2-09-42012/13 - Asjaõigus - Piiratud asjaõiguse asjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

4.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on XXX jõel XXX vallas, XXX külas ligi 300 aastat olnud veski või muud vee jõul töötavad rajatised, mille tõttu on jõe vett tõkestusrajatisega paisutatud. Tänasega sarnane paisregulaator rajati 1930-ndatel aastatel ja veejõudu kasutati kuni 1970, mil lõpetati vesiveski-hüdroelektrijaama tegevus. 1970–2002 oli paisutuse olukord juhuslik, kuid siiski olemas, kuna seda nõudis Keskkonnaamet, et säilitada paisu looduslik keskkond. Lähiajaloos on nimetatud asukohas olnud kogu aeg veetõke ja seetõttu on väljakujunenud alaline paisjärv oma ökosüsteemiga. Hageja esitas 17.09.2003 Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistusele avalduse vee erikasutusloa väljastamiseks paisregulaatori rekonstrueerimiseks ja hüdroelektrijaama rajamiseks. Avaldus rahuldati, hagejale väljastati vee erikasutusluba . Hageja rekonstrueeris 2003 veetõkke ja taastas kuni 1970-ndate aastateni käigus olnud hüdroelektrijaama. Nii XXX vallavalitsus kui ka puudutatud maaomanikud andsid oma nõusoleku veetõkke taastamiseks ja hüdroelektrijaama rajamiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse 7.04.1995 määrusele nr 169. Vee erikasutusloa tähtaja lõppemisel esitas hageja taotluse vee erikasutusloa uuendamiseks. Loa uuendamisel selgus, et hageja pidi uuesti taotlema kohaliku omavalitsuse ja nende maaomanike nõusolekut, kelle maade niiskusrežiimi tõkestusrajatis mõjutas. Nõusoleku andsid nii kohalik omavalitsus kui ka kõik puudutatud maaomanikud va kostja I, kes keeldus igasugusest koostööst. Kostja I kaasomandis on 3/6 kinnistust, teised kaasomanikud on kostja II ja kostja III, kellele kummalegi kuulub 3/12 kinnisasjast. Hüdroelektrijaama tegevus peatati seoses vee erikasutusloa lõppemisega 2009 juulis. Hagejale ei ole võimalik uut vee erikasutusluba väljastada, sest kostjad ei anna selleks veeseaduses sätestatud vajalikku nõusolekut. Hüdroelektrijaama seiskamise tõttu kannab hageja iga päev kahju, mis seisneb elektrienergia müügist saamata jäänud tulus. Hageja 2008 majandusaasta aruande kohaselt oli 2008 elektrienergia müügist saadav tulu 529 518 krooni, mis jääb hüdroelektrijaama mittetöötamisega saamata. Hüdroelektrijaama tegevuse jätkamiseks on toetusavalduse kirjutanud kohalikud elanikud, kuna paisregulaatori ja ajaloolise paisu taastamine on muutnud piirkonna miljööväärtuslikumaks ja atraktiivsemaks ning hüdroelektrijaama rajamise ja käigushoidmisega on loodud töökohti. Hageja ei kasuta kostjate kaasomandis olevat kinnisasja, kuna paisjärves olev veetase on veekogu tavaline veepiir. Kostja on väitnud ajakirjanduse vahendusel, et vee paisutamisega XXX jõel on rikutud looduslik tasakaal ja tekitatud paisu äärde jäävatel aladel liigniisked alad, mistõttu on kinnistute kasutamine raskendatud. Hageja on seisukohal, et vee paisutamisega ei ole ta väljunud XXX jõe ajaloolistest piiridest ja seetõttu ei ole tegemist kostja kinnisasja kasutamisega. Pärast veetõkke renoveerimist 2003 tõsteti veetase paisjärves jälle sellisele tasemele nagu see oli 1930-ndatel aastatel. Kuigi veetase paisjärves langes vahepealsel ajal, siis see ei tähenda, et

