Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (14.10.2010.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest; kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS §415 lg.1 pp.-s 1-3 lotetletus asjaolude esinemise korral. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse maksma kohustatud isik peab lahendi täitma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest.

ASJAOLUD

Poolte vahel on 29.12.2005.a. sõlmitud laenuleping nr.xx-xx-xxxx, mille kohaselt kostja andis hagejale laenu 40 000 krooni, intressimääraga 20,4% aastas, tagastamisekohustusega igakuiste osamaksetena hiljemalt 20.12.2013.a. /tl.9-12/. 12.01.2006.a. sõlmiti hageja ja tema abikaasa M. R. ning kostja vahel hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, mille kohaselt omanikud seadsid laenulepingust nr.xx-xx-xxxx tulenevate võimalike nõuete tagamiseks kinnisasjale (registriosa nr.xxxxxx; asukoht xxxxx-xxxxxx, Valga linn) kostja kasuks hüpoteegi summas 80 000 krooni, koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele /tl.17-20/. 26.01.2008.a. teatas kostja hagejale laenulepingu erakorralisest ülesütlemisest ning tegi ettepaneku tasuda lepingujärgne võlgnevus, kogusummas 87 426 krooni, 10 päeva jooksul ülesütlemisteate kättesaamisest /tl.69/. Kostja poolt 18.04.2008.a. esitatud täitmisavalduse alusel /tl.23/ algatas Tartu tööpiirkonna kohtutäitur A. K. täitemenetluse (täiteasi nr.192/2008/1192) ning väljastas 22.04.2008.a. hagejale täitmisteate /tl.15-16,122/. 23.04.2009.a. koostas Tartu tööpiirkonna kohtutäitur A.K. kinnisasja (registriosa nr.xxxxxx; asukoht xxxxx-xxxxxx, Valga linn) arestimise akti /131-133/ ning 24.11.2009.a. teatas kohtutäitur kinnisasja omanikele kavandatavast kinnistu müügitoimingust avaliku enampakkumise teel 15.12.2009.a. /tl.13-14,143-144/. Hageja nõue Hageja advokaadist esindaja leiab, et hageja on täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning hüvitanud kostjale võimalikust kohustuse rikkumisest tuleneva kahjunõude, mistõttu ei ole sundtäitmine antud täiteasjas lubatav. Esindaja selgitab, et lepingujärgselt kuulus perioodil 01.01.2006.a. kuni 20.04.2008.a. laenusaaja poolt tasumisele 30 716 krooni, kuid sel perioodil on hageja (või tema abikaasa või lähikondsete) poolt kostjale tasutud 36 500 krooni ning täitmisteate saamisjärgselt on perioodil 09.06.2008.a. kuni 31.07.2009.a. tasutud M. R. pangakontolt kohtutäiturile 51 642.08 krooni; s.o. kokku on hageja tasunud kostjale otse või kohtutäituri vahendusel kokku 88 142.08 krooni. Esindaja on seisukohal, et kuna hageja poolt tasutu ületab hüpoteegiga tagatud nõude mahtu ning enam kui kahekordselt laenusummat, puudub kostjal alus nõuda hagejalt täiendavate summade (nt. leppetrahv või muud kõrvalkulud) tasumist ning –kohtutäituril puudub õigus edasiste täitetoimingute, s.h. pandieseme (kinnistu) realiseerimiseks avaliku enampakkumise teel, teostamiseks. Esindaja palub hagi täies ulatuses rahuldada ning tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr.192/2008/1192 lubamatuks, tuvastada hageja poolt laenulepingujärgse kohustuse täidetus ja kustutada kinnistusraamatusse tehtud kanne kostja kasuks kinnistule seatud hüpoteegi kohta. Esindaja on seisukohal, et hagi on esitatud tähtaegselt. Esindaja märgib esmalt, et kohtutäituri poolt edastatud täitmisteate võttis vastu mitte hageja, vaid viimase abikaasa M. R. , mistõttu ei saa lugeda dokumenti hagejale kättetoimetatuks ja seetõttu ei saanud hakata kulgema ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg. Esindaja lisab, et arvestades hageja poolt kostjale ja/või kohtutäiturile tasutud