääruse tegemist võlgniku vara valduse üle võtma ja asuma pankrotivara valitsema. PankrS § 124 lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga, samuti juriidilisest isikust võlgniku tegevuse juhtimises või füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevuse korraldamises.
85.Hageja on tuginenud sellele, et kostja II tekitas hagejale kahju tegevusetusega. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel nõude rahuldamisel peab kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks hageja tõendama kostja teo (tegevusetuse), kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis eeltoodud tõendamise koormusest tulenevalt peab ta sellise rikkumise tõendama (vt nt Riigikohtu 10. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-10, p 10).
86.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejale kuulunud metall arestiti Harju Maakohtu 28.11.2014. määruse alusel kohtutäituri poolt samal päeval ehk samuti 28.11.2014 st enne pankroti välja kuulutamist. Kohus nimetas kostja II kostja I ajutiseks pankrotihalduriks 19.11.2014 ja 09.01.2015 kohus kuulutas välja kostja I pankroti ja määras kostja I pankrotihalduriks kostja II.
87.PankrS § 22 lg 2 kohaselt ajutine haldur: 1) selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud; 1 1) selgitab välja võlgniku vara puudutavad täitemenetlused; 2) annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele; 3) tagab võlgniku vara säilimise; 4) annab juhul, kui kohus on keelanud võlgnikul vara käsutada ajutise halduri nõusolekuta, võlgnikule nõusoleku vara käsutamiseks või keeldub sellest; 4 1) koostab halduri toimiku käesoleva seaduse § 55 lõike 31 alusel kehtestatud korras; 4 2) teavitab § 29 lõikes 1 nimetatud juhul teadaolevaid võlausaldajaid käesoleva seaduse § 30 kohaselt pankrotimenetluse kulude katteks raha deponeerimise võimalusest; 5) täidab muid kohtu poolt pankrotimenetluses antud ülesandeid. Kohus leiab PankrS § 22 lg 2 tulenevalt kostjal II võlgniku ajutise haldurina puudus võimalus enne pankroti välja kuulutamist kostja I pankrotimenetlusse sekkumiseks ja taotlemiseks aresti tühistamiseks.
88.Hageja heidab kostjale II ette, et viimane viivitas alusetu aresti mahavõtmisega. Harju Maakohtu 20.11.2014 määruse kohaselt on kohus arestinud kogu aadressil X-X x , X linn asuva vara: a) põhivara, b) laovarud ( I kd lk 68-76). Kohus tuvastab, et 05.12.2014 hageja on esitanud määruskaebuse Harju Maakohtu 28.12.2014 määrusele, milles palub hageja tühistada Harju Maakohtu 28.11.2014 määrus, teha uus lahend, millega jätta pankrotiavalduse tagamise taotlus rahuldamata või alternatiivselt, tühistad seadmete arest (I kd lk 103-108). 19.01.2015 on kostja II esitanud vastu määrusekaebusele, milles on palunud jätta määruskaebuse rahuldamata. Kostja II vastuse kohaselt määruskaebuse esitaja põhjendused on vastuolulised ega tõenda
kõnesoleva vara kuuluvust määruskaebuse esitajale. Kostja II on seisukohal, et vara kuulub võlgnikule (I kd lk 133-137). Seega oli kostja II sellel ajal seisukohal, et arestitud vara kuulub võlgnikule. Kostja II on kohtule selgitanud, et kuna kostja I juhatuse liikmete seisukohad arestitud vara kuuluvuse kohta olid vastuolulised, siis vajas kostja I aega, et vara kuuluvus välja selgitada. Lisaks sellele kajastati kostja I raamatupidamises vaidlusalust metalli kostjale I kuulux. Kohus tuvastab, et 09.03.2015 on hageja esitanud kostjale II täiendava nõudeavalduse, mille kohaselt seoses 28.11.2014 õigusvastase arestiga on hagejale tekitatud kahju kokku summa 209 186,53 eurot ( I kd lk 139-141). 20.03.2015 esitas kostja I Tallinna Ringkonnakohtule taotluse aresti tühistamiseks (I kd lk 163-166). Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-60549 jäetakse pankrotiavalduse tagamise avaldus rahuldamata ja kostja II 20.03. 2015 taotluse läbi vaatamata (I kd lk167-170). Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et kostja II vajas mõningast aega, et välja selgitada arestitud kas vara kuulus kostjale I või kolmandale isikule ja 2 kuud alates kostja I pankrotihalduriks määramisest kuni Tallinna Ringkonnakohtule taotluse esitamiseks arest tühistamiseks on käesoleval juhul mõistlik aeg eriti arvestades, et tegemist oli kostja I osanike ja juhatuse liikmete vahelise vaidlusega. Kohus leiab, et kostja II ei oleks saanud kiirendada metallile seatud aresti tühistamist, kuivõrd hagi tagamise tühistas Tallinna Ringkonnakohus tavapärases menetluskorras hageja määruskaebuse alusel ning kostja II ei oleks saanud hagi tagamise tühistamise menetluse kiirendamisele kuidagi kaasa aidata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja II ei ole rikkunud PankrS § 55 lg 1 ja § 124 lg 1 ja I sätteid, mistõttu ei ole kostja II käitumises õigusvastasuse tuvastamist leidnud. Kuivõrd kohus ei tuvasta, et kostja II oleks käitunud õigusvastaselt, siis kohus ülejäänud kostja II vastu esitatud nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid ei analüüsi.
