Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Avaldaja on seisukohal, et võlgnevuse summa 2 249 127,20 krooni, mis on aktis kajastatud, on ebaõige. 19.09.2010 seisuga on võlgnik tasunud sissenõudjale 829 408 krooni. Kuna arestitud vara ületab sissenõude suurust, on antud akt vastuolus TMS § 53 lg 1 ja kuulub tühistamisele. Vastavalt 09.11.2009 dokumendile on põhivõlgnevuseks määratud 680 000 krooni, intressiks 43 408,20 krooni ja viiviseks 1 584 400 krooni. Kuna võlgniku poolt põhivõlgnevus ja intressid on tasutud, on tegemist vaid kahtlase viivisega, mille suurus on seaduse, kohtupraktika ja heade kommetega vastuolus. Avaldaja on esitanud võlausaldaja vastu ka haginõude tehingu osaliseks tühiseks tunnistamiseks ning alternatiivselt viivise vähendamiseks (tsiviilasi nr 2-10-56595). Aktis on märgitud viivise suuruseks 0,5% põhinõudelt päevas. Kuna põhinõue on tasutud, ei ole alust nõuda viivist. Lepingu järgi pidi viimane osamakse toimuma 10.04.2012. Avaldaja on tasunud põhivõla ja intressi vabatahtlikult ennetähtaegselt, mistõttu pidi võlausaldaja vähendama põhivõlga. Võlausaldaja nõuab aga arusaamatul põhjusel kogu viivise tasumist. Täitur on seisukohal, et täitemenetluse peatamine on täituri diskretsiooniotsus ning üksnes kaebuse esitamine ei ole piisav täitemenetluse peatamiseks. Avaldaja leiab, et täituri otsus on põhjendamatu, täitur ei ole analüüsinud poolte huve vaatamata sellele, et kaebuse läbivaatamisel oli täitur teadlik sellest, et nõue on kahtlane. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur peab kaebust põhjendamatuks. TMS § 46 lg 2 p 1 kohaselt on täitemenetluse peatamine kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul täituri diskretsioon. Avaldaja ei ole põhjendanud, miks menetluse peatamine on vajalik ja ebaõiglane ning arvestades kaebuse iseloomu ning kaebuse väiteid ei näe kohtutäitur vajadust kaebus täitemenetluse ajaks peatada. Kohtutäitur leiab, et kaebuses toodud asjaolud ei anna alust täitemenetluse peatamiseks TMS § 45 järgi. TMS § 45 peab silmas kaebuses toodust erinevat situatsiooni, kus täitemenetluse jätkamine ei ole võimalik humaansetel kaalutlustel, et ära hoida avaldaja jaoks isiklikud pöördumatud tagajärjed üldinimlikus plaanis, mis on tekkinud ootamatult, võlgniku tahtest sõltumatult täitemenetluse kestel ning mis kaaluvad üles sisenõudja huvi võla tagasisaamisele. Kohtumääruse põhjendused Esmalt peatub kohus menetluslikel küsimustel. TMS § 218 lg 1 järgi on nõude vormiks kaebus kohtutäituri otsuse peale. Vaatamata nõude sõnastusele saab kohus aru, et avaldaja vaidlustab kohtutäituri 22.11.2010 otsust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Lähtuvalt TsMS § 477 lg-st 2 peab kohus võimalikuks lahendada käesolev tsiviilasi kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Menetlusosalised on nõus kirjaliku menetlusega. Menetlusosaliste seisukohad on kogutud. Kaebuses palub avaldaja tühistada kohtutäituri 27.10.2010 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt ning peatada täitemenetlus TMS § 45 alusel, samuti vabastada võlgniku pangakontod aresti alt. Kohus on 02.12.2010 määrusega palunud avaldajal täpsustada

täitemenetluse peatamisega seotud nõuet. Kohus märkis, et kui avaldaja on nimetatud taotlusega soovinud esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamist, tuleb sellelt taotluselt tasuda riigilõivu 450 krooni. Avaldaja tasus 06.12.2010 riigilõivu 450 krooni. Kohus lahendas täitemenetluse peatamise taotluse 08.12.2010 määrusega ja jättis täitemenetluse peatamata. Seega on täitemenetluse peatamisega seonduv lahendatud. Kohus tuvastab faktilised asjaolud. 09.11.2009 on Tallinna notar Robert Kimmel tõestanud OÜ HR, SOÜ ja TK vahelise kompromisslepingu, võlanõude tunnustamise lepingud ja sundtäitmisele allumise nõusolekud, hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu (notari ametitoimingute raamatu registri nr 3479). Harju tööpiirkonna kohtutäituri Elin Vilippuse menetluses on täiteasi nr 022/2010/1824, mille aluseks on Tallinna notar Robert K notariaalsed dokumendid nr 3XXX ja sissenõudja HROÜ avaldus. Nõude sisuks on võlgnevus 2 249 127,20 krooni ja viivsevõlgnevus 0,5% põhivõlgnevuselt päevas. Lisanduvad täitekulud. 