Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

paiku, olles xxxx viimases peatuses, kuulis hageja xxxx mootorist tulevat mürinat, mis peale jõuülekande väljalülitamist jäi järgi. Kuna A R oli 13.03.2008.a. sama xxxxga tehnilisest rikkest teatamisel saanud tööandjalt korralduse sõita xxxxga xxxxparki, siis Liikluseeskirja § 223 ja "Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirjas" märgitud tehnilisel ülevaatusel arvestatavad ohtlikud vead ja eriti ohtlikud vead, millega ei tohi sõita, ei sisalda jõuülekande rikkeid, siis otsustas hageja sõita väikesel kiirusel, umbes 2,5 km kaugusel asuvasse xxxxparki. Xxxxpargis sõitis ta autopesulasse ja seiskas mootori. Hageja A. Ri seletusest Ida Inspektsioonile nähtub, et väravamehhaanik V G kontrollis xxxxmootori käivitamisega xxxx tehnilist seisukorda ja andis siis korralduse sõita peale pesemist ja tankimist II remondiboksi remonti. Hageja hakkas peale xxxx pesemist autopesulas ja tankimist xxxxpargi kütusetanklas sõitma IV remondiboksi suunas /tegelikult II remondiboksi/ suunas. Xxxx pikkus oli 12,7 meetrit ja vahemaa kütusetanklast kuni otse selle vastas asuva xxxxpargi administratiivhooneni oli umbes 28 meetrit. Selleks, et mitte riivata xxxx tagumise otsaga kütusetankla katust, tuli ohutu manöövri sooritamiseks sõita kõigepealt umbes 17 meetrit otse, seejärel tuli xxxxga sooritada 90° järsk parema suunaline manööver IV (tegelikult II) remondiboksi suunas. Selleks tuli hagejal, roolivõimendi pumbavõlli purunemise tõttu, kasutada rooli keeramiseks tavalisest suuremat jõudu. Kõige tugevama roolitõmbe momendil käis pauk ja hageja sai löögi xxxx roolilt vastu parema käe õlga. Manöövri lõpetas hageja vasaku käega ning jättis xxxx remondiboksi ette seisma. Seejärel andis ta ära xxxxga kaasasolevad nõutavad dokumendid ning pöördus 21.08.2009.a. kella 20.52 ajal Rakvere haigla EMO-sse. Xxxx hilisemal ülevaatusel xxxxpargi lukksepp I Pi poolt, kes on ühtlasi töökeskkonnavolinik, selgus, et oli purunenud roolivõimendi pumbavõll, mis raskendas rooli keeramist. Ida Inspektsiooni tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte punkt IV kohaselt saatis Rakvere Haigla EMO arst Maris Veinpalu 25.08.2008.a. Tööinspektsiooni kohalikule asutusele xxxxe teatise, mille kohaselt esines hageja A R’il tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustus - parema õlavarreluu murd (lisauuringutel diagnoositi õlavarrekõõluse eesmise osa osaline vigastus). Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud kehavigastus kuulub raskete tervisekahjustuste hulka. Hageja A R pidi xxxxpargi territooriumil alluma töölepingu p. 2.3 (viide ametijuhendile) ja 6.3 ning töösisekorraeeskirja p. 9.3 kohaselt väravamehhaanik V G’i korraldustele viia xxxx pärast pesu ja tankimist remonti, mida ta tegi. Seega oli tööandja võtnud vastutuse enda peale ja eiras töösisekorraeeskirja p. 3.3.4. Korralduse järgimise tõttu ja tööandja poolsete töötervishoiu -ja tööohutusnõuete rikkumise tõttu juhtus 21.08.2008.a. tööõnnetus. Hageja ei nõustu, et ta eiras tööandja poolseid juhiseid ja tööohutusnõudeid, kuna kostja polnud väljastanud töösisekorraeeskirjade p. 12 väljatoodud üldohutusjuhendit, samuti polnud kostja välja töötanud riketest või muudest asjaoludest teatamise korda. Tehnilist riket ei tuvastanud 21.08.2008.a. kella 19.50 paiku ka väravamehhaanik V G, kes oleks tehnilise rikke tuvastamise korral pidanud keelama edasise xxxxga sõitmise. Seega järgis hageja igati tööandjapoolseid korraldusi vastavalt töölepingu p.-le 6.3, mille kohaselt pooled kohustuvad järgima töölepinguseadusega neil lasuvaid vastastikuseid kohustusi, TLS §-le 50 p. 1, mille kohaselt on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust, ja kollektiivlepingu p.-le 3.2.3, mille kohaselt peab tegema töölepingus kokkulepitud tööd ning täitma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust, ja p. 3.2.4, mille kohaselt peab töötaja täitma tööandja kõiki seaduslikke suulisi ja kirjalikke korraldusi õigeaegselt ja korrektselt, ning ka töösisekorraeeskirjade p.-le 3.2.7. Tööõnnetuse raportis p. 5 kostja ei leidnud ega märkinud tööõnnetuse põhjustena tööohutusnõuete rikkumist töötaja poolt. Kostja leidis tööõnnetuse raportis p. 7, et riskianalüüs oli küll tehtud, kuid tööõnnetusega seotud riskid ei olnud arvestatud. Tööõnnetuse tagajärjel oli hageja alates 22.08.2008.a.- 17.02.2009.a. ajutiselt töövõimetu ning alates 18.02.2009.a. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa pensioniameti otsuse nr. 481701 kohaselt kuni 1 aasta püsivalt töövõimetu. Kuna hagi rahuldamiseks tuleb tuvastada, milliseid seadusest tulenevaid ohutusnõudeid kostja rikkus, siis vastavalt Ida

