L. T.i hagi kohtutäitur K. M.i vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes
Hagihind
25 000 krooni
Asja läbivaatamise kuupäev
11.november 2010
Menetlusosalised
Hageja:
L. T. (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja I:
kohtutäitur K. M.
Kostja lepinguline esindaja
M. T.
Kostja II
Estmedia OÜ (RK 11123272, asukoht: Priimula tee 76 Tallinn)
Kostja II seaduslik esindaja
M. V.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada L. T. hagi.
2.Tunnistada Jõhvi kohtutäitur K. M.i poolt täiteasjas nr 095/2001/1804 31.07.2007 läbi viidud korteriomandi asukohaga: xxx Kohtla-Järve linnas (registriosa nr 1211107) enampakkumine kehtetuks.
Menetluskulud jätta Jõhvi kohtutäitur K. M.i kanda. Edasikaebe kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu 1(6)
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.L.T. esitas 10.09.2007 Viru Maakohtule hagi kohtutäitur K.M.i vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt sai hageja 10.08.2007 kostjalt akti korteriomandi asukohaga: xxx Kohtla-Järvel müügi kohta 31.07.2007 toimunud enampakkumisel. 16.07.2007 esitas hageja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles palus kostjat esitada täitemenetluse aluseks olevat dokumentide ärakirjad, põhjendada nõutava võlasumma 76 566 krooni arvestuse seaduslikku alust ning tühistada 31.07.2007 määratud enampakkumine. Kaebuse esitamist tingis asjaolu, et täitemenetlust teostav kostja ei esitanud hagejale täitemenetluse aluseks olevat dokumenti. 30.07.2007 otsusega jättis kostja hageja kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur on oma 30.07.2007 otsuses märkinud, et täitemenetluse aluseks on Virumaa Kommertspanga avaldus, lihtkirjalik laenuleping ja pandileping. Täituri otsusest selgus, et täitur ei arvesta hageja arvelt igakuiselt mahaarvestatavaid summasid ning 21.06.2007 hageja poolt tasutud 40 000 krooni ja kohtutäituri tasu. Hageja on võlgnevuse valdavas osas kohtutäiturile tasunud: igakuiselt arvestatakse hageja kontolt maha täituri poolt määratud rahasumma. Hagejale kuuluva korteriomandi sundvõõrandamine on põhjendamatu ja vastuolus heade kommetega. Kohtutäitur on kuritarvitanud seadusega temale antud õigusi ning meelevaldselt täitnud sissenõudja soovi, sundvõõrandanud hageja eluaseme, arvestamata seda, et valdavas osas on sissenõudjale võlasumma tasutud. Kostja ei oma täitemenetluseks seaduslikku alust ning on teostanud seda omavoliliselt ning vastuolus TMS § 2 lg.1 sätestatuga. Pant, millele viitab kohtutäitur oma otsuses, ei ole registreeritud pandiregistris, on õiguslikult tühine ja ei oma tähendust. Hageja kirjalik kinnitus võlgnevuse olemasolust ja lubadus alluda sundtäitmisele ei ole täitedokumendiks ja eluaseme sundvõõrandamise aluseks. Täitemenetluse algatamise aluseks olev laenuleping on hageja poolt allkirjastamata, seega ei saa selle lepingu alusel täitemenetlust algatada. Kohtutäitur kinnitas hagejale ja ka täitetoimingute teadetes, et täitemenetluse aluseks on kohtuotsus tsiviilasjas nr 58 ja Maapanga (pankrotis) avaldus. Tegelikkuses sellist otsust ei eksisteeri. Juba 16.11.1994 väljakuulutatud TMS muudatused kehtestasid, et täitmisele kuulub notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja igakordse omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele. Täitetoimikus puuduvad tõendid, et laenu on antud hagejale. Hageja laenulepingu sõlmimist eitab. Tegelikult sai laenu hageja abikaasa, kelle asukoht on teadmata. Kohtutäitur on nimetatud korteri maha müünud 11.04.2007 enampakkumisel samas täiteasjas. Korter müüdi Sergei Kuzminile 27 000 krooni eest. Viimase poolt tasutud 27 000 krooni arvelt pidi olema kustutatud ka võlgnevus sissenõudjale ning täitemenetlus tulnuks lõpetada. Hageja ja Sergei Kuzmini vahelise kokkuleppe põhjal ostja loobus korteriomandi enda nimele vormistamisest. 30.07.2007 müüdud korteriomand oli abikaasade ühisvaraks ja see on käesoleva ajani hageja ja tema abikaasa poolt jagamata. Korteri müügiks oli vajalik abikaasa nõusolek. Hageja on näidanud end heatahtliku ja maksevõimelise isikuna, mis nähtub ka kohtutäituri otsusest L.T.i võlgnevuse maksmise kohta vastavalt oma võimalustele. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse. 2(6)
2.17.09.2007 avalduses esitas hageja taotluse kaasata kaaskostjana menetlusse EstmediaOÜ.
