2-08-96321/14 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Menetluse käik Avaldaja esitas 28.07.2008.a avalduse Ida-Viru Maakohtule, milles palus tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas 047/2008/1568. Kohus algatas väärteoasja 4-08-7451. 23.03.2009.a edastas Ida-Viru Maakohus avalduse ja muud väärteoasja materjalid Täitemenetluse seadustiku § 11 lg 2 tulenevalt menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Tartu Maakohus võttis avalduse 06.08.2009.a hagimenetlusse, kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohaselt esitada hagiavaldus. Mittevaielavad asjaolud Pooled ei vaidle selle üle, et Ida Politseiprefektuuris on hagejale 15.04.2008.a koostatud kolm väärteoprotokolli: - protokoll AB 984645 14.04.2008a. kell 23.26 Ida-Virumaal Tallinn-Narva mnt-l 158 kilomeetril lubatust suurema sõidukiiruse ületamise kohta mitte vähem kui 56km/h (LS § 7422 lg 3) ja sõiduki juhimisõiguste juhtimise kohta (LS 741 lg 1); - protokoll AB484642 14.04.2008.a kell 23.29 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Järveküla tee maja nr 69 juures mootorsõiduki juhtimise kohta joobeseisundis (LS § 7419 lg 1), mootorsõiduki juhtimisõigustea juhtimise kohta (Ls § 741 lg 1), lubatust suurema sõidukiiruse ületamise kohta mitte vähem kui 109 km/h (LS § 7422 lg 3) ja sõiduki peatumismärguande eiramise kohta (LS § 7430); - protokoll AB984644 14.04.2008. kell 23.31 Ida-Virumaal Kohtala-Järve linnas Tuuslari tn maja nr 2 juures politseiniku seadusliku korralduse eiramise kohta (KarS § 276). Hageja nõue ja põhjendused Hageja palus tunnistada lubamatuks täitemenetluses toimuv sundtäitmine täiteasjades, mis algatati Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseijaoskonna poolt 02.05.2008.a väärteosajades 2440,08,004564 ja 2440, 08,004686 tehtud otsuste alusel . Hagi kohaselt koostati hagejale 15.04.2008.a kolm väärteoprotokolli. 15.04.2008.a tegi Viru Maakohtus kohtuotsuse ja tunnistas avaldaja süüdi § 7419 lg 1, § 741 lg 1, § 7422 lg 3 ja § 7430 ettenähtud väärtegude toime panemises ning määras KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 20 päeva aresti. Maakohtu otsus jõustus ja hageja kandis nimetatud karistuse ära. 26.06.2008.a sai avaldaja Jõgeva kohtutäitur Ivi Kalmetilt täitemenetluse algatamise teate, mille kohaselt agatati täitemenetlus Jõhvi Politseijaoskonna poolt vääteoasjades 244,08,004564 ja 2440,08,004686 välja mõistetud trahvide 8340 krooni sissenõudmiseks. Selgus, et nimetatud väärteootsused on koostatud 02.05.2008: väärteoasjas 244,08,004564 on hagejat karistatud rahatrahviga 14.04.2008.a toime pandnud rikkumiste eest LS § 7422 lg 3 ja LS 741 lg 1 alusel; väärteoasjas 2440,08,004686 karistati hagejat samuti 14.04.2008.a toime pandud KarS § 276 rikkumise eest samuti rahatrahviga. Otsused on jõustunud 31.05.2008.a. Hageja leidis, et teda on ühtede ja samade tegude eest karistatud kahel korral: maakohtu 15.04.2008.a otsusega ja politseiametniku 02.05.2008.a otsustega. Hgejale süüks arvatavate tegude kavlifikatsioonid on kattuvad. Hageja leidis, et topelt karistamisega on rikutud põhiseaduse § 23 lg 3 ja KarS § 2 lg 3 sätestatud põhimõtteid. Hageja oli seisukohal, et kahekordse karistamise keeld tähendab ka kahekordse karistuse täideviimise keeldu. Vastasel korral oldks keeld sisutühi olukorras, kus hageja sai topeltkaristamisest teada alles pärast karistusotsuste jõustumist. Hageja leidis vastuseks kostja vastuväidetele, et kuigi TMS § 221 lg 1 ei näe sundtätimise lubamatuks unnistamist topeltkaritamise alusel, ei ole nimetatud paragrahvis sätestatud nimekiri ammendav. Samuti märkis hageja, et talle ei saa ette heita seda, et ta ei vaidlustanud kohtuvälise menetleja otsuseid. Hageja ei vaidlusta asjaolu, et ta on toime pannud väärteo. Ta osales väärteo arutamise juures kohtus ja eeldas, et seal arutati asja ammendavalt. Hageja ei osanud arvata, et tal tuleb hakata oma õigusi teostama ka kohtuvälises menetluses. Hageja ei

vaidlusta tsiviilkorras mitte karistusotsust vaid nende täitmist. Hageja nõustus, et ei saa karistusotsuseid enam vaidlustada, sest need on jõustnud. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, sest hagist ei selgu ükski TMS § 221 lg 1 nimetatud põhjustest ja seega ei ole hagil õiguslikku alust. Otsuseid, mille alusel täitmine toimub, ei ole vaidlustatud ega tühistatud. Samuti ei ole otsuseid täidetud. Hageja ei ole kasutanud menetlusaluse isiku õigusi ning ei esitanud väärteoasjas vastulauset ega vaidlustanud väärteootsuseid, samuti ei esitanud kaebust kohtuvälise menetleja tegevusele. Jõustunud karistusotsuseid ei ole võimalik vaidlustada tsiviilkohtus hagimenetluse korras. Kui väärteomenetluses on rikutud menetlusaluse isiku õigusi või esineb menetleja tegematajätmisi, ei ole need kontrollitavad tsiviilmenetluses. Samuti ei anna nimetatud asjaolud alust täitedokumendi lubamatuks tunnistamiseks. Täiendavas vastuväites märkis kostja esindaja, et hagejale oli antud koostamise järel kolm väärteoprotokolli, kuid kohus oli arutusel vaid üks: 2440,08,004566. Iga protokoll sisaldas rikkumise kirjeldust ja kvalifikatsiooni ja hageja pidi aru saama, et kohus arutati vaid ühes protokollis fikseeritud tegusid. Ka kohus avaldas istungil protokolli sisu. Seetõttu ei nõustu kostja hageja väitega, et ta eeldas, et kohtus arutatakse kõiki rikkumisi. Hagejale antud kahes protokollis oli märgitud, et nendes asjades tehtavad otsused saab kohtuvälise menetleja juures kätte alates 15.05.2008.a. Kostja selgitas ka, et hagejale koostati kolm väärteoprotokolli, kuna tegemist oli eri kohtades eri ajal toime pandud rikkumistega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja palub tunnistada lubamatuks sundtäitmise, mis toimub väärteoasjades 244,08,004564 ja 2440,08,004686 02.mail 2008.a tehtud ostuste täitmiseks. Hageja põhjenduse kohaselt on hagejat samade tegude eest juba korra karistatud Viru Maakohtu 15.04.2008.a otsusega väärteoasjas 4-08-3596. Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud, tasaarvestatud. TMS § 221 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise eeldused hõlmavad eelkõige olukordi, kus sundtäidetav nõue on kas täidetud või esinevad muud õiguslikud asjaolud, mis lubavad täitmise edasi lükata. Nimetatud eelduste hulgas ei ole märgitud olukorda, kus isikut on karistatud kahel korral sama teo eest. Hageja viitas TMS § 221 lg 1 näidisloetelu osas Riigikohtu otsusele tsiviilasjas 3-2-1-134-07, mille p 1 ütleb tõepoolest, et nimetatud loetelu ei ole ammendav. Samas on riigikohus andnud juhiseid nimetatud loetelu laiendamiseks: eelkõige olukorrad, kus ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud (näiteks notariaalsed lepingud) ning ka olukord, kus võlgnikul on nõudele sellised vastuväited, mis põhinevad pärast nõude tekkimist ilmnenud asjaoludel, mis täitmist ei võimalda. Kohus leiab, et hageja poolt kirjeldatud olukord tema suhtes täitmisel olevate väärteootsustega ei kuulu kummassegi valdkonda: väärteootsustele oli võimalik esitada kaebus ning siis oleks kohus sõltumatu organina väärteootsused läbi vaadanud. Asjaolu, et hageja ei teadnud või ei teadvustanud endale seda, et tema suhtes koostatakse kohtuvälise menetleja juures 15.maiks 2008.a kaks äärteootsust, ta ei läinud neile ka järgi ja otsused pöörati sundtäitmisele, ei ole kohtu arvates sellised uued asjaolud, mis ei võimalda nende otsuste täitmist. Kohus leiab, et kui hageja oli arvamusel, et teda võidakse karistada või on

karistatud korduvalt ühe teo eest, oleks ta pidanud üles näitama suuremat hoolsust ja selgitama välja, kas tema suhtes tehakse väärteootsused ka nende kahe väärteoprotokolli alusel, kus oli märgitud otsuse kättesaamise kuupäevaks 15.05.2008.a. Seejärel oleks ta pidanud esitama kaebused kohtule. Kohus on veendunud, et väärteomenetluses on isiku kaitse piisavalt tagatud tema kaebeõigusega ning väärteoasja läbi vaatamiseks TMS § 221 lg 1 alusel puudub alus. Kohus leiab, et hageja viidatud asjaolud ei anna materiaalselt ega formaalselt alust tunnistada kehtivate väärteootsuste täitmine lubamatuks. Kohus ei saa tsiviilmenetluses asuda sisuliselt hindama väärteomenetluse läbiviimist, väärtegude toime panemist, tõendatust ning hageja karistamise aluseid ja õigsust. Siiski vastuseks poolet seisukohtadele seoses hageja väidetava topelt karistamisega märgib kohus järgmist: hageja suhtes läbi viidud kolme väärteomenetluse materjalidest nähtub, et hageja suhtes koostatud väärteoprotokollid kajastavad erinevad tegusid, mis on toime pandud erinevates kohtades (Tallinn-narva mnt 168 km-l ja kahes eri kohas Kohtla-Järve linnasJärveküla tee 69 ja Tuuslari 2). Tegude ajaline vahe on väike- seega pani hageja teod toime vahetult üksteise järel: algselt ületas kiirust, sõites 113 km/h (esimne protokoll), eiras seejärel peatumise märguannet ja suurendas kiirust sõites asulas 168 km/h, olles samal ajal alkoholijoobes (teine protokoll), kusjuures mõlema rikkumise ajal puudus tal juhtimisõigus. Kolmas protokoll on koostatud selle kohta, et pärast peatumist hageja põgenes politseiametnike eest, kuigi talle oli antud korraldus seisma jääda. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus hageja esindaja väitega, et rikkumised kattuvad ja oleks saanud näiteks kiiruse ületamise kohta teha vaid ühe protokolli. Kattuvaks on vaid asjaolu, et hagejal puudus mõlema teo ajal juhtimisõigus. Seega ei ole hagejat siiski karistatud ühe ja sama teo eest kahel korral- kohus karistas hagejat vaid rikkumiste eest, mis olid eriti jultunud: peatmise märguande eiramine, asulas sõitmine kiirusega 168km/t, mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes ja selleks luba omamata. Muude rikkumiste eest on karistusotsuse teinud kohtuväline menetleja. Kohus leiab, et hageja väide, et ta arvas, et kohtus arutatakse kõiki tema rikkumisi, on asjakohatu ja tõendamata: hagejale on antud kolm väärteoprotokolli (kusjuures 15.04.2008.a, siis kui ta pidi olema kainenenud); tema suhtes kohtus arutatud üht väärteoprotokolli, mille juures on hageja ise viibinud ja kasutanud ka tõlgi abi; ta on saanud koopia 15.04.2008.a otsusest (hageja allkiri toimiku teadete lehel). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 1- 3 jätab kohus poolte menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.