14.jaanuar 2011. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja kell 14:00
Tsiviilasja number
2-07-47406
Tsiviilasi
AShagi VEvastu elamule omandi-õiguse tunnustamise ja selle ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõuetes ning asjaolu tuvastamiseks, et kostjal ei ole tekkinud vallasvarana elamule seaduslikku omandi-õigust, kostja kohustamine nõusoleku andmiseks kinnistus-raamatu kande muutmiseks ja sellest keeldumisel hageja kandmiseks kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna, kostja kinnistusraamatust omanikuna kustutamiseks
Tsiviilasja hind
191415,39 eurot (2 992 000 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS(IK XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja (RÕA korras): vandeadvokaat Gennadi Kull (Advokaadibüroo Gennadi Kull, elektronpost [email protected]); Kostja: VE(IK XXX, elukoht XXX Kostja lepinguline esindaja: Tiit K (XXX)
Viimane kohtuistung
09.detsember 2010.a Tallinnas, Tartu mnt kohtumajas
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus
Jätta hageja tsiviilõigulikud nõuded rahuldamata. Jätta menetluskulud hageja kanda
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (14.01.2011.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.A S (edaspidi hageja) esitas 13.11.2007 Harju Maakohtusse VE(edaspidi kostja) vastu hagi 1) tunnistada hageja omandiõigust elamule asukohaga XXX; 2) välja nõuda hagejale kuuluv elamu kostja ebaseaduslikust valdusest; 3) tuvastada, et Viimsi Vallavalitsuse korraldus XXX maa ostueesõigusega erastamiseks on väljastatud õigusliku aluse puudumisel ning on seetõttu algusest peale õigustühine ja kehtetu; 4) tuvastada asjaolu, et kostjal ei ole tekkinud seaduslikku omandi-õigust vallasvarana elamule XXXja tunnistada hageja omandiõigust nimetatud elamule; 5) kohustada kostjat andma nõusolek Harju Maakohtu Kinnistusameti Harju jaoskonna registrisse XXX asukohaga XXX, teise jao kande muutmiseks, nõusoleku andmisest keeldumise korral teha kohtulahend kande muutmiseks, mille alusel kanda hageja Harju Maakohtu Kinnistusameti Harju jaoskonna registrisse XXX asukohaga XXX, teise jakku omanikuna; 6) kustutada Harju Maakohtu Kinnistusameti Harju jaoskonna registrist XXX asukohaga XXX, teisest jaost omaniku kanne kostja kohta; 7) tunnustada võlaõigusliku ja asjaõigusliku maa ostu-müügilepingu tühisust juhul, kui need on sõlmitud; 8) välja nõuda Harju Maakohtu Kinnistusametilt XXX kinnistamistoimik; 9) kohustada kostjat esitama kohtule notariaalselt tõestatud kinkeleping, mille alusel kostja sai elamu asukohaga XXX omanikuks või muu omandit tõendav dokument (1 kd lk 4-8).
2.28.01.2008 määrusega keeldus kohus menetlusse võtmast hageja nõuet Viimsi Vallavalitsuse XXXkorralduse õigustühisuse tuvastamiseks (1 kd lk 60-61) .Nimetatud määrust ei ole vaidlustatud.
3.Hageja poolt 25.03.2008 kohtule esitatud avalduses (vastuväited kostja vastusele ja taotlus uute tõendite vastuvõtmiseks 1 kd k 82-83) täpsustas hageja oma nõudeid ja esitas täiendava ja alternatiivse nõudena kostja vastu kompensatsiooni hüvitise nõude kostja poolt hagejale kuuluva vara omandamise eest summas 2 000 000 (kaks miljonit krooni). Kui kohus mõistab hagejalt välja hüvitisena 2 000 000 krooni, siis loobub hageja nõuetest, mis on märgitud punktides nr. 1-9.
4.Kohus eraldas 07.05.2008 määrusega hageja nõuded XXX elamule omandi tunnustamiseks ja vara väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest, omandi ülekandmise tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamises, kinnistusraamatus omandi kande kustutamises, hageja omanikuna kinnistusraamtusse kandmises, maa ostmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamises iseseisvasse menetlusse (1 kd lk 104-105).
5.Tallinna Ringkonnakohtu otsuse 30.11.2010 kohaselt tuleb maakohtul teha sisuline otsus kõigi hageja poolt esitatud tsiviilõiguslike nõuete kohta (2 kd lk 54-58).
6.Kohtuistungil 09.12.2010 jäi hageja hagiavalduses esitatud nõuete 1-6 juurde, muudest nõuetest loobus (1 kd lk 94). Hagiavalduses esitatud asjaolud
7.Hagiavalduse kohaselt hageja ja L.S elavad lahus 1964.a. saadik ja on ametlikult lahutatud .Abielust on sündinud tütar, kelle juures hageja praegu elab. Hageja uueks elukaaslaseks alates aastast 1967 oli EE, kellega nad pole ametlikult abielus olnud. EE poeg on kostja, kes ei ole hagejaga ühine laps, vaid oli EEl juba enne hagejaga kooselu algust. Hagejal ei ole EE ühiseid lapsi. Hageja töötas Kirovi kalurikolhoosis ja talle eraldati sealt ehituskrunt 11.05.1966 Viimsi külanõukogus XXX.
