Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Merike Plinte (hageja) nõuded (TVK toimik lk 1-2, tl 44-47) Poolte vahel oli sõlmitud 01.07.2005 tööleping nr 1-2006, mille kohaselt asus hageja kostja juurde tööle lihvija ametikohale. Algselt lepiti tööandjaga kokku palgaks 3000 krooni, millele lisandus lisatasu. Nimetatud töölepingut muudeti suulise kokkuleppe alusel alates veebruarist 2007. Sellest ajast alates hakkas tööandja maksma töötajale palka pangakontole ning palgakokkuleppeks jäi nii hagejal kui kõigil teistel lihvijatel-pahteldajatel 55 krooni tund. Nii maksis tööandja palka kuni hageja dekreetpuhkusele ja lapsehoolduspuhkusele jäämiseni oktoober 2007. Uuesti asus hageja tööle 12.05.2009. Alates sellest ajast on tööandja maksnud vähem palka, kusjuures teistele lihvijatele-pahteldajatele on tööandja jätkuvalt maksnud 55 krooni/tund. Peale lapsehoolduspuhkuselt tagasitulekut ei ole pooled sõlminud mitte mingisugust täiendavat palgakokkulepet, hageja palk ja töö ei ole muutunud. Palgaks on endiselt 55 krooni tunnis. Kostja ei ole oma väidet töötasu vähenemise kohta mitte millegagi tõendanud. Hageja on nõus kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud tööaja arvestuse tabeliga perioodil 11.05–31.10.2009 v.a päevad, mida kostja on kirjutanud tabelisse töötaja vaba päev, tema enda soovil. Kuna töötaja pole sellist soovi avaldanud, tuleb tööandjal maksta selle aja eest keskmist palka. Hageja palganõue perioodi 11.05.2009 kuni 30.10.2009 on: maikuu eest 3087,50 kr, juunikuu eest 1695 kr, juulikuu eest 4139 kr, augustikuu eest 3625 kr, septembrikuu eest 2209,50 kr, oktoobrikuu eest 4580 kr; kokku 19 336 krooni. Teine hageja palganõue on perioodi 01.11.2009 kuni 01.03.2010 eest, ka selle aja eest jätkas kostja hagejale kokkulepitust väiksema palga maksmist. Kohtule kostja poolt esitatud tööaja arvestuse tabelis on kirjas omavoliliselt puudutud päevad ja mingid ristid, mille kohta puudub selgitus. Ilmselt on kostja korrigeerinud oma tööaja arvestuse tabelit lähtuvalt töövaidluskomisjoni otsusest. Komisjonile esitatud tabelis oli ta märkinud päevade kohta, mil tal ei olnud hagejale tööd anda „töötaja vaba päev, tema enda soovil“. Lugedes töövaidluskomisjoni otsust muutis kostja nende päevade nimetust, mil tal ei olnud töötajale tööd anda ning kirjutas nende päevade asemele „puudus omavoliliselt töölt“. Mingit omavolilist töölt puudumist ei olnud. Kui oleks olnud, oleks töötajat ka hoiatatud. Lahtrisse puudumistena märgitud päevad on tegelikult päevad, mil tööandjal ei olnud hagejale tööd anda. Saamata palga arvestus on järgmine: 2009 novembris tööpäevi 21 × 8 tundi × 55 kr = 9240 kr, sellest on käes netos 3544 kr, brutos 4000 kr, saada 5240 kr; 2009 detsember tööpäevi 17 × 8 tundi × 55 kr = 7480 kr, sellest on käes netos 1761 kr, brutos 1678 kr, saada 5802 kr; 2010 jaanuaris tööpäevi 10 × 8 tundi × 55 kr = 4400 kr, sellest on käes netos 2005 kr, brutos 1996 kr, saada 2404 kr; veebruaris oli hageja puhkusel ja haige. Kokku on saamata selle perioodi eest 13 446 kr. Kogu palganõue on 32 782 krooni. Hageja ütles kostjaga sõlmitud töölepingu üles tööandjapoolsete kohustuste rikkumise tõttu ning lõpetas töölepingu 01.03.2010 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. TLS § 100 lg 4 alusel nõuab hageja kostjalt kolme kuu keskmise palga suurust hüvist summas 27 720 krooni (normtunnid 168 × 55 kr × 3 kuud).

