02.veebruar 2011. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja kell 14:00
Tsiviilasja number
2-09-64154
Tsiviilasi
SA hagi A AS-i vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
8355,41 eurot (130 733,82 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja SA(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja A AS (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja esindaja Triinu Hiob (Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN), asukoht Niguliste 4, 10130 Tallinn; elektronpost [email protected]).
Kohtuistung
13.01.2011.a Tallinnas, Tartu mnt kohtumajas
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A AS-lt hageja SAkasuks TLS § 117 lg 2 alusel hüvitusena lisaks Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 28.10.2009 otsusega töövaidlusasjas 9.4.-2/4027-09 väljamõistetud ühe kuu keskmisele palgale summas 21788,97 kroonile täiendavalt ühe kuu keskmine palk summas 1392,57 eurot (21788,97 krooni). Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (02.02.2011.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.SA(edaspidi hageja) esitas 02.12.2009.a Harju Maakohtule hagi A AS-i (edaspidi kostja) vastu hüvitise kuue kuu keskmise töötasu summas 130 733, 82 krooni ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tingitud intresside väljamõistmiseks (tl 1-4).
2.Hagiavalduse kohaselt töövaidluskomisjoni 28.10.2009 otsusega nr 9.4-2/4027-09 tunnistati poolte vahel sõlmitud töölepingu lõpetamine Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks ja tööleping loeti lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel töötaja algatusel 29.06.2009. Töövaidluskomisjon mõistis kostjalt hageja kasuks TLS § 117 lg 2 alusel hüvituse ühe kuu keskmise palga ulatuses 21 788,97 krooni. Hageja leiab, et hüvitise suurus ei arvesta hageja huve ning seab kostja põhjendamatult soodsasse olukorda. Töövaidluskomisjon asus oma otsuses seisukohale, et kostja ja hageja vahel sõlmitud töölepingu lõpetamine 29.06.2009.a TLS § 86 p 6 alusel oli ebaseaduslik. Töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamisel toimub üldreeglina töötaja tööle ennistamine. Tegemist on hageja hinnangul töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamise peamise tagajärjega. Kui hageja oleks tööle ennistatud, tulnuks kostjal maksta hagejale keskmist töötasu töölt puuduma sunnitud perioodi eest ajavahemiku 29.06.2009.a kuni 02.11.2009.a Hageja oma töövaidluskomisjonile esitatud algses taotluses ei soovinud tööle ennistamist, vaid alternatiivina kuue kuu keskmise töötasu väljamõistmist, pidades töösuhte jätkamise väljavaateid ebatõenäoliseks kostja ühemõttelise vastuseisu tõttu. Töövaidluskomisjoni istungil muutis hageja oma algset nõuet ning taotles siiski tööle ennistamist koos keskmise töötasu maksmisega töölt puuduma sunnitud aja eest. Töövaidluskomisjon jättis tööle ennistamise nõude rahuldamata ainuüksi kostja vastuseisu tõttu põhjendusel, et hageja ei onud oma esialgses avalduses töövaidluskomisjonile esitanud nõuet tööle ennistamiseks. Hageja hinnangul on töövaidluskomisjoni otsuse tulemusena tekkinud olukord, kus hagejale mõistetud hüvitis on viis korda väiksem kui tööle ennistamisel ning sellele järgneva töölepingu ülesütlemise korral. Sellise olukord on lubamatu ning vastuolus töölepinguseaduse mõttega. Töölepingu seaduse mõttega kooskõlas oleks aga olukord, kus tööle ennistamisest loobumisel mõistetakse töötajale välja hüvitis vähemalt summas, mis olnuks töötajal saada tööle ennistamisel keskmise töötasuna töölt puuduma sunnitud aja eest. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viimase kuue kuu keskmine töötasu summa 130 733,82 krooni ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tingitud intressid võlaõigusseaduses kehtestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda (tl 1-4).
3.Hageja esitas omapoolsete tõendina töövaidluskomisjoni 28.10.2009.a otsuse töövaidlusasjas nr. 9.4-2/4027-09 (tl 5-7).
