Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Töö ümberkorraldamisega kaasnes paratamatult vajadus muuta töötasustamise aluseid, sest vastasel korral oleks olnud tegemist töötaja õiguste rikkumisega. Tööandja ei eita, et on töö ümberkorraldamise tõttu muutnud töötasustamise aluseid. Töötajal oli seadusest tulenev õigus leping üles öelda, millega tööleping oleks lõppenud muudatuste rakendamise päevast ehk 1.märtsist 2009 a. Töötaja ei ole selleks ajaks töölepingu lõpetamise soovist ette teatanud. E.M. jätkas 1.märtsil 2009 töötamist ega esitanud ei suuliselt ega kirjalikult vastuväiteid uute tingimuste kohta. Temale kanti üle uue korra kohaselt arvestatud töötasu 7.aprillil 2009 6977 kr märtsikuu eest ja 5.mail 2009 6604 kr aprillikuu eest. E.M.l oli võimalus esitada töölepingu ülesütlemise avaldus alates 1.märtsist 2009, kuid tema seda ei teinud. Et E.M. nõustus uute töölepingutingimustega, kinnitas asjaolu, et tema jätkas töötamist tööandja juures ning kasutas OÜ Saimre töötajana võimalust koolituseks. Märtsikuus soovis E.M. Põltsamaa Ametikoolis kursustel käia, mida ta arvas endale vajalik olevat. See kinnitab üheselt, et töötaja soovis ennast täiendada sellel ametikohal, millel ta tööandja juures töötas, s.t tema oli töösuhtes ning temal ei olnud töölepingu lõpetamise kavatsust. Tema poolt suuliselt tööandjale avaldatud Põltsamaa Ametikoolis toimunud koolituspäevad olid enamuses tema graafikujärgsed puhkepäevad, mistõttu ei olnud sellega ka probleeme. Alles 9.aprillil 2009 esitas E.M. nõuetekohase avalduse õppepuhkuse saamiseks kuupäevadel, mis olid 7.04, 24.04, 29.04, 08.05, 15.05, lisades Põltsamaa Ametikooli õiendi 06.05.2009 nr 2.1-10/227. Ootamatult esitas E.M. 13. mail 2009. a soovi töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel. Tööandja sellega ei nõustunud. E.M. esitas selle peale avalduse töövaidluskomisjonile. Töötaja, asudes 1.märtsil 2009 tööle ning töötades kuni 19.maini 2009 aastal, kinnitas oma tahet nõustuda töölepingu uute tingimustega nende täitmisega. Töötajale uued palgatingimused nähtusid ka temale makstud palgasedelitelt, märtsi- ja aprillikuu eest, millega töötaja nõustus. Edasi käsitleb OÜ Saimre olukorda, kui kohus peaks asuma seisukohale, et töölepingut ei ole muudetud ning töötaja põhipalk on 9000 krooni kuus 2009 a märtsikuus oli 22 tööpäeva, mis teeks päevatasuna endise kokkuleppe järgi 9000:22=409,09 krooni (brutto). E.M. oli tööl märtsikuus 14,5 päeva ehk 145 tundi ehk 18,125 normpäeva, mis teeks tema kuutöötasuks tagasiarvestatult endise järgi 18,125x409,09 kr = 7413 kr. E.M.le töötasu oli märtsikuus 8454 kr s.o üle 1000 kr enam. 2009 a aprillikuus 2009 oli 21 tööpäeva, mis teeks päevatasuks 9000:21= 428,57 kr. E.M. oli tööl aprillikuus 12 päeva ehk 132 tundi ehk 16,5 normpäeva, mis teeks tema kuutöötasuks tagasiarvestatult endise kokkuleppe järgi 16,5x428,57=7071.41 kr. E.M. töötasu oli aprillikuus 7969 kr, so ligi 1000 kr enam. Kui selgub, et töötajal puudus õigus lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 