Inspektsiooni Tööõnnetuse uurimiskokkuvõttele (18.11.2008 uurimismaterjal nr 8.1-40 /3334) rikkus kostja tööandjana Töötervishoiu-ja tööohutuse seaduse § 13 lg. 1 p. 1 ja § 13 lg. 1 p. 3, § 13 lg. 1 p. 2, 12 nõudeid. Uurimiskokkuvõttest nähtuvalt tuvastati, et 1) kostja ei vii läbi piisava põhjalikkusega töökeskkonna sisekontrolli, kuigi TTOS § 13 lg. 1 p. 1 järgi on tööandja kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt TTOS-ses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millele on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused, 2) AS GoBus 05.11.2008.a. koostatud riskianalüüsist nähtub, et seisuga 21.08.2008.a. ei olnud tehtud riskianalüüsi, et riskianalüüsi korraldamise käigus ei ole välja selgitatud töökeskkonna ohutegureid, mis kaasnevad autoxxxx tehniliste või muude riketega. TTOS § 13 lg. 1 p. 3 järgi on tööandja kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske TTOS §-s 10 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske, 3) AS-s GoBus ei kontrollita piisavalt töötajate poolset töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist, töötaja A R jätkas tööd töövahendiga, millel olid ilmsed tehnilise rikke tunnused. TTOS § 13 lg. 1 p. 12 järgi on tööandja kohustatud tutvustama töötajatele töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist. Kostja on rikkunud järgmiseid töötervishoiu-ja tööohutust reguleerivaid sätteid: TTOS § 4’ sätet- kuna töövahend, milleks oli autoxxxx, millega õnnetus juhtus, ei olnud tehniliselt heas seisukorras ning ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised ei olnud korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Õnnetuses osalenud autoxxxx Volvo Asokki, väljalaske aasta 1988, on üle 20 aasta vana ning oleks nõudnud tihedamat hooldust, remonti, et ära hoida tööõnnetusi. Kostja seda ei teinud. 2008. a. lõpus võeti käigust ära mitmed autoxxxxd vanuse tõttu, ka autoxxxx Volvo Asokki 2009.a. käsundite täitmiseks kasutatud ei ole. Hageja pidi kostja juures töötamise ajal korduvalt kasutama erinevaid asendusxxxxe, kuna autoxxxxd olid tihti tehniliste probleemide tõttu remondis. Nt. on hageja kasutanud lisaks oma põhixxxxle Mercedes Bens 814D, reg.nr 637 MEO, alates 25.03.2007.a. suuri xxxxe seitse tükki ja alates 05.03.2008.a. autoxxxx Volvo Asokki, reg.nr 308 APT. Kostja rikkus TTOS § 5 lg. l sätet - kuna töövahendi (transpordivahendi) kasutamine - sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, jms ohustas töövahendi kasutaja tervist ning töö-ja elukeskkonda. Sõiduvahendi, autoxxxx Volvo Asokki, millega õnnetus juhtus, xxxx mootoris oli mürin, tuvastati, et purunenud oli roolivõimendi pumbavõll, mille purunemise tõttu tuli hagejal xxxxga sõitmiseks xxxxpargi territooriumil kasutada rooli keeramiseks tavalisest suuremat jõudu. Tihedama autoxxxx hoolduse korral oleks autoxxxx Volvo Asokki olnud tehniliselt korras ning poleks põhjustanud purunenud roolivõimendi pumba tõttu hagejale tervisekahjustust. TTOS § 5 1g. 2 sätet - kuna tööandja ei ole taganud, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks. TTOS § 6 lg. 2 sätet - kuna tööandja ei ole rakendanud abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest (mh masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad ning muud samalaadsed tegurid) tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. TTOS § 9 lg. l ja 3 sätet - kuna kostja ei ole rakendanud abinõusid füsioloogiliste ohutegurite (füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordamine, üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni) minimaliseerimiseks, sh