89.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja II vastu esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
90.TsMS § 370 lg 2 kohaselt hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Hageja alternatiivse nõude kohaselt palub hageja enda kahjunõude tunnustamist Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 209 185,53 eurot teise järgu nõudena. Hageja alternatiivnõue on esitatud TsMS § 370 lg 2 ja PankrS § 106 lg 1 alusel praeguse Roba Metals B.V (kostja III) ja praeguse pankrotihalduri Indrek Lepsoo (kostja (IV) vastu.
91.Kohus tuvastab, et 09.03.2015 esitas hageja Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses täiendava nõudeavalduse, milles palus tunnustada nõuet summas 209 185,53 eurot (I kd lk 183185). 13.04.2015.a toimus Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. Nõuete kaitsmise koosolekul esitavasid vastuväited hageja pankrotihaldur ja kostja III ( II kd lk 82-91).
92.PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.
93.PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. PankrS § 153 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on pandiga tunnustatud nõuded esimese rahuldamisjärgu nõuded ning muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded on teise rahuldamisjärgu nõuded.
94.Hagi on esitatud kohtule 12.05.2015, siis on hagi nõude tunnustamiseks esitatud 1 kuu jooksul arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata, seega tähtaegselt.
Järelikult jääb kohtul üle tuvastada, kas kostja vastuväited hageja nõudele on sisuliselt põhjendatud.
95.Hageja palub tunnustada tema nõuet summas 209 185,53 eurot Metexcom OÜ pankrotis teise järgu nõudena.
96.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et käesoleval juhul on Tallinna Ringkonnakohus teinud 06.04.2015 kostja I pankrotiasjas määruse, millega tühistati arest põhjendusega, et kehtiv õigus ei võimalda arestida pankrotiavalduse tagamiseks kolmandale isikule kuuluvat vara. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et hageja nõude aluseks on TsMS § 391 lg 1 p 2 ja VÕS § 1045 lg p-d 5, 6 ja 7. Kohus leiab, et Metexcom OÜ (pankrotis) õigusvastane tegu seisnes alusetu aresti kohaldamise taotlemises. Sellega on kahjustatud hageja omandit, sekkutud hageja majandustegevusse ja rikutud seadust, mi keelab alusetu tagamise avalduse esitamise.
97.TsMS § 391 lg 2 alusel esitanud nõude esitamisel peab hageja tõendama kahju tekkimise, ning põhjusliku seose hagi tagamise ja kahju tekkimise vahel. Hüvitamisele kuuluva kahju sisu ja ulatus määratakse kindlaks kahju hüvitamise üldsätete alusel (VÕS 7. pt). VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, mille eest tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et juhul, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
98.Seega tuleb kohtu järgnevalt tuvastada, kas hagejale on tekkinud kahju seoses alusetu aresti kohaldamisega.
99.Hageja hinnangul on hagejale tekkinud kahju kogusummas 209 185,53 eurot. Hageja käsitluse kohaselt tema kahju hüvitamise nõue hõlmab eri liiki kahju hüvitamist: metalli roostetamisega tekitatud kahju summas 187 172,26 eurot ja muu kahju, kuivõrd õigusvastase aresti tõttu ei saanud hageja kasutada üüritud kinnistut ega arestitud kaupa enda majandustegevuses, mis seisneb laoruumide üürist summas 18 102,86 eurot, laoruumide valvekulust summas 162 eurot, laoruumide küttekulust summas 3 656,55 eurot ja laoruumide prügiveoteenuste kulust summas 91,86 eurot.
100.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt lähtus hageja enda 09.03.2015 nõudekirjas sisalduvast hinnangust, mille kohaselt oli laos asuva vara arestimise tõttu, pikalt seismise tagajärjel metall kaotanud vähemalt 30% esialgsest väärtusest, s.o 187 172,26 eurot (623 907,54 eurot x 30% = 187 172,26 eurot). Hagiavalduse kohaselt oli arestimise hetkel laos metalli 623 907,54 euro väärtuses. Hageja 02.07.2015 seisukoha kohaselt laos oli arestimise ajal kaupa alles 371 108,53 euro väärtuses. 24.08.2017 esitatud seisukoha kohaselt hagejal õnnestus müüa arestist vabastatud ja selleks ajaks roostetamise tõttu olulise osa oma väärtusest kaotanud kauba hinnaga 175 235,94 eurot, mis on 53% madalam hinnast, millega oli hageja sama kauba ostnud. Hagejale on metalltoodete õigusvastase arestiga tekitatud kahju summas 278 331,40 eurot, s.o 75% summast, millega hageja 2014 oktoobris vastava kauba omandas: 371 108,53 eurot- (371 108,53x24%)=278 331,40 eurot. Kuna hagejal õnnestus vastavad kaubad müüa siiski kõrgema hinnaga, on hageja esitanud kostjate vastu metalltoodete roostetamisest tuleneva kahjuhüvitise nõude summas 187 172,26 eurot.