ümbritsevate kinnisasjade piirid laienesid vastavalt taandunud veepiirile. Kinnisomand saab ulatuda ainult veekogu tavalise veepiirini. Käesoleval juhul on paisjärve tavaline veepiir tema ajalooline piir. Paisjärve tavalise veepiiri kindlaksmääramisel tuleb lähtuda 1930-ndatel aastatel väljakujunenud piiridest, sest 1990-ndate aastate alguses teostatud maareformi käigus tagastati maad endistele omanikele sellistes piirides nagu need olid enne õigusvastaselt võõrandamist (maareformi seaduse § 6 lg 1 ja ORAS § 11 lg 1). Maareformi seadusest või muudest õigusaktidest ei tulene, et maad tagastati suuremas ulatuses, kui need olid enne õigusvastaselt võõrandamist. Kuna veetõke eksisteeris enne maade õigusvastast võõrandamist, siis oli ka väljakujunenud paisjärve tavaline veepiir koos sellest lähtuva niiskusrežiimiga. Paisjärv on olnud XXX jõel kogu aeg ja praegustes piirides 1930-ndatest aastatest alates. Seetõttu on paisjärvel väljakujunenud nii looduslik ökosüsteem kui ka ajalooline tava, millega ümbritsevate maade omanikud on kogu aeg arvestanud. Riigikohus on mitmes asjaõiguslikus vaidluses rõhutanud, et naabrite vaheliste suhete määratlemisel tuleb kaaluda ka poolte õigustatud huvisid ning arvestada väljakujunenud tavadega. Nimetatud otsus on käsitlenud küll pooltevahelisi naabrusõigusi, kuid näitab ilmekalt, et asjaõiguslike vaidluste korral tuleb arvestada ka ajalooliselt väljakujunenud piiride ja tavadega. Hageja on seisukohal, et veetõkke rekonstrueerimise ja paisjärve endise veetaseme taastamisega ei ole hageja kostjate õigusi rikkunud, sest paisjärves olev veetase on veekogu tavaline veepiir. Seetõttu tuleb tuvastada, et hageja ei kasuta seoses vooluveekogu tõkestamisega Harjumaal XXX vallas XXX külas asuvat kostjate kinnistut, kuna tegemist on ajaloolise tõkestusrajatisega ja ajaloolise kinnistu kaldajoone ja niiskusrežiimiga. Isegi juhul, kui kohus leiab, et hageja kasutab kostjate kinnisasja, on kostjad pahausklikult kasutanud oma õigusi eesmärgiga tekitada hagejale kahju. Hageja esitab alternatiivnõude juhuks, kui esimene nõue jääb rahuldamata. Veeseaduses sätestatud nõusoleku andmisest keeldumisega on kostjad kasutanud oma õigusi pahatahtlikult (TsÜS § 138 lg 1). Hüdroelektrijaama rajamiseks pidi hageja taotlema vee erikasutusloa. Loa saamise üheks tingimuseks oli kõigi paisregulaatori rekonstrueerimisest mõjutatud maaomanike nõusolekud. 2002 andsid kõik maaomanikud oma nõusoleku veetõkke rekonstrueerimiseks, sh kostjad. Kooskõlastusel oli selgelt märgitud, kui kõrgele tõuseb vesi paisjärves normaaltasemel ja milline on maksimaaltase. Seejuures oli hageja eelnevalt igakülgselt hinnanud veetaseme tõusust tulenevaid ökoloogilis-majanduslikke mõjusid, mida selgitati ka maaomanikele ja kohalikule omavalitsusele. Vahetult pärast vee erikasutusloa väljastamist proovis kostja I pahatahtlikult tõkestada hageja tegevust väites, et hageja on vett paisutanud lubatust rohkem. Kostjad pöördusid erinevate riigiorganite (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, politsei) ja meediakanalite poole ilma, et oleksid kordagi