Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkoste määramise nõudes Avaldaja: Narva linn (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) /rk 75009148, asukoht Linda 4, 20309 Narva; e-post [email protected]/ Avaldaja esindaja: Tatjana Zelenjajeva Puudutatud isikud: V S (isikukood XXX, elukoht XXX) V. S esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa (OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo, asukoht Turuplats 3, 44310 Rakvere; e-post advokaadibü[email protected]) A S (isikukood XXX, elukoht XXX) N T (isikukood XXX, elukoht XXX; epost XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Seada V S ́i (isikukood XXX, elukoht XXX) üle eestkoste kuni 14.02.2016.a ning määrata tema eestkostjaks N T (isikukood XXX, elukoht XXX), kellele anda esindusõigus eestkostetava V S suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
3.Keelata V S kõikide tehingute tegemise.
4.N T on V S seaduslik esindaja ning on kohustatud: kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1);
2-10-53038 teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2); esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt
14.märtsil 2011.a. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS § 202, § 184); esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 31. jaanuaril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PKS § 202, § 194 lg 2); teatama kohtule oma elukoha muutusest (PKS § 202, § 193 lg 1).
5.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 14. veebruaril 2016.a.
6.Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.
7.V S on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
8.Jätta kõik avaldaja menetluskulud tema enda kanda.
9.Jätta V S esindaja kulud 328,24 eurot ning asjas määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
10.Saata kohtumäärus avaldajale, V S ́i esindajale ja puudutatud isikule A S teadmiseks ning N T täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu) esitas 27. oktoobril 2010.a Viru Maakohtule avalduse täisealisele V S üle eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt V S põeb orgaanilist dementsust (aju trauma ja aju atroofia), mistõttu ta on vaimuhaige isik. Avaldaja on seisukohal, et ülalnimetatud haigestumise tõttu V S on piiratud teovõime. Avaldaja on seisukohal, et V S ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, mis põhjendab temale eestkostja määramise vajadust. Avaldaja on seisukohal, et lähtudes V S tervise seisundist tema eestkostjale tuleb anda esindusõigust kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. V S on lahutatud. V S on tütar A S, kes ei ole nõus olema isa eestkostjaks. V S omandis on korteriomand aadressil XXX. 2 (8)
2-10-53038 Avaldaja teeb kohtule ettepaneku määrata V S eestkostjaks N T, kes andis vastava nõusoleku. Avaldaja on seisukohal, et N T isikuomadused ja võimed sobivad kohtu poolt määratud ülesannetes V S huve kaitsmiseks. V S ja N T vahel puuduvad vahelised suhted, aga N T on hästi tuttav V S tervise seisundi põhjendavate vajaduste ring.
2.Avaldaja palus seada V S ́i üle eestkoste ja määrata eestkostjaks N T.
MENETLUSE KÄIK
3.Viru Maakohtu 01.11.2010.a kohtumäärusega määrati V S`ile riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaat Anti Aasmaa.
4.Viru Maakohtu 01.11.2010.a kohtumäärusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisi teostajaks määrati SA Narva Haigla. Kohtupsühhiaatriaekspertiis 17.11.2010.a SA Narva Haigla psühhiaater Ilona Kalugina poolt koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 36 (tl 23-24) kohaselt V S kannatab meningoentsefaliidi järgse dementsuse (nõrgamõistuslikkuse) all. Sellele viitavad desorienteeritus, mõtlemise häired, võimetus aru saada küsimustest ja korraldustes. Huvide ringi piiratus, mälu ja intellekti tunduv alanemine. Peale selle kannatab ta ka alkoholisõltuvuse all. V S ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Uuritava vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. V S pole võimalik ära kuulata kohtuistungil, teda võib ära kuulata tema tavalises keskkonnas, aga ta võib muutuda ärrituvaks, vihastada. V S vajab eestkostja määramist. Eeskostja peab tema igapäevaelu korraldama (käima poes, tegema süüa, pesema pesu, koristama, jne), langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Eestkostja peab tema õigusi kaitsma. Eestkostet vajab V S esialgu 3 - 5 aasta vältel, siis oleks vajalik uuesti psüühilist seisundit hinnata.