kohandanud töö töötajale võimalikult sobivaks, arvestanud töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi iseärasusi. Tööõnnetuse päeval tuli käsundit täita autoxxxxga Asokki, mis oli hagejal asendusxxxx ja mis on naisterahvale tavalisest raskemini juhitav töövahend. Selle xxxx rool oli teadaolevalt raskem kui teistel xxxxdel ning rooliprobleemi ei lahendatud. Hageja põhixxxx, millega tavaliselt käsundeid täitis, oli Mercedes Bens 814D, reg.nr 637 MEO. TTOS § 12’ lg. l sätet - kuna tööandja pole taganud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist igas tööga seotud olukorras, TTOS § 12 lg. 2

kohaselt on tööandja lubanud tööle töötaja, kellel puudusid vajalikud eriteadmised ja oskused ning töötervishoiu-ja tööohutusalased teadmised, so hageja A R’ile ei olnud tööandja andnud väljaõpet tehnilise rikkega xxxxga töötamiseks. Liikluseeskirja § 223 kohaselt kui teel tekib rike, mis võib ohustada liiklust, peab juht püüdma selle kõrvaldada, kui see on võimatu ja tegu pole rikkega, mis tehnonõuetele mittevastavuse tõttu keelab sõiduki kasutamise, tohib ettevaatlikult rikke iseloomu arvestades, sõita mööda lühimat teed ainult remondikohani. TTOS § 12 lg. 1, 2 sätet - kuna tööandja ei ole kavandanud ja rakendanud meetmeid terviseriskide vältimiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks, sh ei ole hinnanud riske ja üritanud nende riskide tekkimist vältida, so tööandja ei ole välja selgitanud töökeskkonna ohutegureid, mis kaasnevad autoxxxx tehniliste või muude riketega, ja ei ole hagejale andnud sellekohast välja-täiendõpet, sh töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid (edaspidi TöKasut.TTnõuded) (määrus nr 13,VV 11.01.2000). TöKasut.TTnõuded mille § 1 lg. 1 kohaselt tööandja ei ole taganud, et töötaja kasutusse antav töövahend sobib tööülesande täitmiseks ning seda hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Samuti ei ole tööandja taganud, et kui ohutust ei ole võimalik täielikult tagada, siis rakendada sobivaid abinõusid terviseriski optimaalseks vähendamiseks. TöKasut.TTnõuded § 1 lg. 6 sätet, kuna tööandja ei ole taganud kasutajale töövahendi kasutamiseks vajalikku väljaõpet ja ohutusalast juhendamist. Hageja leiab, et nimetatud töötervishoiu-ja tööohutust reguleerivate sätete rikkumise tagajärjel juhtus hagejal tööõnnetus ning ta sai kehavigastuse. Tööõnnetuse tagajärjel tuvastati hagejal 100% töövõime kaotus ning seetõttu esineb põhjuslik seos kostja tegevusetuse, tööõnnetuse ja tekkinud kahju, so hagejal sissetuleku vähenemise vahel. Kostja poolt töötervishoiu-ja tööohutust reguleerivate sätete rikkumine (eiramine) oli õigusvastane ning nende nõuete rikkumise tagajärjel sai hageja tööõnnetusel kehavigastuse. Samas sätestab Riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPkS) § 16 lg. 1, et püsiv xxxx on kas täielik- või osaline xxxx. RpkS § 16 lg. 2 kohaselt on täielikult töövõimetu isik, kellel esineb haigusest või vigastusest põhjustatud tugevasti väljendunud funktsioonihäire, mille tõttu ta ei ole võimeline tööga elatist teenima. RpkS § 16 lg. 5 kohaselt täielikule xxxxele vastab töövõime kaotus 100 protsenti. Hagi on õiguslikult põhjendatud. TTOS § 22 lg. l kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. TTOS § 22 lg. 2 kohaselt liigitatakse tööõnnetus raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetus, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. Kostja poolse tööohutuse nõuete rikkumise tõttu juhtus hageja A R’il tööõnnetus ning seega esineb põhjuslik seos kostja õigusvastase käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. VÕS § 130 lg. l kohaselt loetakse kahjuks täielikust ja osalisest xxxxest tekkinud kahju, sealhulgas sissetuleku vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-114-08 ja 3-2-1-117-08 kohaselt tervisekahjustuse põhjustamisega saamata jäänud sissetulek tuleb hüvitada töötajale üldjuhul perioodiliste maksetena VÕS § 136 lg. 2 alusel ning kahju õigusvastasel tekitamisel peab kohaldama samaaegselt VÕS 53. ptk-s sätestatut. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg. l p. 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Hageja leiab, et kokku arvestatuna on tema sissetulek tööõnnetuse tõttu vähenenud ajutise xxxxe perioodil 22.08.2008.a.- 17.02.2009.a. summas 27 732 krooni. Tema töötasu perioodil 01.01.2008.a.21.08.2008.a. oli 119 997 krooni, so 512.80 krooni päev, xxxxhüvitis perioodil 22.08.2008.a.17.02.2009.a., so 180 kalendripäeva 64 572 krooni brutos, hüvitust sai hageja 358,73 krooni päevas. Kui hageja oleks sel ajal 22.08.2008- 17.02.2009 saanud käia tööl, oleks ta teeninud