27.10.2010 on kohtutäitur koostanud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti, millega arestis TK hoiused krediidiasutustes summas 2 646 060,27 krooni. 28.10.2010 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles palus 27.10.2010 akt tühistada ja täitemenetlus TMS § 45 lg 1 alusel peatada. 22.11.2010 on kohtutäitur kaebuse lahendanud otsusega, milles rahuldas avaldaja kaebuse osaliselt. Kohtutäitur suurendas avaldaja ülalpeetavate andmete saamisel mittearestitavat summat. Nendes faktilistes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb need tuvastatuks. Avaldaja leiab, et ta on põhivõlgnevuse ja intressi tasunud, viivis on vastuolus kohtupraktika, seaduse ja heade kommetega ning ta on vaidlustanud täitedokumendi osaliselt teises tsiviilasjas. Kohus vastab nendele väidetele järgmiselt. Täitemenetluses on võlgnikul mitmeid võimalusi oma õigusi ja huve kaitsta. Võlgnik võib esitada kaebuse kohtutäituri tegevuse või otsuse peale, võlgnik võib esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagi (TMS § 221 järgi), mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Antud juhul on võlgnik vaidlustanud hagimenetluse korras ka täitedokumendi kehtivuse osaliselt. Käesolevas tsiviilasjas vaatab kohus läbi kaebust kohtutäituri otsuse peale (TMS § 217 ja 218 järgi). Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-42-08 leidnud, et TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Seega puudutab kaebus eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute (võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine jms) tegemisel. TMS § 217 alusel saab kaebuse kohtutäituri tegevuse peale esitada ka siis, kui võlgniku arvates ei ole olemas täitedokumenti, mida kohtutäitur võinuks täitmisele võtta. Sel juhul ei vaielda materiaalõiguslikult täitedokumendis dokumenteeritud nõude üle, vaid selle üle, et puudub täitemenetluse alustamise üks eeldus, täitedokument. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-116-09 leidnud, et TMS § 217 järgi esitatud kaebuse eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Seega puudutab kaebus eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute tegemisel. Seda seisukohta on Riigikohus korranud ka lahendis nr 3-2-1-49-10.

Seega nähtub nendest lahenditest, et käesoleval juhul saab vaidlustada kohtutäituri tegevust täitemenetluse korraldamisel ning mitte materiaalõiguslikke aspekte. Täitedokumendiks oleva notariaalse lepingu kohase viivise vastavus headele kommetele, kohtupraktikale jm kuulub materiaalõigusliku vaidluse juurde. Kohtutäitur ei saa selliseid küsimusi täitemenetluses lahendada. Sellekohased etteheited täiturile on põhjendamatud. Avaldaja ei väida, et täitedokument puudub. Avaldaja väidab mh, et viivis on ebamõistlikult suur. Avaldaja väidab ka, et täitmise tähtaeg pole saabunud, kuid 09.11.2009 lepingu p 3.5 kohaselt kinnitasid lepingu pooled, et lepingust tulenevad nõuded on sissenõutavad ning avaldaja annab nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Avaldaja poolt viidatud p 2.1.1 rakendamine eeldab maksegraafikust kinnipidamist, sest kui võlgnik rikub mistahes lepingust tulenevat kohustust, on sissenõudjal õigus nõuda sisse kogu võlg. Võlgnik on väitnud, et on põhivõla ja intressid võlausaldajale tasunud. See väide kuulub aga tõendamisele. Praegu on tegemist võlgniku paljasõnaliste väidetega ning neid väiteid ei kinnita võlgniku poolt koostatud võla tasumise tabel. Kui võlausaldaja nõue on rahuldatud, tuleb seda väidet kaitsta hagis sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (TMS § 221 järgi). Käesoleval juhul lähtub kohus täitemenetluse formaliseerituse printsiibist, sest kohus kontrollib kohtutäituri tegevust, mis lähtub just sellest põhimõttest. Kohus leiab, et täitedokument täitemenetluse läbiviimiseks on olemas. Puudub vaidlus ka selles, et olemas on avaldus täitemenetluse alustamiseks. Samuti ei ole välja toodud arestimise tühisuse asjaolusid TMS § 55 järgi. Seetõttu leiab kohus, et kohtutäitur on vara õigesti arestinud, täitur on otsuse kohaselt korrigeerinud arestitavat summat seoses võlgniku ülalpeetavatega. Kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 172 lg-st 10. Kuivõrd kohus jättis kaebuse rahuldamata jäävad menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.