Kostja vastus
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei nõustu, et hageja tööleping on lõpetatud ebaseaduslikult. Kui töölepingu lõpetamine on seaduspärane, ei ole hagejal töölepingu distsiplinaarsüüteo tõttu lõpetamise eest õigust mistahes hüvitistele. Isegi kui kohus peaks mingil põhjusel pidama töölepingu lõpetamist ebaõigeks, siis ei oleks põhjendatud hagejale maksimaalses võimalikus ulatuses hüvitise väljamõistmine. ITLS § 30 lg 2 kohaselt arvestatakse hüvitise suuruse määramisel töölepingu lõpetamise asjaolusid ja seaduserikkumise iseloomu. Hageja käitumine oli lisaks selle õiguslikule kvalifitseerimisele vastuvõetamatu ka moraalsest aspektist. Hageja on selgelt väljendanud soovi töösuhe ise lõpetada. Töövõimetuslehel viibimise ajal üritas hageja mitmel korral leida soodsamaid võimalusi oma töölepingu lõpetamiseks, alustades läbirääkimisi nii juristi vahendusel kui ka iseseisvalt. Kostja ei olnud nõus nimetatud viisil läbirääkimisi
2-09-64154 alustamast, kuna hageja oli rikkunud tõsiselt töölepingut ning sisuliselt oli hagejale määratud distsiplinaarkaristus. Olukorras, kus hageja näitas vahetult pärast tema rikkumise ilmsiks tulekut ja tööandja püüet määrata distsiplinaarkaristus ajutise töövõimetuse ajal korduvalt üles soovi töösuhte lõpetamiseks, ei saa kuidagi pidada põhjendatuks maksimaalse võimaliku hüvitise väljamõistmist, vaid hüvitis peaks olema väikseim võimalik. Asjakohatu on hageja võrdlus töölepingu muudel alustel lõpetamise, eelkõige koondamise korral makstava hüvitisega. Kostja juures ei ole esinenud hageja töökoha osas koondamise situatsiooni ega vajadust hageja koondamiseks, mistõttu on meelevaldne võrrelda hüvitist koondamise korral makstava hüvitisega. Töövaidluskomisjoni otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks hüvitisena välja hageja ühe kuu keskmisele palgale vastava summa ehk 21 788,97 krooni. Kostja on töövaidluskomisjoni otsuse täitnud ja kandnud väljamõistetud summa pärast maksude kinnipidamist üle hageja arveldusarvele, mis on tõendatud kostja palgalehe ja maksekorraldusega nr 14056. Juhuks, kui kohus hagi kasvõi osaliselt rahuldab, esitas kostja hagi suhtes tasaarvestusvastuväite summas 21788,97 krooni (tl 113-118).
5.Kostja esitas omapoolsete tõenditena A AS palgalehe (t lk 120) ja maksekorralduse nr 14056 (tlk 121) ning kaastöötajate kirjalikud seletused (t lk 122-125).28.09.2010.a esitas kostja täiendavad kaastöötajate kirjalikud seletused (tl 133-135).
Poolte täiendavad seisukohad ja tõendid
6.Hageja esitas 19.10.2010.a seisukoha kostja vastusele (tl 139-143), leides, et kohtuvaidluse esemeks ei saa olla kostja poolt taotletu, st, vaadata töövaidlusasja läbi algusest peale. Kohtuvaidluse esemeks saab olla üksnes hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud taotlus selle rahuldamata osas. Töölepingu lõpetamise ajal kehtinud töölepingu seaduse § 117 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel isiku tööle ennistama või maksma talle kuni 6 kuu keskmise palga ulatuses hüvitist (tl 139-143).
7.Kostja esitas vastuväited hageja seisukohtadele, leides jätkuvalt, et asja tuleb arutada kostja poolt viidatud ulatuses (tl 146-149).
8.Kohus nõudis Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonilt välja töövaidlusasja 9.4.2/4027 toimiku (tl 156).
Kohtulik ärakuulamine
9.Kohtuistungil 13.01.2011.a jäid pooled oma varasemate seisukohtade juurde (t lk 157-158).
Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, kuulanud kohtuistungitel ära poolte seisukohad ja vaadanud läbi avaldatud tsiviilasja materjalid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11.Hageja esitas 21.07.2009 Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse tunnistada kostja poolt hagejaga 27.11.2006 sõlmitud töölepingu lõpetamine 29.06.2009 TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks ja loobudes tööle ennistamisest välja mõista hüvitus kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 112800 krooni (töövaidluskomisjoni toimik lk 6-13, 1417).
