Asjaõigus › Omandiasjad

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest, omandi ülekandmise tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks, kinnistusraamatus omandi kande kustutamiseks, hageja omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks ja maa ostmise lepingu ning asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks. Kohus märkis määruses, et menetluse lihtsustamiseks tuleb eraldi menetleda nõuet, mis on suunatud kostjal vallasvarale omandi tekkimise aluse puudumise tuvastamisele, sest erinevates nõuetes kuuluvad tuvastamisele erinevad õigussuhted ja asjaolud ning hilisemate toimingute õiguspärasus sõltub muuhulgas ka varasemate toimingute suhtes tehtavast otsusest. Vaidlusaluses asjas jätkas maakohus menetlust nõudes vallasvarale omandi tekkimise aluse puudumise tuvastamiseks. Esimese astme kohtu otsus 3. juuli 2009. a. otsusega jättis Harju Maakohus nõude xxxxxx xxxxx Xxxxx xxx x asunud vallasvarale omandi tekkimise aluse puudumise tuvastamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Otsuse kohaselt eraldati elamuehituskrunt asukohaga Xxxxx xxx x, mis asub endise xxxxxx nimelise näidiskalurikolhoosi territooriumil, hagejale; krundile ehitatud elamu võeti hageja nimel kasutusse 1986. a. Kolhoosi juhatus on 29. aprilli 1986. a. aktiga andnud maakasutusõiguse üle hagejale. Alates 28. märtsist 1989. a. kajastub dokumentides elamu ja krundi kasutusõiguse omanikuna kostja, kusjuures tema omandi tekkimise alusena on viidatud Viimsi küla RSN TK 28. märtsi 1989. a. otsusele. Pooled moodustasid kolhoosipere ning vaidlusalune vara oli kolhoosipere vara, mis TsK § 129 järgi kuulus tema liikmetele ühisomandiõiguse alusel. Kooskõlas TsK § 130 lõikega 1 avaldas hageja tahet ehitise üleandmiseks kostjale Viimsi küla TSN TK-le tehtud 21. veebruari 1989. a. avaldusega ja käitus hiljem vastavalt sellele tahteavaldusele. Kostja on vara vastu võtnud ja tegutsenud aastate kestel vara omanikuna. 19. mail 1987. a. otsusega on kolhoosi juhatus pidanud kolhoosipere liikmete vahelist tehingut lubatavaks. Ehitise omand on 1989. a. kolhoosipere liikmete vahelise kokkuleppe alusel hagejalt kostjale üle läinud. Hagejal oli õigus vaidlustada tehingut (kostjal omandi tekkimise alust) selles tahte või tahteavalduse puuduse või vorminõuete rikkumise põhjendusel aegumistähtaja kestel. TsK § 81 järgi oli hagi korras õiguste kaitsmise üldiseks tähtajaks isikule, kelle õigusi on rikutud, kolm aastat. Aegumistähtaeg hakkas kulgema tehingu kinnitamisest 28. märtsil 1989. a. ja lõppes 28. märtsil 1992. a. Hagi on esitatud 13. novembril 2007, seega pärast aegumistähtaja möödumist. Kostja esitatud aegumise vastuväide on põhjendatud. Hagejal puudub kostja vastu nõudeõigus seoses aegumistähtaja möödumisega ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Kaebuses ei ole hageja rahul maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja tuvastatud asjaoludest tehtud järeldustega. Tõendatud ei ole, et oleks mingi õiguslik alus elamule omandiõiguse üleminekuks kostjale. Kolhoosipere varaga sai tehinguid teha üksnes perekonnapea, kelleks oli hageja, tema ei ole ühtki võõrandamistehingut teinud. Seadusel ei põhine kostja väide, nagu oleksid pooled moodustanud ühe kolhoosipere. Väär on järeldus, nagu oleks hagejal olnud tahe oma vara kostjale võõrandada. Hageja nõue ei ole aegunud. Tuvastushagidele ei ole aegumistähtaega määratud. Kui kohus tuvastab, et poolte vahel puudub seadusega kehtestatud vormis tehing, siis on tehing kehtetu ja TsK § 94 lg. 1 kohaselt aegumatu. Esitatud ei ole ühtegi vormikohast dokumenti elamu kinkimise või võõrandamise kohta. Asja üleandmist kui omandi tekkimise eeldust ei ole kohus tuvastanud. Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ega nõustu ühegi apellatsioonkaebuses esitatud väitega. Esimese astme kohtule esitatud hagi aluseks olevad nõuded on aegunud.