101.Kostjad vaidlevad hageja nõudele vastu. Kostjad leiavad, metall oli hageja valduses alates 16.09.2014 ja metall oli seisnud avatuna vähemalt alates 16.09.2014. Metalli korrosioon saab alguse metalli kokkupuutel väliskeskkonna mõjudega, seega algas väidetav korrosioon juba enne seda kui hageja omandas laojäägi. Metalli korrodeerumine ning sellega seonduv väidetav väärtuse vähenemine, sai alguse hetkel, mil metalli pakend avati. Isegi kui metall oli riknenud määral ja/või viisil nagu hageja väidab ei ole võimalik kindlaks määrata, millal täpselt riknemine algas. Samuti väidavad kostjad, et metalli roostetamise tõttu ei ole hagejale kahju tekkinud. et hageja ei ole tõendanud hagejale tekkinud kahju.
102.Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul järgnevalt välja selgitada, milline oli metalli seisukord ja väärtus 28.11.2014 arestimise ajal ja 06.04.2015 pärast aresti tühistamist.
103.Kohus tuvastab, et Tallinna Kohtutäitur Marek Laanemets on 28.11.2014 koostanud vallasvara arestimisakti, milles on arestinud 28.11.2014 määruses märgitud vara ning arestimisakti esilehel on märgitud, et visuaalsel vaatlusel on vara ca 30% vähem. Vara hinna määramiseks on vaja teha inventuur, põhivara vastab nimekirjale, hind määrata hiljemalt 20.12.2014. Vallasvara arestimise juures on viibinud kostja I juhatuse liige X X, kes oli 12.11.2014 esitanud kohtule kostja I pankrotiavalduse ja pankrotiavalduse tagamise avalduse, milles oli palunud arestida X- X x x asuv vallavara. X X on määratud arestimisakti kohaselt ka vara hoidjaks (I kd lk 91-101). Tallinna Kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt koostatud arestitud kauba inventuuri kohaselt oli arestitud vallasvara väärtus kokku 371 108,53 eurot (III kd lk 13-30). Kohus tuvastab, et vastavalt arestimisaktile ja 2014. oktoobri müügiarvetele kuulus arestimisele peale metalli ka muud kaupa summas 23 507,32 eurot (ilma käibemaksuta) (I kd lk 8-x, 91-101, III kd lk 13-30). Kohtutäitur Marek Laanemets oli 20.09.2016 e-kirjas selgitanud, et terase seisundit ei hinnatud arestimise juures (ei kohtutäituri ega teiste menetlusosaliste poolt ja arestitud varade väärtus määrati lähtuvalt sissenõudja ettepanekust (V kd lk 189). Kohus märgib, et kostja I tollane pankrotihaldur (kostja III) on ise kohtutäituri aktis sisalduvate hindadega nõustunud. Nimelt pidanuks pankrotihaldur (kostja III) võlgniku pankrotivara valitsejana ja sissenõudjana ning võlgnikuna täitemenetluses vaidlustama kohtutäituri poolt määratud metalli väärtuse, st hinna, kui ta sellega ei nõustunud. Nimelt näeb TMS § 74 lg 8 ette, et kohtutäituri poolt arestimisaktis määratud hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Kostja I tollane pankrotihaldur (kostja II) ei ole aga arestimisaktis kajastuvat hinda vaidlustanud, mistõttu tuleb eeldada, et kostja I tollane pankrotihaldur (kostja II ) on ise selle hinnaga nõustunud.
104.Kohus märgib, et kui metall oleks vastava inventuuri läbiviimise ajal roostetanud olnud, oleks kohtutäitur pidanud seda inventuuri tulemusi kajastavates dokumentides märkima ja/või sellest sissnõudjat teavitama ja/või poleks akti lisas 1 ilma mistahes märkusteta märkinud, et laos asuva kauba väärtus 12.12.2014 seisuga on 371 108,53 eurot. TMS § 74 lg 6 kohaselt, kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur eksperdi kaasamist selgelt vajalikuks pidanud ega metalli seisukorra osas akti märkusi teinud. Kuivõrd hageja on esitanud kohtule Tallinna Kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt koostatud arestitud kauba inventuuri ja 2014. oktoobri müügiarved, millest nähtuvalt oli arestitud metalli väärtus olla arestimise seisuga 347 601,x eurot ja kostjad ei ole esitanud muid tõendeid arestitud metalli väärtuse kohta arestimise aja seisuga, siis asub kohus seisukohale, et vaidlusaluste metalltoodete väärtus arestimise seisuga oli 347 601,x eurot (ilma käibemaksuta).
105.Kostja on küll väitnud, et avatud pakendites asuva metalli roostetamine oli 18.11.2014 arestimise ajaks juba alanud, kuid ühtegi tõendit metalli roostetamise kohta arestimise alguse seisuga ei ole kostjad kohtule esitanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et 28.11.2014 sisuga oli laos asuv metall kvaliteetne ning arestitud metalltoodete väärtus arestimise alguse seisuga oli 347 601,x eurot (ilma käibemaksuta).