3.18.09.2007 on hageja teinud avalduse, kus on märkinud kostjana Maapanka AS (pankrotis) ja kolmanda isikuna Estmedia OÜ. 15.10.2007 rahuldati hageja taotlus ja kohus määras hagi tagamiseks teha vara käsutamise keelumärge hageja kasuks (tl 56).
4.16.10.2007 on maakohus võtnud menetlusse L. T.i hagi kohtutäitur K. M.i (kostja I) ja Estmedia OÜ (kostja II) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes (tl 58-59).
5.Kostja I (kohtutäitur K.M.) oma vastuses vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt algatas kohtutäitur Virumaa Kommertspanga avalduse alusel 01.02.1996 täitemenetluse hageja suhtes. Täitedokumendiks oli 05.11.1993 laenuleping nr 51 20 000 krooni laenu saamise kohta. Laenu tagatiseks oli pandileping nr 48 korterile ja isiklikule varale. Kohtutäitur teatas 10.05.2007 hagejale, et 28.05.2007 toimub korteriomandi asukohaga Puru tee 25-29 Kohtla-Järvel arestimine. Samal päeval täitur arestis korteriomandi. Võlausaldaja OÜ Trenton Invest täpsustas 13.06.2007 oma nõuet. Seisuga 13.06.2007 oli võla jäägiks 71 766 krooni. Kohtutäitur avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded enampakkumise teate, kus oli märgitud, et hagejale kuuluva korteriomandi enampakkumine toimub 03.07.2007. Kohtutäitur tunnistas 03.07.2007 enampakkumise nurjunuks osalejate mitteilmumise tõttu. Kohtutäitur saatis võlgnikule 04.07.2007 teate kordusenampakkumisest 31.07.2007 hinnaga 76 566 krooni. Hageja sai enampakkumisest teada 05.07.2007. Enampakkumine toimus 31.07.2007. Võitjaks osutus parima pakkumise hinnaga 200 000 krooni teinud Estmedia OÜ. Asja materjalidest ei nähtu, et enampakkumise võitnud Estmedia OÜ-l puudus õigus enampakkumisest osa võtta. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et enampakkumine toimus tühise arestimise akti alusel. Hageja ei ole täitemenetluse käigus vaidlustanud ühtegi täituri toimingut. Hageja ei ole esitanud tõendeid võlgnevuse süstemaatilise ja heauskse tasumise kohta. Võlgnik ei ole esitanud avaldust täitemenetluse pikendamiseks või ajatamiseks. Täitemenetlust alustati hageja suhtes 1996 a-l summas 76 566 krooni täitmiseks. Seda summat tunnistas ka hageja ise.
6.Kostja II (OÜ Estmedia OÜ) leidis oma vastuses, et ta ei ole kohaseks kostjaks ja peaks menetluses osalema kolmanda isikuna. Kostja II ostis vaidlusaluse korteriomandi kostja I poolt läbiviidud enampakkumisel 31.07.2007 kui parima pakkumise teinud osaleja. Kostjal II puudus igasugune võimalus mõjutada enampakkumise läbiviimist. Samuti puudus kostjal II alus kahtlustada, et korduvenampakkumine ei ole õiguspärane. Kostja II ostis korteriomandi heauskselt.
KOHTUISTUNGIL
7.11.11.2010 toimunud kohtuistungile hageja ja tema esindaja ei ilmunud. Hageja esindaja W.Ignatjev saatis 10.11.2010 kohtule teate, mille kohaselt on hageja lõpetanud esindaja käsundi tema esindamiseks. Teate kohaselt kinnitas hageja, et jääb varem esitatud nõude ja seisukohtade juurde. Kostja I ja kostja II esindajad palusid jätta hagi rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Hagi esemeks on TMS § 223 tulenev kohtutäituri poolt täiteasjas 095/2001/1804 31.07.2007 läbi viidud enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõue. 3(6)
TMS § 223 lg.1 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.