pöördunud hageja poole või selgitanud probleemide olemust. Kostjate selline tegevus on oluliselt kahjustanud hageja mainet, kuna ajakirjanduses on loodud hageja tegevusest ebaseaduslik ja loodusvaenulik kuvand. Sealjuures ei ole riigiorganitepoolne kontroll tuvastanud vee paisutamisel ühtegi rikkumist. Hagejal on tulnud hüdroelektrijaam sulgeda, sest kostjad ei anna nõusolekut vee erikasutusloa kooskõlastusele ning keelduvad igasugusest koostööst. Hageja huvid on ilmselgelt rohkem kahjustatud kui kostjate kaitsmisväärsed huvid. Kui hageja taotles veetõkke rekonstrueerimiseks kõigi maaomanike nõusolekut, siis ei tõstatanud keegi küsimust, et paisutus peaks olema antud kohal lühiajaline või katseline. Hageja planeeris oma

tegevust lähtuvalt asjaolust, et paisu veepiir on väljakujunenud ja veetaseme paisutamisega normaaltasemele ei väljuta paisjärve tavapärasest kaldajoonest. Seetõttu tegi hageja pikaajalise investeeringu 3 miljoni krooni väärtuses. Kostjale pidi olema ilmselge, et hüdroelektrijaama ei rajata paariks aastaks vaid aastakümneteks. Seejuures väljastas keskkonnaamet vee erikasutusloa ja asus seisukohale, et paisutamine ei mõjuta oluliselt looduslikku keskkonda. Hageja igapäevane müügitulu 2008 oli ligikaudu 1 450 krooni (529 518 : 366). Järelikult kannab hageja iga päev vähemalt selles ulatuses kahju. Sealjuures on elektrienergia müügist saadav tulu vaieldamatult hageja suurim tuluallikas, mille mittelaekumine seab kahtluse alla hageja jätkusuutlikkuse. Lisaks hagejale tekkivale kahjule mõjutab hüdroelektrijaama sulgemine negatiivselt ka kohalikku kogukonda, sest hüdroelektrijaamade sulgemisega kaotatakse jaama halduspersonali töökohad ja laekumata jäävad jaama tegevusest tulenevad maksud. Hageja on XXX külas ainuke tööandja. Samal ajal on hinnatud kostjatele tekkiv kahju (hindamisel on lähtutud asjaolust, et kinnistu veepiirid olid sellised nagu enne paisregulaatori rekonstrueerimist ehk veetase oli alla normaaltaseme) väheväärtuslike ja põllumajanduseks kõlbmatute maade üleujutamise eest tunduvalt väiksemaks, kui hagejale tekkiv kahju. Ebamõistlikuks muudab olukorra asjaolu, et hageja ei tohi küll elektrit toota, kuid paisjärve veetaset ei või samuti oluliselt langetada, sest seal on aastakümnete jooksul väljakujunenud oma ökosüsteem ja paisjärve tühjakslaskmisel tekiks suur kahju loodusele. Seetõttu ei muuda kooskõlastuse andmine või mitteandmine kuidagi kostjate tegelikku olukorda, küll aga tekitab olulist kahju hagejale. Kostja pahatahtlikkust näitab asjaolu, et kõik teised maaomanikud ja ka kohalik vallavalitsus on andnud oma kooskõlastuse vee erikasutusloa uuendamiseks. Seejuures on kohalikke elanikke ühendav mittetulundusühing selgelt avaldanud toetust hüdroelektrijaama töö jätkamiseks, sest sellega ei looda mitte ainult töökohti, vaid ka suureneb piirkonna miljööväärtus ja turismiatraktiivsus. Poolte huvide kaalumisel tuleb arvestada ka majanduslikku aspekti, sest hüdroelektrijaamast ei saa tulu mitte ainult hageja vaid kogu XXX küla ja kohalik omavalitsus turismi arendamise, töökohtade loomise ja maksude laekumise näol. Kostjate tegevuse oma õiguste teostamisel muudab pahatahtlikuks lisaks