Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Kuigi TMS § 221 lg 1 ei näe sundtäitmise lubamatuks tunnistamist topeltkaristamise alusel, ei ole nimetatud paragrahvis sätestatud nimekiri ammendav. Hageja on seisukohal, et temale ei saa ette heita seda, et ta ei vaidlustanud kohtuvälise menetleja otsuseid. Ta osales maakohtus väärteo arutamise juures ja eeldas, et seal arutati asja ammendavalt. Hageja ei vaidlusta tsiviilkorras mitte karistusotsust, vaid nende täitmist, kuna karistusotsuseid ei saa enam vaidlustada, sest need on jõustunud.

MAAKOHTU LAHEND

vaatamiseks TMS § 221 lg 1 alusel puudub alus. Hageja viidatud asjaolud ei anna materiaalselt ega formaalselt alust tunnistada kehtivate väärteootsuste täitmine lubamatuks. Kohus ei saa tsiviilmenetluses asuda sisuliselt hindama väärteomenetluse läbiviimist, väärtegude toime panemist, tõendatust ning hageja karistamise aluseid ja õigsust. Hageja suhtes läbi viidud kolme väärteomenetluse materjalidest nähtub, et hageja suhtes koostatud väärteoprotokollid kajastavad erinevad tegusid, mis on toime pandud erinevates kohtades (Tallinn-narva mnt 168. km-l ja kahes eri kohas Kohtla-Järve linnas: XXX ja XXX). Tegude ajaline vahe on väike, seega pani hageja teod toime vahetult üksteise järel: algselt ületas kiirust, sõites 113 km/h (esimene protokoll), eiras seejärel peatumise märguannet ja suurendas kiirust, sõites asulas 168 km/h, olles samal ajal alkoholijoobes (teine protokoll), kusjuures mõlema rikkumise ajal puudus tal juhtimisõigus. Kolmas protokoll on koostatud selle kohta, et pärast peatumist hageja põgenes politseiametnike eest, kuigi talle oli antud korraldus seisma jääda. Seega ei ole õige hageja väide, et rikkumised kattuvad ja oleks saanud näiteks kiiruse ületamise kohta teha vaid ühe protokolli. Kattuvaks on vaid asjaolu, et hagejal puudus mõlema teo ajal juhtimisõigus. Seega ei ole hagejat siiski karistatud ühe ja sama teo eest kahel korral, maakohus karistas hagejat vaid rikkumiste eest, mis olid eriti jultunud: peatamise märguande eiramine, asulas sõitmine kiirusega 168 km/t, mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes ja selleks luba omamata. Muude rikkumiste eest on karistusotsuse teinud kohtuväline menetleja. Hageja väide, et ta arvas, et maakohtus arutatakse kõiki tema rikkumisi, on asjakohatu ja tõendamata: hagejale on antud kolm väärteoprotokolli 15.04.2008, tema suhtes on kohtus arutatud üht väärteoprotokolli, mille juures on hageja ise viibinud ja kasutanud ka tõlgi abi, ta on saanud koopia 15.04.2008 otsusest.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