päevas 512,80 krooni, vahe seega 512,80 krooni - 358, 73 krooni on 154.07 krooni päev ja 180 kalendripäeva eest brutos 27 732 krooni, mis on tööõnnetuse tagajärjel osalise xxxxe tõttu sissetuleku vähenemisest tekkinud kahju. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa pensioniameti otsusega on hagejale määratud alates 18.02.2009.a. 100 % töövõimekaotus üheks aastaks. Töövõimekaotus on otseses põhjuslikus seoses 21.08.2008.a. toimunud tööõnnetusega. Sotsiaalkindlustusameti otsuse nr. 481701, 18.02.2009.a. on märgitud § 10 lg. 1 p. 1, mille kohaselt oli xxxxe põhjuseks töövigastus. Xxxx on määratud hagejale 18.02.2009.a.28.02.2010.a., kokku 376 päeva, 3 798 krooni kuus, so 125,18 krooni päevas, veebruaris 2009.a. 11 päeva ja 365 päeva on 47 068 krooni, palk xxxxi ajal oleks olnud 2008.a. arvestuse kohaselt 192 812.80 krooni, sellest lahutada xxxx 47 068 krooni on 145 745 krooni. VÕS § 130 reguleerib kahju hüvitamist tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral. VÕS § 130 lg. l kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduse suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest xxxxest tekkinud kahju, sealhulgas sissetuleku vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Vastavalt VÕS § 136 lg. 2 kohaselt surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana. Hageja leiab, et osalisest xxxxest tekkinud kahju summas 27 732 (brutos) krooni peaks kostja tööandjana hüvitama ühekordse maksena ning täielikult xxxxest tekkinud kahju sissetuleku vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemises summas 145 745 krooni tuleks hüvitada perioodiliste maksetena ühe aasta jooksul summas 12 145.40 krooni kuus. Hüvituse summade täpsustamiseks esitas hageja 18.12.2009.a. taotluse, mille kohaselt töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest tulenev kuue kuu keskmise palga hüvitise nõue (ühe tööpäeva tasu 750.16 alusel) on 79 978.50 krooni. Hüvitise summa on võetud 2009.a. märtsis kalendrijärgsete tööpäevade järgi. A R sai teate töölepingu lõpetamiseks postiga 27.02.2009. 28.02.2009 oli laupäev. Kalendaarseid päevi 6 kuu järgi (veebruar 2008-juuli 2008) 125 päeva, lahutada 2 puhkuse päeva ja 18 kalendaarset tööpäeva mais, mil hageja viibis ajutisel xxxxlehel, 125 tööpäeva- 21 on 104 tööpäeva, keskmine kuue kuu tasu 66 014.20 krooni jagada 104 on 634.75 krooni. 634.75 kr korda 126 kalendaarse tööpäeva on 79 978.50 krooni. Hageja täielikust xxxxest tekkinud kahju, sealhulgas sissetuleku vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju VÕS § 130 lg. 1 järgi, arvestuse aluseks on võetud Ravikindlustuse seaduse § 54 lg. 3 analoogia. Tööõnnetuse tagajärjel oli perioodil 21.08.2008- 17.02.2009 ajutiselt töövõimetu. Hageja töötasu perioodil 01.01.200821.08.2008 oli 119 997 krooni, sellel perioodil oli 234 päeva lahutada 27 haiguspäeva on 207 päeva. 119 997 kr jagatud 207 päevaga on 579,70 krooni päev. Hageja ajutine xxxx kestis 21.08.2008 kuni 17.02.2009,so 180 kalendripäeva, hageja sai haigushüvitist 64572 krooni brutos, 64 572 krooni jagatud 180-ga on 358,73 krooni päevas. Kui hageja oleks sel ajal 21.08.2008- 17.02.2009.a. saanud käia tööl, oleks ta teeninud päevas 579.70 krooni, 579.70 krooni korda 180 päeva on 104 346 krooni, vahe 104 346 krooni miinus 64 572 krooni on 39 774 krooni. Sissetuleku vähenemisest - vähesest xxxxist edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju (püsival xxxxil olles) arvestuseks on 119 997 krooni jagatud 207 päevaga ja mis on 579.70 krooni. Hageja viibis püsival xxxxel 18.02.2009.a.