2-10-9409/20 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Töövaidluskomisjon rahuldas avalduse osaliselt. Töövaidluskomisjon leidis, et töölepingu kandes 15 sisalduv kokkulepe muuta töölepingu punkti 3.1. oli TLS § 59 lg.1 nõuetele vastav kahepoolne kokkulepe töölepingu tingimusteta muutmiseks ja tööandjal puudus sellest ajast kindel kohustus kindlustada töötajat tööga täistööaja ulatuses vastavalt riiklikule tööajanormile. Töövaidluskomisjon leidis, et kuna tööandja oli kohustatud kindlustama töötajat tööga 50% ulatuses riiklikust tööajanormist kuus, siis ei ole tööandja täitnud oma kohustust kindlustada töötaja tööga: aprillikuus 2009.a. 2 töötunni osas, mille eest tulnuks maksta töötasu 80,00 krooni ja septembrikuus 2009.a. ajavahemikel 01.09.2009 – 02.09.2009.a. ning 21.09.200930.09.2009, kokku 10 tööpäeva, sellest 50% tööaja ehk 40 tunni osas, mille eest tulnuks maksta töötasu summas 1600 krooni; Kokku mõistis töövaidluskomisjon kostjalt hageja kasuks välja töötasu sunnitult töölt puudutud aja eest summas 1680,00 krooni. Hageja taotleb käesoleva hagiavaldusega kostjalt OÜ Aardemaa hageja Kelli Viksi kasuks töötasu 1680,00 eesti krooni välja mõistmist. Vastavalt töölepingu p.3.1., muudatusele, kohustas tööandja kindlustama töötajat tööga osalise tööajaga. Viidatud muudatus sõlmiti enne 01.juulit 2009.a., ning seetõttu tuleb selle muudatuse suhtes praegu kehtiva TLS § 131 lg.2 teise lause alusel kohaldada kuni 01.07.2009.a. kehtinud TLS redaktsiooni. Vastavalt muudatuse sõlmimise ajal kehtinud TLS § 26 lg.1 p.7 pidi töölepingus kohustusliku tingimusena sisalduma tööajanorm. Vastavalt TLS § 28 lg.3 sätetele vastutab töösuhte dokumenteerimise, sealhulgas töölepingu vormistamise ning töölepingu nõuetelevastavuse eest tööandja. TLS § 15 (kuni 01.07.2010 kehtinud redaktsioonis) näeb ette, et töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust, on kehtetud. Aprillikuus 2009 oli vastavalt riiklikule tööajanormile 168 töötundi, seega 50% sellest moodustab 84 tundi. Tööandja kindlustas hagejat aprillikuus tööga 82 tunni ulatuses (aprillikuu tööajatabel – TVK toimiku TL.25), millega ta rikkus oma kohustust kindlustada töötajat tööga 84 tunni ulatuses, 2 tunni ulatuses. Samuti arvestas tööandja töötajale töötasu 82 tunni eest, mida tõendab K.Viksi palgaleht (TVK toimiku TL. 8). Tööandja rikkus sellega TLS § 49 p.1 sätestatud kohustust kindlustada töötajat kokkulepitud tööga ja ta on kohustatud nimetatud kahe tunni eest maksma töötajale töötasu TLS § 49 p.2 ja § 38 alusel (vastavalt aprillis 2009 kehtinud TLS redaktsioonile) kogusummas 80,00 eesti krooni. Septembrikuus 2009 oli vastavalt riiklikule tööajanormile 176 töötundi. Töötaja viibis vastavalt septembrikuu tööaja graafikule (TVK toimiku TL.30) septembrikuus puhkusel 14 päeva (07.-20.sept); õppepuhkusel 2 päeva (03.-04.sept) ning ajavahemikul 01-02.september ning 21-30 september oli kokku 10 tööpäeva, millest tööandja sai ja pidi töötajat kindlustama tööga 40 tunni ulatuses ja maksma selle eest töötasu 1600 krooni. Neil põhjustel tuleb kostjalt OÜ Aardemaa mõista hageja Kelli Viksi kasuks välja töötasu 1680,00 krooni. Kuna töötaja suhtes oli alates 01.01.2009.a. kohaldatud osaline tööaeg 50% riiklikust tööajanormist, siis on tema poolt tööandja nõudel tehtud töö, mis ületab seda tööajanormi, hinnatav ületunnitööna. Vastavalt tööaja tabelitele taotleb hageja kostjalt ületunnitöö eest töötasu väljamõistmist kogusummas 4400,00 krooni. Kuna ületunnitöötasu nõuet ei olnud hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud, siis on töövaidlus selles osas varem läbi vaatamata ning hageja ei ole selle nõude esitamisel piiratud ITVS § 24 lg.1 tähtajaga ja hagi eseme piiranguga. Hageja nõudis töövaidluskomisjonis palka aja eest, mil tööandja ei kindlustanud