106.14.04.2015 koostatud Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja metroloogia katselabori asjatundjate X X ja X X arvamuse kohaselt uurisid nad hageja taotlusel X – X x, Xs asunud metalltoodete seisu ning võetud katsekehadel olid korrosioonikahjustused ning kõikidel teistel avatud pakendites olevatel poolidel ja teraslehtedel, mida hoiti samades tingimustes, olid sarnased korrosioonikahjustused. Uuritud katsekehade välimus ja pinna kvaliteet oli halb ning nende väärtus vähenenud (II kd lk 48-49). 26.09.2016 kohtule esitatud Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja metroloogia katselabori asjatundja X X arvamuse kohaselt kuumtsingitud materjalil esines valge rooste laike hinnanguliselt 30% pindalast. Laos olnud rullis külmvaltsmaterjal ei sobi kasutamiseks ja tegemist on xmetalliga (V kd lk 90-91). 13.06.2017 on X X tunnistajana andnud järgmiseid ütluseid; „Avotini Estonia OÜ sooviks oli metalli kvaliteedi kontroll selle hetke seisuga seal ladudes. Oli kaks ladu ja ma käisin mõlemas. Seal oli DC01 külmvaltsmaterjal ja DX51 kuumtsingitud külmvaltsmaterjal./.../ Ma võtsin EN standardid aluseks, mille alusel metalli kvaliteeti hinnata. Nendele metallidele esitatakse väga palju nõudmisi. Ma keskendusin pinna kvaliteedile, muud nõuded ei omanud tähtsust sellel hetkel/.../Ma kasutasin ekspertiisi teostamisel visuaalset kontrolli, sest standard ei nõua muid meetodeid./../ Kuumtsingitud rullil oli pakend avatud ja külmvaltsirullil ei olnud atmosfäärkindlat pakendit, lehed olid paberisse pakendatud./.../Oma ekspertarvamuses asusin seisukohale, et metalli kvaliteet on halb ja nende väärtus on vähenenud, st et pind ei vasta tehniliste hanketingimustele, mis on kirjeldatud EN standardites. Ma asusin neutraalsele arvamusele, et metalli pind on väga halvas seisus ja ei vasta tehniliste hanke tingimustele. See rikub sellest metallist toodetava toote pinna kvaliteeti. Toode ei vasta nõuetele ja see, kes peaks metalli ostma, ei saa enam valmistada kvaliteetset toodet. Hilisem reklamatsioon või toote sorteerimine läheb kallimaks kui metall ise. Valge rooste on metalli küljes kinni ja tootmises seda eemaldada ei saa. Valge rooste ei mõjuta metalli vastupidavust, kuid ta mõjutab tootmisprotsessi, st valge roostega metalli koha peal võib toode tulla teiste mõõtudega. Kui valge rooste või punane rooste külmvaltsmaterjalil on silmaga nähtav, siis ta hakkab mõjutama kvaliteeti. Minu poolt kontrollitud metalli puhul oli nii valge rooste ja punane rooste ilmselgelt silmaga näha. Külmvaltsmaterjalil, kus tsinki ei ole, saab tekkida ainult punane rooste. Kuumtsingitud materjalil tekib kõigepealt valge rooste ja kui protsess läheb edasi, siis tekib punane rooste. Praegusel hetkel oli kuumtsingitud materjalid valge roostega. Kui tsink saab otsa, siis tekib punane rooste/.../(VI kd lk 17 pöördel-18). Seega on asjatundja X X arestimise lõpu seisuga metallide seisukorra tuvastanud ning järeldanud, et metall oli roostetanud ja selle väärus arestimise lõpu seisuga võrdub sisuliselt xmetalli hinnaga.
107.Täiendavalt on kinnitanud metalli kahjustumise ulatust ja halba seisukorda 17.02.2015 seisuga AS X töötaja X X, kes käis 17.02.2015 arestitud metalli seisukorraga laos kohapeal tutvumas ning on metalli seisukorraga vahetult kursis. Kohtule esitatud Valdo X 08.03.2015 ekirja kohaselt, ei soovinud AS X pärast 17.02.2015 vaidlusaluse metalliga tutvumist metalli osta, kuna tema sõnul oli juba sel hetkel tulenevalt külmast ja niiskest talveilmast kuumtsingitud metall valgeroostega kahjustunud. x X hinnangul oli rikutud vähemalt 80% materjalist (I kd lk 155). X X poolt 13.06.2017 toimunud istungil tunnistajana antud ütluste kohaselt on ta tegelenud 26 aastat lehtmetallidega, sh alumiiniumiga, metalsete pinnakatetega ja külmvaltsiga ja roostevaba metalliga. X AS on üks suuremad Baltikumis lehtmetalli töötlejaid. Valdo X ütluste kohaselt sellise toote puhul turul väga oluline toote visuaalne väljanägemine, kuna kohe kui metallil juba mingid kahjustused nähtuvad ei ole võimalik seda müüa - see saadetakse praagina kohe tagasi. Valge roostega kaetud selline materjal läheb nende ettevõttes taaskasutusse ehk tagasi saab 25% selle materjali väärtusest (VI kd lk 17).