- 28.02.2010.a. kokku 376 päeva, 3 798 krooni kuus, 18.02.- 28.02.2009.a. summas 1 492 krooni. Alates 01.03.2009.a. pension seoses indekseerimisega summas 3 991 krooni on perioodil 18.02.2009.a.28.02.2010.a. kokku 49 191 krooni (1 492 krooni liita 3 798 krooni liita 3 991 krooni), 579.70 krooni korda 376 päeva on 217 967.20 krooni, lahutada pension summas 49 191 krooni jagatud 376 päevaga on l30.80 krooni korda 376 päeva 49 191 krooni. 217 967,20 krooni lahutada 49 191 krooni on 168 776.20 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 130 , 136, 1043, 1045, TTOS § -

dest 4’, § 5 lg.l, lg 2, § 6 lg.2, § 9 lg 1,3, 3’, § 12 lg.l-2, § 12’ lg. l-2, 22 lg.l-2 ja TöKasut.T.T. nõuded § 1 lg. l ja lg 6, TkMS § 362, 363 alusel. Hageja palub: tühistada AS GoBusi 23.02.2009.a. distsiplinaarkaristus A Ri suhtes Tunnistada töölepingu lõpetamine AS GoBusi poolt ebaseaduslikuks ning mõista tööandjalt välja kuue kuu keskmise palga ulatuses hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summa 79 978 krooni ja 50 senti. Mõista välja AS-lt GoBus A Ri kasuks tööõnnetuse tõttu sissetuleku vähenemisest tekkinud kahju summa 39 774 krooni ühekordse maksena. Mõista välja AS-lt GoBus A Ri kasuks majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju summa brutos 168 776 krooni ja 20 senti, mille kostja hüvitab perioodiliste maksetena ühe aasta jooksul summas 14 064 krooni ja 68 senti. Mõista AS-lt GoBus välja kohtukulud. Hageja soovib kirjalikku menetlust. 31.03.2009.a. saabus kohtusse hageja taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotlusest nähtub, et riigi õigusabi vajatakse esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus seoses esitatud hagiga tsiviilasjas nr. 2-09-12268. Kohtu 07.05.2009.a. määrusega taotlus rahuldati ja A R’ile anti riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul 12 osamaksena pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 29.04.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses teatab, et ei tunnista hagi ning palub jätta selle täies ulatuses rahuldamata. Kostja leiab, et asja on võimalik lahendada kompromissiga, kui hageja loobub oma nõudest kostja vastu ning kostja ei nõua hagejalt oma menetluskulude tasumist. Kostja esitab faktilised asjaolud järgmiselt: 30.11.2006.a. oli poolte vahel sõlmitud tööleping nr. 578. 01.12.2006.a. asus hageja tööle Rakvere regiooni xxxx ametikohale. 21.08.2008.a. juhtus kostjaga Rakvere regiooni xxxxpargi territooriumil tööõnnetus, mille tõttu oli kostjale tekkinud tervisekahjustus. 18.11.2008.a. tegi Ida Inspektsioon 21.08.2008.a toimunud tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte, millega on tuvastanud, et hageja eiras tööandja poolseid juhiseid ja tööohutusnõudeid ning sellega on rikkunud TTOS § 14 lg 1 p 5. 22.08.2008.a. kuni 17.02.2009.a. viibis hageja xxxxlehel. 18.02.2009.a., kolmapäevasel päeval, hageja tööle ei ilmunud ega teatanud kostjale puudumise põhjusest. 19.02.2009.a. neljapäeval tõi hageja kostjale xxxxlehe, mis lõppes 17.02.2009.a ning suuliselt palus lõpetada temaga sõlmitud tööleping koondamise tõttu. Kostja sellest keeldus. 20.02.2009.a., reedesel päeval puudus hageja töölt kostjale puudumise põhjusest ette teatamata. 23.02.2009.a., esmaspäevasel päeval puudus hageja töölt kostjale puudumise põhjusest ette teatamata. 23.02.2009.a. lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 86 p. 6 alusel töökohustuste rikkumise tõttu. Kostja leiab, et töölepingu lõpetamine tööandaja algatusel TLS § 86 p 6 alusel oli seaduslik. Kostja töösisekorraeeskirjad olid kinnitatud 21.12.2005.a. Vastavalt TLS § 39 lg. l ning töösisekorraeeskirjade punktile 1.1. määravad töösisekorraeeskirjad töötaja ja tööandja käitumisreegleid töösuhetes. Hagejale tutvustatud töösisekorraeeskirjade p. 11.5. järgi töölepingu lõpetamist TLS § 86 p. 6 ja 7 alusel kohaldatakse jämeda distsipliinirikkumise korral, milleks on põhjuseta töölt puudumine. Eeskirjade p. 3.2.9. kohaselt on töötaja kohustatud täpselt kinni pidama tööajast ja kasutama seda ainult töökohustuste täitmiseks.