2-07-47406
8.2007 a. kevadel helistas EE hageja tütrele ja ütles, et tule korja oma joodikust isa ära enda juurde, vastasel korral tõstab ta hageja lihtsalt välja, sest maja on nüüd tema poja VE nimel ja hagejal pole mingit õigust enam seal elada. Mõne aja pärast tuli hageja tütre juurde ja rääkis, et teda visatakse majast välja ja tal pole kuskil elada ja et tütar peab teda ülal pidama ja enda juurde võtma. Hageja tütar läks Viimsi Vallavalitsusse, et näha mingeid dokumente selle kohta, miks maja ei kuulu enam isale või on talle lihtsalt seda juttu hirmutamiseks räägitud. Viimsist sai hageja tütar tõendi XXXkoopia, kus oli kirjas rida dokumente, mille alusel peaks maja - kinnistu kuuluma kostjale. Hageja tütar käis läbi kõik võimalikud registrid ja arhiivid, et neid dokumente näha, samuti sai koopiad kõikidest sellel tõendil näidatud dokumentidest peale ühe, mis tundus olevat kõige tähtsam, sest kõik saadud dokumendid viitasid Viimsi küla RSN TK otsusele XXX, mille alusel peaks olema omandiõigus läinud üle kostja nimele. 28.03.1983 pole tegelikult üldse mingit istungi peetud ja otsus XXX on olnud hoopis 28.02.1983 ja sellel istungil pole sellist omandiasja üldse käsitletud. Tütar püüdis lahendada asja hageja elukaaslasega kohtuväliselt, kuid too keeldus igasugustest läbirääkimistest ning teatas, et maja on isa poolt tema pojale kingitud ning ei ole siin enam midagi rääkida. Hageja leiab, et elamu on tema tahte vastaselt seaduslikust valdusest välja läinud ja vormistatud kostja nimele ning kostjal lasti ostueesõigusega erastada elamu juurde teeninduslikult vajalik maa ning see oma nimele kinnistada.
9.Hageja esitas omapoolsete tõenditena A K p. S i individuaalelamu korrektuurprojekti Harju r. Viimsi k/n XXX(1 kd lk 9); akti XXX(1 kd lk 10); akti XXX(1kd lk 11); hooneregistri tõendi XXX(1kd lk 12); riikliku vastuvõtukomisjoni akti kinnitatud detsember 1986.a. individuaalhoonestaja S A individuaalelamu asukohaga XXX XXX(1 kd lk 13); tõendi XXX(1kd lk 14); S A 21.02.1989.a. avalduse Viimsi küla Täitevkomiteele (1kd lk 15); Rahvusarhiivi kaaskirja XXX(1kd lk 16); protokolli XXX(1kd lk 17-19); 20.01.1986.a. XXX; (1 kd lk 20); Rahvusarhiivi kaaskirja XXX(1kd lk 21); Viimsi Vallavalitsuse õiendi XXX(1 kd lk 22); kinnistusraamatu väljatrüki 13.08.2007 XXX kohta (1 kd lk 23); Viimsi Vallavalitsuse korralduse XXX(1 kd lk 24); Rahvusarhiivi kaaskirja 05.07.2007 (1kd lk 28); Viimsi Küla RSN TK otsuse XXX(1kd lk 29); Viimsi Küla RSN TK otsuse XXX(1kd lk 30-31); väljavõtte kuulutustelehest Kuldne Börs (1kd lk 32-41). Kostja vastus
10.Kostja hagi ei tunnista (1kd lk 70-71). Kostja vastuse kohaselt vormistas hageja vaidlusaluse elumaja ise kostja nimele ning kostja ei ole hageja eest kunagi ühtegi XXXkinnistu kostja omandisse mineku aluseks olevaid dokumente varjanud. Hageja vaidlustab hagis haldusakte, mida saab vaidlustada halduskohtus, seega on maa erastamise vaidlustamine esitatud valele kohtule. Isegi kui hagejal oleks kostja vastu nõue, siis on selle sissenõudmine aegunud nii tsiviilkoodeksi ja TsÜS kui võlaõigusseaduse sätestatud alustel. Võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Seega tuleb lähtuda tsiviilkoodeksi ja kuni 1996.a. kehtinud TsÜS sätetest. Kostjale jääb arusaamatuks, millist asjaolu soovib hageja tõendada. Asjas sisulist tähtsust omavates seisukohtades on hageja oma väiteid põhjendava tõendina esitanud Harju Maavalitsuse Harjumaa Hooneregistri tõendi nr. XXXkoos nimetatud tõendil märgitud dokumentide koopiatega. Kostja valduses on sama numbrit XXXkandev tõend. Kui hageja poolt esitatud tõendit ja kostja valduses olevat tõendit võrrelda, siis nendes sisalduvad andmed ei ole identsed. Seega ei saa hageja peamist tõendit pidada usaldusväärseks. Hooneregistri tõendil märgitud Viimsi vallavalitsuse õiend XXXkannab hageja esitatud koopial numbrit XXX, samas kostja kasutuses oleval originaalil on märgitud õiendi numbriks XXX. Õiendis XXX viidatakse omakorda Viimsi RSN TK. aktile XXXnr XXX.Tulenevalt õiendi nr. XXX kirjest on Hooneregistri tõendil märgitud Viimsi küla RSN TK otsuse XXXilmselt aastaarvu suhtes tehniline viga ja seda järgnevatel asjaoludel: 1) XXXmaja võeti akti alusel ekspluatatsiooni alles 1986 aastal. Seega ei saa 1983 aastast olla nimetatud maja
2-07-47406 kohta veel ühtegi kannet; 2) Hageja registreeris maja kostja nimele 21.02.1989.a. Seega lähtudes eeltoodust, on ilmselgelt tegemist eksitusega, mis on tekkinud kostjast sõltumatutel asjaoludel.
