Keelduda hageja poolt 29. novembril 2010.a kohtule esitatud tõendi (väljavõtte 5. septembril 2008.a ilmunud ajalehest "Mestnõje Vesti") vastuvõtmisest ning tagastada see hagejale. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja AA kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 14. jaanuaril 2011.a. Kaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks.
Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab
menetlusabi taotlemise korral
menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks
või
riigilõivu
tasumiseks
või
kaebuses
esineva
sellise
puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.AA (edaspidi hageja või töötaja) esitas 11.11.2008.a Harju Maakohtule hagi OÜ OS(edaspidi kostja või tööandja) vastu 2007.a augusti, septembri, oktoobri, novembri ja detsembri eest saamata jäänud töötasu 5 020,62 krooni väljamõistmiseks. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõude ulatuses, s.o 5 020,62 krooni, töötasu maksmisega viivitamise eest ajavahemikus 01.02.2008-10.11.2008.
10.02.2010.a esitatud menetlusdokumendis loobus hageja eelnimetatud viivisenõudest ning kohus on 24.03.2010.a määrusega selle nõude osas menetluse lõpetanud (vt toimik, lk 68).
10.02.2010.a menetlusdokumendis esitas hageja täiendava nõude 2008.a jaanuarikuu eest 2177,28 krooni ulatuses saamata töötasu väljamõistmiseks.
Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures ajavahemikul 01.08.2007-31.01.2008 turvatöötajana (valvetöötaja). Pooled sõlmisid 01.08.2007.a töölepingu nr 040 (edaspidi tööleping) tähtajalisena turvaseaduse § 21 lg 2 alusel kuni 31.01.2008.a. Töölepingu p 4.1 kohaselt oli töötaja põhipalk 21,5 krooni (bruto) tunnis. Õhtuse ja öötöö eest lisandus põhipalgale 20% lisatasu. Töölepingu muudatusena lepiti kokku, et alates 01.01.2008.a on põhipalgaks 27 krooni (bruto) tunnis. Kostja tasus hagejale 17.09.2007.a 3 981 krooni, 15.10.2007.a 3 800 krooni, 16.11.2007.a 4 121 krooni, 14.12.2007.a 3 381 krooni, 17.12.2007.a 60 krooni, 16.01.2008.a 4 524 krooni, 05.02.2008.a 6 535 krooni, 07.02.2008.a 1 333 krooni. Tööandja jättis maksmata töötasu augusti eest 913,64 krooni, septembri eest 698,34 krooni, oktoobri eest 3 080 krooni, novembri eest 69,06 krooni ja detsembri eest 259,58 krooni – kokku seega 5 020,62 krooni. Seonduvalt töötasunõudega 2008.a jaanuari eest märgib hageja, et kostja esitas talle allkirjastamiseks töögraafiku 25.01.2008.a. Selles töögraafikus ei ole seetõttu kajastatud hageja graafikujärgseid 14-tunniseid töövahetusi, mis pidid aset leidma 25., 26., 28. ja 30. jaanuaril 2008.a, s.o lepingu kehtivuse ajal. Välja maksmata jaanuarikuu töötasu suurus on 1 814,40 krooni (s.o 4 tööpäeva * 14t * 32,40 kr/t). Tasumata töötasu jaanuaris koos 20% lisatasuga on 2 177,28 krooni. Hageja saamata jäänud töötasu nõue kogusummas on seega 7 197,90 krooni.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja nõue on alusetu. Kostja on maksnud vaidlusaluse perioodi eest hagejale töötasu nii ülekande teel kui ka sularahas (summas 6 572 krooni). Kostja on tasunud hagejale töötasu täies ulatuses. Samuti nõuab hageja alusetult töötasu 25., 26., 28. ja 30. jaanuari 2008.a eest, kuna reaalselt nendel päevadel tööl ei käinud. Töölepingu lõpetamisele allakirjutamisega on hageja kinnitanud, et ta on kätte saanud kõik töötasud ning ta ei oma pretensioone kostja suhtes.