108.05.04.2016 kohtumäärusega määras kohus vaidlusalusele metallile arestimise perioodil tekkinud kahju ulatuse hindamiseks (st metalli seiskorra ja väärtuse languse tuvastamiseks) ekspertiisi, mille läbiviimine tehti ülesandeks eksperdile X Xile. X X poolt on 18.05.2016 kohtule esitatud ekspertarvamus (VI kd 172-183). Kohus leiab, et X X poolt koostatud ekspertarvamusega ei ole tõendatud metalli seisukord ja väärtus aresti tühistamise seisuga.
Nimelt on 07.09.2016 kohtuistungil 18.05.2016 koostatud ekspertarvamuse kohta selgitusi jagades X X selgelt möönnud, et tugines arvamuse andmisel pelgalt olemasolevale vähesele pildimaterjalile ega ole reaalselt vaidlusalust metalli kunagi näinud (VI kd lk 72 pöördel). Nimelt pärinesid X Xi ekspertarvamuse koostamise aluseks olevad pildid enamus arestimise algusajast. Vastuseks kohtu küsimusele, kas on võimalik üheselt määrata, millises ulatuses olid metalltooted korrodeerunud (i) 09.10.2014, (ii) 9 28.11.2014, 09.01.2015 ja (iii) 06.03.0x5 ei ole ekspert X X vastanud, sest toimiku materjalide põhjal ei ole see võimalik (IV kd lk 18). Ekspertarvamuse punktis X X on korduvalt - nii ekspertarvamuses (IV kd lk 181) kui kohtuistungil tunnistanud, et roostetavat pinda hinnatakse visuaalselt ning adekvaatse hinnangu andmiseks peaks olema metalli vahetult näinud või omama pilte iga metallitüki igast küljest (V kd lk 72 pöördel). Fakti, et metalli välise seisukorra hindamiseks on ainus kasutatav meetod metalli vaatlus, on kinnitanud ka metallide hindamise riiklikult tunnustatud ekspert X X 13.06.2017 kohtuistungil ütlusi andes (VI kd lk 17 pöördel-18). Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et X X ei omanud ekspertiisi adekvaatseks läbiviimiseks piisavalt andmeid, mistõttu on ekspertarvamus metalli kahjustumise ulatuse hindamiseks arestimisperioodi jooksul sisuliselt puudulik ega võimalda usaldusväärselt metalli seisukorda arestimise lõpu seisuga hinnata.
109.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et 14.04.2015 Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja metroloogia katselabori asjatundjate X X ja X X arvamusega, 26.09.2016 Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja metroloogia katselabori asjatundja X X arvamusega, 13.06.2017 kohtuistungil X X poolt vande all antud ütlustega, 08.03.2015 AS X töötaja X X ekirjaga ja 13.06.2017 kohtuistungil X X poolt tunnistajana antud ütlustega on leidnud tõendamist, et pärast metalli aresti alt vabanemist 06.04.2015 seisuga oli arestitud metall roostetanud ja metall oli kaotanud märkimisväärse osa oma väärtusest- eelduslikult võrdsustus metalli väärtus xraua väärtusega, mis on 25% standardile vastava metalli turuhinnast.
110.Kohus tuvastab, et hageja on 2015 aprillis müünud arestist vabanenud ja laos seisnud kauba hinnaga 175 235,94 eurot (ilma käibemaksuta) SIA „Kompanija Avotini“ (III kd lk 31-70). Kohus tuvastab, et kuna hageja poolt müüdud kauba hulka kuulus peale metalli ka muud kaupa summas 15 899,12 eurot, siis oli hageja poolt SIA-le „Kompanija Avotini“ müüdud metalli edasimüügihinnaks 159 336,82 eurot (ilma käibemaksuta) (III kd lk 31-70). Samast on 28.11.2014 kohus määrusega arestinud kogu laos olnud kauba, mis sisaldas ka mitte metalli.
111.Kuna hageja nõue põhineb metalli väärtuse langusest tuleneval kahjul, siis on hageja kahju arvutatav järgmise valemise kohaselt: kahju= metalli väärtus arestimise alguses- metalli väärtus arestimise lõpus. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tuginedes asjatundjate ütlustele ja kirjalikele tõenditele on metalli väärtuse langus tõendatud 75% ulatuses. Kuna hageja sai arestitud kauba 2015. a aprillikuus realiseeritud hinnaga 175 235,94 eurot, siis on tõendatud hinnalangus ehk kahju ilma käibemaksuta summas 172 366,27 eurot (=347 601,x eurot – 172 366,27 eurot). Kohus leiab, et asjaolu, et hageja on müünud metalli endaga seotud isikule ei lükka ümber seda, et hagejale on tekkinud kahju metalli väärtuse langusega seoses summas 172 366,27 eurot, sest metalli väärtuse langust 75% protsenti kinnitavad kohtu poolt eelnevalt välja toodud tõendid.