alusel ja ta on töölt lahkunud, palub kohtul lugeda töölepingu lõppenuks TLS § 79 lg-s 1 ettenähtud ühekuulise etteteatamise tähtaja möödumisest alates see on 13.juunist 2009. Sel juhul tuleb jätta rahuldamata töötaja nõue kahe kuu palga ulatuses hüvitise saamiseks, kuid tööandjal on õigus saada töötajalt TLS § 84 lg-s 2 ettenähtud hüvitist. Hageja esitas kohtule hagiavalduse. Hagiavalduse järgi ITLS § 24 lg 5 tulenevalt hageja esitab kohtule hagimenetluses ettenähtud vormis samasisulise avalduse samade nõuetega nagu hageja esitas töövaidluskomisjonile ning hageja seisukohtade täiendavad põhjendused. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata palk 2009.a märtsikuu eest 2200 krooni ja 2009.a aprillikuu eest 3171 krooni, kokku saamata palk 5371 krooni. Hageja töötas OÜ-s Saimre 01.09.2008.a – 19.05.09 Animäe farmis lüpsjana. Töölepingu p 4.1 alusel pidi kostja tööandjana maksma hagejale põhipalka 9000 krooni kuus. Töölepingu p 4.2 alusel pidi kostja maksma täiendavalt palgaseaduses ettenähtud juhtudel ja suuruses juurdemakseid ja lisatasusid. Kostja maksis hagejale kokkulepitud palka kuni 2009.a veebruari lõpuni. Alates 01.03.09 kostja tööandjana vähendas ühepoolselt hageja palka. Hagejale maksti 2009.a märtsikuu eest 6800 krooni põhipalka ja 1654 krooni ühekordset lisatasu. Saamata on põhipalk: 90006800=2200 EEK. Aprillikuu eest maksis kostja hagejale 5829 krooni põhipalka, 1527 krooni ühekordset lisatasu ja 613 krooni pühadetasu. Saamata on põhipalk: 9000-5829=3171 EEK.

Käesoleval juhul tööandja ei korraldanud tööd ega tootmist ümber TLS § 86 mõttes ning seetõttu puudub alus TLS § 64 rakendamiseks. Tööandja vähendas hageja põhipalka seadusevastaselt ühepoolselt. Tööandja väited 01.02.2009 juhatuse korralduse teatavakstegemise kohta hagejale ei anna alust vähendada hageja palgamäära ehk põhipalka. Samuti ei anna tööandjale ühepoolselt põhipalga vähendamise õigust asjaolu, et hageja ei esitanud töölepingu lõpetamise avaldust 1.märtsil. Asjaolust, et hageja jäi tööle pärast 01.03.09, ei saa teha järeldust, et hageja oli nõus oma (põhi)palga vähendamisega, nagu on eksitavalt väitnud kostja. Hageja ei nõustunud palgatingimuste muutmisega. Seetõttu ei saanud tööandja 01.03.09 hageja töölepingut muuta. Pärast 01.03.09 pidi tööandja töölepingu p 4.1 alusel maksma hagejale põhipalka 9000 krooni kuus. Hageja palka ei võinud kostja vähendada ka sel põhjusel, et hageja osales tööalasel koolitusel loomakasvatajate kursusel Põltsamaa Ametikoolis 27.03-15.05.09. Koolituspäevad, mil hageja viibis tööalasel koolitusel, olid enne 09.04.09 hageja graafikujärgsed puhkepäevad, mistõttu sellega probleeme ei olnud. Ka kostja on seda oma 29.09.09 taotluses kinnitanud ja vaidlus selles asjaolus puudub. Hageja esitas kostjale 09.04.09 nõuetekohase avalduse õppepuhkuse saamiseks. Pärast tööandjale avalduse esitamist toimus tööalane koolitus järgnevatel päevadel: 17.04, 24.04, 29.04, 08.05, 15.05.09. Kostja poolt hagejale koostatud aprillikuu