11.Kostja arvates on alusetu hageja väide, et hageja ja kostja oleks pidanud maja teise isiku nimele ringi registreerima notaris ja kuna seda ei ole tehtud, siis on tehing tühine. Hageja väide on väär, sest nii hageja kui kostja olid kolhoosipere (Kirovi nimelise Näidiskalurikolhoosi) liikmed ja vaidlusalune vara oli kolhoosipere vara, mida kinnitab Viimsi küla RSN TK õiend XXXTulenevalt tehingu tegemise ajal kehtinud Riikliku Notariaadi Seaduse § 14 sätestatust: asulates ja linnades, kus ei ole riiklikku notariaalkontorit teostab notarile pandud ülesandeid RSN TK. Seega oli hageja poolt Viimsi RSN TK-le tehtud avalduse alusel vaidlu-saluse maja kasupoja nimel registreerimine kooskõlas tollase seadusandlusega. Notar kolhoosi-pere liikmete vahelisi tehinguid ei kinnitanud. Sellest tulenevalt oli kolhoosipere vara valdamise, omamise ja käsutamise õiguse üleminek ühelt kolhoosipere liikmelt teisele võimalik ainult ühe poole avalduse alusel. Hageja väide, et teda sunniti seda tegema on alusetu ja tõendamatu.
12.Kostja esitas omapoolsete tõenditena Harju Maavalitsuse Harjumaa Hooneregistri tõendi nr. XXX(1kd lk 72,77); Viimsi vallavalitsuse õiendi nr. XXX XXX(1 kd lk 73); Viimsi küla RSN TK õiendi XXX(1kd lk 74).
Poolte täiendavad seisukohad ja tõendid
13.Hageja esitas 25.03.2008 vastuväited kostja vastusele ja oma nõude täpsustuse (1kd lk 8183). Hageja leiab, et kostja poolt esitatud õiend nr. XXX, mis on väljastatud 10.06.1996.a., ei kinnita omandiõiguse teket kostja nimele. Õiendis nr. XXX on märgitud, et omandiõigus tekkis Viimsi küla RSN TK otsuse XXXalusel. Otsust XXXei ole toimikus olemas ja kostja ei ole nimetatud dokumenti ka esitanud. Seega on selgusetu, mis nimetatud otsuses tegelikult kirjas on. Kostja esitas kohtule Harju Maavalitsuse Harjumaa Hooneregistri tõendi nr. XXXHageja esitas kohtule sama tõendi. Kostja poolt esitatud tõendile on kirjutatud kuupäev 11.07.1996.a. Hageja poolt esitatud tõendil on kaks kuupäeva: tõendi ülaosas on kirjas 12.07.1996.a. ja allservas on omaniku kinnitus kuupäevast 11.07.1996.a. Erinevus seisneb veel selles, et kostja poolt esitatud tõendis on kirjas, et maatükil asub pooleliolev elamu. Hageja poolt esitatud tõendil on kirjutatud, et maatükil asub elamu. Kostja poolt esitatud tõendil puudub kirje Viimsi Vallavalitsuse õiend XXX. Puudub ka kirje - riikliku vastuvõtukomisjoni akt XXXRiikliku vastuvõtukomisjoni aktis XXXon märgitud - hoonestaja S , A K p. individuaalelamu asukohaga XXXXXX. Komisjon käis ehitust kontrollimas 21.11.1986.a. Tõendil on märgitud, et komisjonile on esitatud järgmised tõendid: 1.Krundi kasutamise leping, mis on sõlmitud S.M. Kirovi nim. NKK XXX; 2.Hoone projekt, mis on kinnitatud Harju Rajooni RSN TK poolt XXX; 3.Ehitusmaterjalide soetamise seaduslikkuse kontrollimise akt 27.11.1986; 4. Elektrijuhtmestiku vastuvõtmise akt XXX; 5.Vesivarustuse vastuvõtmise akt XXX. Aktis on kirjas: „Projekti kohaselt on hoone ühekorruseline, elamispinnaga 52,0 m2, kasulik pind 83,7 m2, elutube 3. Tegelikult on valmis ehitatud 3 elutuba, mille elamispind kokku 52,0 m2. Krundi heakorrastustöödest on tehtud 70%. Riikliku komisjoni otsus: lubada individuaalelamu ekspluatatsiooni." Ehitusregistri väljatrükist on näha, et hoone esmane kasutus on aastast 1986. Seega puuduvad andmed, et peale 1986 aastat oleks elamule tehtud ümber-, peale-, juurde- või kõrvalehitusi. Ehitusregistri väljatrükist on näha, et tegemist on üksikelamuga, mille elamispind on 52 m2, eluruumide pind on 83,7 m2, tubade arv 3. Eeltooduga soovib hageja kinnitada fakti, et elamu oli valmis ehitatud seisuga 21.11.1986.a. Hageja esitas hagiavalduse lisana 6 tõendi XXX.a, millest selgub, et kolhoosi juhatus on nõus nimetatud majavalduse kinkimisega kasupojale EVLp-le, kes on ühtlasi S. M. Kirovi nim. NKK liige. Seega elamu oli valmis ehitatud enne XXX.a. ehk enne väidetavat kinkimist. Samas jääb selgusetuks, millisest dokumendist lähtuvalt andis kolhoos nõusoleku elamu kinkimiseks EV , kui puudus selleks
2-07-47406 hageja taotlus. Puuduvad tõendid sellest, et hageja oleks teinud EV nimele notariaalselt kinnitatud kinkelepingu. Täiendavate tõenditena esitas hageja ehitusregistri väljatrüki 20.03.2008 XXXelamu kohta (1kd lk 85-87). Hageja esitas 29.04.2008 hagi kohta täiendavad selgitused selle kohta, et vara kuulus 1989 a. veel temale (1kd lk 98-99).