MENETLUSE KÄIK
6.Kohus on menetlenud tsiviilasja lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
Hageja on 19.07.2010.a esitanud kohtule avalduse, milles palub kostjalt välja mõista saamata jäänud tulu koos moraalse kahju hüvitamisega 24 537,31 krooni ulatuses. Nimetatud summa koosneb välja maksmata jäänud töötasust 7 197,90 krooni, töölt sunnitud puudumise aja eest 2 177,28 krooni, telefonikõnedele kulutatud rahast 162,13 krooni ja moraalse kahju hüvitamise nõudest 15 000 krooni. 27.10.2010.a määrusega (vt toimik, lk 141-142) keeldus kohus käesolevas tsiviilasjas hageja poolt 19.07.2010.a esitatud hagi muutmise avalduse menetlusse võtmisest ning otsustas jagada selle iseseisvaks menetluseks järgmiste nõuete osas: töötasu nõue töölt sunnitud puudumise aja eest, kulude hüvitamise nõue ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Vastavalt 01.07.2009.a jõustunud töölepingu seaduse § 131 lg-le 1 kohaldatakse enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest ei välista ega piira esimeses lõikes sätestatu lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2009. aasta 1. juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Seega kuuluvad käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele enne 01.07.2009.a kehtinud Eesti Vabariigi töölepingu seadus (TLS), palgaseadus (PalS) ning töö- ja puhkeaja seadus (TPS). Samuti kohalduvad vaidlusalusele õigussuhtele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg-st 1 lähtuvalt võlaõigusseaduse üldosa normid.
10.Hageja saamata töötasu nõue võiks kuuluda rahuldamisele TLS § 49 p 2 alusel, millest tulenevalt oli tööandja kohustuseks muu hulgas töötajale töö eest ettenähtud ajal ja suuruses tasu (palga) maksmine. PalS § 2 lg-st 1 tulenevalt koosnes töötaja palk põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Põhipalk oli vastavalt PalS § 2 lg-s 2 toodud määratlusele töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. Lisatasu oli PalS § 2 lg-s 4 sätestatu kohaselt summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas kostja ettevõttes ajavahemikul 01.08.200731.01.2008 valvetöötajana 01.08.2007.a sõlmitud tähtajalise töölepingu alusel. Samuti puudub vaidlus selles, et sõlmitud töölepingu punkti 4.1 kohaselt oli töötaja põhipalk 21,5 krooni (bruto) tunnis ning et õhtuse ja öötöö eest lisandus põhipalgale 20% lisatasu.
Töölepingu muudatusena lepiti kokku, et alates 01.01.2008.a on põhipalgaks 27 krooni (bruto) tunnis.
12.2007.a augusti, septembri, oktoobri, novembri ja detsembri töötasu nõuete osas puudub vaidlus selles, milline oli hagejale arvestatud ja tasumisele kuuluv töötasu. Vaidlus on üksnes küsimuses, kas loetletud kuude eest on töötasu täies ulatuses välja makstud või mitte. Kostja vastuväidete kohaselt on töötasu tegelikult hagejale sularahas tasutud.
13.Kohus leiab, et asjas esitatud dokumentaalsed tõendid kinnitavad hageja poolt sularahas töötasu saamist. Vastavalt VÕS § 76 lg-s 3 sätestatule saab kohustuse lugeda kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vastavalt poolte vahel 01.08.2007.a sõlmitud töölepingule tuli töötajale palka maksta 1 kord kuus 15. kuupäevaks pangaülekandega töötaja poolt näidatud kontole või töötaja soovil sularahas tööandja kontoris (vt toimik, lk 3-5). Seega tööleping iseenesest ei välistanud töötasu maksmist sularahas. Hageja ei ole sellist kohustuse täitmise viisi kostja poolt ka lubamatuks pidanud. Kostja väiteid tõendavad otseselt 31.01.2008.a allkirjastatud töölepingu lõpetamise kokkulepe (vt toimik, lk 101) ja protokoll hageja poolt 04.01.2008.a Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse revidendile antud seletuse kohta (vt toimik, lk 104-105). Osundatud 31.01.2008.a kokkuleppes on töötaja ja tööandja vastastikku kinnitanud, et neil ei ole teineteise suhtes mingeid materiaalseid ega muid pretensioone või kohustusi. Sisuliselt on hageja andnud sellega kostjale negatiivse sisuga võlatunnistuse kohustuste puudumise kohta. Juhul kui hagejal olnuks 31.01.2008.a seisuga kostja vastu saamata töötasu nõudeid, poleks mõistlik isik taolises vormis kohustuste puudumist deklareerinud. 04.01.2008.a protokollis on hageja selgesõnaliselt kinnitanud, et 2007.a augustikuu eest on ta saanud 1500 krooni (neto) töötasu kostja kontoris, samuti septembrikuu eest 1 352 krooni ja novembri eest 2355 krooni. Samast protokollist nähtuvalt on hageja väitnud, et palga saamise kohta sularahas andis ta alati allkirja lehele, kus olid juba ka teiste töötajate allkirjad. Ülaltoodut arvestades kinnitavad kostja väiteid kaudselt ka hageja poolt allkirjastatud kinnitused sularahas töötasu saamise kohta (vt toimik, lk 102 ja 103).