hagejale kahju tekitamine ka asjaolu, et kostjad on keeldunud igasugusest koostööst hagejaga. Kostjad ei ole kuue aasta jooksul (2003-2009) kordagi pöördunud hageja poole või vastanud hageja ettepanekutele, et leida mõistlik lahendus paisjärve veetaseme probleemi lahendamiseks. Sealjuures on hageja teinud kõik võimaliku ja mõistliku, et tulla vastu kostjate soovidele. Hageja on kostjatele pakkunud erinevaid võimalusi, mis hageja arvates võiksid lahendada kostjate probleemid - alandada veetaset paisjärves minimaalse piirini, mis on vajalik elektri tootmiseks. Sellega väheneks kostjate vee all olev ala hinnanguliselt 1,5 hektarini (praeguse 3 hektari asemel) ja väheneks oluliselt ka liigniiskus pinnases, kuid suurendaks hageja riski, et veetase langeb alla elektri tootmiseks vajaliku piiri; mõistlikku hüvitist üleujutatud maa eest, et korvata maa mittekasutamisest tingitud kahju kostjatele, kuigi seda maad ei olnud maaomanikul valdavalt võimalik alalise liigniiskuse tõttu majandustegevuseks kasutada ka enne paisjärve praegust veetaset; puurkaevu rajamist hageja kulul, et võimaldada kostjatele paremat joogivett. Sealjuures ei ole kostjate kaevust veeproovi võetud ja suure tõenäosusega ei vastanud kostjate kaevuvesi joogivee standardile ka enne paisutust, mis ei tähenda veel, et vesi oleks joogikõlbmatu. Tavalistes maapiirkonna salvkaevudes on tihti pinnavesi segunenud põhja või allikaveega ja see ei vasta kehtivale eesti joogivee standardile kuid on joogikõlbulik tervisekaitseameti hinnangul. Hageja on neid võimalusi välja pakkudes lähtunud ainult ajakirjanduses saadud informatsioonist ja hagejale ei ole teada, kas ja kuidas on veetõkke rekonstrueerimine tegelikult mõjutanud kostjaid, sest kostjad on keeldunud igasugusest koostööst ega ole võimaldanud ligipääsu kinnistule. Hageja arvates on talle tekkiv kahju suurem kui kostja kaitsmisväärne huvi.

2.Kostjate vastuväited Kostja I esitas kohtule vastuse, milles märgib, et hageja on kostjale aastate jooksul suures ulatuses kahju tekitanud, dokumente võltsinud, hagi kostja maade üleujutamise lubamiseks on põhjendamatu. Kostja maaomandi lubamatu kahjustamine jätkub, hageja ei ole veetaset paisjärves alandanud. Tõele ei vasta, et ökoloogilist tasakaalu pole rikutud. Vee erikasutusloa taotlemisel 17.09.2003 esitas hageja Harjumaa Keskkonnateenistusele eksitavad andmed, märkides, et paisutuse normaalkõrgusel 61,50 ja maksimaalkõrgusel 61,65 jääb paisjärv väljakujunenud XXX jõe sängi. Tegelikult on vesi pidevalt voolanud üle jõe kallaste ja jõe ääre asuvale hageja kinnistule, takistades selle majandamist ja hävitades jõeäärse metsa. Hageja saab nõustuda vaid sellise veekasutusloaga, mis väldib tema talumaade uputamise. Hageja vee erikasutusluba lõppes 2.03.2009, ilma kokkuleppeta maaomanikega seda pole võimalik pikendada. Keskkonnaministeeriumi 11.02.2009 kirja nr 10-1/2121-3 kohaselt on vee erikasutusloa väljaandmine võimelik vaid juhul, kui paisutus jääb veetasemeni, mis ei põhjusta maaomaniku maade uputamist. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ja menetluskulude jätmist hageja kanda. Kostjate II ja III vastused on samasisulised. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega, kuulanud pooled ära ning arvestades esitatud tõendeid, leiab, et hageja esimene nõue tuleb jätta läbi vaatamata ja alternatiivne nõue rahuldamata. Poolte nõusolekul määras kohus 16.09.2010 määrusega asja lahendamiseks kirjaliku menetluse. Vaidluse all ei ole, et: 1) hagejale kuulub Harju maakonnas XXX vallas XXX külas kinnistu (Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX), millel asub hüdroelektrijaam, mida hageja on alates 2003 käitanud; 2) XXX jõe tõkestamiseks, paisutamiseks ja hüdroenergiast elektri tootmiseks väljastas Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistus hagejale 19.12.2003 5 aastase tähtajaga vee erikasutusloa; 3) XXX hüdrosõlme rekonstrueerimise eelprojektile andsid oma nõusoleku paisutuse mõjupiirkonda jäävate kinnistute omanikud, teiste hulgas ka Kiige kinnistu (Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX) kaasomanikeks olevad kostjad; 4) tähtaja lõppemisel taotles hageja keskkonnaametilt vee erikasutusloa uuendamist, kostjad selleks nõusolekut ei andnud. Hagiavalduses esitas hageja nõude tuvastada, et hageja ei kasuta seoses vooluveekogu tõkestamisega oma kinnistul kostjate kinnistut, kuna tegemist on kostjate kinnistu mõjutamisega ajalooliselt väljakujunenud tõkestusrajatisega, kinnistu kaldajoone ja niiskusrežiimiga. Juhuks, kui kohus seda nõuet ei rahulda, esitas hageja alternatiivse nõude kostjate kohustuse tuvastamiseks anda nõusoleku vee erikasutusloa taotluse menetlemisel Keskkonnaameti haldusmenetluses nr XXXpaisutuse jätkamiseks endisel kujul või sellest maksimaalselt 0,2 m madalama veetasemega. Hageja esimese nõude näol on tegemist tuvastushagiga (TsMS § 368) ja alternatiivse nõude näol TsÜS § 68 lg 5 järgse kohtuotsusega isiku tahteavaluse asendamise nõudega. Kooskõlas TsMS § 368 lõikega 1 võib hageja esitada tuvastushagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohtu arvates puudub hagejal tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi. Hageja on valinud oma väidetavate õiguste kaitsmiseks ebaõige õiguskaitsevahendi. Nagu nähtub Veeseaduse § 17 lg 7 kehtestab veekogu paisutamisele, veetaseme alandamisele ja veekogu tõkestamisele ning paisule esitatavad nõuded keskkonnaminister määrusega. Keskkonnaministri määrus on haldusakt. Selle määruse

alusel otsustab hagejale vee erikasutusloa andmise üle Keskkonnaamet. Sõltuvalt Keskkonnaameti poolt loa andmisest või mitteandmisest on hagejal Keskkonnaameti otsus õigus vaidlustada haldusmenetluses. Tuvastushagi puhul ei tõusetu kohtuotsuse täitmise küsimust, mistõttu hagejal ei oleks võimalik sellise hagi rahuldamise korral saavutada eesmärki, mida ta hagi esitades soovis. Kuna kohus hageja nõuet kostjate kinnistu mittekasutamise tuvastamiseks ei rahulda, lahendab kohus alternatiivse nõude (TsMS § 370 lg 2). Hageja taotleb kostjatelt nõusoleku, mis võimaldaks hagejal jätkata oma kinnistul hüdroenergiast elektri tootmist, saamist. Hagiavalduse kohaselt on tahteavalduse sisuks nõusolek vee erikasutusloa taotluse menetlemisel Keskkonnaameti haldusmenetluses nr XXXpaisutuse jätkamiseks endisel kujul või sellest maksimaalselt 0,2 m madalama