TLS § 50 p. 2 sätestab, et töötaja on kohustatud täitma töönorme ja kinni pidama ettenähtud tööajast. Hageja puudus töölt alates 18.02.2009.a. kuni töölepingu lõpetamise kuupäevani, so kuni 23.02.2009.a. Hageja ei ole kostjale teatanud puudumise põhjusest. Kostja on lõpetanud hagejaga töölepingu 23.02.2009.a. töölt põhjuseta puudumise tõttu. TLS § 86 p. 6 kohaselt võib tööandja lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. Vastavalt TLS § 103 lg. 2 võib tööandja töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. TLS § 87 lg. 1 ei ole ettenähtud tööandja kohustus ette teatada töölepingu lõpetamisest, kui tööleping lõpetatakse TLS § 86 p. 6 alusel. Seega, kuna hageja on rikkunud TLS § 50 p. 2 ning töösisekorraeeskirjade punkti 3.2.9., mis vastavalt töösisekorraeeskirjade punktile 11.5. kvalifitseeritakse jämeda töökohustuse rikkumisena, oli kostjal õigus tööleping lõpetada TLS § 86 p. 6 alusel. Hageja viide TLS § 61 lg. 3 on asjakohatu, sest hageja ei ole taotlenud enda üleviimist teisele tööle tervise tõttu. TLS § 59 lg. 5 kohaselt on töölepingu muutmine lubatud vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud §-des 61-66 ettenähtud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist. Töölepingu p. 2.1. on pooled kokku leppinud, et hageja asub tööle xxxx ametikohale. Töölepingu p. 7.4. kohaselt võib töölepingu tingimusi muuta poolte kirjalikul kokkuleppel, mis vormistatakse töölepingu lisana. Seega, lähtudes töölepingu tingimustest ning TLS § 56 lg. 5, ei saanud tööandja ühepoolselt otsustada töötaja teisele tööle üleviimist nagu hageja ekslikult leiab. Vastavalt TLS § 61 lg. 1 oli töötajal õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist ning enda üleviimist teisele tööle tervise tõttu. Hageja ei ole kostjalt taotlenud enda üleviimist teisele tööle, mistõttu puudus kostjal seaduslik alus ühepoolselt muuta töölepingu tingimusi ning viia hagejat üle teisele töökohale. Samuti on kohatu ning põhjendamatu hageja seisukoht, et kostja pidi lõpetama lepingu hagejaga TLS § 86 p. 4 ning § 101 lg. 4 ettenähtud alusel. Kostja ei saanud TLS 86 p. 4 ja § 101 lg 1 rakendada ka seetõttu, et § 86 p. 4 kohaldamise tingimuseks on tööandja suutmatus töötajale teist tööd pakkuda. Kostjal oli võimalik hagejale teist tööd pakkuda. Hageja väide diskrimineerimisele sotsiaalse seisundi tõttu on põhjendamatu ning ei oma mingisugust alust. TDVS § lg. 4 kohaselt kuulub distsiplinaarkaristuste määramise, täitmise ja ennetähtaegse kustutamise õigus tööandjale, samuti tema selleks volitatud esindajatele. Lähtudes hageja poolt rikutud kohustuse olemusest ning raskuse astmest on kostja otsustanud, et distsiplinaarkaristuse määraks on töölepingu lõpetamine töölepingu seaduse § 86 p. 6 alusel. Kostja on seisukohal, et kuna tööleping oli lõpetatud seaduse alusel ning töölepingu lõpetamisel ei ole kostja seadust rikkunud, siis puudub hagejal alus TLS § 117 lg. 3 ettenähtud hüvituse saamiseks. Hageja nõue kahju 27 732 krooni ning vähesest xxxxist edasiste majanduslike võimaluste halvenemisega tekkinud kahju summas 145 745 krooni on põhjendamatu, kuna on täies ulatuses tõendamata ja paljasõnaline. Hageja ei ole kirjutanud, milliseid tööohutusnõudeid kostja eiras ning kas esineb põhjuslik seos kahju ja kostja teo vahel. Hageja seisukohalt sai ta töötrauma, kuna kostja on rikkunud kollektiivlepingu p-de 5.2.1.,5.2.5 ja 5.3.6.nõudeid, mille kohaselt on tööandja kohustatud tagama töö korraldamisel ohutud ja tervislikud tingimused ning mitte rakendama töötajat töödel, mille tegemiseks ta ei ole saanud vastavat ohutusalast instruktaaži. Hageja seisukoht on ekslik ning ei tõenda, et hageja tervise kahjustamise põhjuseks oli kostja õigusvastane tegevus. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-114-08 leidnud, et tööandja tegevuse õigusvastaseks lugemiseks ei piisa üldistest etteheidetest, et töötingimused tööandja juures kahjustasid töötaja tervist ja põhjustasid talle kutsehaiguse ning et tööandja ei võtnud midagi ette töötaja tervist kahjustavate töötingimuste kõrvaldamiseks. Vastavalt Ida Inspektsiooni uurimiskokkuvõttele sai hageja tervisekahjustused, kuna ta eiras kostjapoolseid juhiseid ja tööohutusnõudeid. Ida Inspektsioon on tuvastanud, et kostja on korraldanud hagejale juhendamise ja väljaõppe TTOS § 2 lg. 3 alusel õigusaktiga sätestatud korras ja tingimusel. TTOS § 14 lg. 1 p. 5 alusel on töötaja kohustatud tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhisele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ja säästaks keskkonda. Hageja ei ole tööandjale xxxx tehnilisest tõrkest teatanud, jätkas tööd, teades, et xxxxl on rike, ning põhjustas sellega endale kehavigastusi. Seega kostja ei ole tööohutusnorme