10.Vaidlust ei ole selles, et: 1) hageja on 05.11.1993 allkirjastanud pandilepingu, millega hageja pantis 05.11.1993 sõlmitud laenulepingu nr 51 tagatisena korteri asukohaga: Puru tee 25-29 Kohtla-Järvel vallasasjana; 2) 08.01.1996 on Virumaa Kommertspank esitanud Ida-Viru Täitevbüroole taotluse sissenõude pööramiseks hageja poolt panditud korterile ja isiklikule varale vastavalt 05.11.1993 sõlmitud pandilepingule; 3) Virumaa Kommertspank või tema õigusjärglane Eesti Maapank pandipidajana pandiõigust vastavalt AÕS RS § 132 ja 133 ümber ei registreerinud; 4) hageja on 31.01.2002 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud kinnistu omanikuna 03.04.2003.
11.Täitemenetlus algatati 01.02.1996 Ida-Viru Täitevbüroo poolt.
12.Kohtutäitur K.M.ile on täitetoimik üle antud 21.05.2001 (täitetoimiku tl 27). Täitur on oma 07.01.2004 täitekutses ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses viidanud täitemenetluse algatamise alusena laenulepingule nr 58.
13.Alates 04.02.2006 jõustunud TMS § 2 sätestab täitedokumentide loetelu. Õige on hageja väide, et lihtkirjalik laenuleping, mille alusel täitemenetlus täiteasjas 095/2001/1804 toimub, ei ole kehtiva täitemenetlusseadustiku kohaselt täitedokumendiks
(TMS § 2).
14.Kuni 01.01.2006 kehtinud Täitemenetluse seadustiku § 1 lg.1 p.8 kohaselt oli täitedokumendiks notariaalselt tõestatud lepingulistest suhetest tulenevad varalised nõuded ja p.13 kohaselt notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või asendatavate asjade või väärtpaberite kindlaksmääratud koguses üleandmise ja mille kohaselt võlgnik on nõustunud kohese sundtäitmisega. Nõudeks, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise, loetakse ka pandilepingust tulenev nõue, mille puhul peab kohese sundtäitmise kokkulepe sisalduma ka pandilepinguga tagatava nõude kohta koostatavas kokkuleppes. 05.11.1993 sõlmitud laenulepingus ja pandilepingus puudub kokkulepe kohese sundtäitmise kohta. Laenu- ja pandilepingute puhul ei olnud tegemist ka notariaalselt tõestatud dokumentidega. Kohus leiab, et õiged on hageja väited, et 21.05.2001, mil täitetoimik anti üle kohtutäitur K.M.ile, ei olnud täituri poolt täitemenetluse algatamise alusena viidatud laenu- ja pandileping täitedokumentideks nii enne 01.01.2006 kui ka alates 01.01.2006 kehtinud Täitemenetluse seadustiku kohaselt. Kohus peab vajalikuks siinjuures märkida, et kuna pandipidajad vallaspanti ümber ei registreerinud, siis puudub alates kinnisasja (korteriomandi) moodustamist pant, millega laenulepingut tagati. Õige on hageja väide, et tema kinnitus võlgnevuse ja sissenõude õiguse kohta ei ole täitedokumendiks nii kehtinud kui ka kehtiva täitemenetluse seadustiku järgi ja ei ole käsitletav ka sundtäitmise kokkuleppena võlgniku ja võlausaldaja vahel.
15.TsMS § 55 p.1 kohaselt on võlgniku vara arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita. 4(6)
Asjas leidis tuvastamist, et kohtutäitur on 28.05.2007 hagejale kuuluva korteriomandi arestinud 28.05.2007 ilma kehtiva täitedokumendita ning tegemist on enampakkumise olulise tingimuse rikkumisega TMS § 223 lg.1 mõttes (täitevtoimiku tl 34).