OÜ Nõuni Puit (kostja) nõue (tl 17-20) ja vastus hageja nõudele (tl 5-8) Pooled sõlmisid 01.07.2005 töölepingu nr 1-2006, millega töötaja asus alates 01.09.2006 tööandja juurde tööle lihvija ametikohale. Vastavalt lepingu p-le 4.1 on töötaja põhipalk 3000 krooni kuus, millele sõltuvalt töötaja töötulemustest võib tööandja maksta töötajale lisatasu (p 4.2). 2007 veebruaris leppisid pooled suuliselt kokku, et edaspidiselt makstakse töötajale töötasu töötatud aja eest töötunnitasu 55 krooni. Nii töötaja kui tööandja aktsepteerisid suulist kokkulepet. Tööandja tasus töötajale töötunnitasu 55 krooni kuni töötaja sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusele jäämiseni 2007 oktoobris. 11.05.2009 esitas töötaja avalduse tööle asumiseks. 11.05.2009 leppisid pooled suuliselt kokku, et tööle asumisel alates 12.05.2009 tasutakse töötaja tööd töötunnitasuga 27 krooni. Nii tööandja kui töötaja aktsepteerisid sellist kokkulepet. Alates 12.05.2009 maksis tööandja töötajale töötunnitasu 27 krooni. 25.11.2009 esitas töötaja avalduse Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjonile, milles töötaja asus seisukohale, et alates 11.05.2009 on tööandja temale vähem palka maksnud ja seega kuulub tööandjalt töötaja kasuks välja mõistmisele 16 056,00 krooni. 18.01.2010 esitas tööandja enda vastulause nr 1-2010. 29.01.2010 tegi Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjon otsuse töövaidlusasjas nr 9.2-2/6054-2009, milles leiti, et töötajale on makstud töötasu enne lapsehoolduspuhkusele jäämist

krooni tund. Töötaja tööle naasmisel lapsehoolduspuhkuselt 12.05.2009 töölepingu tingimused ei pidanud muutuma ning lähtuvalt TLS § 29 lg 2 on töötaja nõue põhjendatud saada sarnase töö eest makstud tasuks 55 krooni tund. Töövaidluskomisjoni otsusega mõisteti tööandjalt töötaja kasuks töötasu 2009. a maikuu eest 3087,50 krooni, juunikuu eest 1695 krooni, juulikuu eest 4139 krooni, augustikuu eest 3625 krooni, septembrikuu eest 2209,50 krooni, oktoobrikuu eest 4580 krooni. Tööandja sai nimetatud otsuse kätte 11.02.2010 tähitud kirjaga. 12.02.2010 esitas töötaja tööandjale töölepingu ülesütlemisavalduse, milles tuginedes TLS § 91 lg 1 p 2 ütles töölepingu üles alates 01.03.2010. 17.02.2010 esitas tööandja töötajale vastuse, milles leidis, et töötaja toodud ülesütlemisalus on ekslik, pakkus töölepingut lõpetada poolte kokkuleppel ning lahendada tekkinud vaidlus kompromissiga. Töötaja keeldus kompromissi leidmast. 15.03.2010 esitas OÜ Nõuni Puit taotluse Tartu Maakohtule paludes lahendada Merike Plinte 25.11.2010 avaldus töövaidluskomisjonile hagimenetluses hagi korras. Tööandja avaldas, et 29.01.2010 Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsus töövaidlusasjas nr 9.2-2/6054-2009 on ekslik ja arvestades kõiki olulisi asjaolusid tuleb asjas teha teistsugune lahend ja jätta Merike Plinte avaldus rahuldamata. OÜ Nõuni Puit vaidlustab Merike Plinte 12.02.2010 esitatud töölepingu ülesütlemisavalduse ja palub kohtul tööleping lõpetada. Ülesütlemisavalduses asus Merike Plinte seisukohale, et OÜ Nõuni Puit kui tööandja on maksnud temale oluliselt vähem palka ja jätnud maksmata kollektiivpuhkuse raha. Sellega on tööandja rikkunud TLS ja töölepingu sätteid. Eeltoodust lähtudes ütles töötaja töölepingu OÜ-ga Nõuni Puit üles TLS § 91 lg 1 p 2 alusel. Töötaja on ülesütlemisavalduses ekslikult tuginenud olematule sättele, Merike Plinte tegelikuks sooviks oli öelda leping üles TLS § 91 lg 2 p 2 järgi. Töötasu tingimuste muutmine oli 11.05.2009 poolte poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.03.2008 lahendis nr 3-2-1-6-08 selgitanud, et töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et tööleping ja/või selle muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised. Sama seisukohta on Riigikohus toetanud ka hilisemas, 07.04.2009 lahendis nr 3-2-1-17-09. Selliselt on Riigikohus aktsepteerinud suulist töölepingu tingimuste muutmist töölepingu poolte vahel. Lahendis nr 3-2-1-17-09 on Riigikohtu tsiviilkolleegium täiendavalt leidnud, et juhul, kui töötaja palgamäära muudatust ei ole töölepingus kirjalikult vormistatud ning palgamäär nähtub üksnes töötajale makstud palga