summade mahtu, luges hageja lepingujärgse kohustuse täidetuks ning omas seeläbi õiguspärast ootust eeldada täitemenetluse lõpetamist. Seega on esindaja seisukohal, et kostja käitumine täitemenetluses (vaatamata hageja poolt tasutule, nõude esitamine lepingujärgset mahtu ja hüpoteeki ületavas summas) ei ole kooskõlas hea usu põhimõtetega, mistõttu esindaja palub jätta VÕS §6 lg.2 alusel aegumine kohaldamata. Esindaja täiendab, et TMS §221 lg.1 toodud tähtajal (täitmisteate kättesaamisest) ei saagi võlgnik sellekohast nõuet esitada, sest

sissenõude suurus selgub ja tegelik täitmine toimub täitemenetluse käigus; antud juhul teatas kohtutäitur täitetoimingust – kinnisasja avalikust enampakkumisest – 24.11.2009.a. ning hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitati kohtule 08.12.2009.a.; s.o. TMS §221 sätestatud tähtaja jooksul. Kuna kostja esindaja ei ilmunud kohtuistungile, palub hageja esindaja teha asjas tagaseljaotsus. Hageja kinnitab esindaja poolt viidatud tehiolude tegelikkusele vastavust ja toetab nõuet. Hageja möönab, et perekondlike asjaolude (ülalpidamisel 7 last; abikaasa ei tööta – lapsehoolduspuhkusel) ja sissetuleku piiratuse tõttu tekkisid neil raskused laenu graafikujärgsete osamaksete tähtaegsel tasumisel. Samas leiab hageja, et tema poolt kostjale ja/või kohtutäiturile tasutud summade mahtu arvestades on põhjendamatu ja ebaõiglane perekonnale kuuluva hoonestatud kinnistu sundmüük. Hageja palub hagi rahuldada täies ulatuses. Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja esindaja on kohtule kinnitanud temale elektrooniliselt edastatud kohtukutse kättesaamist /tl.161/, mistõttu kohus loeb TsMS §314 lg.5 alusel kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Kohtukutses oli kostjat hoiatatud istungile ilmumata jäämise õiguslikest tagajärgedest. Vaatamata kätte saadud kohtukutsele ja –hoiatustele, ei ilmunud kostja esindaja kohtuistungile ega teatanud kohtule enda ilmumata jäämisest ja selle põhjustest. Kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile, kasutab kohus kostja seisukohtadena viimase poolt kirjalikus vastuses hagile /tl.66-67/ avaldatut. Kostja seisukoht hageja nõude osas /tl.66-67/ Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Kostja märgib, et kohtutäituri poolt 22.04.2008.a. vormistatud täitmisteade on hagejale kätte toimetatud 24.04.2008.a.. Täitmisteates oli selgelt ja ühemõtteliselt märgitud sissenõutava summa suurus 106 254 krooni ning võlgnikule oli antud 10-päevane tähtaeg võlgnevuse vabatahtlikuks tasumiseks ja selgitatud, et selle tähtaja möödumisel on võlgnetav summa koos täitekuludega 112 508 krooni; samuti oli täitmisteates võlgnikule selgitatud tema õigust esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohtule mitte hiljem kui 30 päeva jooksul pärast täitmisteate kättesaamist. Kostja on seisukohal, et hagi esitamise tähtaeg hakkas kulgema hageja poolt täitmisteate kättesaamisest 24.04.2008.a. ning lõppes seega mitte hiljem kui 26.05.2008.a., mistõttu hagi on esitatud enam kui 1,5 aastat pärast aegumistähtaja möödumist; sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei ole pärast aegumistähtaja esitamist lubatav. Kostja palub jätta hagi rahuldamata nõude aegumise tõttu. Hageja nõudele sisuliste vastuväidetena avaldab kostja, et hageja poolt laenulepingust tulenevate maksekohustuste rikkumise tõttu oli kostja sunnitud laenulepingu erakorraliselt üles ütlema, teatades ülesütlemisest hagejale ette 28.01.2008.a., millise ülesütlemisavalduse sai hageja kätte 30.01.2008.a.. Kostja märgib, et hageja poolt viidatud maksete tegemise perioodil eksisteeris