V S esindaja arvamus V. S riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat A. Aasmaa esitas kohtule 06.12.2010.a kirjaliku arvamuse (tl 27-29). Arvamuse kohaselt 03.12.2010.a. ei õnnestunud 3 (8)
2-10-53038 esindajal ära kuulata V S ennast. Esindaja vestles eestkostja kandidaadiga ja vaatles V S elukohta. N T sõnul läheb V S varakult kodust ära ja tuleb hilja tagasi. Ta on konfliktis nii oma tütre kui endise abikaasaga. Temaga on ta kontakti saanud. Majaelanike sõnul ei hoolitse V S oma elukoha eest. Selles veendus esindaja ka vahetult ise, kuivõrd elukoht on ebahügieeniline. Esindaja on seisukohal, et N T on sobiv eestkostja kandidaat. Samas ei ole esindaja saanud ära kuulata V S, millest tulenevalt ei ole käesoleval juhul võimalik anda ammendavat seisukohta eestkoste seadmise üle. Samas hinnates objektiivseid andmeid (elukoha hügieeniline olukord, ekspertiisiaktis sisalduvad andmed ja tütre keeldumine eestkostjaks hakkamisest) on võimalik järeldada, et eestkoste seadmine vastab V S huvidele. Käesolevas asjas ei ole esindaja ülesandeks kitsalt lähtuda esindatava soovist ja võimalikest seisukohtadest. Esindaja on määratud riigi kulul ja ennekõike eesmärgil garanteerida täiendav kontroll eestkoste seadmise vajalikkuse üle, millest tulenevalt saab esindaja lähtuda asjas kogutud kõigist materjalidest ja seisukohtadest, mitte üksnes V S võimalikust tahtest. Ennekõike tuleb hinnata kas vastava esitatud avalduse rahuldamine on laiemas mõttes V S huvides. Arvestades asjas kogutud materjale asus esindaja seisukohale, et V S eestkoste seadmine on põhjendatud ning toimub seaduslikul alusel. Esindaja viibib 09 ja 10.12.2010.a. teiste tööülesannetega Narvas, millest tulenevalt üritab ta uuesti V S ärakuulamise eesmärgil kontakti saada ning esitab selle õnnestumisel kohtule täiendava seisukoha. Muuhulgas vajab täpsustamist kas ja mis ulatuses jätta V S õigus iseseisvalt tehinguid teha. Nimetatud osas ei saa aga seisukohta võtta enne tema ärakuulamist. Lähtudes ülaltoodust palub V. S esindaja määrata V S eestkostjaks 5 aastaks N T. Eestkostetava ja eestkostja kandidaadi ärakuulamine
6.25. jaanuaril 2011.a kuulas ära kohus puudutatud isiku V S ́i tema kodus aadressil XXX, mille juures viibis eestkostja kandidaat N. T. Sattudes V. S korterisse oli tunda kõva uriini lõhna, valgustust ei olnud ning tuli kasutada taskulampi. Korter on antisanitaarses olukorras, mööbel praktiliselt puudub, põrandal vedelevad laiali tühjad õlle- ja viinapudelid. Põrandal määrdunud madratsil lamab mees vana määrdunud mantli all. Eestkostja kandidaat kinnitas kohtule, et see on V S. Kus on tema isikut tõendav dokument ei saanud vastata. Kohtunik on veendunud, et eestkostetavaga on raske saavutada kontakti, küsimusi tuleb korrata ning nendest ta kas ei saa aru, või kuuleb halvasti. Kohtu küsimustele mees vastas, et tema nimi on V, perekonnanimi ei saanud ütelda, on 55 aastat vana. Mis päev täna on ei saa vastata. Olen pensionär, invaliid, saan pensioni. Viimane kord sain pensioni 05.01 summas 6 200 krooni. Korteri eest maksab endine abikaasa, kes sõitis järjekordselt Saksamaale 4 kuuks. Eestkostetav andis talle 5 300 krooni, et ta tasuks 4 (8)
2-10-53038 korteri eest. Kui suured kommunaalmaksed on ei saa vastata. Miks ei ole valgustust ei saa vastata. Ütles, et vett ka ei ole, aga võlgnevust kommunaalteenuste eest eitab, kuna annab raha endisele abikaasale, kes peab kõik kinni maksma. Eestkostetaval on tütar, kes elab Narvas, Pähklimäe tänaval, eestkostetav käib mõnikord tema juures.
