TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-10-62988

2-10-62988 haiguskriitika puudub täielikult, isik võib olla ohtlik endale ja ümbritsevale. A K ei saa hakkama lihtsamate majapidamistöödega, ei käi poes, ei ole võimeline orienteeruma rahalistes tehingutes, vajab pidevat hooldust ja ravi ning täielikku abi olmeprobleemide lahendamisel. Esindaja leiab, et A K kui piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks tuleb seada eestkostja ning pikendada Narva Linnakohtu otsusega seatud eestkostja V S ametiaega järgnevaks viieks aastaks, eestkostja volitusi piirata ei ole vaja. Eestkostja kandidaadi seisukoht V S on andnud kirjaliku nõusoleku A K eestkostjaks olemiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, analüüsinud A K esindaja ja puudutatud isiku seisukohti ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et Narva Linnakohtu 20.02.2001.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1087/01 seati A K üle eestkoste ning A K eestkostjaks määrati tähtajatult tema ema V S. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 2 määrab, et kui täisealisele isikule on enne käesoleva seaduse jõustumist määratud tähtajatult eestkostja, loetakse ajaks, millal kohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lõike 2 punkti 5 järgi hiljemalt otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise 2011. aasta 1. jaanuar. Kuna 01. jaanuariks 2011.a. ei ole kohus otsustanud A K eestkoste pikendamist, siis kohus asjaoludest tulenevalt peab käesolevas menetluses otsustama A K eestkostja määramise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt vajab A K psüühilise seisundi tõttu igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi. Avaldaja arvamusel ei saa A K ühtegi tehingut iseseisvalt teha ning eestkostjale tuleb anda esindusõigus kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. Ekspert psühhiaater Siim Kail tuli järeldusele, et vaimuhaiguse tõttu ei ole A K suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, ning ta vajab eestkostet vähemalt viie aasta vältel. A K esindaja on veendunud, et A K vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitseks. 3/5

2-10-62988 Seega on kohtu arvates tuvastatud nii avaldaja, A K esindaja kui eksperdi arvamusega, et A K vajab eestkostet, sest A K ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt aru saada oma tegudest või neid juhtida. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt tuli ekspert järeldusele, et A K ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas. Kuna eksperdi väitel A K tervislik seisund ei võimalda tema ärakuulamist ei pea kohus põhjendatuks tema ärakuulamist kohtu poolt. PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. V S on andnud oma kirjaliku nõusoleku A K eestkostjaks olemiseks. Kohus arvestab asjaoluga, et V S on A K ema, ta on varem Narva Linnakohtu 20.02.2001.a. kohtuotsuse alusel eestkostjana tegutsenud A K huvides ja saanud eestkostja ülesannetega hakkama. A K isa V K elukoht on teadmata, kuid kuna ta ei ole ka varem tundnud huvi poja elu ja käekäigu kohta, siis kohus eeldab, et tal ei ole vastuväiteid, et A K eestkostjaks määrataks A Ka ema V S. Kohus on veendunud, et V S on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et V S sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata A K eestkostjaks V S. Eestkostjal tuleb lähtudes eksperdiarvamusest ja A K esindaja seisukohast tagada A K rahuldav elukorraldus. Eestkostjal tuleb A K eest langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid ja kaitsta eestkostetava õigusi. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada A K kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab A K üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. 4/5

2-10-62988 TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.