teatisest, tuleb eeldada, et pooled on palgatingimuste muutmises kokku leppinud. Lähtudes ülaltoodud Riigikohtu lahenditest ja poolte vastastikkusest praktikast tuleb suulisi kokkuleppeid töötasustamise tingimuste muutmise kohta lugeda õiguspärasteks. Seega oli ka poolte 11.05.2009 kokkulepe töötasu tingimuste muutmise kohta kehtiv. 11.05.2009 selgitas tööandja töötajale, et tema töötasu vähendamine on tingitud majandustingimuste halvenemisest, töömahu ja käibe vähenemisest. Samuti selgitati töötajale, et kuna lihvija ametikoht on vähem kvalifitseeritud, ei saa tööandja tasustada töötaja tööd võrdselt teiste, oluliselt mahukamaid ja raskemaid tööülesandeid täitvate ametikohtadega. Siiski jäi 11.05.2009 kokkulepitud töötasu Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud lubatud töötasu alammäära piirile. Asjaolu, et töötaja on poolte kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud tõendab ka tõsiasi, et kuni 2009 novembrikuuni on töötaja töötanud töötunnitasuga 27 krooni kuus ja pole seda vaidlustanud. Sellise kokkuleppega ei ole arvestanud ka töövaidluskomisjon. Olles aktsepteerinud poolte 2007 veebruarikuu kokkulepet töötasu tingimuste kohta, ei ole töövaidluskomisjon tunnistanud poolte 11.05.2009 kokkulepet töötasu tingimuste muutmise kohta. Tööandja on nõuetekohaselt pidanud kinni poolte vahelistest palgakokkulepetest. Tööandja ei ole töötaja töötasu maksmisega viivitanud ega eksinud väljamakstavate summade osas. Tööandja ei ole tasunud töötajale kollektiivpuhkuse tasu põhjusel, et alates 2009. aastast pole tööandja ettevõttes kollektiivpuhkust ette nähtud. Seega ei ole töötajal alust ega põhjust töölepingu ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p-s 2 nimetatud tööandja töötasu maksmisega olulise viivituse tõttu. Töötaja on alati ja õigeaegselt saanud kätte väljateenitud töötasu. Alates 12.05.2009 on tööandja maksnud töötajale töötasu vastavalt kehtivale ja õiguspärasele kokkuleppele. On selge, et seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu on töötaja 12.02.2010 ülesütlemisavaldus tühine ja tööleping nr 1-2006 ei ole sellega lõppenud. Tööandja 17.02.2010 vastuses on tööandja lähtudes töötaja soovist tööleping lõpetada, lugenud töötaja 12.02.2010 ülesütlemisavaldust korraliseks TLS mõttes. Sellise käsitluse kohaselt lõppeb töötaja tööleping 30-päevase etteteatamistähtaja möödudes, so 14.03.2010. OÜ Nõuni Puit taotleb lugeda Merike Plinte 12.02.2010 ülesütlemisavaldus tühiseks vastava seadusliku aluse puudumise tõttu ja lõpetada tööleping poolte vahel alates 14.03.2010. Kohtuistung (tl 126-131) 04.11.2010 toimunud kohtuistungil jäid pooled esitatud nõuete juurde. Hageja esindaja selgitas, et kostja esitatud töötaja palga arvestus on põhi- ja lisatasu osas tagantjärele koostatud ja töötajate täidetud tööajatabelitesse on tööandja poolt tehtud juurdekirjutused. 15.03.2010 esitatud avalduses kostja ise kirjutab, et tööandja ja töötaja leppisid kokku 55 krooni tund. Esitatud tabelist tuleb välja, et aasta esimesed kuud olid 45 krooni tund, siis oli mingi 47 krooni ja edasi läks 55 krooni tund. Kokkuleppe muutust mais 2009 ei ole tõendatud. Tööajatabeli üle on vaidlus alates 01.12. Hageja nõude suurus saamata jäänud töötasu osas on 32 342 krooni. Kostja esindaja selgitas, et 2007 arvestus näitab, et hageja on saanud töötasu, mille tunnitasu on olnud kõikuv, 23,80 – 27,70 krooni tund ja on makstud ka lisatasu. Koos lisatasudega on osadel kuudel olnud väljamakstav töötasu summa jagatuna töötundidega 55 krooni, kuid on tõendamata, et hageja pidi samasugust tunnitasu saama peale tööle naasmist. Hageja esitatud tööajatabelid ei kajasta 2009 detsembrikuud, kuna hageja ise detsembrikuu teises pooles töölt puudus. Kostja seadusjärgne esindaja Tõnu Tiisler selgitas, et lisatasu maksti töötajatele heade töötulemuste eest, mingit konkreetset näitajat ei olnud. Tema ise pani lisatasu töötajatele juurde. Kui hageja tuli lapsehoolduspuhkuselt, oli majandus kukkunud ja aasta algus oli väga raske, ei olnud lihtsalt võimalik rohkem maksta kui miinimumpalk. Hagejaga tehti uus kokkulepe, ei tea öelda, miks teistele töötajatele lisatasu maksti.