14.Hageja on väitnud, et ei olnud töölepingu lõpetamise kokkuleppe allkirjastamise ajal (31.01.2008.a) enda rahalistest nõuetest kostja vastu teadlik. 2007. aastal töötatud kuude eest tekkinud töötasunõuete osas ei ole hageja taoline väide eluliselt usutav. Nende kalendrikuude eest oli töötasu maksmise kohustus 31.01.2008.a seisuga sissenõutavaks muutunud ning hageja pidi kohustuste võimalikust rikkumisest kostja poolt seega ka teadlik olema. Samuti on hageja väitnud, et tema ei ole Maksu- ja Tolliameti revidendile eelkirjeldatud sisuga seletusi andnud ega ülalkäsitletud protokolli allkirjastanud. Kohtul siiski puudub mõislik põhjus kahelda kõnealuse protokolli kui dokumendi õigsuses. TsMS § 277 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma väiteid dokumendi võltsituse kohta praegusel juhul millegagi põhistanud.
15.Arvestades ülaltoodut, on hageja nõue täiendava töötasu väljamõistmiseks 2007.a augusti, septembri, oktoobri, novembri ja detsembri eest kohtu hinnangul põhjendamatu. Asja materjalidest järelduvalt on kostja ilmselt küll viivitanud töötasu maksmisega nimetatud kalendrikuude eest (st ei ole kohustusi täitnud õigeaegselt). See annaks töötajale aluse nõuda viivist vastavalt PalS §-le 35, kuid taolist nõuet ei ole hageja poolt asjas esitatud. Kohus märgib, et algses hagiavalduses esitatud nõue viivise väljamõistmiseks töötasu maksmisega viivitamise eest ajavahemikus 01.02.2008-10.11.2008 ei olnud õiguslikult põhjendatud, sest palgaseadusega ettenähtud viivist tuli palga maksmisega viivitamisel tööandjal maksta kuni töölepingu lõpetamise päevani. Töölepingu lõpetamisega lõppes palga maksmine ja
võimalik palga maksmisega viivitamine. Lõpparve (PalS § 32) kinnipidamise eest järgnes tööandja vastutus TLS § 119 lg 2 alusel (vt nt: Riigikohtu 22.06.1999.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-99).
16.Mõnevõrra teistsugune on vaidlusese 2008.a jaanuarikuud puudutava palganõude (2177,28 kr) osas. Vaidlust ei ole kostja poolt hagejale arvestatud töötasu väljamaksmise üle, kuid hageja hinnangul on tal õigus saada eelnimetatud ulatuses tasu veel nelja 14-tunnise töövahetuse eest (s.o 4 * 14t * 32,4 kr/t * 1,2 (töölepingu punkti 4.1 kohane lisatasu töötamise eest õhtusel ajal ja ööajal)). Hageja pidi enda väidete kohaselt töötama veel 25., 26., 28. ja 30. jaanuaril. Sisuliselt on hageja seega esitanud nõude tasu saamiseks töölt sunnitult puudutud aja eest. TLS § 49 p 1 kohaselt oli tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga. PalS § 18 lg-st 2 tulenes, et kui töötaja ei saa täita tööülesannet temast olenemata asjaoludel, maksab tööandja väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokkulepitud palgamäär.