palgasedelil on 17.04, 24.04 ja 29.04 märgitud palgata puhkuse päevadeks ning palka nende päevade eest ei ole arvestatud. Hagejal on siiani märtsi ja aprillikuu töötasu osaliselt saamata. Hageja töötas lüpsjana ja tema tööpäevad ei olnud mitte 8-tunnised, vaid tööpäevad olid 11-15 tunni pikkused. Kuna hageja ei saa tõendada oma ületunde, siis ületundide eest lisatasude nõuet ei ole esitatud, kuid kindlalt töötas hageja igal kuul vähemalt normtundide ulatuses. Aprillikuus peab tööandja keskmist palka maksma ka tööalasel koolitusel viibitud päevade, s.o 17.04., 24.04. ja 29.04 eest. Hagejal on töölepingu p 4.1 alusel õigus saada põhipalka 9000.- krooni kuus. Alates 01.03.2009.a pidi kostja tööandjana arvestama ja maksma lisatasu, sest hageja täitis täiendavaid tööülesandeid ja tööandja nõudis hagejalt ka nõutavast tulemuslikumat tööd, mida töölepinguga kokku lepitud ega nõutud ei olnud. Täiendav töö seisnes selles, et hageja töö maht muudeti alates 01.03.09 sisuliselt kahekordseks, sest ta pidi lüpsma ja hooldama senise ühe grupi asemel kaks gruppi lehmi. Enne 01.03.09 oli hageja poolt hooldatavate lehmade arv 58. Alates 01.03.09 pidi hageja lüpsma 114 lehma ja hooldama 130 lehma. Nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu maksmise tööandja kohustus ilmneb selgelt Saimre OÜ juhataja korralduse nr 3 p-st 2, mille kohaselt on määratud tingimused, mis peavad olema eeldustena täidetud, et töötajal tekib lisatasu saamise võimalus. Märtsi ja aprillikuu lisatasu saamiseks eeldustena vajalikke tingimusi pole kokku lepitud töölepingus ega lüpsja tööjuhendis. Saimre OÜ juhataja korralduse nr 3 p-st 2 nimetatud tingimuste täitmise eeldusest järeldub, et lisatasu arvestati hagejale üksnes töölepinguga nõutavast tulemuslikuma töö eest. Lisatasu ei arvestatud hagejale töölepingus kokkulepitud tavaliste tingimuste täitmise eest. Seega on hagejal õigus saada põhipalka 9000 krooni kuus ja täiendavalt põhipalgale lisaks ka lisatasu. Kostja tööandjana rikkus oluliselt hagejaga sõlmitud töölepingu tingimusi palga ühepoolse vähendamisega. Hageja tööleping tuleb kohustusliku etteteatamisaja, s.o 5 päeva möödumise järel lugeda lõppenuks 19.05.09 TLS § 82 lg 1 alusel. TLS § 82 lg 2 alusel on tööandja kohustatud hagejale välja maksma töölepingu lõpetamise hüvituse töötaja kahe kuupalga ulatuses, s.o vähemalt 2x9000=18 000 krooni. 2009.a jaanuaris oli hageja puhkusel 9 päeva, mille eest on hagejal puhkusetasu siiani saamata. Kostja on küll puhkusetasu suuruse välja arvutanud, kuid hageja ei ole seda rahasummat saanud ei sularahas ega ülekandega oma pangakontole. Saamata puhkusetasu arvestuslik bruttosumma on 2828 krooni. Puhkusetasu suurust tõendab 2009.a jaanuarikuu palgasedel. Kohtu põhjendused TLS § 26 lg 1 kohaselt töölepingu kohustuslikeks tingimusteks on järgnevad kokkulepped: 1) tehtava töö ja selle keerukusastme kohta; 2) tööaja kohta; 3) töötasu kohta; 4) töö tegemise asukoha kohta; 5) määratud ajaks sõlmitud töölepingu kehtivusaja kohta; 6) tööle asumise aja kohta.