16.Arvestatav on ka hageja väide, et Ida-Viru Täitevbüroo kohtutäitur H. K. on nimetatud korteri müünud 11.04.2007 toimunud enampakkumisel 27 000 krooni eest S. K. ja viimane leppis hagejaga kokku, et hageja võib korteriomandi vormistada enda nimele. Täiteasjast nr 095/2001/1804 nähtub, et 11.04.1997 on koostatud enampakkumise akt T-3626 ning akti kohaselt müüdi hagejale kuuluv 3-toaline korter asukohaga: xxx S. K. 27 000 krooni eest ja ostja on ostetud eseme maksumuse täielikult tasunud 16.aprillil 1997. Akt on allkirjastatud Ida-Viru Täitevbüroo täituri H. K. ning enampakkumisel viibinud tunnistajate poolt (täiteasi tl 24). Põhjendatud on ka hageja väide, et seoses võlgniku vara müümisega ja sissenõudja nõude rahuldamisega tulnuks täitemenetlus lõpetada. Täitetoimingu tühistamise kohta täitetoimikust mingit kannet ei nähtu
17.Põhjendatud on hageja väide, et täitur on enampakkumise läbiviimisel jätnud arvestamata enampakkumisel müüdud vara võimaliku kuulumise abikaasade ühisvara hulka. Hageja lahutas oma abielu M. T.ist alles 02.05.1995 (tl 124-125), so peale laenu- ja pandilepingu sõlmimist ning seega pidi kohtutäitur eelnevalt kindlaks tegema kas enampakkumisel müüdud korteriomandi puhul võib tegemist olla abikaasade ühisvaraga ning kas asjas on TMS § 14 kohaldamise eeldused. Täiteasjast nimetatud täituri toiminguid ei nähtu.
18.Kohus nõustub ka hageja väitega, et täitur on korteriomandi enampakkumise korraldamisel käitunud heade kommete vastaselt TsÜS § 86 mõttes. Kohtutäiturile oli teada, et hageja on tasunud väidetavast võlgnevusest (71 766 krooni) 41 600 krooni (ca 58 %) ja tasus igakuiselt täiturile väidetava võlgnevuse katteks 200 krooni (tl 9-12), kuid vaatamata sellele asjaolule pidas täitur vajalikuks korteriomandi, mis oli ja on hageja elukohaks, enampakkumisel maha müüa. Antud juhul ei saa kohtu arvates hagejale ette heita ka võlgnevuse tasumisega viivitamist, sest hageja võis olla kuni 07.01.2004 (kohtutäitur K.M. poolt täitekutse ja täituri tasu arve saatmine hagejale) teadmisel, et võlgnevus on 11.04.2007 toimunud enampakkumise tulemusena tasutud.
19.Maakohus on seisukohal, et 31.07.2007 täiteasja nr 095/2001/1804 korraldatud korteriomandi asukohaga: xxx Kohtla-Järvel registriosa nr 1211107 enampakkumine on kehtetu, sest see müüdi tühise arestimise alusel, enampakkumise korraldamisel jättis täitur selgitamata 11.04.2007 toimunud enampakkumisega seonduva, sh kas sissenõue on täidetud ning miks ei lõpetatud peale enampakkumise läbiviimist täitemenetlust, kas enampakkumisel müüdava vara puhul võib tegemist olla abikaasade ühisvaraga ning 31.07.2007 korraldatud enampakkumine on vastuolus heade kommetega, mis maakohtu arvates on samuti käsitletav enampakkumise olulise tingimuse rikkumisena TMS § 223 lg.1 mõttes.
20.TMS § 223 lg.2 kohaselt enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib : 1) võlgnik nõuda müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel; 2) sissenõudja nõuda täitemenetluse jätkamist; 3) ostja nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist ja kohtutäiturilt täitekulude, sh kohtutäituri tasu tagastamist; 4) menetlusosaline nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
21.Vastavalt TsMS § 162 lg.1 jätab kohus seoses hagi rahuldamisega menetluskulud kostja I, so kohtutäituri kanda. Menetluskulude jätmine kostja II kanda või jagamine kostjate vahel oleks 5(6)
ebaõiglane kostja II suhtes, kes osales menetluses üksnes seetõttu, et osutus 31.07.2007 enampakkumisel parima pakkumise teinud osalejaks.
22.TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusoaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Olev Mihkelson Kohtunik
Digitaalselt allkirjastatud
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.