17.Poolte vahel sõlmitud töölepingu punktist 3.1 lähtudes kohaldati valvetöötaja ametikohal tööaja summeeritud arvestust. Vahetuse ajakava koostatakse sama lepingupunkti kohaselt üheks kalendrikuuks ja tehakse töötajatele teatavaks vähemalt viis kalendripäeva enne arvestusperioodi algust. Osundatud lepingupunktist järelduvalt rakendati töösuhtes summeeritud tööaja arvestust toona kehtinud TPS § 14 lg 3 mõttes ning arvestuse perioodiks oli üks kalendrikuu. Vastavalt TPS § 4 lg-le 1 loeti töötaja tööaja üldiseks riiklikuks normiks 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lähtuti esimeses lõikes sätestatud normist ka tööaja summeeritud arvestuse korral. 2008.a jaanuaris oli 22 tööpäeva ning arvestusperioodi (kalendrikuu) töötundide üldarvuks oli seega 176 tundi (s.o 8t * 22). Kostja poolt vastavalt töölepingu punktile 3.1 koostatud ja hagejale tutvumiseks esitatud tööajakava (vt toimik, lk 71) järgselt pidi ta 2008.a jaanuaris tööl olema 2., 4., 5., 7., 9., 11., 12, 14., 16., 18., 19., 21. ja 23. kuupäeval, kokku seega kolmeteistkümnel päeval. Kostja poolt esitatud tõenditest (vt toimik, lk 72 ja 73) nähtuvalt on hageja nendel päevadel ka tööl olnud, hageja ei ole töötamist eelloetletud päevadel ka vaidlustanud. Vastavalt ajakavale pidi hageja 2008.a jaanuaris töötama ja ka töötas seega kokku 182 tundi (s.o 14t * 13). Nimetatud tundide arv ületab ülaltoodust nähtuvalt üldist riikliku normi vaidlusalusel arvestusperioodil. Seega ei saa nõustuda hageja väitega, et kostja on rikkunud enda töölepingust tulenevat kohustust kindlustada hageja 2008.a jaanuaris kokkulepitud tööga. Hageja pidi vastavalt koostatud ajakavale töötama isegi üldisest riiklikust tööajanormist rohkem. Seega ei kuulu hagi rahuldamisele ka 2008.a jaanuarikuud puudutava palganõude osas.
18.Asjaolu, et hageja ei nõustunud kostja poolt 2008.a jaanuarikuu kohta koostatud tööajakavaga (st graafikujärgsete tööpäevadega), mille kohta on kavale tehtud hageja poolt ka märge, ei oma praegusel juhul iseseisvat õiguslikku tähtsust. Töölepingu alusel töö tegemisel on töötaja tööandjaga allusuvahekorras (TLS § 1). Seega on tööandja otsustada põhimõtteliselt ka see, millal ja kuidas tööd tehakse. Töötaja töö- ja puhkeaja määramisel tööajakavas oli tööandja küll seotud TPS-ist tulenevate nõuete ja piirangutega ning pidi kindlustama täistööajaga töötava töötaja arvestusperioodi lõikes tööga tööaja üldise riikliku normi (TPS § 4 lg 1) piires. Samas ei olnud tööandja tööajakava koostamisel otseselt seotud töötaja soovidega. TPS regulatsioon ega töölepingu tingimused ei võimalda teha vastupidist järeldust. Võib lisada, et hea usu põhimõttest lähtuvalt peaks tööandja töötaja soovidega tööajakava koostamisel võimaluse piires siiski arvestama. Samuti ei muuda kohtu õiguslikke järeldusi asjaolu, et hageja 25.01.2008.a töökohustuste täitmise sooviga töökohale ilmus. Kostja ei olnud kohustatud hagejat nimetatud päeval tööle lubama.
19.Lähtudes ülaltoodust, jätab kohus hagi rahuldamata.
20.Hageja on 29.11.2010.a esitanud kohtule väljavõtte 05.09.2008.a ilmunud ajalehest "Mestnõje Vesti" (vt toimik, lk 148). 08.12.2010.a hageja poolt esitatud täiendava selgitusest järelduvalt omab asjas tähtsust ajalehe väljavõttel olev foto V.N ’ist, kes hageja kinnituste kohaselt töötas kostja ettevõttes enne hagejat (vt toimik, lk 152). Vastavalt TsMS § 238 lg 1 esimesele lausele võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kohtu hinnangul ei ole hageja poolt 29.11.2010.a esitatud ajaleheväljavõte kui tõend asjakohane, kuna selle põhjal ei ole võimalik tuvastada tsiviilasja õigeks lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Eeltoodust johtuvalt keeldub kohus kõnealuse tõendi vastuvõtmisest ning tagastab selle kostjale.
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud käesoleval juhul hageja kanda. TsMS § 168 lg-st 2 lähtuvalt tuleb jätta hageja kanda menetluskulud ka viivisenõude osas, mille suhtes on kohus 24.03.2010.a määrusega menetluse lõpetanud. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.