TLS § 59 lg 1 kohaselt töölepingu muutmine on töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine, sealhulgas mõnede tingimuste lepingust väljajätmine või täiendavate tingimuste lepingusse võtmine. Lg 5 kohaselt töölepingu muutmine on lubatud vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud §-des 61–66 ette nähtud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist. TLS § 64 lg 1 kohaselt tootmis- või töökorraldusest tingitud palga vähenemisest, töötasustamise aluste, tööaja kestuse ja -režiimi muutmisest, samuti töötingimuste halvenemisest on tööandja kohustatud töötajale kirjalikult ette teatama vähemalt üks kuu. Lg 2 kohaselt muudatustega mittenõustumisel on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamist (§ 82). TLS § 70 kohaselt töölepingu tingimuste muutmine vormistatakse kirjalikult töölepingus. Muudatustele kirjutavad alla tööandja või tema esindaja ja töötaja. TLS § 82 lg 1 kohaselt töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandja poolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. Lg 2 kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu. Töölepingu tingimuste muudatused peab tööandja vormistama kirjalikult. Üldjuhul on töölepingu tingimuste muutmine võimalik ainult poolte kokkuleppel. Muudatused võivad hõlmata töölepingu kõiki tingimusi. Tööandjal on õigus teha püsivaid ümberkorraldusi tootmise ja töö valdkonnas. Need ümberkorraldused võivad tingida vajaduse muuta töötasustamise aluseid ja/või töörežiimi. Selliste muudatuste tegemise õiguse annab tööandjale TLS § 64, mis nõuab muudatustest töötajale kirjalikku etteteatamist vähemalt üks kuu. Kui töötaja ei nõustu muudatustega, võib ta nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel teatades sellest ette vähemalt viis päeva. Hageja leiab, et ümberkorraldustena käsitletakse ainult tootmise või töö mehhaniseerimist, automatiseerimist, arvutustehnika kasutamise laiendamist tööprotsesside modelleerimisel ja töötulemuste kontrollimisel, töötingimuste kergendamist, üleminekut mitmevahetuselisele tööle või vastupidi, töökorraldusele sõlmede kaupa jne. Need ümberkorraldused on töölepingu tingimuste muutmise aluseks vaid siis, kui nad on suunatud tootmis- ja töökorralduse efektiivsuse tõstmisele, töötingimuste parandamisele ja inimtöö kokkuhoiule töötulemuse ühiku kohta. Palgamäärade (ehk põhipalga) muutmine nende vähendamise suunas ei ole lubatud. TLS § 64 lg 1 alusel töötasustamise aluste muutmise õigus tähendab õigust muuta vaid palga arvutamise viisi ehk palgasüsteemi (näiteks viia ajapalgalised töötajad üle tükipalgale või vastupidi). TLS § 64 lg 1 kohaldamiseks (töötasustamise aluste muutmiseks) annab aluse vaid tootmise või töö oluline ümberkorraldamine kooskõlas § 64 mõttega. Käesoleval juhul tööandja ei korraldanud tööd ega tootmist ümber TLS § 86 mõttes ning seetõttu puudub alus TLS § 64 rakendamiseks. Kohus leiab, et sellised hageja väited ei ole põhjendatud. Kostja on põhjendanud, et töö ümberkorraldamine seisnes selles, et Animäe farmi II laudas tehti kahest grupist üks. Laudas on 114 kohta. Varasemalt oli ühel lüpsjal grupis 58 lehmakohta. Enne oli kolm töötajat, peale ümberkorraldamist 2. Lüpsja töö sisuline pool jäi samaks. Lüpsjale anti juurde 1 lüpsimasin ning tööaeg päevas pikenes. Kui enne 01.03.09 ümberkorraldusi oli tööaeg kell 4.45- 8.45( 4 t) hommikul, siis uue korra järgi 3.45- 8.45( 5 t); õhtune vahetus varasemalt 15.15-19.15 ( 4 t), nüüd 14.15- 19.15 (5 t). Koos grupi suurenemisega ja töö intensiivsemaks muutumisega muudeti ka vahetuste intervalli. Kui varem töötas töötaja järjest 6 päeva ja 2 päeva puhkas, siis uue korra järgi

