Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Alates 01.03.2009 pidi kostja maksma lisatasu, sest hageja täitis täiendavaid tööülesandeid. Täiendav töö seisnes selles, et alates 01.03.2009 muudeti hageja töö maht kahekordseks, sest ta pidi lüpsma ja hooldama ühe gruppi asemel kaks gruppi lehmi. Nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu maksmise kohustus tuleneb OÜ Saimre juhataja korraldusest nr 3, millest nähtub, et hagejale arvestati lisatasu üksnes töölepinguga nõutavast tulemuslikuma töö eest. Lisatasu ei arvestatud hagejale töölepingus kokkulepitud tavaliste tingimuste täitmise eest. Seega on hagejal õigus saada põhipalka 9000 krooni kuus ja täiendavalt põhipalgale lisaks ka lisatasu. Hageja on 2009 jaanuaris viibinud puhkusel 9 päeva, mille eest ta ei ole puhkusetasu saanud. Puhkusetasu suuruseks on 2 828 krooni (bruto). Ühepoolse palga vähendamisega on kostja oluliselt rikkunud hagejaga sõlmitud töölepingut ja tööleping tuleb TLS § 82 lg 1 alusel kohustusliku etteteatamisaja, s.o 5 päeva, möödumisel lugeda lõppenuks alates 19.05.2009. TLS § 82 lg 2 alusel on kostja kohustatud hagejale välja maksma töölepingu lõpetamise hüvitise töötaja kahe kuupalga ulatuses, s.o 18 000 krooni.

OÜ Saimre palus jätta rahuldamata hageja nõuded palga ja puhkusetasu ning hüvitise saamiseks Kostja palus lugeda tööleping lõppenuks TLS § 79 lg-s 1 ettenähtud ühekuulise etteteatamise tähtaja möödumisest alates 13.06.2009. OÜ Saimre arvates on tal õigus saada töötajalt TLS § 84 lg-s 2 ettenähtud hüvitist.

MAAKOHTU LAHEND

samaaegselt ka korraldusega nr 3 kehtestatud lisatasu. Töölepingu järgi oli töötajal õigus saada palgaseaduses ettenähtud juurdemakseid ja seadusjärgseid lisatasusid. Korraldusega nr 3 kehtestatud lisatasu ei tulene ei palgaseadusest ega töölepingust, vaid töölepingu muudatusest. Hageja on saanud märtsi 2009 eest palka 8454 krooni ja aprilli 2009 eest palka koos lisatasuga 7356 krooni ja pühadetasu 613 krooni, kokku 7969 krooni. Hageja töötas märtsis 146 tundi, normtunde 176, aprillis töötas 132 tundi, 3 tööpäeva oli koolitusel, normtunde 176. Aprillikuu palgasedelil on märge: palgata puhkus 3 päeva 17.04.2009, 24.04.2009, 29.04.2009. 09.04.2010 esitas hageja avalduse õppepuhkuse võimaldamiseks, et osaleda tööalases koolituses keskmise palga säilitamisega 17.04.2009, 24.04.2009, 29.04.2009, 18.05.2009, 15.05.2009. Kuna koolituspäevad on langenud tööpäevadele, siis on hagejal õigus TäKS § 8 lg 1 alusel tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse aja eest saada keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest aastas. Hageja töötasu perioodil september 2008 - märts 2009 on 61 715 krooni, tööpäevi 134, seega päevatasu 460.56 krooni. Aprillis on hageja olnud koolitusel 3 päeva, seega tuleb talle maksta nende päevade eest keskmist palka 1381.68 krooni ja muus osas jätta saamata jäänud palga nõue rahuldamata. Kuna hageja nõue puudutab ainult märtsi ja aprilli kuu eest saamata palka ja õppepuhkuse avalduse esitas hageja 09.04.2009, on põhjendatud välja mõista keskmise tasu õppepuhkuse eest aprillikuus. Kohus leidis, et kuna kohtule ei ole esitatud kirjalikku tõendit, millega oleks tõendatud, et puhkuseraha on hagejale välja makstud või panka üle kantud, tuleb saamata jäänud puhkusetasu kostjalt välja mõista. Kuna kostja on väljaarvestatud summalt tulumaksu kinni pidanud, tuleb välja mõista hageja kasuks 2176 krooni. 13.05.2009 esitas hageja kostjale avalduse lõpetada tööleping TLS § 82 alusel alates 19.05.2009. Kostja esindaja sai avalduse kätte, kuid OÜ Saimre juhatuse liige keeldus hageja töölepingut lõpetamast ning tööleping on lõpetamata siiani. 29.09.2009 esitas kostja taotluse, milles palus lugeda OÜ Saimre ja E. Männiste vaheline tööleping lõppenuks alates 13.06.2009. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kuupäevast hageja tegelikult omavoliliselt töölt lahkus. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, mitu tööpäeva hageja omavolilisel lahkumisel etteteatamistähtajast puudu jäi. Kui kostja ei olnud nõus töölepingu lõpetamisega TLS § 82 alusel ja kohustas hagejat pärast töövõimetuslehe lõppu tööle tulema, oleks ta pidanud pärast hageja töölt omavolilist lahkumist tegema TLS § 73 alusel oma otsuse töölepingu lõpetamise kohta. Kuna tööleping on sisuliselt lõpetamata siiani, tuleb lugeda tööleping poole vahel lõppenuks 19.05.2009 hageja avalduse alusel. Kohus leidis, et ei ole põhjendatud mõista hagejalt välja kui enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitisena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

asjaoludele TLS § 64 mõttes. Kohtu poolt märgitud töö ümberkorraldamise sisu seisneb üksnes lüpsja töö mahu suurendamises kohekordseks, kusjuures töö sisu jäi samaks. Lüpsja pidi 58 looma asemel hooldama 114 looma. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ei ole kooskõlas, et töö mahu kahekordseks muutmise põhjendusel toimub samaaegselt töötaja palga vähendamine ja tööaja intensiivsemaks muutmine. Tööandjal puudub õigus ühepoolselt muuta töölepingu alusel töötaja palgakokkulepet, töötasustamise aluseid ning tööaja kestust ja tööaja režiimi; 2) sätestab TLS § 59 lg 5, et töölepingu muutmine on lubatud vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud §-des 61 - 66 ettenähtud juhtudel. TLS § 18 järgi töölepingu ühepoolne muutmine on lubatud ainult seaduses, kollektiivlepingus või töölepingus ettenähtud tingimustel ja korras. Käesolevas vaidluses puudub olukord, mis on ette nähtud TLS §-des 61 - 66. OÜ Saimre 01.02.2009 juhataja korraldus nr 3 ei saa muuta E. Männiste töölepingut. TLS § 16 alusel tööandja ühepoolse otsusega kehtestatud tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses või töölepingus ettenähtust, on kehtetud. Kehtetute tingimuste asemel kohaldatakse seadust või töölepingut. Hageja ei ole sõlminud kostjaga töölepingu muutmise kokkulepet ja tööandja rikkus oluliselt hagejaga sõlmitud töölepingut, vähendades ühepoolselt hageja palka; 3) on ebaõige kohtu seisukoht, et töölepingu muutmise kokkuleppena saab lugeda juhataja korraldust nr 3. Hageja on korraldusele nr 3 andnud allkirja korralduse teatavakstegemise kohta, mitte selle korralduse sisuga nõustumise kohta ega töölepingu muutmise või korralduse töölepingu lisana lugemise kohta; 4) on ebaõige kohtu seisukoht, et ei ole vaidlustatud asjaolu, et OÜ Saimre juhataja korralduse nr 3 teatavakstegemine hagejale on toimunud 3 päeva hiljem kui üks kuu. Hageja on oma 02.02.2010 vastuses märkinud, et kuna puuduvad alused ja kohustuslik eeldus TLS § 64 rakendamiseks, siis on tühine ja ei too kaasa õiguslikke tagajärge tööandja etteteatamine, et alates 01.03.2009 toimub töö ümberkorraldamine, mille tulemusel muudetakse ka töötasustamise aluseid. Vale on kostja väide muuhulgas ka kuupäeva osas. Töötaja sai tegelikult teatest teada 04.02.09; 5) on ebaõige kohtu järeldus, et hageja nõue tunnistada poolte vaheline tööleping lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei korraldanud tööd ümber TLS § 64 mõttes, seega selline säte ei kuulu kohaldamisele ning kostjal ei olnud õigust ühepoolselt muuta töölepingu palgakokkulepet, töötasustamise aluseid, tööaja kestust ja tööaja režiimi. Hageja esitas 13.05.2009 kirjaliku avalduse töölepingu lõpetamiseks pärast viiepäevase etteteatamise aja möödumist 19.05.2009 TLS § 82 lg 1 alusel. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-120-05 selgitanud, et olukorras kui töötaja on esitanud avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, on tööandjal võimalik lõpetada tööleping TLS § 82 alusel etteteatamistähtaja möödumisel või vaidlustada töölepingu lõpetamise alus töövaidlusorganis. Enne 01.07.2009 kehtinud ITLS § 6 lg 2 alusel on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg üks kuu. Kostja ei vaidlustanud töölepingu lõpetamise alust seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kostja poolt esitatud taotlus töölepingu lõpetamise aluse vaidlustamiseks on aegunud ja hageja palub kohaldada selle nõude suhtes aegumist. Töölepingu lõpetamise aluse vaidlustamiseks esitatud nõude aegumise tõttu on tööleping TLS § 82 lg 1 alusel lõppenud 19.05.2009; 6) on ebaõige kohtu järeldus, et töölepingu lõpetamise hüvitise nõue 18 000 krooni tuleb jätta rahuldamata. Hageja keskmise kuupalga suuruseks on vähemalt 9000 krooni. TLS § 82 lg 2 alusel kuulub OÜ-lt Saimre väljamõistmisele töölepingu lõpetamise hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses 2 x 9000 = 18 000 krooni; 7) on põhjendamata kohtu otsuse resolutsioonis märgitud otsustus, et hageja ja kostja vaheline tööleping tuleb lugeda lõppenuks TLS § 79 alusel 19.05.2009;

8) sätestab TLS § 69 lg 1, et kui tööandja seadusevastaselt muudab töölepingu tingimusi, on töötajal õigus nõuda kuni nende seaduserikkumiste kõrvaldamiseni saamata jäänud töötasu maksmist. Töölepingu kohaselt oli hageja põhipalk 9000 krooni ja juurdemakseid ja seadusjärgseid lisatasusid makstakse palgaseaduses ettenähtud juhtudel. Hagejale on makstud 2009 märtsi eest kuupalka 6800 krooni, aprilli eest kuupalka 5829 krooni. Saamata palga nõue on esitatud 2009 märtsi ja aprillikuu töö eest ning see on arvutatud töölepingus kokkulepitud põhipalga ja tööandja poolt makstud põhipalga vahena. On põhjendamatu kohtu seisukoht, et alates 01.02.2009 korraldusega kehtestatud lisatasu töölepingus kokku lepitud ei ole. Arusaamatuks jääb, miks ei kehti hageja jaoks palgaseaduses ettenähtud juhtudel lisatasude saamise õigus. Põhjendamata ja arusaamatu on ka kohtu seisukoht, et hageja palgaarvestus, kus ta arvestab, et tal on õigus saada töölepingu järgi 9000 krooni kuus ja samaaegselt ka korraldusega nr 3 kehtestatud lisatasu, ei ole põhjendatud. Tegelikult on hageja õigustatud 2009 märtsikuu ja aprillikuu töö eest saama lisatasu oma töölepingu p 4.2 ja PalS § 2 lg 4 alusel täiendavate tööülesannete täitmise ja nõutavast tulemuslikuma töö eest. Täiendavad tööülesanded seisnesid 58 looma asemel 114 looma hooldamises. Töölepingus nõutavast tulemuslikum töö seisnes selles, et kogu hageja poolt toodetud piim oli eliit või kõrgema sordiga;

jäädes tööle ning mitte esitades avaldust töölepingu lõpetamiseks alates 01.03.2009, avaldas sellega nõustumust uute töötasustamise alustega; 3) on ebaõiged hageja väited, et töölepingu muudatustega on halvendatud töölepingu tingimusi töötaja suhtes. TLS § 64 lg 1 järgi oli tööandjal õigus tootmise või töö ümberkorraldamisel muuta töötaja töötasustamise aluseid ja töörežiimi. Kostja on sellest tulenevalt muutnud seaduslikult töötasustamise aluseid. Juhatuse 01.02.2009 korraldusega nr 3 on kehtestatud kuupalga asemel päevatasu, palga osana lisatasu ning aastapreemia. Kui töötasustamise aluseid ei oleks muudetud ja töötaja töötasuks oleks jäänud kuupalgana 9000 krooni, oleks see olnud ilmselt ebaõiglane töötaja suhtes, kuna töötaja töö intensiivsus tõusis oluliselt. Muudatustega ei kaasnenud töötaja palga vähenemist. Tegelikult kindlustas töötaja põhipalgale lisanduv tasu toodetud piima koguse ja kvaliteedi eest töötajale varasemast kõrgema töötasu. Uue korra järgi on normajaga töötamisel töötajale garanteeritud päevatasuna 325 krooni, mis keskmiselt moodustaks kuus 6800 (tööpäevade keskmine arv kuus 20,9 x 325) krooni, millele lisandub garanteeritult lisatasu 7%, kui töötaja täidab korralikult lüpsja tööülesandeid. Näiteks töötaja oleks maikuus teeninud järgmiselt: 160 normtundi (päevatasu (160/8=20*325= 6500; lisatasu piimatoodangult 862.32 x 7 = 6036.24 / 31 = 194.72 x 20 = 3894.40 + 6500 = 10394.40). Tasu oleks olnud kõrgem arvestuslikult ka mittesuvekuudel. 2009 oktoobris oleks see olnud 10 724.44 krooni, novembris 10 608.98 krooni ja detsembris 9262.95 krooni (+pühadetasud). Seega oleks töötaja töötasu olnud igas kuus endisega võrreldes kõrgem. Kuid ka näiteks 2009 aprillikuus teenis töötaja arvestuslikult enam, kui vana korra järgi. E. Männiste töötasu oli aprillikuus 16,5 normpäeva eest 7969 kr, sellele lisanduva 3 koolituspäevatasuga koos 9350 krooni. Täiendavalt oleks igale kuule lisandunud tasu aastapreemia arvelt 566 krooni (6800 : 12). Eeltoodud arvestused kinnitavad, et töötaja palk ka muudatuste rakendumise järel ei vähenenud, vaid kasvas. Antud juhul olid töö ümberkorraldamine ja töötasustamise aluste muutmine omavahel seotud ning viidud läbi ühise eesmärgi saavutamiseks, samal ajal töötaja õigusi järgides; 4) on ebaõige hageja väide, et töötajat pandi uue korra järgi tegema täiendavaid tööülesandeid ja endisest tulemuslikumat tööd. Tööandja ei ole kostjale 2009 märtsi- ega aprillikuus täiendavaid tööülesandeid pannud ega ka tulemuslikumat tööd nõudnud. Töötaja töötas alates 01.03.2009 uue töökorralduse alusel. Võrreldes pooltevahelisele 01.09.09 töölepingule lisatud lüpsja tööjuhendit ja 01.02.2009 korralduses nr 3 lüpsja töökohustusi, on ilmne, et lüpsja tööülesannete osas midagi ei muutunud, täiendavaid tööülesandeid ei antud ja samaks jäid ka kvaliteedinõuded. Küll muutus aga töövahetuses tehtava töö maht ja selle ajaline kestus, mis oli aga töö ümberkorraldamise sisuks, mitte täiendavateks ülesanneteks töötajale. Töötajalt ei nõutud endisest tulemuslikumat tööd. Nagu varem, jäi ka uue korra järgi lüpsja kohustuseks kvaliteetse ehk kõrgema sordi ja eliitpiima tootmine. Sealjuures ei ole kõrgema sordi ja eliitpiima tootmine mingi eriline nõue, vaid igapäevane kvaliteediklass. Seega ei nõutud töötajalt 7 % tasu saamise eeldusena tulemuslikumat tööd, vaid lüpsja tavapäraste tööülesannete täitmist; 5) ei ole põhjendatud hageja palgaarvestus, kus ta arvestab, et tal on õigus saada töölepingu järgi 9000 krooni kuus ja samaaegselt ka korraldusega nr 3 kehtestatud lisatasu. 01.09.2008 töölepingu järgi oli töötajal õigus saada PalS ettenähtud juurdemakseid ja seadusjärgseid lisatasusid. Korraldusega nr 3 kehtestatud lisatasu ei tulene ei palgaseadusest ega töölepingust, vaid töölepingu muudatusest. Samuti töötaja ei saanud töötasu uue korra kohaselt vähem, kui vana palgakorraldus seda ette nägi. 2009 märtsikuus oli 22 tööpäeva, mis teeks päevatasuna endise kokkuleppe järgi 9000 : 22 = 409,09 krooni (bruto). E. Männiste oli tööl märtsikuus 14,5 päeva ehk 145 tundi ehk 18,125 normpäeva, mis teeks tema kuutöötasuks tagasiarvestatult endise järgi 18,125 x 409,09 krooni = 7413 krooni. E. Männistele töötasu oli märtsikuus 8454 krooni, s.o üle 1000 kr enam. 2009 aprillikuus sai E. Männiste tööl oldud 12 päeva ehk 132 tunni ehk 16,5 normpäeva eest tasu kokku 7969 kr. Sellele lisandub maakohtu otsusega väljamõistetud töötasu koolituspäevade eest 1381.68 krooni. Seega on E. Männiste tasu aprillis

kokku 9351 krooni (7969 krooni + 1381.68 krooni). E. Männistel ei ole ka aprillikuu eest saamata jäänud töötasu. Vastavalt alates 01.03.2009 kehtivatele töölepingu tingimustele lisandub mõlemas kuus aastapreemia arvelt 566 krooni. See tähendab, et isegi pooltevahelise töölepingu tingimuste kohaldamisel 01.09.2008 redaktsioonis ei ole töötaja märtsi- ega aprillikuus vähem töötasu saanud; 6) on ebaõige hageja seisukoht, et tööleping lõppes TLS § 82 alusel etteteatamistähtaja möödumisel 19.05.2009. Kohus on tuvastanud, et kostja ei nõustunud töötaja 13.05.2009 avaldusega ega lõpetanud lepingut. Pärast töövõimetuslehe lõppemist asus hageja oma töökohustusi täitma vastavalt sõlmitud töölepingule ja juhatuse korraldusele nr 3. See tähendab, et tööandja ei ole töölepingut lõpetanud ning see kehtib seniajani. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-95-03 avaldanud seisukohta, et olukorras, kus töötajal puudus õiguslik alus lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 alusel, kuid ta on töölt lahkunud ning tööandja ei ole vaidluse tõttu töölepingu lõpetamist vormistanud, on töövaidlusorganil õigus lugeda tööleping lõppenuks TLS § 79 lg-s 1 ettenähtud ühekuulise etteteatamise tähtaja möödumisest alates. Kohus on seda põhimõtet õigesti rakendanud, kuid lugenud töölepingu lõppemise kuupäevaks ebatäpselt 19.05.2009. Hageja esitas avalduse 13.05.2009 ning ühekuulise etteteatamise tähtaja möödumisel tuleks tööleping lugeda lõppenuks 13.06.2009.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

kohaselt ja töötas kuni 13.05.2009, mil ta teatas tööandjale soovist lõpetada tööleping TLS § 82 alusel. Ringkonnakohus leiab, et kui hageja ei nõustunud tööandja poolt kehtestatud töölepingu muudatustega, siis oli tal õigus nõuda TLS § 64 lg 2 alusel töölepingu lõpetamist, kuid vastav õigus oli tal kuni muudatuste rakendamise päevani, sest TLS § 82 lg 1 kohaselt töölepingu tingimuste muutmisel seoses tootmise või töö ümberkorraldusega lõpetatakse tööleping muudatuste rakendamise päevast. Ligikaudu kaks ja pool kuud hiljem muudatuste rakendamisest ei saa töötaja enam nõuda TLS § 64 lg 2 alusel töölepingu lõpetamist. Asjaolu, et tööandja on rikkunud TLS § 64 lg-t 1 sellega, et ei teatanud töötajale töölepingu tingimuste muutmisest kirjalikult vähemalt üks kuu ette (teatas kirjalikult 04.02.2009, kuid muudatused rakendati 01.03.2009), ei anna alust asuda seisukohale, et töölepingu tingimuste muutmine tööandja poolt oli ebaseaduslik. Arvestades seaduses sätestatud tähtaega, oli kostjal õigus muuta hageja töölepingu tingimusi alates 04.03.2009 ning kuni selle ajani oleks tööandja pidanud tagama hagejale töö endistel tingimustel. Samas ei ole hageja esitanud nõudeid seoses sellega, et kostja ei taganud talle perioodil 01.03.2009-04.03.2009 endisi tingimusi, vaid rakendas juba muudetud tingimusi.

ulatuses. Siinkohal on hageja lähtunud palga arvestuses enne 01.03.2009 kokkulepitud palgast ja alates 01.03.2009 kehtinud põhipalgast ja saamata jäänud palgaks lugenud nende vahe. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et selline palgaarvestus ei ole põhjendatud, sest hageja ei ole arvesse võtnud korralduse nr 3 alusel saadud lisatasu. 01.09.2008 töölepingu järgi oli töötajal õigus saada PalS ettenähtud juurdemakseid ja seadusjärgseid lisatasusid. Korraldusega nr 3 kehtestatud lisatasu ei tulene ei palgaseadusest ega töölepingust, vaid töölepingu tingimuste muutmisest. Samuti töötaja ei saanud töölepingu tingimuste muutmise tõttu märtsis ja aprillis vähem, kui vana palgakorraldus seda ette nägi. 2009 märtsikuus oli 22 tööpäeva, mis teeks päevatasuna endise kokkuleppe järgi 9000 : 22 = 409.09 krooni (bruto). E. Männiste oli tööl märtsikuus 14,5 päeva ehk 145 tundi ehk 18,125 normpäeva, mis teeks tema kuutöötasuks tagasiarvestatult endise järgi 18,125 x 409.09 krooni = 7413 krooni. E. Männistele töötasu oli märtsikuus 8454 krooni, s.o üle 1000 kr enam, kui oleks olnud endise palgakorralduse alusel. 2009 aprillikuus sai E. Männiste tööl oldud 12 päeva ehk 132 tunni ehk 16,5 normpäeva eest tasu kokku 7969 krooni. Sellele lisandub maakohtu otsusega väljamõistetud töötasu koolituspäevade eest 1381.68 krooni. Seega on E. Männiste tasu aprillis kokku 9351 krooni (7969 krooni + 1381.68 krooni). Lähtudes eeltoodust isegi kui kohaldada pooltevahelise töölepingu tingimusi 01.09.2008 redaktsioonis, ei ole hageja 2009 märtsis ja aprillis vähem töötasu saanud. Kuna hageja ei ole 2009 märtsis ja aprillis saanud töölepingus ettenähtust vähem palka, siis puudus tal TLS § 82 lg-s 1 sätestatud alus töölepingu lõpetamiseks ning seetõttu ei ole tal ka õigust TLS § 82 lg-s 2 märgitud hüvitisele.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.