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 656 lg. 2 ja § 657 lg. 1 p. 3 alusel tühistada, tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 656 lg. 2 lause 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka sama paragrahvi lõikes 1 loetlemata menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kolleegium leiab, et vaidlusaluse otsusega on maakohus lahendanud nõude, mis ei ole iseseisvaks tsiviilõiguslikuks nõudeks, kohaldades sellele ebaõigesti aegumist. Hageja esitas hagiavalduses rea tsiviilõiguslikke nõudeid. Maakohus eraldas omandi tunnustamiseks, asja väljanõudmiseks ja kinnistusraamatu kandeid puudutavad tsiviilõiguslikud nõuded eraldi menetlusse ning käsitles vaidlusaluses asjas üksnes hageja palvet tuvastada ehitisele kui vallasasjale kostja omandi tekkimise aluse puudumine. Taolist palvet pidas maakohus ekslikult tuvastushagiks. TsMS § 368 lg. 1 võimaldab hagejal esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on selle vastu õiguslik huvi. Seega on tuvastushagi eesmärgiks pooltevahelise õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamine, kohtu kinnituse saamine mingile hageja õigusele. Vaidlusaluse hageja esitatud palve eesmärgiks ei ole vaidluse poolte vahelise õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamine, vaid õigusliku hinnangu andmine ehitisele kui vallasasjale omandi tekkimist puudutavatele faktilistele asjaoludele. Taoline faktiliste asjaolude tuvastamine ja neile hinnangu andmine võib olla küll mingi tsiviilõigusliku nõude, näiteks omandi kaitseks esitatud nõude lahendamise eelduseks, ei kujuta endast aga tuvastushagi TsMS § 368 lg. 1 mõttes ja seega tsiviilõiguslikku kaitsevahendit. Lisaks on osundatud normi kohaselt tuvastushagi esitamise eelduseks selle esitaja õiguslik huvi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamise vastu. Olukorras, kus hageja on esitanud hagi omandiõiguse tunnustamiseks, ei ole põhjendatav õiguslik huvi selle nõude kõrval esitada tuvastushagi sama vaidluse eseme omandiga seotud õigussuhte tuvastamise vastu, sest omandiõiguse tunnustamiseks esitatud nõude lahendamine iseenesest eeldab nende asjaolude tuvastamist ja hindamist, millega omandi kaitseks esitatud hagi põhjendatakse. Ka juhul, kui hageja ei oleks esitanud nõuet omandiõiguse tunnustamiseks ja taotleks üksnes õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamist, tuleks tal põhjendada oma õiguslikku huvi esitada just tuvastushagi, mitte hagi omandi kaitseks. Eraldanud juriidiliste faktide tuvastamise eraldi menetlusse nõuetest, mille lahendamiseks see on oluline, rikkus maakohus TsMS § 375 lõiget 1, mille kohaselt juhul, kui kohus leiab, et ühes hagiavalduses esitatud nõuete või hagi ja vastuhagi eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt või kui hagid on liidetud põhjendamatult, võib ta määrusega eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks. Nii ei eraldanud maakohus eraldi menetlemiseks mingit tsiviilõiguslikku nõuet, vaid nende nõuete lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamise, mida osundatud säte ei võimalda. Menetlusseadustik ei võimalda tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid ja õigussuhteid eraldi menetluses nõuetest, mille tuvastamiseks on need olulised. Maakohus kohaldas ebaõigesti ka hagi aegumist puudutavat materiaalõigust, kui luges eraldi menetletud nõude aegunuks TsK § 81 alusel. Osundatud paragrahvis nähti ette hagi aegumise üldised tähtajad ja selle kohaselt kehtestati hagi korras õiguste kaitsmise üldiseks tähtajaks isikule, kelle õigusi on rikutud (hagi aegumine), kolm aastat. Seega sai selle sätte kohaselt aeguda õigus nõuda hagi korras oma õiguste kaitset, mida hageja eespooltoodud põhjendusel ei ole taotlenud. Põhimõte, et aeguda saab hagi, on sätestatud ka nii kuni

TsK §-st 81 ja TsÜS § 113 lõikest 1. Seega ei oleks saanud vaidlusalusele nõudele aegumist kohaldada isegi juhul, kui tegemist oleks olnud tuvastushagiga. Maakohus ei ole otsuses ka põhjendanud seda, et tema poolt lahendatava nõude näol oleks tegemist hagiga, millele on võimalik aegumist kohaldada. Maakohus kohaldas ebaõigesti aegumist tsiviilõiguslike nõuete aluseks olevate faktiliste asjaolude tuvastamisele. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eespoolkirjeldatud menetlusõiguse normide rikkumine kõrvaldada, tuvastada hagi aluseks olevad asjaolud samas menetluses hagi lahendamisega, milleks asjaolude tuvastamine on oluline, ja teha hageja esitatud tsiviilõiguslike nõuete kohta sisuline otsus. Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada vastavalt asja sisulise läbivaatamise tulemusele.

Iko Nõmm

Imbi Sidok

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.