7.Puudutatud isik N T on nõus olema V S ́i eestkostjaks. Puudutatud isiku seletuste kohaselt tuleb tal tegelda eestkostetava dokumentidega ja selgitada välja võlad kommunaalteenuste eest. Kommunaalmaksete võlgnevuse eest V. S korteris lülitati välja valgustus ja vesi. Praegu ta kuritarvitab alkoholi kolmandat päeva. Tema peale kaebavad naabrid, nad kardavad, et ta tekitab tulekahju, kuna suitsetab voodis.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära puudutatud isiku N T ja menetlusosaliste esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamise.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Avaldaja nõudeks on täiseilse isiku üle eestkoste seadmine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
10.Avalduse juurde lisatud psühhiaatri Ilona Kalugina psühhiaatria kabineti ambulatoorse kaardi väljavõtte kohaselt on V S ́le määratud 100% töövõimetus ja raske puue (t. lk. 4).
11.TsMS § 229 lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. SA Narva Haigla ekspert Ilona Kalugina poolt 17.11.2010.a koostatud ekspertiisiakti nr 36 kohaselt kannatab meningoentsefaliidi järgse dementsuse (nõrgamõistlikkuse) all. Sellele viitavad desorienteeritus, mõtlemise häired, võimetus aru saada küsimustest ja korraldustest. Huvide ringi piiratus, mälu ja intellekti tunduv alanemine. V S on alkoholisõltlane. V S ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid (t. lk 23-24).
11.Kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 210 lg 1 näeb ette, et sama seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseadust. 5 (8)
2-10-53038
12.PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust.
13.Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmist muu hulgas ka eestkostet vajava isiku nimel tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis, nõustub avaldusega. Eestkostjaks määratav isik tegelikult täidab eestkostja ülesandeid. Avaldaja esindaja ja asjast puudutatud isik N T on teatanud, et V S ́i tütar A S ei ole nõus olema isa eestkostjaks, ja teisi isikuid, keda saaks alternatiivselt eestkostjaks määrata, ei ole.
14.TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus on veendunud, et V. S on raske kontakti saavutada ja arvestades tema eluviisi tuleb talle eestkostja määrata.
15.PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Kohus kuulas N. T isiklikult ära, ta on nõus olla V. S eestkostjaks. Kohus on veendunud, et N. T on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et ta sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata V. S eestkostjaks N. T. PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt N. T ́t ei saa määrata eestkostjaks, kohus ei tuvastanud.
16.V. S esindaja on arvamusel, et V. S üle eestkoste seadmine on tema huvides, ta ei ole võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ja huve ning vajab eestkoste seadmist.
17.Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute 6 (8)
2-10-53038 tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada V. S kõigi asjade ajamiseks, kohus keelab V S kõikide tehingute tegemise ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab V. S üle eestkoste tähtajaga 5 aastat, s.o kuni 14.02.2016.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise.
18.TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Menetluskulud
19.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
20.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 12,78 eurot riigilõivu. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda.
21.TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
22.Kuna Viru Maakohtu 01.11.2010.a kohtumäärusega määrati eestkoste seadmise menetluses esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, siis TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel jätab kohus ka esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
23.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS, § 525 lg 1, lg2, § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt. 7 (8)