112.VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolud tagajärg (põhjuslikus seoses). Kohus leiab, juhul kui metallile ei oleks (õigusvastast) aresti seatud ning hagejal ei oleks metalli käsutamist keelatud, siis hagejal oleks olnud võimalik metall enne selle kahjustumist roostetamise tõttu normaalse turuhinnaga võõrandada. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja on tõendanud talle tekitatud kahju suuruse ning hagejale tekkinud kahju ja kostja poolse kohustuse rikkumise vahel esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
113.Riigikohus on 06.06.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-4981 punktis 14 leidnud, et kuigi ühe isiku tegu võib olla teise isiku kahju põhjuseks (vt VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos), ei tulene seadusest, et põhjusliku seose olemasolu korral tuleks hüvitisnõue alati rahuldada. Kahju hüvitamise nõude suuruse kindlakstegemisel tuleb juhinduda VÕS-i 7. ptk (VÕS § 127 jj) sätetest. VÕS § 127 lg 2 järgi ei tule kahju hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kohus kohaldab viidatud sätet ise, kuivõrd hinnangu andmine VÕS § 127 lg 2 järgi on õiguse kohaldamine, mitte asjaolude tuvastamine (vt Riigikohtu 9. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-10, p 11). Kolleegium on selgitanud, et VÕS § 127 lg 2 võimaldab jätta tähelepanuta rikkumiste negatiivsed tagajärjed, mis on küll põhjuslikus seoses rikkumisega, kuid on mõistliku inimese seisukohast vaadates erakordsed. Seda põhjusel, et selliste tagajärgede ärahoidmine ei saanud eeldatavasti olla kohustuse eesmärgiks ning seega ei olnud rikkujal neid tagajärgi ka võimalik ette näha. Hüvitatav kahju tuleb kindlaks määrata, arvestades VÕS § 127 lg 2 järgi rikutud kohustuse kaitse-eesmärki (vt viidatud sätte kohaldamise kohta Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-11, p 12; Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13). Kolleegium rõhutab lisaks, et rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamine peab vastama pooltevahelisele mõistlikule riskijaotusele. VÕS § 127 lg 2 kohaldub, kui hageja ei ole järginud TsMS § 391 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust hoiduda hagi tagamisega kostja õiguste kahjustamisest. TsMS § 391 lg 1 p 1 kaitse-eesmärgi sisustamisel tuleb arvestada sellega, et hagi tagamise otsustab kohus põhjendatud määrusega, arvestades mh sellega, kas hagi on õiguslikult põhjendatud ja kas hagi aluseks olevad asjaolud on TsMS § 235 mõttes põhistatud (Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p-d 14-16 ja 18).
114.Kohus tuvastab, et vastavalt kohtule esitatud pankrotiavalduse tagamise avaldusele on võlgniku juhatuse liige X X väitnud, et 11.11.2014 esitas Xs X temale 2014 oktoobris toimunud tehinguid kajastavad dokumendid, millest selgub, et Xs X võõrandas OÜ-le Avotini Estonia ja SIA-le Kompanija Avotini suurema osa OÜ-le Metexcom kuuluvast varast ning tegi tasaarvestuse nimetatud isikutele kuuluvate nõuetega võlgniku vastu, rikkudes sellega oluliselt teiste võlausaldajate huve. Võlgniku juhatuse liige leidis, et kuna laos olevad materjalid ja seadmed on osaühingu ainuke vara, mille realiseerimise tulemusena on võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis vara väljaviimisel nt Lätti muutub keerulisemaks pankrotimenetluse läbiviimine ning võlausaldajate nõuete rahuldamine (I kd 63-67). Seega oli Metexcom OÜ (pankrotis) juhatuse liige X X teadlik, et kostja I poolt on X- X x x, Xs laos olnud vara võõrandatud kolmandatele isikutele, sh hagejale ning on taotlenud aresti seadmist kolmandatele isikutele kuuluvale varale. Kohus leiab, et hagejale kuuluvale varale aresti seadmise taotlemine oli Metexcom OÜ (pankrotis) juhatuse liikme X Xi poolt teadlik ja tahtlik tegevus. Metexcom OÜ (pankrotis) juhatuse liige X X pidi olema teadlik, et X- X x x, Xs asuvas laos asuva metalli pakendid olid avatud ja X- X x x, Xs asuva lao tingimused ei ole sobilikud avatud pakendiga metalli niiskel ja külmal ajal säilitamiseks. X X võis ette näha, et kohus tema taotluse rahuldab, millest tulenevalt hageja ei saa temale kuuluvat metalli võõrandada ja hagejale kuuluv metall jääb mõneks ajaks seisma kütmata ja niiskesse laoruumi, kus metall võib korrodeeruda. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et puuduvad alused jätta VÕS § 127 lg 2 kohaldamata.
115.Kostjad leiavad, et kohaldamisele kuulub VÕS § 139. VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Vastavalt VÕS § 139 lg 2 kohaldatakse VÕS § 139 lg 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohtu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.