KOHTU PÕHJENDUSED

antud seletusest nähtub, et lapsehoolduspuhkuselt tulles tema tööülesanded ei muutunud, kostjaga läbirääkimisi palgatingimuste osas ei toimunud ja kuu aega hiljem avastas hageja, et tema töötasu on vähendatud. Järelepärimise peale vastas tööandja, et maksab palga tagantjärele sügisel, kui tuleb raha tellimustelt. Oktoobri lõpus rääkis aga tööandja, et raha ei ole ja ta ei maksagi palka juurde. Tunnistaja A.P. ütlustest nähtub, et OÜ-s Nõuni Puit esines olukordi, kus palk ei laekunud töötajatele õigel ajal ja tunnistaja palgas oli kärpeid, palka laekus arveldusarvele vähem. Tööandja põhjendus oli, et raha ei ole ja raha ei liigu. Kostja juhatuse liikme Tõnu Tiisleri selgitustest ja tunnistajana ärakuulatud raamatupidaja K.M. ütlustest nähtub, et töötaja brutopalga suuruse kuus määras ja tegi raamatupidajale teatavaks Tõnu Tiisler. Töötasu suurus sõltus ettevõtte majanduskäigust, mis 2007 oli väga hea. Kuna töötajale ei ole väljastatud teatisi palga koosseisu kohta, selgitustesse temale palga ülekandmise kohta on märgitud palgaleht, PalS § 2 lg 1 käsitab palgana kõiki töötajale makstavaid summasid, loeb kohus tuvastatuks, et hageja tunnitasu oli 2007 55 krooni. Vaatamata palgatingimuste imperatiivsusele töölepingus, ei saa need sätted luua tööandjale olukorda, kui palgatingimustes või nende muutmises töölepingus kokku ei ole lepitud, maksta töötajale töötasu oma äranägemisel. Kuna kohus ei tuvastanud eespool poolte kokkulepet töötasu muutmiseks alates 12.05.2009 ning poolte vahel ei ole vaidlust töövaidluskomisjoni poolt tuvastatud tööaja ja töötasu arvestuse üle (hageja töövaidluse läbivaatamiseks kohtu poole ei ole pöördunud), tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vähemmakstud töötasu 2009 mai eest 3087,50 kr, juuni eest 1695 kr, juuli eest 4139 kr, augusti eest 3625 kr, septembri eest 2209,50 kr, oktoobri eest 4580 kr.

vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral „Töölepingu seaduse“ § 19 alusel. Hageja keskmine tööpäevatasu novembris on 39 490 kr : 95 = 415,68 kr, keskmine tunnitasu 51,96 kr. Hageja saamata jäänud keskmine töötasu on 13. ja 16.11 eest 831,36 kr. 2009 novembris on hageja töötunde 147 × 55 kr + 831 kr = 8916 kr, millest on tasutud 4000 kr, saamata 4916 kr. Hageja keskmine tööpäevatasu detsembris on 42 273,50 kr : 102 = 414,45 kr, keskmine tunnitasu 51,80 krooni. Hageja saamata jäänud keskmine töötasu on 21.-31.12 eest (TLS § 53 kohaselt lühendatakse jõululaupäevale ja uusaastale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra) 2590 kr. 2009 detsembris on hageja töötunde 60 × 55 kr + 2590 kr = 5890 kr, millest on tasutud 1850 kr, saamata 4040 kr. 2010 jaanuaris on hageja töötunde 78 × 55 kr = 4290 kr, millest on tasutud 2106 kr, saamata 2184 kr. 2010 veebruaris oli hageja puhkusel ja haige. Hageja nõudel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vähemmakstud töötasu 2009 novembri eest 4916 kr, detsembri eest 4040 kr, 2010 jaanuari eest 2184 kr.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.