teda tööga, ületunnitöö tasu nõudes aga nõuab hageja palka töö eest, mida ta tegi kokku lepitud tööajanormi ületades. Tegu on varem läbi vaatamata nõudega. Kuna tööandja ei ole maksnud hagejale siiani välja maksmisele kuuluvat töötasu – nii 2009. aasta aprillikuu ja septembrikuu eest, kui ka ületunnitöö tasu eest, siis vastutab ta selle viivituse eest seaduses ette nähtud korras. Hagi esitamise aja 18.05.2010.a. seisuga on muutunud sissenõutavaks viiviste nõue palgaseaduse § 35 ja VÕS § 113 lg.1 järgi kokku summas 526,10 eesti krooni ja hageja taotleb selle välja mõistmist kostjalt OÜ Aardemaa. Kuna hageja ei olnud käesolevat viiviste nõuet esitanud töövaidluskomisjonile, siis on kohus esmaseks nimetatud nõuet läbi vaatavaks töövaidlust lahendavaks organiks ja sellele ei kohaldu ITVS § 24 lg.1 sätestatud hagi eseme piirang. Kuna viivistenõude esitamise ajaks ei olnud möödunud ITVS § 6 lg.3 sätestatud töötasunõuete kohtule esitamise tähtaeg, siis ei ole aegunud ka viiviste nõuded, sest vastavalt TsÜS § 144 aeguvad kõrvalkohustusest tulenevad nõuded koos põhinõudega. Samuti palub hageja TsMS § 367 alusel mõista kostjalt välja viivised palga maksmisega viivitamise eest aja eest pärast hagi esitamist määras 8% palganõudest aastas kuni nõude täitmiseni. 02.11.2010esitas hageja kohtule hagi nõude suurendamise avalduse. Hageja leidis, et kõik tõendid on esitatud juba töövaidluskomisjonis ning vaidluse läbivaatamisel tugines töövaidluskomisjoni toimikutes olevatele tõenditele. Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde ja palus hagi rahuldada täies ulatuses. Kostja kirjalikud vastuväited, kostja poolt esitatud tõendid ja kostja seisukoht kohtus Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja leiab, et Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK ) poolt aluseks võetud tööajanorm 50% täistööajast ei ole põhjendatud, kuna 01.04.2009 kuni 25.10.2009 oli hageja töötatud tööaeg kuust-kuusse erinev. Tegelik hageja keskmine tööaeg oli 66,8 % täistööajast. Pooled ei ole leppinud kokku 50% tööajamääras täistööajast. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 3.5. sisaldas tingimust, et hageja töötas summeeritud tööaja arvestusperioodiga 3 kuud. Kostja on seisukohal, et hagis ei saa esitada teistsuguseid nõudeid, kui hageja on esitanud TVK-le. Hageja nõuded ületunnitöö tasu, viivised töötasu väljamaksmisega viivitamise eest ja viivise nõudmine VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras on eraldi hagi nõuded, mis tuleb lahendada eraldi menetlustes. Hageja nõuded viiviste osas on alusetud. PaS § 35 kohaselt tuli maksta viiviseid 0,5% ülekandmisele kuulunud palgast. Hageja on arvestanud viivised arvestuslikust palgast. Viivisenõue ei ole töötasunõue. Viivisnõudega tulnuks hagejal pöörduda kohtusse või TVKsse nelja kuu jooksul. Viivisnõue on aegunud. Kostja viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1122-02 ja 3-2-1-112-04.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjoni töövaidlusasja nr 5597/9.3-2-2009/508 (edaspidi TVK) toimikuga uurinud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära hageja ja kostja, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 131 lg 1 ja 2 sätestavad, et enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1.juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. I. Hagejas esitas TVK-le nõude vähemmakstud töötasu osas. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 24 lg 3 sätestab, et hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Hageja esitas kohtule hagis nõude saamata jäänud töötasu osas summas 1680 krooni, mida suurendas 02.11.2010 esitatud hagi suurendamise avalduses 780 krooni võrra. Kokku nõuab hageja saamata jäänud töötasu 2460 krooni. Samuti esitas hageja kohtule nõuded ületunnitöötasu ja viiviste osas. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-48-08 p 14 ja 15 kohaselt kohus vaatab läbi sama vaidluse, mille vaatas läbi ka töövaidluskomisjon. Õige ei ole siiski alama astme kohtute seisukoht, et kohus ei saa üldse menetleda neid hageja nõudeid, mida töövaidluskomisjon ei menetlenud. Ringkonnakohus leidis õigesti, et ITVS § 4 lg 2 järgi võib töövaidlust algatav isik pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse, st isikul on õigus valida, kumma töövaidlust lahendava organi poole ta pöördub. Kuna hageja esitas maakohtule töösuhtest tulenevad nõuded, ei saanud maakohus keelduda TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel nende menetlusse võtmisest. TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. ITVS § 4 lg 1 järgi lahendavad individuaalseid töövaidlusi töövaidluskomisjon ja kohus. Seega oli maakohus pädev hagiavaldust lahendama ega saanud hagiavalduse menetlemisest keelduda. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hageja õigustatud esitama kohtule nõude, mis puudutab saamata jäänud töötasu summas 1680 krooni so sama nõue, mille hageja esitas töövaidluskomisjonile. Ületunnitöö tasu nõue ja viivisnõude osas on hageja õigus otsustada, kas ta pöördub vaidluse lahendamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni. Käesoleval juhul pöördus hageja kohtusse. Kohtus on hagejal õigus suurendada oma nõuet. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 370 lg 1 sätestab, et hageja võib ühes hagis esitada kostja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib koos menetleda, kui kõik esitatud nõuded alluvad menetlevale kohtule ning lubatud on sama menetluse liik. Sama kehtib ka erinevatel asjaoludel põhinevate nõuete kohta. Eeltoodu alusel vaatab kohus läbi kõik hageja poolt esitatud nõuded.

II. Poolte vahel oli 28. mail 2004 sõlmitud tööleping nr *. Töölepingu p 3.1. kohaselt töötaja asub tööle täieliku tööajaga graafiku alusel. Töötaja asub tööle summeeritud tööajaga arvestusperioodiga 3 kuud. Töötajal on ette nähtud 12 tunnise tööaja korral lõunavaheaeg 2 korda a’ 30 minutit vastavalt töövõimalusele. Lõunavaheaeg tööaja hulka ei kuulu. Pooled muutsid töölepingu p 3.1. Alates 01.01.2009 oli p 3.1. alljärgnev – alates 01. jaanuar 2009 töötab osalise tööajaga. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et pooled leppisid kokku selles, et alates 01.01.2009 kohaldatakse lisaks osalisele tööajale ka tööaja summeeritud arvestust. Hageja on nimetatud kokkulepet kategooriliselt eitanud /tl 83/. Pooled sõlmisid vaidlusaluse muudatuse enne 01.07.2009. Kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 26 lg 1 p 7 järgi töölepingu kohustuslikuks tingimuseks oli tööajanorm. TLS § 28 lg 3 kohaselt töölepingu nõuetevastase vormistamise eest kannab vastust tööandja. TLS § 15 sätetel töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust, on kehtetud. Vastavalt TsMS § 5 lg 2 pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja ei ole oma väidet, et pooled muutsid töölepingut nii, et lisaks osalisele tööajale kohaldatakse ja tööaja summeeritud arvestust, mitte millegagi tõendanud. Antud väite tõendamiskoormis lasub kostjal TsMS § 5 lg 2 alusel. Kostja oma väidet tõendanud ei ole ja lepingu muutmise tekstist nähtub üheselt, et kohaldatakse osalist tööaega. Hageja on seisukohal, et tööandja kohustus kindlustama hagejat 50% ulatuses riiklikust tööajanormist. Kostja on seisukohal, et hageja töötas 67,5 % täistööajast. Kostja leiab, et arvestades tööaja tabeleid, on see aasta keskmine. Kohus leiab, et tsiviilasjas kogutud tõendid ei kinnita kostja väiteid. Töölepingu muudatuse kohaselt töötab hageja alates 01.01.2009 osalise tööajaga. OÜ Aardemaa tööaja arvestuse tabelite kohaselt /tl 74-76 ja TVK tl 25-31/ on peetud hageja tööaja arvestust iga kuu kohta, mitte aga summeerituna 3 kuu lõikes. Kostja esindaja kinnitas kohtuistungil, et hagejat ei teavitatud, kui palju tal tuleb teha tööd esimese ja teises kvartalis tööaja normist. Kohus nõustub hagejaga, et tegelikult ei olnud poolte vahel kokku lepitud tööaja normi ei kuu ega kvartali lõikes. Kostja on hilisemalt alles kohtumenetluse käigus asunud seisukohale, et norm oli 67,5% /tl 84/. Olukorras, kus tööandja on jätnud määratlemata töölepingu olulise tingimuse – tööajanormi ja tööandja ei suuda usaldusväärselt tõendada poolte vahel kokku lepitud tööaja normi, asub kohus seisukohale, et aluseks tuleb võtta 50% täistööajast. Poolte vahel sõlmituid töölepingu p 10.3 järgi maksti töötajale hüvitist töölepingu lõpetamisel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 4732 krooni /TVK tl 6/. Töölepingu p 13.1 järgi alates 01.09.2007 oli töötaja põhipalk 8000 krooni ning alates 01.01.2009 oli põhipalk 40 krooni tunnis. /TVK tl 5/. Ka hageja palgaarvestus kinnitab, et osaline tööaeg oli 50% riiklikust tööaja normist, mitte aga 67,5% täistööajast summeerituna 3 kuu lõikes. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja tööaja norm oli 50% täistööajast. Veebruaris 2009 oli hageja tööaja norm 43 tundi. Kostja kindlustas hageja tööga 36 tunni ulatuses. Kostja on kohustatud hagejale tasuma (40x7) 280 krooni. Märtsis oli hageja tööajanorm 68 tundi. Kostja kindlustas hageja tööga 55,5 tunni ulatuses. Kostjal tuleb hagejale tasuda 12,5 tunni eest saamata jäänud töötasu summas (12,5x40) 500 krooni. Aprillis 2009 oli tööajanorm 168 tundi, millest 50% on 84 tundi. Kostja kindlustas hageja tööga 82 tunni ulatuses. Kahe tunni tasu on 80 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 49 p 1 ja 2 alusel. TLS § 49 p 1 ja 2 sätestavad, et tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi ja maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Kohus

nõustub hagejaga selles, et septembris tuli kostjal kindlustada hageja 40 tunni ulatuses tööga ning maksta vastav tasu. Hageja kasuks tuleb välja mõista töötasu summas 1600 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu 2460krooni. Alates 01.01.2011 on Eesti Vabariigis käibel maksevahendina euro. Arvestades krooni ja euro vahelist kurssi (1 euro võrdub 15,6466 krooni ) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 157,22 €. III. Kohus on tuvastanud, et alates 01.01.2009 oli hagejale kohaldatud osaline tööaeg 50% täistööaja normist. Kuni 01.07.2009 kehtinud Palgaseaduse (edaspidi PaS) § 14 järgi ületunnitöö eest lisatasu maksmine või hüvitamine vaba aja andmisega määratakse kindlaks poolte kokkuleppel. Ületunnitöö iga tunni eest töötajale makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50% selle töötaja tunnipalga määrast. Alates 01.07.2009 kehtiva TLS § 44 lg 1, 6 ja 7 järgi tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja. Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Kohus nõustub hagejaga selles, et kuna poolte vahel sõlmitud tööleping on lõppenud, siis ei ole alates 01.07.2009 kehtiva TLS järgi võimalik hüvitada ületunnitööd vaba aja andmisega. Kuni 30.06.2009 kehtinud PaS § 14 järgi oli samuti vajalik poolte kokkulepe ületunnitöö tasustamiseks kas lisatasu maksmisena või hüvitamisena vaba aja andmisega. Selline kokkulepe poolte vahel puudus. Kuna poolte vahel sõlmitud tööleping on lõppenud, siis tuleb kostjal hüvitada ületunnitöö rahas. Kostja väide, et ta ei ole nõudnud ega vajanud hagejalt ületunnitööd ei ole asjakohane /tl 87/. Olukorras, kus kostja tööandjana annab hagejale konkreetsed tööülesanded on kohatu viidata asjaolule, et ta seda tööd vajanud ja soovinud ei ole. Poolte vahel ei ole vaidlust, milline on täistööaja norm vaidlusalusel ajavahemikul. Kohus on tuvastanud, et hageja pidi tegema tööd 50% ulatuses täistööaja normist. Kostja on tasunud hagejale ületunnitöö eest 40 krooni tunnis. Tegelikult tuli tal tasuda 60 krooni tunnis. Kokku tuleb kostjal hüvitada hagejale alljärgnevalt ületunnitöö. kalendrikuu

Eeltoodu alusel tuleb hageja kasuks välja mõista ületunnitöö eest 6220 krooni, mis teeb 397,53 eurot. IV. Kuni 30.06.2009. kehtinud Palgaseaduse § 35 kohaselt palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Alates 01.07.2009 kuulub kohaldamisele VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja on seisukohal, et viivisnõue ei ole töötasunõue, mida saaks esitada 3 aasta jooksul vastavalt ITVS § 6 lg 3. Kostja leiab, et kohaldamisele kuulub ITVS § 6 lg 1, mille järgi töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Kostja palub kohaldada aegumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 142 lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Hageja on seisukohal, et kohaldada tuleb TsÜS § 144, mis sätestab, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kostja poolt viidatud Riigikohtu lahendid on tehtud enne TsÜS-i jõustumist, mistõttu neid ei saa kohaldada /tl 57/. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-7-09 p 13 järgi palga- ja viivisenõude aegumistähtajad algavad samal ajal, kuid aegumistähtaja pikkus on nendel nõuetel erinev. Vältimaks aegumise kohaldamist, peab töötaja viivisenõude esitama nelja kuu jooksul alates töötasu tähtaegselt väljamaksmata jätmisest. Riigikohus jäi nimetatud lahendis oma varasemate seisukohade juurde, mida avaldati lahendis nr 3-2-1-103-05. Seega on Riigikohus korduvalt avaldanud seisukohta, et viivisnõue tuleb esitada nelja kuu jooksul, arvates töötasu tähtaegselt väljamaksmata jätmisest. Viivisnõuded on kohtule esitatud 18.05.2010. Septembrikuu töötasu nõue muutus hagiavalduse kohaselt sissenõutavaks alates 10.10.2009a. seega tulnuks hageja esitada viivisnõue hiljemalt veebruaris 2010, hageja esitas nõude aga rohkem kui kolm kuud hiljem. Kostja taotlus kohaldada viivisnõuete osas aegumist on põhjendatud. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude viiviste osas summas 2685,74 krooni /171,65 eurot. Kuna kohus jätab rahuldamata viivisnõuded ajavahemiku 10.02.2009 kuni 02.11.2010 eest, siis jätab kohus rahuldamata ka viivised alates 03.11.2010 kuni töötasu nõude täitmiseni, sest TsMS § 367 sätestab viivise, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude