Otsuse avalikult teatavaks 10. november 2010 kell 16.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht 2-04-1493 (endine nr 2/276-9290/04) Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinna linna hagi HM(M ) vastu alusetult omandatud vara väärtuse hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
210 000 krooni
Menetlusosalised ja nende Hageja: Tallinna linn (asukoht Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn) esindajad Hageja esindaja: Kelli R ; XXX;
Hageja esindaja: Kelli R ; Kostja esindaja: vadv. Nigul Saar
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt, HM(M ), hageja, Tallinna Linna kasuks 210 000 (kakssada kümme tuhat) krooni. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva 1(6)
jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
1.01.11.2010 esitas Tallinna linn Tallinna Linnakohtule hagi HM vastu kahju hüvitamise nõudes. Täpsustatud nõude kohaselt palus hageja kostjalt välja nõuda alusetult omandatud vara väärtuse hüvitamiseks 200 000 krooni ja kahju hüvitamiseks 510 000 krooni.
2.24.10.2007 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ning hageja kohtukulud tema enda kanda. Maakohus leidis, et aegunud on nii alusetult rikastumise kui ka kahju hüvitamise nõue.
3.21.02.2008 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Tallinna Linn ́a apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tallinna Ringkonnakohus nõustus esimese astme kohtuotsuse põhjendustega. Ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.
4.01.10.2008 Riigikohtu otsusega rahuldati Tallinna Linna kassatsioonkaebus osaliselt, tühistati Harju Maakohtu 24.10.2007 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2008 otsus osas, millega kohtud jätsid rahuldamata hagi alusetult omandatud vara väärtuse hüvitamiseks ning jagasid kohtukulud. Tühistatud osas saadeti asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Hagiavaldus ja nõue
5.27.10.1993 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr XXX tagastati Tallinnas XXXasuvad hooned HM kui väidetavale omandireformi õigustatud subjektile. Tallinna Linnavalitsus tagastas 19. aprilli 1994. a korraldusega XXXHM ka hoonetealuse maa ning 19. augustil 1994 kanti kostja kinnistusraamatusse maa omanikuna.
6.08. 06.1995 sõlmisid kostja, HM ja EA Tallinnas XXXasuva kinnistu müügilepingu, millega kostja müüs kinnistu EA 200 000 krooni eest. Tallinna Halduskohus tunnistas
7.12.1995. a otsusega korralduse nr XXXtäielikult seadusevastaseks. Seejärel tunnistas Tallinna Linnavalitsus 19. 06.1996. a korraldusega nr XXX kehtetuks korralduse nr XXX ning 11.04.2001. a korraldusega nr XXX kehtetuks korralduse nr XXX. Tallinna Linnavalitsus jättis 19. 03 2001. a korraldusega nr XXXrahuldamata kostja taotluse hoonete tagastamiseks.
7.06.10.2000 esitas hageja Tallinna Linnakohtule hagi EA, kostja ning Eesti Vabariigi vastu, paludes tuvastada müügilepingu tühisus ja tunnustada hageja omandiõigust kinnistule. Tallinna Linnakohus ja Tallinna Ringkonnakohus tuvastasid, et EA omandas kinnistu heauskselt, ning jätsid hagi rahuldamata. Seega ei ole hagejal võimalik kinnistut tagasi saada.
8.Kuna kostjale hoonete ja maa omandamise haldusaktid tunnistati kehtetuks algusest peale, langes ära kostja omandiõiguse tekkimise alus. Hageja oli saanud sama vara omanikuks Vabariigi Valitsuse 27. 02.1992. a korraldusega nr 101-k ja 19. 05.1992. a riigivara munitsipaalomandusse üleandmise aktiga nr 20/080, millega anti talle üle Nõmme Elamuekspluatatsioonivalitsuse valduses olnud riigivara, sealhulgas XXX hooned. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kinnistu müügist alusetult saadud 200 000 krooni.
2(6)
9.14.08.2007 hagiavalduse täpsustuse kohaselt esitas Tallinnas XXXasuva eluruumi (edaspidi eluruum) üürnik SK(edaspidi üürnik) 6. jaanuaril 2004 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna linnalt välja mõista korraldusega nr XXXtalle tekitatud kahju hüvitamiseks 1 358 734 krooni. Üürnik väitis kaebuses, et Tallinna linn tekitas talle kahju õigusvastaselt võõrandatud vara ebaõige tagastamisega kostjale, mille tõttu jäi üürnik ilma võimalusest erastada ostueesõigusega eluruum ja seejärel eluruumi juurde kuuluv maa. Tallinna Halduskohus kinnitas 5. jaanuari 2006. a määrusega üürniku ja Tallinna linna vahelise kokkuleppe, millega Tallinna linn kohustus tasuma üürnikule kahjuhüvitise 1 200 000 krooni üürniku õigusvastase ilmajätmise tõttu eluruumi erastamise ja korteriomandi seadmise võimalusest. Tallinna Halduskohus lõpetas kokkuleppe kinnitamise tõttu ka kohtumenetluse. Tallinna linna (hageja) poolt eelnimetatud summa tasumine üürnikule on käsitatav kostja poolt hagejale kinnistu müümisega õigusvastaselt tekitatud kahjuna. Hageja nõuab kostjalt siiski üksnes 510 000 krooni hüvitamist (kinnistu müügihinna ja tegeliku väärtuse vahe). Müügilepingu sõlmimise ajal oli kinnistu väärtus 710 000 krooni.
10.04.09.2009 hagiavalduse täpsustuse kohaselt ei ole omandireformi eelne ehk endise olukorra taastamine enam võimalik ning korraldusega nr XXXkaasnenud faktilisi tagajärgi on võimalik tagasitäita ainult alusetult rikastumise sätete järgi rahalise hüvitamise teel. Riigivastutuse seaduse § 22 lg 3 kohaselt võib avaliku võimu kandja nõuda isikult õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist eraõiguses sätestatud alustel ja korras. Ka haldusmenetluse seaduse § 69 lg 1 sätestab, et tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isikule üle antud asi, raha või muu soodustus tagastatakse või hüvitatakse eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. Kuna langes ära alus, millega HM XXX asuv hoone tagastati, oleks kostja vara omanikuna olnud kohustatud selle tagastama ning Tallinna linn oleks saanud kõnealuses hoones asuvad korterid erastada üürnikele. Arvestades aga asjaolu, et HM võõrandas kinnisasja EA , ei olnud alusetult saadu tagastamine enam võimalik. Seepärast on vara alusetu omandaja HM kohustatud selle väärtuse TsK § 477 lõigetest 2 ja 3 tulenevalt hüvitama rahas. Kostja on hageja arvel rikastunud. Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 1992 korralduse nr 101-k alusel anti Tallinna linna munitsipaalomandisse 19. mai 1992 aktiga nr 20/80 riigivara, mille hulka kuulus ka Tallinnas XXX asuv hoone. Hoone aktiga üleandmise hetkel kehtinud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (edaspidi ORAS) § 24 lg 1 redaktsiooni kohaselt vormistati riigi vara üleandmine munitsipaalomandusse kohaliku omavalitsuse organi ja Eesti Vabariigi Valitsuse määratud riigivalitsemisorgani poolt allakirjutatud aktiga. Omandiõigus üleantavale varale läks üle nimetatud akti allakirjutamise hetkest. Seega oli Tallinna linn alates 19. maist 1992 XXX asuva hoone omanik.
11.Kostja on hageja arvel rikastunud soorituse kaudu, milleks oli Tallinna Linnavalitsuse poolt 27.10.1993 korralduse nr XXX"XXX asuva hoone tagastamine" vastu võtmine ning selle alusel vara üleandmine aktiga 3. 11.1993. Tallinna Linnavalitsuse 19. 04 1994 korraldusega XXX tagastati kostjale XXX asuva maa ning 19.08.1994 kanti HM Tallinna kinnistusosakonna kinnistusraamatusse XXX asuva kinnistu omanikuna.
12.Tallinna Halduskohtu 7. detsembri 1995 otsusega haldusasjas nr 3-431/1995 tunnistati Tallinna Linnavalitsuse 27. oktoobri 1993 korraldus nr XXX täielikult seadusevastaseks ning linnavalitsusele tehti ettepanek asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. veebruari 1996 otsusega haldusasjas nr II-3/34/1996 jäeti Tallinna Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-431/1995 muutmata. Eeltoodud jõustunud
3(6)
kohtuotsustele tuginedes tunnistati Tallinna Linnavalitsuse 19.06.1996 korraldusega nr XXX kehtetuks korraldus nr XXX ning 11.04.2001 korraldusega nr 1260-k tunnistati kehtetuks korraldus nr XXX. Tallinna Linnavalitsuse 19.03.2001 korraldusega nr XXXjäeti rahuldamata HM taotlus XXXasunud hoonete tagastamise kohta. Seega langesid ära alused, millega HM tagastati XXX asuv hoone ning ta oli omandanud selle ilma õigusliku aluseta.
13.22.04.2010 hageja täpsustab esitatud nõuet ja arvestades 09.03.2010 ekspertiisiakti nr 8458/10, mille kohaselt oli XXX asuva elamu turuväärtuseks 03. 11.1993 seisuga 210 000 krooni, nõuab hageja kostjalt 210 000 krooni suurust hüvitist. Kostja vastuväited
14.Vaidluse all on kostjale HM üle antud XXX asuva elamu väärtus, hageja väidab, et 03.11.1993 oli väärtuseks 567 000 krooni ja põhistab seda F OÜ poolt 26.03.2007 koostatud eksperthinnanguga hoone väärtusele. Seda hinnangut ei saa võtta üldteada asjaoluna, sest sellel ajal alles algas hindade kujunemine. Nimetatud objekt oli sundüürnike valduses. Seega 03.11.1993 aastal XXX elamu võimalik turuhind oli mõjutatud 13 aastase üürilepinguga ja see avaldus 1993 aastal hinnale alandavat mõju. Kostja ei ole vaielnud vastu nõude suurusele, 200 000 kroonile, vaid vaidles vastu hagi aegumisele ja kostja ei nõustu sellega, et üldse alusetult rikastunud oleks.
15.Kostjal on saada vastusooritus hagejalt, vastusoorituseks on raha saamine, sest kostjal oli õigus saada ka mõttelise osa kinnistu omanikuks. Kostja on õigustatud ORAS õigustatud subjekt ja XXX vara osas ei ole omandireform veel lõppenud.
16.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta see rahuldamata, kuivõrd hagi on aegunud. Hagi aegumise tähtaja algust tuleb arvestada kostjale hoonete üleandmisest (3. novembrist 1993) ja maa kinnistamisest (19. augustist 1994). Ebaõige on hageja väide, et hooned ja maa tagastati isikule, kes ei olnud selleks õigustatud. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 13. septembri 1993 otsusega nr XXX tunnistati hooned ja maa omandireformi objektiks ja kostja selle vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks. Seda otsust ega omandiõiguse tekkimise aluseks olnud vara üleandmise akti
3.novembrist 1993 ei ole tühistatud. Vaidlustatud ei ole asjaolu, et kostja on XXX asuva vara suhtes õigustatud subjekt. Kostja tugines veel Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
11.detsembri 2003. a otsusele, millega tunnistati kehtetuks korraldus nr XXX. Selle korraldusega oli otsustatud jätta rahuldamata kostja taotlus hoonete tagastamiseks ja otsustati alustada hoonete kompenseerimise menetlust. Kostja arvates on aegunud ka kahju hüvitamise nõue. Kohtu seisukoht ja põhjendused.
17.Kohus selgitab, et vaatab antud tsiviilasja läbi nõude osas, mis puudutab alusetult omandatud vara väärtuse hüvitamist. Muus osas on Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2008 otsus jõustunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 693 lg 2 sätestab, et Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
4(6)
18.Kostja on asunud seisukohale, et esitatud hagi on aegunud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendmaise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 teise lause kohaselt aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud peatunud või katkenud enne 01.07.2002. Riigikohus asus otsuses seisukohale, et aegumine hakkab kulgema ajast, millal tühistati kohaliku omavalitsuse korraldus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kohta. Enne seda ei olnud kohalikul omavalistusel hagemisõigust. Seega hakkab hüvitisnõue aeguma korralduse XXX tegemisest so. 19.06.1996 (I kd, tl 28). TsÜS (1994) § 113 lg 1 järgi oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Riigikohus on kohaldanud VÕSRS § 9 lg 2, leidnud, et hagi tuli esitada hiljemalt 01.07.2005, kuid hagi esitati 01.11.2004 ja seega ei ole hagi aegunud.
19.Kohus nõustub hageja väidetega, et kuna kohtuotsuste alusel tunnistati kostjale omandiõiguse aluseks olevad korraldused kehtetuks, siis langesid HM ära hoone omandamise õiguslikud alused ja ta oli saanud omandi õigusvastaselt. Kostjal, HM oli omandiõigus Tallinna Linnavalitsuse korralduste nr XXX ja XXX alusel, kuid need korraldused tunnistati kehtetuks. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et kuna HM on saadud omandi edasi võõrandanud, tuleb tagasitäitmine täita rahas.
20.Kohus leiab, et kahju hüvitamisele nõudele tuleb kohaldada TsK § 477 sätestatut. TsK § 477 lg 1 sätestab, et isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama, lg 2 kohaselt samasugune kohustus tekib juhul, kui alus, mille järgi vara omandati, hiljem ära langeb, lg 3 kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara natuuras tagastada, tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. 19.06.1993 aasta korraldusega nr XXX tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 27.oktoobri 1993 korraldus nr XXXso. korraldus, mille alusel XXX kinnistul asuvad hooned HM tagastati (tl 13). HM on 08.06.1995 müünud XXX kinnistu EA ́ile (tl 27), Tallinna Linna poolt esitatud hagi on jäetud rahuldamata (tl 5053) ja seega ei ole võimalik alusetult saadud natuuras tagastada. Kohus juhindub TsK § 477 lg-st 3 ja hüvitamisele kuulub omandamise momendil määratav vara väärtus rahas.
21.Vara rahalise väärtuse kindlaksmääramiseks on kohus määranud ekspertiisi. Ekspertiisiakti nr 8458/10 kohaselt oli Tallinnas, XXX asuva hoone väärtuseks 03.11.1993 aastal 210 000 krooni (II kd, tl 200-226). Kohus ei nõustu kostja poolt kohtuistungil avaldatuga, et ekspert on valesti lähtunud väärtuse määramisel ka krundi suurusest, sest maa kuulus siis riigile, hoone omanikule maa ei kuulunud. Kohus leiab, et hoonete väärtuse hindamisel tulebki arvestada ka ümbritsevat keskkonda, kus hoone asub, samas ei ole kostja esitanud kohtule omapoolset hinnangut hoone väärtusele ilma krunti arvestamata.
22.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et Tallinnas, XXX asuvate hoonete osas ei ole omandireform veel lõppenud. Tallinnas, XXX asunud hooned on omandireformis käigus kompenseeritud ja ühe vara osas ei saa läbi viia nii vara kompenseerimist kui ka tagastamist.
23.Ülaltoodut arvestades rahuldab kohus hageja, Tallinna Linna hagi HM ́i vastu ja mõistab HM Tallinna Linna kasuks alusetult omandatud vara väärtuse hüvitamiseks 210 000 krooni. Menetluskulud
24.TsMS § 162 lg 1 sätestatu kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud kohtult
5(6)
menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates kulude kohta lahendi jõustumisest.
Heiki Kolk kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.