116.Hageja väidab, et metall roostetas, kuna metall asus niiskete ilmade ja lahtise pakendiga laos rohkem kui 5 kuud. Kohus tuvastab, et vaidlusalune metall oli hageja valduses juba alates 16.09.2014 kuna hageja sõlmis 16.09.2014 üürilepingu äripinna, millel asus metall kasutamiseks (I kd lk 3-6, 17-20). Hageja poolt kohtule esitatud müügidokumentide kohaselt on hageja omandanud 7.10.2014 ja 09.10.2014 kostjalt I laojäägi (I kd lk 8-27). Hagiavalduse punktis 6 on hageja kinnitanud, et tsingitud lehtterase pakend oli hageja poolsel omandamisel juba avatud. Seega oli metall arestimise hetkeks 28.11.2014 olnud ladustatud laotingimustes vähemalt 74 päeva. Kohus tuvastab, et metalli korrosioon saab alguse metalli kokkupuutel väliskeskkonna mõjudega. Seda asjaolu on kinnitanud nii 18.05.2016 arvamuses riiklikult tunnustatud ekspert X X (kd (VI kd 172-183) kui ka Tallinna Tehnikaülikooli 14.04.2015 hinnangus (II kd lk 48-49). Tallinna Tehnikaülikooli 14.04.2015 hinnangus on X X ja X X välja toonud, et korrosioonikahjustused tekivad pärast pakendi avamist või selle kahjustumist ning kahjustused süvenevad, kui poole ja teraslehti ei hoita kontrollitud kliimaga ruumides.
117.Seega juhul, kui hageja, kelle tegevusalaks oli metalliga kauplemine, oleks taganud avatud pakendiga metalli kiire realiseerimise või metalli konserveerimise ja terase säilitamiseks sobivad tingimused laos, ei oleks terase roostetamise protsess üldse alanud. Terase korrodeeriumise algne põhjus, selle hoidmine avatud pakendites ebasobivates laotingimustes, kui ka korrosiooni süvenemine ebasobivate hoiutingimuste tõttu, on omistatav hagejale. Asja materjalidest nähtuvalt ei teinud hageja ühtegi vajalikku sammu, et metalli, mille väärtus pärast pakendite avamist vähenes, realiseerimiseks pärast metalli omandamist ei enne ega ka peale aresti kohaldamist. Arvestades, et novembri lõpuks 2014 (28.11.2014 arestimise ajal) olid väljas juba külmad ja niisked ilmad, ei olnud hageja astunud mingeid samme, et metall ladustada soojemale ja kuivemale loapinnale. Metalli säilitati arestimise ajal samades hoiutingimustes nagu arestimise eelsel ajal. Arestimise järgselt säilitas hageja kontorilli hoiutingimuste üle. Kohtule esitatud 18.12.2014 M B poolt hageja esindajatele saadetud ekirjas on ajutine haldur teinud ettepaneku kolida vaidlusalune vara naabruses asuvasse X- X x lattu, millele on hageja esindaja vastanud, et ei ole vara kolimisega naabruses olevasse lattu nõus ja palub ka arvestada, et omaniku nõusolekuta vara kolimise korraldamine on kuritegu (III kd lk 201-202). Seega ei ole hageja ise midagi ette võtnud ega lubanud ka pankrotihalduril ladustada metalli mõnele teisele üüripinnale, kus oleksid tagatud metalli säilimiseks ja roostetamise vähendamiseks paremad tingimust. Hageja on tõendanud, et tema kohustuseks oli ladu kütta, sest ta on esitanud ka kahju hüvitamise nõude küttekulude eest. Sellega on hageja möönnud, et ta on ise olnud vastutav kohustuse täitmise eest, mille ebakohasuse tõttu on hagejale kahju tekkinud.
118.Lisaks eelnevale kohus märgib, et äriregistri väljavõtte kohaselt X RX oli pankrotiavalduse tagamise taotluse esitamise ja menetlemise ajal nii hageja kui ka kostja I juhatuse liige (VI kd lk 204-207). Pankrotiavalduse esitamisel esindas kostjat I vandeadvokaat Denis Piskunov. Maakohtu 28.11.2014.a määruse vaidlustamisel ja käesolevas kohtumenetluses esindab vandeadvokaat Denis Piskunov hagejat. Seejuures on tähelepanuväärne, et kostja I esindamise lõpetamisest teatas Denis Piskunov kohtule 4. detsembril 2014 kell 18:01 (VI kd lk 2018) ja esitas hageja esindajana määruskaebuse Harju Maakohtu 28.11.2014 määruse peale 5. detsembril 2014 kl 18:03 (I kd lk 102), st vaid 2 minutit enne määruskaebuse esitamist hageja esindajana. Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2015.a määruse kohaselt esindas Denis Piskunov hageja määruskaebuse läbivaatamisel nii hagejat kui ka kostjat I (I kd lk 167). Eelnevast järeldub, et ajal, mil kostja I hagejale kahju tekitas, olid kostja I ja hageja samade isikute kontrolli all ning hagejal ja kostjal I olid samad esindajad. Seda arvestades oleks hageja kahju tekkimise vältimiseks saanud teha vähemalt järgmiseid toiminguid: • Hageja ja kostja I ühine juhatuse liige X X oleks saanud kostja I esindajana esitada avalduse pankrotiavalduse tagamise taotlusest loobumiseks;
• Hageja ja kostja I oleks oma ühise juhatuse liikme X X kaudu saanud sõlmida kokkuleppe aresti tühistamiseks; • Hageja ja kostja I ühine juhatuse liige X X oleks kostja I esindajana saanud arestimisest tulenevatest õigustest loobuda või anda nõusoleku arestitud vara käsutamiseks (TsMS § 378 lg 6): • Hageja ja kostja I ühine juhatuse liige X X oleks saanud esitada kohtutäiturile taotluse vara arestist vabastamiseks (TMS § 77 lg 1 ja lg 2); • Hageja oleks saanud esitada hagi vara arestist vabastamiseks (TMS § 222); • Hageja oleks saanud esitada kohtule avalduse arestitud eseme müügiks ja müügist saadud raha hoiustamiseks selleks ettenähtud kontol vastavalt TsMS § 389 lg 5; • Hageja oleks pidanud esitama kohtule taotluse hagi tagamise abinõue asendamiseks (TsMS § 385).