oli ette nähtud 3 päeva tööl ja 3 puhkepäeva. Märtsis oli töögraafik töötajate soovil 4 päeva tööl ja 4 puhkepäeva, aga see oli liiga pingeline. Aprillist alates oli ette nähtud 3 päeva tööl ja 3 puhkepäeva. Kohus leiab, et kostja on põhjendanud, et töö laudas korraldati ümber ja ümberkorraldused, mis tehti, tingisid vajaduse muuta töötasustamise aluseid ja töörežiimi. Selliste muudatuste tegemise õiguse annab tööandjale TLS § 64, mis nõuab muudatustest töötajale kirjalikku etteteatamist vähemalt üks kuu. Seoses ümberkorraldustega muutus töötajate töörežiim. Senise 6 päeva tööl ja 2 päeva vaba töörežiimi asemel kehtestati märtsis töörežiim 4 päeva tööl 4 päeva vaba ja alates aprillist 3 päeva tööl ja 3 päeva vaba. Muutus ka tööpäeva pikkus. Kohus leiab, et nimetatud ümberkorraldused on ümberkorraldused TLS § 64 mõttes. Hageja väide, et ümberkorraldus seisnes ainult palgatingimuste muutmises, ei ole põhjendatud. Vaidlust ei ole selles, et 01.02.2009 on välja antud kostja juhataja korraldus nr 3. Nimetatud korraldus algab lausega: Seoses töö ümberkorraldamisega Animäe lüpsifarmis, muuta töötasustamise aluseis ja lugeda korraldus töölepingu lisaks. Nimetatud korraldus hõlmab töötasustamiskorda, tööülesandeid, lisatasu maksmist, premeerimise korda. Korraldus on töötajatele teatavaks tehtud, mille kohta on töötajad andnud allkirja. Hageja on korraldusele alla kirjutanud 04.02.2009. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg-st 1 tuleneb tehingu vormivabaduse põhimõte, mille kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Tööleping sõlmitakse TLS § 28 lg 1 järgi kirjalikult. Seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab TsÜS § 77 lg 3 esimese lause kohaselt muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et tööleping ja/või selle muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised. Hageja leiab, et tööandja muutis töölepingut palga osas ühepoolselt, töölepingu muutmisele ei ole hageja alla kirjutanud. Riigikohus on väljendanud mitmes otsuses seisukohta, mille kohaselt ei tulene töölepingu vorminõude eesmärgist, et töölepingu muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised. Kohus leiab, et on tõendatud, et töölepingu muutmist ei ole vormistatud eraldi dokumendina või lisana töölepingu muutmise kohta. Kohus leiab, et töölepingu muutmise kokkuleppena saab lugeda juhataja korraldust nr 3. Kuna seal on kirjas, et korraldus lugeda töölepingu lisaks ja hageja on sellele alla kirjutanud, ei ole põhjendatud hageja väide, et tööandja rikkus oluliselt hagejaga sõlmitud töölepingu tingimusi palga ühepoolse vähendamisega ja et töölepingu muutmine on ühepoolne ja töölepingu muutmisele ei ole hageja alla kirjutanud. Hageja allkirja taga on korraldusel märge: olen eriarvamusel. Milles see eriarvamus seisnes, kostja ei tea, sest hageja ei ole seda kostjale avaldanud. Kostja seletuste järgi brigadiri vabal päeval oli keegi läinud brigadiri ruumi ja korraldusele allkirjade juurde lause „olen eriarvamusel“ juurde kirjutanud. Tunnistaja Eevi Pärna ( OÜ Saimre farmibrigadir ) ütluste järgi korraldus tehti teatavaks koosolekul ja töötajad andsid sellele allkirja. Nädal pärast koosolekut tekkisid korraldusel allkirjade järgi märkus, olen eriarvamusel. Põhimõtteliselt ta teab, kes need kirjutas. Kommentaare, milles eriarvamus seisnes, ei tea. Kohus leiab, et kostja on täitnud TLS § 64 lg 1 sätestatud nõude, et tootmis- või töökorraldusest tingitud palga vähenemisest, töötasustamise aluste, tööaja kestuse ja -režiimi muutmisest, samuti töötingimuste halvenemisest on tööandja kohustatud töötajale kirjalikult ette teatama vähemalt üks kuu. Kohus möönab, et etteteatamine on toimunud 3 päeva hiljem kui üks kuu, aga seda

vaidlustatud ei ole. Samas nii kostja on seletanud, kui ka tunnistajad Ivi Randmaa ja Eevi Pärna on andnud ütlusi, et arutelud töö ümberkorraldamise kohta toimusid kogu kollektiiviga juba detsembris ja jaanuaris. Arutelul said kõik sõna võtta. Eevi Pärna ütluste järgi algul anti töölistel valida, kuidas nad tööl hakkavad käima. Aprillist otsustati, et tööaeg on 3 päeva tööl, 3 päeva vaba. TLS § 64 lg 2 kohaselt muudatustega mittenõustumisel on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamist (§ 82). Kohus leiab, et on tõendatud, et hageja sai õigeaegselt teada töökorralduse muudatustest, kirjutas sellest teadaandvale korraldusele alla ja nõustus ka sellega, et korraldus on töölepingu lisa. Hagejal oli õigus muudatustega mittenõustumisel nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel teatades sellest ette vähemalt viis päeva. Hageja seda teinud ei ole. Kohus leiab, et hagi nõue tunnistada poolte vaheline tööleping lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel 19.05.2009 tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et töölepingu lõpetamise hüvitise nõue 18000 krooni tuleb jätta rahuldamata. Saamata palga nõue Tööleping on sõlmitud OÜ Saimre ja E.M. vahel 01.09.2008. P 4.1. kohaselt töötaja põhipalk on 9000 krooni ja see sisaldab 250 krooni ulatuses tasu õhtuste ja öiste tundide eest. P 4.2. järgi juurdemakseid ja seadusjärgseid lisatasusid makstakse palgaseaduses ettenähtud juhtudel. P 3.2 järgi tööaja norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Töölepingu juurde kuulub lüpsja tööjuhend. Palgasedelite järgi on töötajale makstud palka septembri 2008 eest 9000 krooni, oktoobri eest 9000 krooni, novembri eest 9000 krooni, detsembri eest 9000 krooni ja pühadetasu 1392 krooni, jaanuari 2009 eest palka 6429 krooni, pühadetasu 440 krooni ja puhkusetasu 2828 krooni, veebruari 2009 eest 9000 krooni, märtsi eest kuupalka 6800 krooni ja lisatasu 1654 krooni, aprilli 2009 eest kuupalka 5829 krooni, lisatasu 1527 krooni, pühadetasu 613 krooni, mai 2009 eest 2682 krooni, lisatasu 1168 krooni, pühadetasu 642 krooni. Tööandja seletuse järgi on märtsis ja aprillis makstud palka juhataja korraldusega nr 3 01.02.2009 kehtestatud korra järgi põhitasu päevatasu 325 krooni ja lisatasu vastavalt piima kvaliteediklassile ja kogusele kuni 7 krooni ts. Töölepinguga oli kokkulepitud lisatasud juurdemaksete ja seadusjärgsete lisatasudena palgaseaduses ettenähtud juhtudel ja suuruses. Alates 01.02.2009 korraldusega kehtestatud lisatasu töölepingus kokku lepitud ei ole. Hageja leiab, et kostja on ühepoolselt vähendanud palka ja palub välja mõista saamata jäänud palk märtsi ja aprilli eest. Hageja on lähtunud töölepinguga kokkulepitud palgast ja uuest põhipalgast ja loeb saamata jäänud palgaks nende vahe. Hageja ei loe palgaks lisatasu uue korra järgi. Kohus leiab, et hageja selline palgaarvestus, kus ta arvestab, et tal on õigus saada töölepingu järgi 9000 krooni kuus ja samaaegselt ka korraldusega nr 3 kehtestatud lisatasu, ei ole põhjendatud. Töölepingu järgi oli töötajal õigus saada palgaseaduses ettenähtud juurdemakseid ja seadusjärgseid lisatasusid. Korraldusega nr 3 kehtestatud lisatasu ei tulene ei palgaseadusest ega töölepingust, vaid töölepingu muudatusest. Kohus leiab, et hageja on saanud märtsi eest palka 8454 krooni ja aprilli eest palka koos lisatasuga 7356 krooni ja pühadetasu 613 krooni, kokku 7969 krooni. Palga arvestus on tõendatud palgasedelitega.

Tööajagraafikutega on tõendatud, et hageja töötas märtsis 146 tundi, normtunde 176, aprillis töötas 132 tundi, 3 tööpäeva oli koolitusel, normtunde 176. Aprilli kuu palgasedelil on märge palgata puhkus 3 päeva 17.04, 24.04, 29.04 2009. 09.04.2010 on esitanud hageja kostjale avalduse, et talle võimaldataks tööalases koolituses osalemiseks õppepuhkust vastavalt Täiskasvanute koolituse seaduse § 8lg 6 keskmise palga säilitamisega 17.04.2009, 24.04.2009, 29.04.2009, 18.05.2009, 15.05.2009. Kohus leiab, et kuna koolituspäevad on langenud tööpäevadele, siis on hagejal õigus Täiskasvanute koolituse seaduse (TKS) § 8 lg 1 alusel tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal eest saada keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest aastas. Hageja keskmise tasu arvestuse on kostja esitanud ja seda vaidlustatud ei ole. Hageja töötasu september 2008- märts 2009 on 61715 krooni, tööpäevi 134, seega päeva tasu 460.56 krooni. Aprillis on hageja olnud koolitusel 3 päeva, seega tuleb talle maksta nende päevade eest keskmist palka 1381.68 krooni. Kohus leiab, et aprilli kuu eest saamata palga nõue tuleb jätta rahuldamata osaliselt, välja mõista tuleb aprilli kuu eest keskmine tasu õppepuhkuse eest 1381.68 krooni. Muus osas jätta saamata palga nõue rahuldamata. Kuna hageja nõue puudutab ainult märtsi ja aprilli kuu eest saamata palka ja õppepuhkuse avalduse esitas hageja 09.04 .2009, leiab kohus, et on põhjendatud välja mõista keskmise tasu õppepuhkuse eest aprillis kuus. Saamata puhkusetasu nõue Hageja palub välja mõista saamata puhkusetasu 2828 krooni. Kostja on küll puhkusetasu suuruse välja arvutanud, kuid hageja ei ole seda rahasummat saanud ei sularahas ega ülekandega oma pangakontole. Kostja vaidles nõudele vastu. Töötaja on selle raha reaalselt kätte saanud. Raamatupidamisdokumentides ei ole töötaja allkirja raha saamise kohta ainult selle tõttu, et töötaja väga palus tööandjat teda usaldada ning see summa sularahana üle anda, sest töötaja kiirustas puhkusereisile. Raha on töötajale üle antud sularahas Paistu rahvamajas tunnistajate juuresolekul. Tunnistaja raamatupidaja Ande Lehtmetsa ütluste järgi puhkusetasu maksis ta välja 22. jaanuaril. Siis oli seminar. Ta tegi seal ka väljamakse, kaasa kassaorderit kaasas ei olnud ja allkirja seetõttu ei saanud. Palgasedeli järgi on puhkustasu väljaarvestatud 2828 krooni, millest on kinni peetud tulumaks ja sedelil märge töötasu panka 21.02.2009 2176 krooni. Kassa väljamineku orderil nr 140/K 21.01.2009 puudub raha kätte saamise kohta hageja allkiri. Kohus leiab, et kuna kohtule ei ole esitatud kirjalikku tõendit, millega oleks tõendatud, et puhkuseraha on hagejale välja makstud või panka üle kantud, tuleb saamata jäänud puhkusetasu kostjalt välja mõista. Kuna kostja on väljaarvestatud summalt juba tulumaksu kinni pidanud, tuleb välja mõista hageja kasuks 2176 krooni. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 kohaselt raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema ka majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist. Kuna tõendiks esitatud kassa väljamineku orderil allkirjad puuduvad ja ei ole raha üleandmise kohta esitatud muud kirjalikku tõendit, siis ei saa