14.Kostja esitas vastuväited hageja seisukohtadele (1kd lk 122-124). Kostja taotleb jätkuvalt asjas aegumise kohaldamist, sest vaidlusalune tehing toimus ca 19 aastat tagasi. Mõistetamatuks jääb hageja alternatiivne nõue, mille kohaselt peaks kostjalt välja mõistetama 2 000 000 krooni. Kostja esitas täiendava tõendina AS E õiendi 08.09.2008 nr 01-144, et nende arhiivis puudub 28.02.1989 volinike koosolekul vastuvõetud AS E põhikiri (1 kd lk 150-155).
15.Kohtu nõudel väljastas Rahvusarhiivi Harju Maa-Arhiiv 24.10.2008 kaaskirjaga S.M.Kirovi nim. näidiskalurikolhoosi 29.08.1972 kinnitatud põhikirja (1 kd lk 164-176). AS E teatas, et nendne arhiivis ei ole säilinud S.M.Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi põhikirja, mis on vastu võetud hiljem kui 29.08.1972.a. samuti ei sisalda arhiiv andmeid kolhoosiperede kohta (1 kd lk 181).
16.Hageja poolt kohtule 26.02.2009 esitatud täiendava selgituse kohaselt pidi kolhoosipere olema külanõukogus registreeritud (1 kd lk 207) ning 16.03.2009 esitas hageja täiendavad tõendid ja põhjendused (1 kd k 211-213). Hageja AS oli abielus LS iga. Abielust sündis tütar M. Eeltoodud fakt on näha kolhoosiliikmete ja nende perekondade 1971. aasta arvestuse raamatust. ASei ole peale LS ist lahutamist kunagi abiellunud ning tal ei ole peale tütre mitte ühtegi seaduslikku last. Kostja VE on EE poeg. Hagejal õnnestus saada arhiivist dokument, millest on näha, et S A on perekonnapea ja EEon märgitud elukaaslaseks. EEei ole kunagi kolhoosi liige olnud. EE töötas Tallinnas müüjana. Dokumendist on näha, et algselt on märgitud perekonnapeaks EVKpoeg, kuid miskipärast on see maha tõmmatud. Teisel lehel on märgitud, et perekonnapea puudus 1986.a. ja 1987.a. kuni juunikuuni. Lehelt on näha, et aadressil XXX majapidamises puudusid loomad ning muu põllumajandus-likuks tootmiseks vajalik inventar. Puuduvad andmed isegi elumaja kohta. Dokument on all-kirjastamata nii perekonnapea kui ka külanõukogu sekretäri poolt. Hageja arvab, et dokument on loodud selleks, et näidata, et kostja VE oleks justkui moodustanud hagejaga A S iga kolhoosipere ning lihtkirjaliku kinkelepingu alusel vormistati elamu kostja nimele ja kuna elamu oli kostja nimele vormistatud, siis erastatigi talle elamualune maa.
17.Hageja esitas täiendavate tõenditena Viimsi Vallavalitsuse poolt edastatud koopia XXX majapidamisarvestuskaardist (1kd lk 214,216-218); S.M Kirovi nim. k/kolh. Kolhoosiliikmete ja nende perekondade arvestuse raamatu 1971 ( 1kd lk 219-221); Viimsi Küla RSN TK õiendid, et 20.01.1986 oli elamu registreeritud SA nimele ja XXX alusel EV nimele (1 kd lk 227); S.M.Kirovi nim. kalurikolhoosi kolhoosiliikmete ja nende perekonnaliikmete arvestuste raamat 07.10.1077-14.04.1980 (1 kd lk 228-230).
18.AS E, Rahvusarhiivi ja Viimsi Vallavalitsuse õienditest lähtuvalt puuduvad andmed Viimsi küla RSN TK dokumentidest omandiõiguse tekkimise kohta, Viimsi Küla TSN TK või XXXotsusest XXX (1k lk 238-243).
Kohtulik ärakuulamine
19.Kohtuistungil 08.06.2009 jäid pooled oma varasemate seisukohtade juurde (1 kd lk 248249). Kohtuistungil 09.12.2010 hageja jäi hagiavalduse nõuete 1-6 juurde, muudest nõuetest loobus (2 kd lk 94).