119.Kuigi hagejal oli olemas eelviidatud toimingute tegemiseks vajalik teave ning ka õiguslikud võimalused oma juhatuse liikme X X kaudu nende toimingute tegemiseks, ei teinud hageja mitte ühtegi toimingut. Samas nimetatud toimingute tegemisel ei oleks hagejale arestimise tõttu kahju tekkida kahju saanud. Samuti tuleb arvestada, et pankrotiavalduse tagamise taotluse esitamiseni viisid hageja ja kostja I ühise juhatuse liikme X X toimingud. Kui X X oleks metalliga tehtud tehingud korrektselt vormistanud, kostja I teist juhatuse liiget nendest toimingutest kohaselt informeerinud ning need tehingud kostja I raamatupidamises ka korrektselt kajastanud, siis ei oleks pankrotiavalduse tagamise taotlust ilmselt üldse esitatudki.
120.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejale on tekkinud kahju ka hagejast endast tulenevate asjaolude tõttu ja kohus peab õigeks kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel 50% ulatuses vähendada. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kahju hüvitis metalli väärtuse vähenemise eest 86 183,14 eurot.
121.Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude summas 22 013,27 eurot, mis seisneb laoruumide üüritasust summas 18 102,86 eurot perioodi 29.11.2014-09.03.2015 eest, laoruumide valve kulud summas 162 eurot perioodi 01.12.2014-28.02.2015 eest; 3. laoruumide küttekulud summas 3 656,55 eurot perioodi 29.11.2014-28.02.2015 eest; ja laoruumide prügiveoteenuste kulud summas 91,86 eurot perioodi 29.11.2014-28.02.2015 eest. Kostjad vaidlevad hageja nõudele vastu. Kostjad on seisukohal, et hageja ei saa nõuda kahju, mis on tekkinud seoses lao ülalpidamiskuludega.
122.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 28.11.2014 tegi maakohus tsiviilasjas nr 2-14-60549 määruse, millega seadis aresti aadressil X-X x x asuvale varale. Pankrotiavalduse tagamise abinõuna ei ole lao- ega muude ruumide arestimist või sulgemist taotletud ja kohus ei ole arestinud X-X x x laoruume ja kontoriruume (I kd lk 68-76). Seega oli hagejal nii laole kui kontoriruumidele kogu aeg vaba juurdepääs ja hagejal oli võimalus nimetatud ruume kasutada. Kohus leiab, et 16.09.2014 sõlmitud üürilepingust tulenevad kohustused tasuda üürileandjale üüri ning üürisuhtes tulenevad kõrvalkohustused kuulusid hageja poolt täitmisele olenemata kohtu poolt X- X x x üüripinnal asuva vara arestimisest. Isegi kui metall ei oleks olnud arestitud, siis oleks hageja pidanud laoruumide eest üüri ikkagi maksma. Seega kohtu hinnangul üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise ning tsiviilasjas nr 2-14-60549 X-X x x, Xs asuval üüripinnale asuvate vallaasjade arestimise vahel ei ole põhjuslikku seost. Samuti puudub kohtu arvates seos hageja poolt valve-ja prügiveoteenuse tellimise ja hagejale kahju tekkimisega. Sellega seoses ei saa hageja kulutuste eest üürpinnale vastutada pankrotivõlgnik. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole õigustatud nõudma üüri, valve, kütte ja prügiveokulude hüvitamist summas 22 013, 27 eurot pankrotivõlgnikult. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude tunnustada hageja kahju hüvitamise nõuet summas 22 013,27 eurot OÜ Metaxcom (pankrotis) pankrotimenetluses.
123.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude osaliselt ja tunnustab Metexcom OÜ (pankrotis) panrotimenetluses hageja nõuet summas 86 183,14 eurot teise järgu nõudena.
124.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
125.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
126.TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbivaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest ei tulene teisiti. Kuna kohus jättis hagi kostja I vastu esitatud massikohustuse täitmise nõudes läbivaatamata, siis tuleb kostja I menetluskulud jätta hageja kanda.
127.TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hageja poolt kostja II vastu esitatud nõue jäi rahuldamata, siis tuleb hageja poolt kostja II vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus jättis kostja IV vastu esitatud hageja primaarse kahju hüvitamise nõude rahuldamata ja rahuldas kostja III ja IV vastu esitatud nõude tunnustamise hagi osaliselt, siis tuleb hageja, kostja III ja kostja IV menetluskulud jätta nende endi kanda.
128.Kohus määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 19.02.2020 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.