lugeda tõendatuks raha üle andmist. Seadus ei sätesta, et nõuetekohast raamatupidamise algdokumenti saab asendada tunnistajate ütlustega. Kostja nõue lugeda poolte vaheline tööleping lõppenuks 13,juunist 2009 ning mõista hagejalt välja hüvitis keskmise päevapalga ulatuses iga etteteatamistähtajast puudu jääva tööpäeva eest. TLS § 84 lg 2 kohaselt tööandjal on õigus nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitusena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. Hageja on esitanud kostjale 13.05.2009 avalduse lõpetada tööleping TLS § 82 alusel 19.05.2009. Kostja esindaja juhatuse liige Toivo Teng on kirjutanud avaldusele märkuse, et olen tutvunud ja kätte saanud E.M. avalduse. Töövaidluskomisjoni toimikus on OÜ Saimre juhataja vastus E.M. avaldusele. Vastuses on selgitatud mittenõusolekut töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel. Vastuses on lause: Peale töövõimetuslehe lõppemist asuda oma töökohustusi täitma vastavalt sõlmitud töölepingu nr 15 ja juhatuse korraldusele nr 3 välja antud 01.02.2009. Mai kuu palgasedelil on märge haigus 14.05-27.05.2009. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mida kostja ette võttis või kuidas reageeris, kui hageja ei ilmunud enam peale töövõimetuslehe lõppu tööle. Tööleping on lõpetamata siiani. 29.septembril 2009 esitas kostja taotluse kohtule, milles palus lugeda OÜ Saimre ja E.M. vaheline tööleping lõppenuks 13.juunist 2009. TLS § 73 lg 1 kohaselt tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine. Lg 2 kohaselt töölepingu lõpetamise päevaks on töötaja tööloleku viimane päev, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti. Lg 3 kohaselt kui töötaja on enne töölepingu lõpetamist lahkunud töölt omavoliliselt, siis lõpetab tööandja töötajaga töölepingu päevast, mis järgnes päevale, mil töötaja töölt omavoliliselt lahkus. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kuupäevast hageja tegelikult omavoliliselt töölt lahkus. Palgasedeli järgi viibis hageja peale avalduse andmist töövõimetuslehel. Mingit tõendit, millal oleks hageja pidanud tööl olema ja enam tööle ei ilmunud, kohtule esitatud ei ole. Kostja on esitanud hüvitise nõude, aga tõendeid, mitu tööpäeva hageja omavolilisel lahkumisel etteteatamistähtajast puudu jäi, esitanud ei ole. Samuti ei ole esitanud hüvitise arvestust. TsMS sätete kohaselt peab pool oma nõudeid tõendama. Hageja andis avalduse 13.05.2009 töölepingu lõpetamiseks 19.05.2009. Kostja ei ole töölepingu lõpetamise kohta võtnud mingit seisukohta peale vastuse hagejale. Kui ta ei olnud nõus töölepingu lõpetamisega TLS § 82 alusel ja kohustas hagejat peale töövõimetuslehe lõppu tööle tulema, oleks ta pidanud peale hageja töölt omavolilist lahkumist (mõjuva põhjusta tööle mitteilmumist ) tegema TLS § 73 alusel oma otsuse töölepingu lõpetamise kohta. Kohus leiab, et kuna tööleping on sisuliselt lõpetamata siiani, tuleb lugeda tööleping poole vahel lõppenuks 19.05.2009 töötaja ( hageja) avalduse alusel. Kohus leiab, et kuna ei ole esitatud tõendit, mis ajast hageja omavoliliselt töölt lahkus, mitu tööpäeva hageja omavolilisel lahkumisel etteteatamistähtajast puudu jäi, kostja tööandjana ei

võtnud peale hageja omavolilist töölt lahkumist vastu mingit otsust töölepingu lõpetamise kohta ja töölepingu lõpetamist taotles kohtu kaudu alles 29.09.2009, ei ole põhjendatud mõista välja hagejalt kui enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitusena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Lg 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldatakse osaliselt ja arvestades rahuldatud ja rahuldamata nõudeid, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.