menetleja määrab karistused. Kohtuvälise menetleja otsuste peale kaebuse esitamise tähtaeg möödus enne, kui hageja otsuste tegemisest teadlikuks sai; 3) ei nõustu apellant maakohtu seisukohaga, et ta oleks pidanud üles näitama suuremat hoolsust ja selgitama välja, kas tema suhtes tehakse väärteootsused ka nende kahe väärteoprotokolli alusel, kus on märgitud otsuse kättesaamise kuupäevaks 15.05.2008. Apellant leiab, et ühelgi Eesti Vabariigi kodanikul ei ole põhjust arvata, et teda võidakse karistada või on karistatud korduvalt ühe ja sama teo eest. Ka apellandil ei olnud põhjust arvata, et tema põhiõigusi hakatakse rikkuma. Topeltkaristamisest sai ta teada alles täitmisteate kättesaamisega; 4) jääb apellandile arusaamatuks, milliseid „kaht väärteoprotokolli“ maakohus silmas peab. Kõigi kolme väärteoprotokolli puhul oli kohtuvälise menetleja lahendi kättesaamise kuupäevaks märgitud 15.05.2008. Pärast väärtegude läbivaatamist maakohtus puudus hagejal põhjus arvata, et 15.05.2008 tehakse talle kättesaadavaks veel ka kohtuvälise menetleja lahendid ja tal tuleb neile järele minna. Väärteoasja kohtulikul arutamisel arutati kõiki apellandi 14.04.2008 rikkumisi. Väärteoasja kohtumaterjalide hulgas puuduvad tõendid selle kohta, et ka väärteoasja arutanud kohus oleks olnud teadlik, et osad apellandi eelmise päeva väärteod on eraldatud eraldi väärteoasjaks; 5) on ebaõige maakohtu järeldus, et apellant ületas esmalt lubatud sõidukiirust ja seejärel suurendas kiirust veelgi ning seega pani nõnda toime kaks erinevat süütegu. Apellant on seisukohal, et lubatud sõidukiiruse ületamine on käesoleval juhul vältav süütegu. Vältavaks nimetatakse selliseid süütegusid, mille puhul süüteokoosseisus kirjeldatud tegu seisneb mitte üksnes õigusvastase olukorra loomises, vaid ka selle säilitamises ehk taastootmises (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-64-07 p 9). Tegu vältab senikaua, kui süüteokoosseisu kestvalt, s.t ilma oluliste katkestusteta täidetakse (Riigikohtu lahend 3-1-1-31-08, p 7.1). Väärteoprotokollist ei nähtu, et apellant oleks kahe kiirusemõõtmise vahel kiiruseületamise katkestanud. Riigikohus on leidnud, et kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse piiridest (3-1-1-75-03, p 7). Ühestki kolmest väärteoprotokollist ei nähtu aga maakohtu poolt käesolevas asjas sedastatu, et pärast auto peatumist hageja põgenes politseiametnike eest, kuigi talle oli antud korraldus seisma jääda. Selle asemel on protokollis 4566/10972 kirjas „tahtlikult eiras politseisõiduki poolt antud kohustusliku peatumise märguannet“ ja protokollis 4686/3752 kirjas „eiras politseiametniku seaduslikku korraldust“. Politseiniku seadusliku korralduse eiramise mõiste hõlmab politseisõiduki poolt antud kohustusliku peatumise märguande eiramise mõistet; 6) selgitas apellant, milliseid küsimusi arutati väärteo kohtulikul läbivaatamisel maakohtus. Vastustaja ei viidatud apellandi selgituste tõendamatusele. Ka maakohus ei teinud hagejale ettepanekut oma väiteid täiendavalt tõendada. Vastupidi, apellandi esindaja ettepanekut kuulata apellant üle vande all pidas maakohus tarbetuks. Seega ei saa maakohus tugineda ja otsuse rajada apellandi väidete tõendamatusele. Maakohus on ekslikult leidnud, et apellant pidi aru saama, et tema suhtes on käimas kolm erinevat väärteomenetlust, millest vaid üht menetleti kohtus. Maakohus ei ole hinnanud tõendeid, mis kinnitavad, et ehkki koostati kolm väärteoprotokolli, viidi edasised väärteomenetluse toimingud kõigi väärtegude osas läbi ühiselt: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll vormistati kõikide väärtegude kohta ühine, samuti tunnistajate M. S. ja V. R. ülekuulamise protokoll. Seega ei ole kõigi väärtegude ühine arutamine tõendatud mitte ainult apellandi poolt antud seletustega. Kõigi väärtegude kohta ühiste seletuste küsimine nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekitasid apellandis veendumuse, et kõiki 14.04.2008 väärtegusid arutatakse koos. Kuna apellandi teada langetas kohus väärteoasjas otsuse kõigi tema 14.04.2008 väärtegude suhtes, nõustus ta maakohtu otsusega väärteoasjas ega kaevanud seda edasi ja kandis karistuse

ära, ehkki karistus oli väga range. Maakohus, lubades sundtäitmise läbiviimist kohtueelse menetleja otsuste alusel, rikub oluliselt õiguskindluse põhimõtet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

-kohtuvälise menetleja 02.05.2008 otsus väärteoasjas nr 2440,08,004686 selles, et S. Blinnikov, olles joobeseisundis, eiras 14.04.2008 kell 23.31 Kohtla-Järve XXX maja juures politseiametniku seaduslikku korraldust ning KarS § 276 alusel on määratud S. Blinnikovile karistuseks rahatrahv 19 trahviühikut, s.o 1140 krooni; - kohtuvälise menetleja 02.05.2008 otsus väärteoasjas nr 2440,08,004564 selles, et 14.04.2008 kell 23.26 juhtis S. Blinnikov mootorsõidukit Tallinn-Narva maantee 158. km ületades sõidukiirust 50 km/h võrra, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning liiklusseaduse § 7422 lg 3 alusel karistati S. Blinnikovi rahatrahviga 120 trahviühikut, s.o 7200 krooni. TMS § 2 lg 1 p 9 kohaselt täidetakse käesoleva seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad järgmisest täitedokumendist: kohtuvälise menetleja otsus ja määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi sissenõuete kohta. Seega on 02.05.2008 otsused väärteoasjas nr 2440,08,004686 ja väärteoasjas nr 2440,08,004564 täitedokumentideks ning kohtutäitur oli õigustatud korraldama nende täitmist.

Seega tulenevalt VTMS §-st 16 ja 17 lg-st 1 ei ole kohtuväline menetleja menetlusosaline ja apellandi vastupidine seisukoht on ebaõige.

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.