Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm
Tsiviilasi
A. K. hagi F. OÜ vastu lisatasude ja viivise saamiseks
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.10.2010, Tallinn
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
112 521 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A. K. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
05.10.2010
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A. K. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Toomas Taube
Harju Maakohtu 25.03.2010 otsus
Kostja F. OÜ (registrikood XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Reet Saks
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.03.2010 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks
ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja asus kostja juures tööle alates 03.09.2007 müügiinseneri ametikohale. Hageja töötasu koosnes põhipalgast ja tulemuspalgast (boonus). Lisatasu oli seotud isikliku müügi ja müügikattega ning seda arvestati ja maksti kvartaalselt. Lisatasu arvutati müügilt 0,5% ületatud eesmärgist ja kattelt 5% ületatud eesmärgist. Kostja jättis seadusliku aluseta hagejale välja maksmata 2008 III ja IV kvartali tulemusliku töö eest lisatasud, mis Palgaseaduse (PalS) §-i 2 lg 4 kohaselt on palga osa.
2.Kostjal on hagejale tasumata lisatasu III kvartali eest 22 351 krooni ja IV kvartali eest 26 421 krooni, seega kokku 48 772 krooni.
3.Hageja arvestas ka viivist 0,5% päevas III kvartali lisatasu osas summas 19 110 krooni ja IV kvartali lisatasu osas summas 10 568 krooni, kokku 29 678 krooni.
4.Eeltoodu alusel palus hageja kostjalt välja mõista töölepinguga ettenähtud tulemuslikuma töö eest lisatasu 48 772 krooni ja viiviseid 29 678 krooni, kokku 78 450 krooni.
5.31.12.2009 esitas hageja täiendava rahalise nõude, milles palus kostjalt välja mõista ka saamatajäänud lisatasud konkurentsikeelu ja ärisaladuse hoidmise kohustuse eest, kokku 17 226 krooni ja viivise kompensatsiooni tasumisega viivitamise eest Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Töölepingu punkti 4.1. kohaselt oli töötaja põhipalgaks algselt 18 000 krooni kuus. Töölepingu lisa „Põhipalga muutmine“ kohaselt oli alates 01.07.2009 hageja palk 25 000 krooni kuus. Töölepingu punkti 4.3. alusel lisandus töötaja põhipalgale 1000 krooni kuus töölepingu punktide 6.3., 6.4. ja 6.5. täitmise eest kompensatsiooni. Töölepingust ei tulene hagejale mitte ühegi muu lisatasu maksmise kohustust.
7.Müügi eesmärgid kehtestati küll 07.07.2008, kuid hagile lisatud ilma allkirjata dokument „tulemuspalk (boonus) 2008“ ei tõenda, et kostjal oli kohustus seda maksta just hagejale. Tulemuspalka 2008 III ja IV kvartali eest ei makstud ühelegi kostja töötajale. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
9.Pooled vaidlesid selles, kas hageja oli õigustatud saama lisatasusid 2008 kolmanda ja neljanda kvartali tulemusliku töö eest.
10.Vastavalt PalS § 2 lg-le 1 on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et põhipalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk ning sama paragrahvi lõige 3 kohaselt on lisatasu summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel.
2(6)
11.Kuni 01.07.2009 kehtinud Eesti Vabariigi TLS § 70 järgi tuleb töölepingu tingimuste muutmine vormistada töölepingus kirjalikult. Muudatustele kirjutavad alla tööandja või tema esindaja ja töötaja. Hagiavaldusele lisatud töölepingu punkti 4.1. kohaselt oli töötaja põhipalk algselt 18 000 krooni kuus ja punkt 4.2. järgi pärast katseaega 19 000 krooni kuus. Töölepingu lisa „Põhipalga muutmine“ kohaselt oli alates 01.07.2009 hageja palk 25 000 krooni kuus. Töölepingu punkti 4.3. alusel lisandus töötaja põhipalgale 1000 krooni kuus töölepingu punktide 6.3., 6.4. ja 6.5. täitmise eest kompensatsiooni. Lisatasu (boonuse) maksmise kohustuse osas pooled töölepingus ega muudes kokkulepetes kokku ei ole leppinud.
12.Hageja esitatud F.Woods’i blanketil ja allkirjastamata „F. OÜ tulemuspalk (boonus) 2000 Müügiinsener„ (tlk. 33) ei ole seaduslikuks dokumendiks, mis annab hagejale alust arvestada 2008 teise poolaasta eest endale lisatasu (tulemuspalka /boonust) ja nõuda kostjalt selle maksmist temale.
13.PalS § 2 lg 4 sätestab kostja õiguse ühepoolse otsustuse alusel maksta töötajale lisatasu (boonust), tulemuslikuma töö eest, seega lisatasu (boonuse) maksmine kui ka selle suurus on seadusega antud tööandja/kostja ainupädevusse. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
14.A. K. palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada, mõista F. OÜ-lt A. K. kasuks välja lisatasud summas 48 772 krooni, viivis lisatasude maksmisega viivitamise eest seisuga 23.04.2010 summas 43 339 krooni ja alates 24.04.2010 8% aastas kuni põhinõude täieliku tasumiseni; mõista F. OÜ-lt A. K. kasuks välja hüvitis konkurentsikeelu ja konfidentsiaalsuskohustuse täitmise eest summas 10 355 krooni, viivis selle maksmisega viivitamise eest ajavahemiku 11.08.2008– 23.04.2010 eest summas 10 055 krooni ja alates 24.04.2010 8% aastas kuni nõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
15.Kohus kohaldas ebaõigesti PalS § 2, asudes seisukohale, et PalS § 2 kohaselt on hageja poolt nõutava preemia (boonuse) maksmiseks vaja poolte kirjalikku kokkulepet töölepingus. Sellist nõuet PalS §-st 2 ei tulene. Isegi kui eeldada kirjaliku vormi nõude olemasolu, siis tuleb arvestada ka TsÜS § 78 lg-ga 3, mille kohaselt võib kirjaliku lepingu puhul lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada. Antud juhul on tööandja otsus (t.l. 33) esitatud hagejale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
16.Kohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata enne 01.07.2009 kehtinud TLS § 14 lg 1 ja § 17. TLS § 14 sätestab põhimõtte, mille kohaselt võib töötajale seadusega antud õigusi laiendada töölepinguga või tööandja ühepoolse otsusega. Seega ei saa tööandja ühepoolse otsusega töötajale antud õigus (lisatasu saamiseks) olla kehtetu seetõttu, et selles ei olnud töölepingus kirjalikult kokku lepitud. TLS § 17 sätestab põhimõtte, mille kohaselt rakendatakse sätete vastuolu korral töötajale soodsamat sätet. Seega isegi kui eeldada, et hagejale lisatasu määramine tööandja poolt oleks vastuolus hageja töölepingu sätetega, siis tuleks kohaldada hageja jaoks soodsamat sätet ning lähtuda lisatasu määramise otsusest. Käesoleval juhul ei ole aga hagejale lisatasu määramine mingil moel vastuolus seaduse ega hageja töölepingu sätetega, kuna seadus ega tööleping lisatasu maksmist ei keela.
17.Kohus on ebaõigesti hinnanud hageja poolt kohtule esitatud kostja otsust müügiinseneridele 2008. aastal makstava boonuse kohta. Eelnimetatud dokumendi puhul on tegemist tööandja ühepoolse otsusega müügiinseneridele lisatasu määramise ja maksmise kohta. Ka ei ole kostja mingil moel eitanud, et ta on koostanud eelviidatud otsuse müügiinseneridele 2008. aastal makstava boonuse kohta (t.l. 33).
3(6)
Kostja ei ole eitanud nimetatud dokumendi olemasolu. Kostja ei ole väitnud, et nimetatud otsuse puhul oleks tegemist võltsitud dokumendiga.
18.Kohus on jätnud täielikult arvestamata ja hindamata tõendid, millest nähtub, et kostja on korduvalt tunnistanud müügiinseneridele boonuse maksmise juhendi olemasolu. Sellest tulenevalt on kohus ebaõigesti jätnud tuvastamata asjaolu, et müügiinseneridele 2008. aasta eest boonuste maksmise kord oli kostja poolt kehtestatud ja kehtiv. Sellega on kohus oluliselt rikkunud TsMS § 232 lg. 1, § 436 lg. 1, § 438 lg. 1, § 442 lg. 8.
19.Hageja nõuete rahuldamiseks piisaks kostja ühepoolse otsuse olemasolust lisatasu maksmise kohta. Samas hageja ja kostja vahel oli ka lisatasu arvestamise ja maksmise kokkulepe, mida tõendab nn. infovahetuse protokoll. Infovahetuse protokolli saab käsitleda ka lisatasu kokkuleppe vormistamisena kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
20.Kohus on ebaõigesti leidnud, et töölepingut saab muuta ja lisatasu suhtes kokku leppida ainult kirjalikus vormis ning muus vormis tehtud kokkulepped või muudatused on tühised. Töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et tööleping või selle muutmise kokkulepped (muuhulgas lisatasu kokkulepped) oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised. Seega on kehtivad ka sellised töölepinguga seotud kokkulepped (muuhulgas lisatasu kokkulepped), mis ei ole tehtud kirjalikus vormis. Kohus on ebaõigesti seadnud töölepinguga seotud kokkulepete kehtivuse sõltuvusse kirjaliku vormi nõude täitmisest. Kohus on ebaõigesti tuginenud ainult TLS §-le 70, kuid on jätnud kohaldamata TsÜS § 83 lg 1.
21.Kohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata VÕS § 6 ning TsÜS § 138. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et vaieldamatult oli olemas kostja kehtiv otsus 2008. aasta töö eest müügiinseneridele makstavate boonuste kohta, mida tunnistas ka kostja. Kostja keeldumine hagejale lisatasu maksmisest ning hageja nõudele esitatud vastuväited on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjal tööandjana oli kohustus vormistada töösuhtega seotud dokumentatsioon nõuetekohaselt. Kostja poolt dokumentide ebapiisav vormistamine ei saa mõjutada negatiivselt hageja õigusi ning ei tohi anda alust tööandja vabanemiseks omapoolsete kohustuste täitmisest.