veetasemega. TsÜS § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Eraõiguses kehtiva privaatautonoomia põhimõttest tulenevalt on isikud vabad oma õiguste ja kohustuste valikul. Kuid oma õiguste ja vabaduste kasutamisel tuleb arvestada teiste isikute õigusi ja vabadusi ning järgida seadust. Nimetatud põhimõttest tulenevalt peab kohus käesolevas vaidluses kindlaks tegema, kas hagejal on seadusest tulenev alus nõuda kostjate tahteavalduse tuvastamist nõusoleku andmiseks haldusmenetluses. TsMS § 68 lg 5 näeb ette tahteavalduse asendamise kohtuotsusega juhul, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema, kuid ei täida oma kohustust. Sellest tuleneval tuleb kindlaks teha, kas kostjatel on tahteavalduse tegemise kohustus. Tahteavalduse tegemise kohustus võib tuleneda nii seadusest kui lepingust. Poolte vahel lepingut ei ole, seega võib tahteavalduse tegemise kohustus tuleneda vaid seadusest. Hagi rahuldamise puhul asendaks kohtuotsus vaid kostjate nõusolekut hageja taotluse lahendamisel vee erikasutusloa saamiseks, kuid ei kohustaks Keskkonnaametit hageja taotlust positiivselt lahendama. Hageja taotleb kostjate kohustuse tuvastamist Veeseaduse § 16 lg 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt ei väljastata luba vee erikasutuseks vee-energia saamise eesmärgil, kui erikasutusega kaasnev maaomanike ja teiste veekasutajate õiguste kitsendamine ning veekogu seisundi muutmine on ökoloogilis-majanduslikult põhjendamata. Seega on kostjate kohustuse tuvastamiseks vajalik kindlaks teha, kas veekogu seisundi muutmine on ökoloogilismajanduslikult põhjendatud või põhjendamata, hinnata tuleb keskkonnamõju. Selle asjaolu kindlaks tegemine ei ole tsiviilkohtu pädevuses. Veeseaduse § 16 lg 3 järgi rakendatakse vee-energia saamisel vooluvee tõkestamisega ja paisutamisega seaduse § 17 nõudeid. Viidatud sätte lg 4 järgi peab paisutamist kavandav isik saama veekogu paisutamiseks kirjaliku nõusoleku maaomanikult, kellele kuuluvale maale pais ehitatakse või kelle maa niiskusrežiimi paisutamine võib mõjutada ning lg 7 järgi kehtestab veekogu paisutamisele, veetaseme alandamisele ja veekogu tõkestamisele ning paisule esitatavad nõuded keskkonnaminister määrusega. Tegemist on halduskohtu pädevusse kuuluva valdkonnaga. Hageja poolt esitatud nõue kostjate kohustuse tuvastamiseks anda tahteavaldus ja selle asendamiseks kohtuotsusega on ennatlik. Kuna maakohus tsiviilasju menetleva kohtuna ei saa tuvastada kostjate kohustuse tuvastamise eelduseks olevaid asjaolusid, ei ole alust hagi rahuldamiseks TsÜS § 68 lg 5 alusel esitatud nõude osas. Kohus jätab tähelepanuta hageja poolt 5.10.2010 elektrooniliselt esitatud seisukohad ulatuses, mis ei puuduta käesolevat vaidlust. See menetlusdokument on koostatud teise tsiviilasja jaoks. Viidatud on 22.03.2010 kohtuistungile, käesolevas asjas ei ole sel päeval kohtuistungit toimunud. Seisukoht sisaldab viiteid asjaoludele ja normidele (naabrusõigus, AÕS § 143), mis ei ole käesolevas vaidluses asjakohased. Hageja nimetab ennast apellandiks (lk 3, 5). Arvestades esimese nõude läbivaatamata jätmise ja alternatiivse nõude rahuldamata jätmise motiive, ei analüüsi kohus esitatud tõendeid.