2-07-47406 Kohtuotsuse põhjendused
20.Kohus, kuulanud kohtuistungitel ära poolte seisukohad ja vaadanud läbi avaldatud tsiviilasja materjalid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
22.Otsuse tegemisel võtab kohus arvesse, et 28.01.2008 määrusega keeldus maakohus menetlusse võtmast hageja nõuet Viimsi Vallavalitsuse XXX korralduse õigustühisuse tuvastamiseks (1 kd lk 60-61) ja nimetatud määrust ei ole vaidlustatud, samuti juhindub Tallinna Ringkonnakohtu otsusest 30.11.2010, mille kohtul tuleb teha sisuline otsus hageja poolt esitatud tsiviilõiguslike nõuete kohta (2 kd lk 54-58). Võttes arvesse hageja poolt esitatud nõuetest osalist loobumist (2 kd lk 94) vaatab kohus hagi läbi seega järgmiste hageja nõuete osas: 1) tunnistada hageja omandiõigust elamule asukohaga XXX; 2) välja nõuda hagejale kuuluv elamu kostja ebaseaduslikust valdusest; 3) tuvastada asjaolu, et kostjal ei ole tekkinud seaduslikku omandiõigust vallasvarana elamule XXX; 4) kohustada kostjat andma nõusolek Harju Maakohtu Kinnistusameti Harju jaoskonna registrisse XXX asukohaga XXX, teise jao kande muutmiseks, nõusoleku andmisest keeldumise korral teha kohtulahend kande muutmiseks, mille alusel kanda hageja Harju Maakohtu Kinnistusameti Harju jaoskonna registrisse XXX asukohaga XXX, teise jakku omanikuna; 5) kustutada Harju Maakohtu Kinnistusameti Harju jaoskonna registrist XXX asukohaga XXX, teisest jaost omaniku kanne kostja kohta.
23.Poolte vahel ei ole vaidlust ja hagejale Harju rajoonis Viimsi k/n Miidurannas S.M.Kirovi nim. Kalurikolhoosi maa-alal krundi eraldamise aktiga 05.05.1967 nr 8869 (1 kd lk 11); Viimsi Küla RSN TK XXX, millega kinnitati hageja omandiõigus pooleliolevale individuaalelamule Haabneeme alevikus XXX(kohtu hinnangul tegemist eksitusega- õige aadress XXX, 1 kd lk 20); hagejale XXX õue-aiamaa 0,1 ha maa looduses eraldamise aktiga XXX(1 kd lk 10); Harju Rajooni RSN TK Ehituse-ja Arhidektuurikomisjoni protokolliga XXXkinnitatud ASindividuaalelamu korrektuurprojektiga Harju r. Viimsi k/n XXX(1 kd lk 9); riikliku vastuvõtukomisjoni aktiga 21.11.1986 hageja kui hoonestaja individuaalelamu XXXekspluatatsiooni lubamise kohta, kinnitatud detsember 1986 (1 kd lk 13); S.M.Kirovi nimelise Näidiskalurikolhoosi tõendiga XXX, mille kohaselt kolhoos ei soovi osta hagejale kuuluvat majavaldust XXXja on nõus selle kinkimisega kostjale kui hageja kasupojale (1 kd lk 14); Harju rajooni Viimsi küla RSN TK õiendiga XXX, mille kohaselt TK tõendab, et hagejale kuulus S.M.Kirovi nim. näidiskalurikolhoosi maa-alal 3-toaline individuaalelamu XXX(1kd lk 74); hageja 21.02.1989 avaldusega Viimsi Küla Täitevkomiteele, milles ta palub tema nimel olnud majavaldus vormistada ümber kostja nimele, kuna nad moodustavad ühise kolhoosipere (1 kd lk 15) on kohtu hinnangul tõendatud, et omandiõigus vaidlusalusele XXXindividuaalelamule oli alates 20.01.1986 kuni 21.02.1989 registreeritud hageja nimele.
24.Pooled vaidlevad selle üle, kas peale 21.02.1989 jäi elamu XXXkui vallasasja omanikuks endiselt hageja või läks omandiõigus üle kostjale ja kas kostjal oli õigus ehitise omanikuna erastada ostueesõigusega selle juurde kuuluvat teenindusmaad ning kinnistada see enda nimele. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimeses lauses sätestatust kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
25.Kohus nõustub pooltega, et hooneregistritalituse tõendis nr XXXtehtud viide Viimsi küla RSN TK otsusele XXXkui kostja omandiõiguse alusdokumendile ei saa olla tõene. Kohtu arvates on otsuse XXX vastuvõtmise ajana aasta 1983 välistatud, kuna hageja enda omandiõigus pooleliolevale elamule kinnitati TK poolt alles 20.01.1986. Kohus nõustub hagejaga, et erinevused hageja enda ja kostja poolt esitatud tõendi nr XXXärakirjades on arusaamatud. Samas kohus nõustub kostja arvamusega, et nimetatud tõendis märgitud otsuse XXX aastaarvu 1983 puhul võib olla tegemist tehnilise veaga. Viga on tõenäoliselt tingitud sellest, et tõendi nr
2-07-47406 XXXühe alusena viidatud Viimsi Vallavalitsuse 10.06.1996 õiendis nr XXX (1 kd lk 22, 72,77) on kostja omandiõiguse tekkimise ajana ja alusena näidatud Viimsi küla RSN TK otsuse XXX
28.03.aastaarvu 198... viimane number kirjutatud ebaselgelt ja seda võib pidada nii number 3 kui number 9-ks, seega võib otsuse XXX tegelikuks vastuvõtmise ajaks olla XXXja see on õiendi nr XXX alusel ebaõigesti kandunud tõendisse XXX. Samas on küsitav, miks on nimetatud tõendis viidatud omandiõiguse registreerimise alusena Viimsi RSN TK otsusele XXX, kui tegelikult sellise otsuse ärakiri või väljavõte hooneregistri toimikus puudub ja tulemusi selle leidmiseks ei ole andnud ka järelepärimised AS-ile E, Rahvusarhiivile ja Viimsi Valla-valitsusele (1k lk 238-243), mistõttu otsuse XXXXXX sisu vahetuks hindamiseks pooltel ja kohtul võimalused puuduvad. Nimetatud küsitavused ei saa siiski kohut viia paratamatult järeldusele, et sellega on ühtlasi tõendatud täitevkomitee otsuse XXXXXX faktiline olematus / mitteeksisteerimine. Võttes arvesse nii hageja kui kostja poolt esitatud tõendit XXX nr XXX, mille kohaselt kostjal elamule XXXomandiõiguse tekkimise aeg ja alus on kinnitatud Viimsi küla RSN TK otsusega XXXXXX, samuti Rahvusarhiivi Harju Maa-arhiivi teatist, et 1988-1990 täitevkomitee istungite protokolle ja otsuseid ei ole arhiivile üle antud (1 kd lk 241) asub kohus seisukohale, et sellise kostja omandiõigust kinnitava täitevkomitee otsuse tegelikku vastuvõtmist XXXei saa välistada ning XXXelamu omandiõiguse registreerimisel hageja nimelt kostja nimele tuleb lähtuda väidetava Viimsi küla RSN TK XXXotsuse XXX vastuvõtmise ajast, so 28.03.1989.a.
26.Mis puudutab XXXotsuse XXX sisu, siis kuigi kohtul puudub vahetu võimalus sellega tutvuda, ei saa kohus jätta arvestamata hageja enda poolt esitatud sellekohaseid kaudseid tõendeid selle kohta, et elamu XXXomandiõiguse registreerimine võis toimuda hageja avalduse alusel hagejalt kui ühelt kolhoosipere liikmelt kostjale kui teisele sama kolhoosipere teisele liikmele. Seda tõendab hageja poolt esitatud S.M.Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi tõend XXX, mille kohaselt kolhoos oli nõus majavalduse kinkimisega kostjale kui hageja kasupojale, kes ühtlasi on kolhoosi liige (1 kd lk 14) ja hageja avaldusega Viimsi küla täitevkomiteele 21.02.1989, milles ta palus tema nimel olnud majavaldus ümber registreerida kostja nimele, kellega ta moodustab ühise kolhoosipere (1 kd lk 15).
27.Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kolhoosipere liikmete puhul vara registreerimiseks teise liikme nimele tulnuks lisaks liikme avaldusele vormistada kindlasti täiendavalt elamu kinkimine tollase riiklikus notariaalkontori kaudu, et hageja ja kostja ei saanud moodustada kolhoosiperet, kuna olid erinevad soost isikud ja pole teada, kas kostja oli kolhoosi liige, et hagejal ja kostjal ei olnud ühist majapidamist, mis pidi olema külanõukogu majapidamiste registreerimise raamatus registreeritud.
28.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 2 kohaselt asjaolule ja toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui seadusest ei tulene teisiti.
29.1989 a. kehtinud tsiviilkoodeksi § 129 lg 1 kohaselt kolhoosipere vara kuulub tema liikmetele ühisomandiõiguse alusel. Lg 2 kohaselt kolhoosipere omanduses võib olla abimajand tema kasutuses oleval õue-aiamaal, elamu, produktiivkari, linnud ja põllumajanduslik väikeinventar vastavalt kolhoosi põhikirjale. Lg 3 kohaselt peale selle kuuluvad kolhoosiperele pere liikmete poolt pere omandusse antud kolhoosi ühismajapidamisest osavõtuga saadud töötulud või muu nende poolt pere omandusse üleantud vara, samuti ka ühiste vahendite eest omandatud koduse majapidamise ja isikliku tarbimise esemed.
30.S.M.Kirovi nim. näidiskalurikolhoosi 29.08.1972 põhikirja p 43 esimese lause kohaselt kolhoosniku perekond (kolhoosipere) võib omada isikliku omandina elamu, korteri palju7
2-07-47406 korterilises elamus või kooperatiivkorteri, majapidamishooneid, produktiivloomi, kodulinde, mesilasperesid ja põllumajanduslikku väikeinventari õueaiamaal töötamiseks (1 kd lk 173).
31.Riigikohus on 28.01.1998 lahendis 3-2-1-5-98 märkinud, et „...seadus ei määratlenud kolhoosipere mõistet ja koosseisu. Kolhoosiperena mõisteti isikute perekondlik-töist ühendust, kelle liikmetel olid omavahel varalised suhted, vastastikused õigused ja kohustused...lisaks vähemalt ühe isiku sidemele kolhoosiga ja ühisele kooselule oli kolhoosipere kohustuslikuks tingimuseks ka ühine abimajandi pidamine. Ühise abimajandi pidamisest saadavad tulud rahana või selle eest soetatud varana moodustasid kolhoosipere liikmete ühisomandi. Lugedes tõendatuks ühise abimajandi puudumise, tegi ringkonnakohus sellest seadusliku järelduse, et pooled koos oma alaealiste lastega ei moodustanud kolhoosiperet ning poolte ühise tegutsemise tulemusena ja ühiste vahendite arvel loodud elamu ei ole kolhoosipere vara... Kuna seadus ei sätestanud, et kolhoosipereks olekut saab tõendada vaid külanõukogu majapidamisraamatu andmetega, siis oli kohtul õigus teiste tõendite alusel jõuda järeldusele, et pooled ei moodustanud kolhoosiperet“.
32.Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei pidanud kolhoosipere liikmed obligatoorselt olema omavahel seaduslikus abielus või ülenevates-alanevates sugulussidemetes, vaid piisas sellest kui kooselavad isikud elasid faktilise perekonnana ühiselt koos ja omati vastastikuseid varalisi õigusi ja kohustusi, et vähemalt üks sellise perekondlik-töise ühenduse liige oli samaaegselt kolhoosi liige ning et sellisel perekonnal oli ka ühine majapidamine. Viimsi küla RSN TK XXX õiendist nr XXX nähtub, et XXXelamu juurde kuulus ka kasvuhoone, mis kohtu hinnangul on käsitatav majapidamishoonena, samuti nähtub õiendist et nimetatud elamu kuulus kolhoosiperele, mille liikmed olid hageja ja kostja (1 kd lk 74). Hageja enda kuulumine S.M.Kirovi nim. Kalurikolhoosi kolhoosnike hulka on käesolevas asjas olnud väljaspool vaidlust, samuti on see asjaolu tõendatud kolhoosiliikmete ja nende perekondade arvestuse raamatuga (1 kd lk 228230), sama asjaolu (liikmeksolek kolhoosis) on analoogiliselt tõendatud ka kostja suhtes (1 kd lk 229-230). Asjaolu, et hageja ja kostja (koos EE) moodustasid faktiliselt kooselava perekonna (perekondlik-töise ühenduse) on tõendatud ka XXX1991-1995 majapidamisarvestuskaardiga (1 kd lk 216-218). Kohus võtab samuti arvesse hagiavalduses sedastatut, et hageja elas koos EE (ja seega ka koos kostjaga kui EE pojaga) vabaabielus alates 1967 aastast, seega olid nad XXXelamu valmisehitamise ajaks aastaks 1986 koos elanud juba 19 aastat, mistõttu on väga tõenäoline, et elamu valmisehitamiseks kasutati nii hageja kui ka kostja ühiseid rahalisi vahendeid ja tööjõudu ning seda asjaolu tõendab kaudselt ka asjaolu, et elamu vastuvõtuaktile on hageja kui hoonestaja nimelt alla kirjutanud kostja (1 kd lk 13). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et XXXelamu omandiõiguse ümberregistreerimine hageja nimelt kostja nimele võis toimuda hageja kirjaliku avalduse alusel ja kinnitatuna kohaliku täitevkomitee otsusega ning selline tehing oli kooskõlas 1989 a. kehtinud õigusnormidega ega eeldanud selle täiendavat notariaalset kinnitamist. Mis puudutab aga selle tehingu õiguslikku tagajärge, siis kohus leiab, et johtuvalt TsK § 129 lg 1, mis nägi ette, et kolhoosipere vara kuulus tema liikmetele ühisomandiõiguse alusel, jäi XXXelamu ka peale registreerimist kostja nimele endiselt hageja ja kostja ühisomandusse ega muutunud selle tagajärjel kostja ainuomandiks. Kolhoosipere vara kui ühisomandi jagamist pärast tema lakkamist reguleerisid TsK §-d 132,135 ja 136. Asjas ei ole tõendeid, et peale elamu XXXregistreerimist kostja nimele oleks hagejast ja kostjast koosnev kolhoosipere lakanud, mistõttu kohus leiab, et see tehing omas ainult formaal-juriidilist, mitte materiaalset õiguslikku tähendust.
33.Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 16 lg 1 kohaselt alates 1993. aasta 1. detsembrist kuulub kolhoosi- ja talupere vara kolhoosipere peale ja tema abikaasale või taluperemehele ja tema abikaasale ühiselt. Lg 2 kohaselt kui kolhoosi- või talupere vara või selle osa oli omandatud pere teiste liikmete varalise või tööpanuse arvel, on neil õigus nõuda oma osa eraldamist kokkuleppel kolhoosipere pea või taluperemehega. Kolhoosi- või taluperele kuuluva
2-07-47406 ehitise jagamise kokkulepe peab olema notariaalselt tõestatud. Lg 3 kohaselt kui 2. lõikes märgitud kokkulepet ei saavutata, on kolhoosi-või talupere liikmel õigus nõuda kohtu korras, ühe aasta jooksul, arvates 1993.aasta 1 detsembrist, oma osa eraldamist.
34.Asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, kes hagejast ja kostjast (ning EE ) koosnevast kolhoosiperest oli seisuga 1.12.1993 kolhoosipere pea. Viimsi Vallavalitsuse Miiduranna küla 1991-1995 majapidamiste arvestuskaardi nr XXX kohaselt on perekonnapeana märgitud nii hageja kui ka kostja, kusjuures kostja nimi on teadmata ajal maha tõmmatud. Vastav arvestuskaart on aga nii perekonnapea kui külanõukogu esindaja poolt alla kirjutamata (1 kd lk 214, 216-218). Kohus ei nõustu hagejaga, et allkirjade puudumise tõttu ei tohiks selle tõendiga üldse arvestada. TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult jne dokument või andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik tajuda. Võttes arvesse, et nimetatud dokument on saadud Viimsi Vallavalitsusest, arvestab kohus sellega osas, et hageja ja kostja koos EE moodustasid perekonna ja asub seetõttu seisukohale, et ka alates 01.12.1993 jäi XXX elamu endiselt hageja ja kostja ühisomandisse, kuna vastupidise kohta igasugused muud andmed ja tõendid puuduvad.
