Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

EE AS nõuded kogusummas 41 588, 55 krooni. EE AS nõuded kogusummas 8408,15 krooni. T OÜ (Harju Maakohtu 18.08.2008.a. otsuse alusel) summas 7 714 631,10 krooni. 2) maksuvõlad summas 8 049 852,00 krooni 3) võlad töötajatele summas 475 801,95 krooni. KK isikukood XXX nõue summas 48 052,95 krooni MWT isikukood XXX nõue summas 115 570.-krooni. F M isikukood XXX nõue summas 115 570.-krooni. BC isikukood XXX nõue summas 129 628.-krooni. IP isikukood XXXnõue summas 22 200.-krooni. I D isikukood XXX nõue summas 44 781.-krooni. Kokku moodustavad võlad summa 16 322 851, 75 krooni. 12.12.2006.a. sõlmisid võlgnik ja AS SBM Pank (nüüd Marfin Pank Eesti) laenulepingu nr XXX27 300 000 krooni laenamiseks, et osta kinnistu XXX ning rajada sinna ehitised. Laenu tagastamise tähtpäevaks oli määratud 12.nov. 2007.a., laen tagati hüpoteegi seadmisega ostetavale kinnistule. 04.06.2007.a. sõlmitud laenulepingu Lisa nr 3 –ga suurendati laenatavat summat veel 3 miljoni krooni võrra ja 13.11.2007.a. lepingumuudatusega nr 4 lepiti laenu tagastamise tähtpäevaks kokku 12.jaanuar 2008.a. 12.12.2006.a. AS-iga SBM Pank sõlmitud laenulepinguga täitmata jätmisel müüdi kohtutäitur Marek L poolt 07.08.2008.a. kinnisvara 39 446 523.-krooni eest, millest sissenõudjale tasuti 37 749 612 .-krooni. Võlgnik toob ühe makseraskuste tekkimise põhjusena välja veel asjaolu, et 2007.a. sõlmiti OÜ C võlaõiguslik müügileping, mille kohaselt sooviti omandada kinnisvara, võlgnik tasus ettemaksu 6 200 000.-krooni, 12.12.2008.a. OÜ C suhtes on välja kuulutatud pankrot menetluses nõuet pole rahuldatud, samas märgib võlgnik, et müügilepingu originaal on kadunud. Võlgnik põhjendab makseraskuste tekkimist eelpool väljatoodud äriprojektide ebaõnnestumisega, mis tõi kaasa makseraskused ja hilisema pankrotistumise. Menetluse käigus on ajutine haldur äriühingu majandustegevuse kohta tuvastanud, et 2008.a. aasta lõpetati kahjumiga- 5 509 182.-krooni, sealhulgas müügitulu moodustas 1 245 902.krooni, kulud kokku 6 756 482.-krooni, aruandeaasta omakapital moodustas -7 783 658.-krooni. 2009.a. praktiliselt majandustegevusega ei tegeletud, mida kinnitab majandusaasta kasumiaruanne 2009.a, kus kajastatakse kohustusi kokku 7 860 711.-krooni, omakapital -7 783 658.-krooni. Eeltoodud majandusnäitajad kinnitavad makseraskuste olemasolu äriühingus juba 2008.a, vastupidist võlgnik tõendanud ei ole. Arvestades äriühingu finantsmajanduslikku seisundit, leiab ajutine haldur, et edasise majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused puuduvad. Hinnates menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis on tõendatud võlgniku maksejõuetus. Pankrotihalduri poolt tuvastatud esialgsed õiguslikud etteheited on järgmised:

pankrotivarasse tagasi võita ja samuti vastab juhatuse liikmete selline tegevus äriühingu maksejõuetuks muutmise eest vara raiskamisel KarS § 384 lg.1 ja 2 tunnustele. Ebaselge on kuidas toimus äriühingu osakapitali muudatus 400 000.-kroonilt 40 000.-kroonile. Selgitamist vajavad võlgniku ettemakse 6 200 000.-krooni OÜ C ’le 12.12.2008.a. Maksejõuetuse tekkimise ajaks tuleks lugeda 2009.a. algust, mida kinnitavad kasumiaruanne (puudub nii müügitulu kui ka kulud) ja äriühingut puudutavad dokumendid. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Vajadus maksta kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks on ennekõike seotud sellega , et ajutine haldur on tuvastanud õiguslikud eeldused endiselt juhatuse liikmelt ST raha tagasinõudmiseks vähemalt 215 000.-krooni. Ajutine haldur on ka seisukohal, et võlgnik on olnud maksejõuetu pikema aja vältel, pankrotiavaldust tähtaegselt esitatud ei ole, selles osas on nii juhatuse liige ST kui SK oma hoolsuskohustust rikkunud. Samuti palub haldur pankroti väljakuulutamise korral endist ja praegust juhatuse liiget vandega kinnitama varade ja võlgade seisu. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada HIOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Raivo P . PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri ettekande kohaselt moodustavad võlgniku võlad vähemalt 16 322 851, 75 krooni, igasugused andmed vara olemasolu kohta puuduvad. Ajutisele haldurile ei ole teada selliseid asjaolusid, mis välistaksid võlgniku maksejõuetuks tunnistamist, pankroti välja kuulutamist taotleb ka võlgnik ise. Ajutine haldur on ka seisukohal, et võlgnik on olnud maksejõuetu pikema aja vältel, pankrotiavaldust tähtaegselt esitatud ei ole, selles osas on nii juhatuse liige ST kui SK oma hoolsuskohustust rikkunud. Võlausaldaja Marfin Pank Eesti AS on 05.11.2010 tasunud kohtudeposiiti 55 000 krooni pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud praegune juhatuse liige SK ning endine juhatuse liige ST. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 19 500 krooni ja ajutise halduri kulutuste katteks 520 krooni nõudes. Ajutine haldur palub tasu ja kulutused hüvitada büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 19 500 krooni ja tehtud kulutuste katteks 520 krooni, kokku 20 020 krooni Õigusbüroo Edikte OÜ (reg kood 10523526, konto nr XXXXXXXXXXXXXXXX) kasuks. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.