kehtiv laenuleping ka kostja ja M. R. vahel, mistõttu ei saa lugeda viimase poolt tasutud summasid hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu katteks. Esindaja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Hageja esindaja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist, millise taotluse kohus rahuldas. Kuna kohus on TsMS §410 sätestatust tulenevalt sellisel juhul seotud hageja taotletud lahendiliigiga, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega. TsMS §413 lg.1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kuna

kostja on esitanud taotluse hagi aegumise kohaldamiseks ning on ebaselged õiguslikud asjaolud (vt. otsuse põhjendav osa), peab kohus õiglaseks ja otstarbekaks esitada tagaseljaotsuses ka nõude/vastuväite kirjeldused, tuvastatud asjaolud ja õiguslikud põhjendused.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata nõude aegumise tõttu. Hagi aegumine „Täitemenetluse seadustik“ (TMS) (RT 27/05-198) §221 lg.1 sätestatust tulenevalt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi lg.3 kohaselt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Kohus leiab, et eelnimetatud sätete mõtte ja õigusliku regulatsiooni eesmärgist tulenevalt on seadusandja soovinud täitemenetluse formaliseerituse printsiipi järgides tagada sundtäidetava nõude mahu fikseeritus ning –anda samase tulemi saavutamiseks õiguskaitseviisina võlgnikule õiguse kindlaksmääratud tähtajal vaidlustada sundtäidetava nõude suurust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohtule esitamise teel. Kohus on seisukohal, et erinevalt menetlustähtajast, kus kohtul on diskretsiooniõigus hinnata tähtaja möödalaskmise põhjuste kaalukust ja vajadusel tähtaeg ennistada/pikendada, on TMS §221 lg.3 sätestatud tähtaeg käsitletav hagi aegumistähtajana, millise tähtaja möödalaskmise õiguslikud tagajärjed on aegumisväidet esitama õigustatud isiku sellekohase taotluse korral kohtule siduvad. Samasele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma varasemates lahendites nr.3-2-1-53-01; nr.3-2-1-101-07 p.10; nr.3-21-8-07 p.11.. Kuna kostja on antud kohtuasjas tõstatanud nõude aegumisväite /tl.6667/ ning TMS §221 lg.3 seob sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise tähtaja kulgemise täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega, tuleb kohtuasja õigeks lahendamiseks tuvastada täitmisteate hagejale kättetoimetamise aeg. Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et hageja esindaja seisukoht aegumistähtaja kulgemise kohta alates kinnisasja sundvõõrandamise (avalik enampakkumine) täitetoimingu teate (vormistatuna 24.11.2009.a.) võlgniku poolt kättesaamisest, on ekslik. Kohus selgitab, et TMS §24 sätestatu sisustab täitmisteatena dokumendi, mis kinnitab täitmisavalduse sundtäitmisele võtmist ning millise dokumendi võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks (lg.2 esimene lause) ja seeläbi omandavad nii kohtutäitur kui ka täitemenetluse osalised võimaluse realiseerida antud täiteasjas oma õigusi-kohustusi (s.h. kohtutäituri õigus teha järgnevaid täitetoiminguid ning võlgniku õigus vaidlustada täitetoiminguid). Nõuded täitmisteate ja selle kättetoimetamise akti vormi ja sisu ning teostuskorra osas on kehtestatud Justiitsministri 15.12.2009.a. määrusega nr.42 (varemkehtinud 22.12.2005.a. määrus nr.58) kinnitatud „Kohtutäituri määrustik“ lisades 6 ja 7. Siit johtuvalt on kohtu hinnangul täitmisteade ühekordne toiminguakt, mida ei saa (vaidlustamise seisukohalt) seostada täitmise korraldamisel kohtutäituri poolt järgnevana sooritatud toimingutega ja/või vormistatud dokumentidega (s.h.

kinnisasja sundvõõrandamise teade). Seega on kohus veendunult seisukohal, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise tähtaeg hakkab kulgema TMS §24 nõuetele vastava täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisest. TMS §10 lg.2 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud dokumentide (s.h. täitmisteade) kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui TMS-st ei tulene teisiti. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 26/05-197) VI osa reguleerib menetlusdokumentide kättetoimetamist ning näeb muuhulgas ette võimaluse toimetada menetlusdokument isikule kätte tähitud kirjaga (TsMS §131). Hageja on nii hagiavalduses kirjeldatuna /tl.2/ kui ka kohtuistungil avaldatuna /tl.92/ kinnitanud, et sai kohtutäituri poolt 22.04.2008.a. vormistatud täitmisteate /tl.15-16,122/ kätte 2008.a. aprillikuus. Asja materjalidega (s.h. täitetoimik) /tl.68,124/ ja hageja enda seletustega on tõendatud, et eelnimetatud täitmisteate on vastu võtnud hageja abikaasa M. R. 24.04.2008.a.. TsMS §322 lg.1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt 14aastasele isikule. Kuna täitmisteate on vastu võtnud eelnimetatud sätte nõuetele vastav hageja abikaasa M.R., on põhjendamatud hageja esindaja viited sel põhjusel menetlusdokumendi mittekättetoimetatuks lugemise ja seetõttu nõude aegumise mittekulgemahakkamise kohta. Eeltoodud tõendite analüüsist ja õiguslikest põhistustest tulenevalt asub kohus seisukohale, et täitmisteade toimetati hagejale kätte 24.04.2008.a., millisest daatumist hakkas kulgema sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg ning milline tähtaeg möödus 26.05.2008.a. (25.05.2008.a. = pühapäev); hageja on sellekohase nõudega pöördunud kohtusse aga alles 08.12.2009.a. /tl.1/. “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §142 lg.1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ning pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. täitmist. TsÜS §143 kohaselt võtab kohus või vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on eelmenetluses kohtule saadetud kirjalikus vastuses /tl.66-67/ taotlenud nõude aegumise kohaldamist. Väljakujunenud kohtupraktika (Riigikohtu otsus nr.3-2-1-101-07 p.11 jpt.) kohaselt jätab kohus vaidlustes, kus üks pool on taotlenud hagi aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue on aegunud, hagi rahuldamata. Kuna ülalmotiveerituga on kohus tuvastanud hageja nõude aegumise ning kostja on taotlenud hagi aegumise kohaldamist, tuleb hagi jätta rahuldamata. Siinkohal märgib kohus selgituseks hageja sellekohasele väitele, et seaduses sätestatud aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, millise jooksul võib hageja oma õiguste kaitseks hagi esitada (Riigikohtu otsus nr.32-1-108-08 ja nr.3-2-1-109-08), mistõttu on ekslik hageja seisukoht hagi aegumistähtaja pikenemiseks kostja käitumise tõttu hea usu põhimõtteid rikkudes. Riigikohus on oma varasemastes lahendites (nr.3-2-1-92-02; nr.3-2-1—8-07 p.12; nr.3-2-1-101-07 p.11 jt.) korduvalt andnud juhise selle kohta, et nõude aegumise korral ei ole vajalik nõude olemasolu tuvastamine isegi juhul, kui pooled esitavad ka muid sellekohaseid väiteid. Siit johtuvalt jätab kohus tähelepanuta poolte viited laenulepingujärgsete kohustuste täitmise mahule ning seeläbi ei võta kohtulahendina resolutiivset seisukohta hageja nõuete osas tuvastada hageja poolt laenulepingujärgse kohustuse täidetus ja kustutada kinnistusraamatusse tehtud

kanne kostja kasuks kinnistule seatud hüpoteegi kohta. Siinkohal peab kohus vajalikuks sellekohasena märkida, et hageja poolt taotletavad eelnimetatud õiguskaitseviisid ei ole soovitud moel (s.o. iseseisva nõudena ja iseseisva aegumistähtaja kohaldamisega) realiseeritavad. Kohus selgitab, et TMS §221 alusel menetletava nõude lahendamise raames tuvastab kohus sundtäidetava kohustuse olemasolu ja selle mahu või taolise kohustuse puudumise ning sellest johtuvana fikseerib otsustuses kohtulahendiga kaasnevad õiguslikud tagajärjed/toimingud. Kohus lisab, et sundtäitmisele pööratud nõude puhul on TMS §221 õiguskaitseviisi rakendamise ja nõude aegumise seisukohalt erinormiks VÕS-s ja AÕS-s sellekohaste sätete suhtes ning hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmist reguleerib „Asjaõigusseadus“ (AÕS) (RT 39/93-590) §352, mistõttu on asjakohatud hageja esindaja viited hagejal iseseisva nõudeõiguse (õiguskaitseviisina AÕS §347 – hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamine ja AÕS §351 – kinnisasja omaniku vastuväited ning VÕS §6 jt.) olemasolule ja -ekslik seisukoht nende nõuete puhul üldise aegumistähtaja rakendamise võimalikkusest. Hagi tagamise abinõu säilitamine TsMS §442 lg.5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga ka hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Antud kohtuasjas on kohus 26.03.2010.a. määrusega kohaldanud hagi tagamise abinõuna hageja suhtes alustatud täitemenetluse (täiteasjas nr.192/2008/192) peatamist /tl.79-80/. Kohus leiab, et kuna hagi aegumise kohaldamise õiguspärasus ja edasiste täitetoimingute teostamise võimalikkus sõltub asjas tehtavast kohtulahendist, on mõistlik ja põhjendatud kohaldatud hagi tagamise abinõu säilitamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ... . TsMS §162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb antud juhul jätta asja menetlusega kaasnenud menetluskulud hageja kanda. §174 lg.1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, vaid teeb seda iseseisva määrusega pärast käesoleva lahendi jõustumist poole sellekohase taotluse alusel. TsMS §190 lg.4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Hagejale on käesolevas kohtuasjas antud menetlusabi temale riigi õigusabi korras advokaadist esindaja määramise näol, kuid sellekohase kohtumääruse kohaselt ei ole hagejale seatud kohustust hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid /tl.54-55/. 14.10.2010.a. on hagejale riigi õigusabi osutaja adv. O.P. esitanud kohtule esindajatasu taotlus-aruande, paludes kinnitada esindajatasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulutuste suuruseks 3 050 krooni, millise summa koos käibemaksuga (20% = 610 EEK) palub hüvitada riigieelarvest eraldatud vahendite arvel. Seega moodustab õigusabitasu (koos käibemaksuga) 3 660 krooni. Kohus leiab, et esindaja poolt teostatud protsessitoimingud ja selleks kulutatud aeg on

kooskõlas asja keerukuseastme ja -mahuga. Advokaadi protsessitoimingud ja esinduskõne vastavad kvalifitseeritud õigusabi nõuetele, millega tagati esindatava huvide ja õiguste igakülgne kaitse. Taotluses toodud esindajatasu arvestusel on järgitud „Riigi õigusabi seaduse“ ja Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009.a. ja 15.06.2010.a. otsustega kinnitatud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” sätestatud tingimusi ja tasumäärasid. Seega kuulub esindaja taotlus rahuldamisele. Kuna hagejale määrati esindaja riigi kulul ilma kohustuseta need hilisemalt hüvitada ning arvestades riigi õigusabi saaja suutmatust iseseisvalt kanda menetluskulusid (töötu, ülalpidamisel 7 last; abikaasa ei tööta ning perekonna sissetuleku moodustavad vaid sotsiaalabitoetused; puudub realiseeritav vara jne. /tl.54-55,56-57/), tuleb hagejale riigi õigusabi osutamisega kaasnenud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda ning hüvitada OÜ-le xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx riigieelarveliste vahendite arvel. Samas on hagejale antud ka menetlusabi kohtukulude tasumisest vabastamise näol ning hageja on kohtumääruse alusel /tl.56-57/ vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb hagejalt TsMS §190 lg.4 alusel riigilõiv välja mõista riigituludesse. TsMS §125 sätestatust tulenevalt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral; kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS §132 lg.1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagi hind on 25 000 krooni. „Riigilõivuseaduse“ (RLS) (RT 58/06-439) lisa 1 kohaselt on 25 000 krooni suuruse hagihinna puhul riigilõivu täismääraks 5 000 krooni. Arvestades hageja sotsiaalset ja materiaalset seisundit (töötu, ülalpidamisel 7 last; abikaasa ei tööta ning perekonna sissetuleku moodustavad vaid sotsiaalabitoetused; puudub realiseeritav vara jne. /tl.54-55,56-57/), peab kohus põhjendatuks ja õiglaseks antud juhul vabastada hageja osaliselt, 4 000 krooni suuruses summas, riigilõivu tasumisest ning jätta nimetatud menetluskulu riigi kanda. Kuna ülalmotiveerituga on riigituludesse tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 5 000 krooni, tuleb hagejalt välja mõista kohtukuludena riigilõiv summas 1 000 (5000-4000) krooni riigituludesse. TsMS §179 lg.3 sätestatu annab Eesti Vabariigile Justiitsministeeriumi või Justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele õiguse vaidlustada menetluskulude osas tehtud kohtulahend, kui kaebuse hind ületab 1 000 krooni. Seega tuleb kohtuotsus saata viivitamatult teadmiseks ja sellekohase kaebeõiguse realiseerimise otsustamiseks Justiitsministeeriumile. TsMS §179 lg.4 kohaselt saadab kohus riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise lahendi pärast lahendi jõustumist Justiitsministeeriumile või Justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele. Seega tuleb kohtuotsus saata riigituludesse väljamõistetud summa osas sissenõudetoimingute teostamiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

A.Kaldma kohtunik 14.10.2010.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.