35.Viimsi Vallavalitsuse XXXkorraldusega nr XXX võimaldati kostjal erastada XXX elamu juurde ostueesõigusega maad 1052 m2 (1 kd lk 24). Määrusega 28.01.2008 keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest selle korralduse õigustühisuse osas (1 kd lk 60-61).
36.AÕSRS § 111 lg 5 kohaselt kui maa erastamise aluseks olnud otsus tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja kinnitusraamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks, on isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigust parandamine puudutab. Nõude rahuldamisel kantakse kinnistusraamatusse omanikuna riik.
37.Hageja leiab viitega Riigikohtu 08.02.2006 lahendile tsiviilasjas 3-2-1-121-05, et kuigi üldjuhul saab haldusakti alusel tehtud kinnistusraamatu kannet vaidlustada üksnes siis, kui eelnevalt on vaidlustatud (ja õigusvastaseks tunnistatud või muudetud) kande aluseks olev haldusakt, siis erandina on võimalik kinnistusraamatu kannet vaidlustada eelnevalt haldusakti vaidlustamata juhul, kui sisuliselt vaidlustatakse haldusakti andmise aluseks olevaid eraõiguslikke asjaolusid või suhteid. Hageja leiab, et käesoleva vaidluse puhul on tegemist just sellise erandjuhtumiga ning kohtul on tsiviilkohtumenetluses õigus tuvastada, et Viimsi Vallavalitsuse korraldus kostjale elamu XXX juurde maa ostueesõigusega erastamiseks on väljastatud õigusliku aluse puudumisel ning on seetõttu algusest peale õigustühine ja kehtetu.
38.Lisaks sellele, et kohus on eelnevalt keeldunud Viimsi VV XXXkorralduse nr XXX tühisuse tuvastamise osas hagi menetlusse võtmast, kohus täiendavalt leiab, et ka käesoleva juhtumi puhul on tegemist n.ö. üldjuhtumiga, so juhtumiga mil haldusakti alusel tehtud kinnistusraamatu kannet saab vaidlustada üksnes juhul, kui eelnevalt on vaidlustatud (ja õigusvastaseks tunnistatud või muudetud) kande aluseks olev haldusakt, käesoleval juhul Viimsi Vallavalitsuse XXXkorraldus nr XXX, kuna ilma selleta kande õiguslik alus ei ole ära langenud. Maa ostueesõigusega erastamisel muutub vallasasjast elamu haldusakti alusel tehtud kinnistamisotsusega esmakordselt kinnisasja oluliseks osaks, mistõttu ilma haldusakti tühistamata ei oma tsiviilasjas tehtud õiguslikud järeldused haldusakti võimalikust seaduse-vastasusest mingit õiguslikku tähtsust.
39.Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et kuigi hageja oli kuni elamu XXXjuurde erastatud maa kinnistamiseni koos kostjaga elamu kui vallasasja kaasomanikuks, puudub hageja nõuete rahuldamiseks seaduslik alus, kuna kostja poolt ostueesõigusega erastatud maa kinnistamisel muutus elamu kinnistu oluliseks osaks ja seni kuni kinnistusraamatu kanne pole muutunud ebaõigeks (erastamise aluseks olevat haldusakti ei ole tühistatud), pole võimalik mingeid hageja õigusi kinnistu (ja selle oluliseks osaks oleva elamu) suhtes tunnustada. Kohus võtab siinkohal
2-07-47406 ka arvesse ringkonnakohtu otsuses sedastatut, et hageja nõuet tuvastada XXXelamule kui vallasasjale kostja omandi tekkimise aluse puudumine ei ole võimalik käsitleda eraldi tuvastushagiga, vaid täiendusena hageja nõude juurde tunnistada hageja omandiõigust elamule asukohaga Viimsi vald, Miiduranna küla, Rünka tee. Seega jätab kohus rahuldamata hageja nõuded tunnistada tema omandiõigust elamule XXX; välja nõuda hagejale kuuluv elamu kostja ebaseaduslikust valdusest; kohustada kostjat andma nõusolek Harju Maakohtu Kinnistusameti Harju jaoskonna registrisse XXXasukohaga XXX, teise jao kande muutmiseks, nõusoleku andmisest keeldumise korral teha kohtulahend kande muutmiseks, mille alusel kanda hageja Harju Maakohtu Kinnistusameti Harju jaoskonna registrisse XXXasukohaga XXX, teise jakku omanikuna; kustutada Harju Maakohtu Kinnistusameti Harju jaoskonna registrist XXXasukohaga XXX, teisest jaost omaniku kanne kostja kohta.
40.Kostja on lisaks sisulistele vastuväidetele esitanud ka taotluse aegumise kohaldamiseks. TsÜS § 155 lg 1 kohaselt omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. 1999.a., mil hageja kaotas õiguse omandile kui vallasasjale, oli hagi korras õiguste kaitse üldine tähtaeg 10 aastat (TsÜS § 113 lg 1). 01.juuliks 2002 ei olnud hageja nõue aegunud, misjärel hakkas kehtima 30 aastane aegumistäht, seega hageja tsiviilõiguslikud nõuded kohtu hinnangul hagi esitamise ajaks aegunud ei olnud. Eeltoodule vaatamata jätab kohus hageja tsiviilõiguslikud nõuded rahuldamata. Menetluskulud
41.TsMS § 162 lg 1-2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsust tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Viktor Brügel / kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.