2-09-64154
12.Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 28.10.2009 otsusega rahuldati hageja avaldus osaliselt, tunnistades ebaseaduslikuks hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel ja lugedes tööleping lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel töötaja algatusel 29.06.2009 ning mõistes kostjalt välja hageja kasuks hüvitusena TLS § 117 lg 2 alusel töötaja ühe kuu keskmise palga summas 21788,97 krooni (tl 6-7).
13.Kostja ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud. Hageja vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse ainult hageja kasuks väljamõistetud hüvituse suuruse osas. Kooskõlas individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 3 vaatas kohus hagi läbi ainult töövaidluskomisjoni poolt rahuldamata osas, so hageja nõude puhul hüvituse osas 2 kuni 6 kuud vastavalt TLS § 117 lg 2. Sellest tulenevalt jättis kohus kostja taotluse töövaidluse läbivaatamiseks täies ulatuses ja vastavate tõendite uurimiseks rahuldamata.
14.Töölepingu seaduse § 131 lg 1 kohaselt enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. Kuna hagejaga sõlmitud tööleping lõpetati kostja poolt 29.06.2009, so enne 1.juulit 2009, kuulub töölepingu lõpetamise suhtes kohaldamisele kuni 01.07.2009 kehtinud töölepingu seadus. TLS § 117 lg 1 kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Lg 2 kohaselt kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses.
15.Hageja leiab, et töövaidluskomisjoni poolt hagejale töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel hüvituse määramisel, kuna hageja ei soovinud tööle ennistamist, tulnuks arvestada, milline oleks hüvituse suurus töölepingu seaduslikul lõpetamisel. Tööandja etteteatamiseta koondamisel pidanuks tööandja maksma vähemalt 4 kuu keskmise töötasu, töötaja tööle ennistamisel pidanuks tööandja maksma enam kui 4 kuu keskmise töötasu töötaja töölt puuduma sunnitud aja eest.
16.Kohus nõustub kostjaga, et hageja viited summadele, mida ta võinuks saada hüvitusena koondamisel või keskmise töötasuna tööle ennistamisel, ei ole käesolevas vaidluses asjakohased. Kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamise ajal kehtinud ITLS § 30 lg 2 kohaselt kui töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuid töötaja ei soovi tööle ennistamist ja ta loetakse töölt lahkunuks omal algatusel, mõistab töövaidlusorgan töötajale välja hüvituse kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Hüvituse suurus ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas töötaja asus teise tööandja juurde tööle või mitte.
17.Riigikohus on tsiviilasja 3-2-1-35-06 lahendis leidnud (p 11), et töötaja esmaseks nõudeks tööle ennistamise ja sunnitud töölt puudumise aja eest on keskmise palga nõue. Kui töötaja loobub tööle ennistamisest, saab TLS § 117 lg 2 ja ITVS § 30 lg 2 järgi mõista talle välja hüvitise kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Seega saab töötaja ise valida, kumma nõude ta esitab.
18.Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud seostada TLS § 117 lg 2 kohaselt makstava hüvituse suurust võimaliku koondamishüvituse või tööle ennistamisel makstava keskmise palgaga. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu lõpetamisel kehtinud TLS § 117 lg 2 ja ITLS § 30 lg 2 kohaselt töötajale, kes ei soovi tööle ennistamist, väljamõistetav hüvitus on töövaidlust lahendava organi (töövaidluskomisjoni, kohtu) diskretsiooniotsus, mille tegemisel tuleb lähtuda töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Töövaidluskomisjon on leidnud, et arvestades tuvastatud asjaolusid, kuulus töötajale hüvitusena väljamõistmisele ühe keskmine palk. Kohus leiab, et võttes arvesse hagejaga sõlmitud töölepingu
2-09-64154 lõpetamise asjaolusid ja kostjapoolse seadusrikkumise iseloomu tuleks töötajale (hagejale) väljamõistetavat hüvitust suurendada täiendavalt ühe kuu keskmise palga võrra.
19.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude arvestada alates töölepingu lõpetamisest väljamõistetavalt hüvituselt intressi. ITLS § 24 lg 3 tulenevalt saab hageja esitada ainult neid nõudeid, mis esitati töövaidluskomisjonile. Töövaidluskomisjonile töötaja hüvituselt arvestatavat intressinõuet ei esitanud. Samuti jätab kohus rahuldamata kostja tasaarvestusvastuväite summas 21788,97 krooni, kuna kohus töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud hüvitust ühe kuu keskmise palga summas ei tühista. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta täielikult poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.