22.Asjakohatud ja tõendamata on kostja väited, mille kohaselt hageja „sooviks oli saada kindel sissetulek ning mitte seada enda sissetulekut oma sooritusest sõltuvaks“ ning et hageja „põhipalk oli teistest müügiinseneridest 5000 krooni võrra kõrgem“
23.30.12.2009 avalduses laiendas hageja oma põhinõudeid ja viivisenõudeid seoses saamatajäänud lisatasuga konkurentsikeelu ja ärisaladuse hoidmise kohustuse eest. Kohus ei ole eelnimetatud nõudeid otsuses käsitlenud ning nende nõuete kohta otsust teinud. Vastustaja seisukoht
24.F. OÜ palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
26.TsMS § 438 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
4(6)
Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Kohtule 31.12.2009 esitatud kirjalikus arvamuses esitas hageja täiendava rahalise nõude, milles palus kostjalt välja mõista saamatajäänud lisatasud konkurentsikeelu ja ärisaladuse hoidmise kohustuse eest, kokku 17 226 krooni ja viivise kompensatsiooni tasumisega viivitamise eest (tl 72). Kohus jättis nõude sisuliselt lahendamata ja selle kohta otsuse tegemata, jättes nimetatud nõude kohtuistungil protokollilise määrusega rahuldamata.
27.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega ka osas, milles maakohus hageja nõuded lahendas. Maakohus jättis hagi tulemuspalga väljamõistmiseks rahuldamata üksnes põhjusel, et hagejaga sõlmitud kirjalikus töölepingus ei olnud lisatasu saamises tulemuslikuma töö eest kokku lepitud ega ole ka sellekohast töölepingu muudatust hiljem kirjalikult vormistatud. Ringkonnakohtu arvates ei tulene maakohtu seisukoht, et kehtiv on üksnes kirjalikult sõlmitud palgakokkulepe, seadusest.
28.Vaidlust ei ole selles, et käesolevas asjas kuulub kohaldamisele enne 01.07.2009 kehtinud töölepingu seadus. Töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et tööleping või selle muutmise kokkulepped (muuhulgas lisatasu kokkulepped) oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised. Kohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata TLS § 14 lg 1, mis sätestab põhimõtte, mille kohaselt võib töötajale seadusega antud õigusi laiendada töölepinguga või tööandja ühepoolse otsusega. Seega ei saa tööandja ühepoolse otsusega töötajale antud õigus (lisatasu saamiseks) olla kehtetu seetõttu, et selles ei olnud töölepingus kirjalikult kokku lepitud. Seega on kehtivad ka sellised töölepinguga seotud kokkulepped (muuhulgas lisatasu kokkulepped), mis ei ole tehtud kirjalikus vormis. Töösuhtega seotud dokumentatsiooni nõuetekohane vormistamine on eelkõige tööandjana kohustus.
29.Eeltoodu alusel on ringkonnakohtu arvates kehtiv ka suuline lisatasu kokkulepe, kui see on usaldusväärselt tõendatud, ja sellest tekib tööandjal kohustus kokkulepitud tingimuste olemasolul lisatasu väljamaksmiseks. Seega on käesolevas vaidluses vajalik hinnata kõiki esitatud tõendeid ja selle põhjal otsustada, kas tulemuspalga saamise õigus vajalike töönäitajate olemasolul laienes ka hagejale või mitte.
30.Maakohus jättis hageja poolt esitatud tulemuspalga tingimustele (nn müügi eesmärgid, tl 33) hinnangu andmata põhjusel, et see on allkirjastamata ja sellest ei nähtu seotust hagejaga. Tegemist on kirjaliku dokumendiga, mille koostamist sellisel kujul ei ole kostja eitanud. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja esindaja, et tegu on boonusejuhendiga müügiinseneridele. Dokumendi sisust nähtub, et selles on müügiinseneridele 2008. aastaks kehtestatud eesmärgid kvartalite kaupa ja määratud tingimused tulemuspalga saamiseks. Kostja vastuväide seisneb selles, et see boonusejuhend ei kehtinud hageja suhtes, kuna hagejaga oli sõlmitud palga osas erikokkulepe. Kostja peab oma vastuväidet erikokkulepe kohta tõendama. Kohus ei ole kostja vastuväitele hinnangut andnud.
31.Hageja tugines infovahetuse protokollidele (tl 79-81), tõendamaks, et boonusejuhend kehtib ka tema suhtes ja mingit erikokkulepet polnud. Tegemist on tegevjuhi poolt vormistatud töötajaga peetud arenguvestluse kirjaliku protokolliga, mille põhjal saab teha järeldusi ka selle kohta, kas hagejale kohaldus üldine tulemuspalga juhend või oli sõlmitud erikokkuleppe. Hageja tugines ka juhatuse liikmega peetud kirjavahetusele (tl 84). Nimetatud tõenditele on maakohus jätnud samuti hinnangu andmata.
32.Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust.
5(6)
33.Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Ulvi Loonurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.