rikkunud ning ei vastusta hagejale kehavigastuse tekitamise eest ja kostjal puudub kahju hüvitamise kohustus hageja ees seoses hagejal kehavigastuse tekkimisega. Kostja oma vastuväidetes hageja 05.06.2009.a. esitatud seisukohtadele leiab, et hageja on 05.06.2009.a. esitatud dokumendiga (täiendav hagiavaldus) osaliselt muutnud hagi eset. 23.03.2009.a. esitatud hagiavalduses on hageja muuhulgas palunud kohut tunnistada 21.08.2008.a tööõnnetuse toimumises süüdlaseks AS GoBus. 05.06.2009.a. on hageja palunud tuvastada, et kostja AS GoBus poolt töötervishoiu- ja tööohutust reguleerivate sätete rikkumine (eiramine) oli õigusvastane ning nende nõuete rikkumise tagajärjel sai hageja tööõnnetuse tagajärjel kehavigastuse, mille tõttu on kandnud kahju. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et antud hageja nõue ei ole piisavalt selge ning üheselt mõistetav. Samuti on hageja rikkunud hagi eseme muutmiseks TsMS § 376 ettenähtud korda. Tuvastusnõude läbivaatamise eest peab aga hageja maksma riigilõivu, mille määraks on 5 000 krooni (mittevaralise nõue). Lisaks 29.04.2009.a. toodule soovib kostja juhtida hageja tähelepanu sellele, et hageja viibis arsti vastuvõtul järgmistel kuupäevadel: 16.02.2009.a., 18.02.2009.a., 19.02.2009.a. ning 03.03.2009.a. Haigusleht oli lõpetatud 17.02.2009.a. Seega pidi hageja juba 16.02.2009.a. teadma, et haigusleht lõpeb 17.02.2009.a. ning alates 18.02.2009.a. peab ta ilmuma tööle. Pärast haiguslehe lõppemist ei ole hageja tööle ilmunud ega teatanud kostjale töölt puudumise põhjusest. Hageja andis endast teada alles 19.02.2009.a., kui tõi kostjale haiguslehe ning nõudis töölepingu lõpetamist koondamise tõttu. Rohkem ei ole hageja tööle ilmunud ega puudumise põhjusest teatanud. Vaidlus puudub selles osas, et kostja sai hageja xxxxlehe kätte 19.02.2009.a. Hageja puudus omavoliliselt tööl alates 18.02.2009.a kuni 23.02.2009.a, so neli tööpäeva. Asjaolu, et hagejale 18.02.2009.a. määrati püsiv xxxx, ei anna hagejale õigust eirata tööandja korraldusi ning jätta oma kohustusi täitmata. Xxxxe kindlakstegemine ei lõpeta poolte vahelist töösuhet ega vabasta töötajat oma üldiste kohustuste täitmist. Xxxxe tuvastamisel oli arst märkinud, et hageja tervislik seisund ei võimalda tal teha erialast tööd. Hageja ei ole kostja käest taotlenud teisele tööle üleviimist, kuid kostjal oli võimalus pakkuda hagejale teist tööd. Kostja ei ole tööohutusnorme rikkunud ega vastuta hagejale tekitatud kahju eest. Kahju tekkimise põhjuseks oli hageja hooletus ning oma kohustute täitmatajätmine. Kui hageja kuulis xxxx mootorist tulenevat mürinat juba viimases xxxxpeatuses, siis sel hetkel pidi hageja lõpetama xxxx liikumise ning teatama kostjale, et xxxxl on ilmselged rikked, mis võivad ohustada tema ning reisijate tervist. Vaatamata sellele otsustas hageja väikese kiirusega sõita 2,5 kilomeetri kaugusel asuvasse xxxxparki. Hageja pidi aru saama, et xxxx ei ole tehniliselt korras ning selle juhtimine võib ohustada tema tervist. Olles teadlik, et xxxx on rikkis, otsustas hageja sõita remondiboksi, kus toimus hagejaga tööõnnetus. Juhul, kui hageja oleks täitnud töösisekorraeeskirjades ja individuaalse materiaalse vastutuse lepingus sätestatud kohustusi ja lõpetanud xxxx liikumise ning teatanud kostjale xxxx tehnilisest rikkest, ei oleks tööõnnetus juhtunud. Kostja ei ole rikkunud oma töökohustusi, on korraldanud hagejale vastavad koolitused ning väljaõppe. On väär hageja väide, et oma ülesannete täitmisel pidi ta alluma väravamehhaaniku korraldustele. Väravamehhaanik ei ole kostja poolt määratud volitatud isik ega otsene ülemus.

III. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil hageja esindaja teatab, et kuna Tööinspektsioon on andnud selge hinnangu, mis põhjustas tööõnnetuse, on võimalik määratleda hageja nõuded, milleks on: 1) AS GoBus ́i 23.02.2009.a. distsiplinaarkaristuse tühistamine, mis on kirjas 05.06.09 esitatud täiendatud hagi p.1 all, toim.lk.132, I kd; 2) töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine, täiendatud hagis p.2; 3) kuna tööle ennistamine ei tule kõne alla, siis tuleb välja mõista hüvitis 6 kuu keskmise palga ulatuses summas 79 978 krooni ja 50 senti. Esialgselt nõutud summa on muutunud, kuna kostja esitas kohtule hageja tööaega ja väljamakstud töötasu käsitlevad nõuded. Tööõnnetuse tõttu sissetuleku vähenemisest tekkinud kahju

hüvitamise nõue perioodi 22.08.2008-17.02.2009.a. eest on 39 774 krooni ja selle arvutus on 18.12.2009.a. taotluses, 2 kd. toim.lk.50. Sellele ei ole ka kostja vastu vaielnud. Vähesest xxxxist edasiste majanduslike võimaluste vähenemisega on tekkinud kahju hüvitamise nõue, mis hõlmab perioodi 18.02.2009-28.02.2010.a. eest, kui hageja oli xxxxil ja talle oli määratud püsiv xxxx. Rahalise nõude suurus VÕS § 130 lg. 1 alusel on 168 776 krooni ja 20 senti ning kokku on rahaline nõue kostja vastu 288 528 krooni ja 70 senti. Täiendava hagiavalduse alapunkt 4, toim.lk.139, I kd., märgitud nõue ei vasta seadusele ja seda hageja ei nõua. Hageja palub teha ka menetluskulude jaotus. Hageja esindaja seletab, et hageja töötas kostja juures töölepingu alusel xxxxna alates 01.12.2006.a. 21.08.2008.a sõitis hageja Rakvere linnas xxxx. Täites tööülesandeid juhtus tema kasutuses oleva xxxxga tehniline rikke, mille tulemusena hageja otsustas sõita ettevaatlikult kõige otsemat teed pidi xxxxparki ehk remondi kohani. Xxxxpargis ajas xxxx kanali peale ja teatas väravamehaanik-meister V G ́ile juhtunud tehnilisest rikkest. Meister V vaatas xxxx üle, teostas xxxxle tehnilise kontrolli ja jõudis järeldusele, et xxxxl on mootoririke, mille tulemusena tuleb xxxx sunnata remonti. Meister V andis hagejale korralduse xxxx pesta ja tankida ning läks ise selgitama, missugusesse remondiboksi selle xxxxga minna. Veidi aja pärast tuli meister V A ja xxxx juurde tagasi ja teatas remondiboksi, kuhu tuleb xxxxga sõita. Hageja täitis meister Vi korraldust, pesi ja tankis xxxx ning asus xxxxga sõitma remondiboksi juurde. Sooritades parempööret 90 kraadise nurga all, käis korraga tugev pauk. Rool lõi tugevasti tagasi, mille tulemusena sai hageja löögi vastu paremat küünarvart. Hageja lõpetas xxxxga manöövri, sõitis remondiboksi ette ja teatas remondiboksi ees olnud lukksepp-brigadir I P ́ile, kes ühtlasi oli sel momendil töökeskkonna volinik kostja juures, et ta sai xxxx roolilt löögi. Hageja jättis xxxx remondiboksi ette, läks ära viima dokumentatsiooni, mis xxxx tööga kaasneb, ja rääkis ka kassapidaja Ellenile, et sai löögi roolilt. Siis suundus hageja korraks xxxx juurde, et saada teada, mis juhtus xxxxga, kuid seda teada ei saanud, ja lahkus töölt. Valu paremas õlas ja õlavarres tugevnes, mistõttu hageja poolelt teelt koju katkestas koju sõidu ja pöördus haiglasse. Haiglas tehti kindlaks, et hagejal on tööõnnetuse tagajärjel parema õlavarre luumurd. Kui hagejaga oli haiglas vastavad ravitoimingud tehtud, siis sealt ära saanud, teatas ta juhtunud tööõnnetusest ja selle tagajärjest koheselt meister Vile. Neid asjaolusid on tunnistatud tööandja raportis tööõnnetuse kohta. Hageja jäi alates 22.08.2008.a. xxxxlehele ja oli xxxxlehel kuni 17.02.2009.a. Sel perioodil diagnoositi hagejal veel õlavarre kõõluse eesmise osa osaline vigastus. 17.02.2009.a. lõppes xxxxleht ja sellele järgnes vastavas korras määratud püsiv xxxx töövõime kaotusega 100 % alates 18.02.2009.a. 21.08.20.a õhtul juhtunu oli tööõnnetus, milles on süüdi tööandja. Hageja terviserike oli otseselt põhjustatud xxxxrooli löögist parema küünarvarre pihta. Küsimus, kas tööandja on süüdi ja milles? Tööinspektsiooni Ida Inspektsioon on oma uurimiskokkuvõtte lisaga 10.05.2010.a. jõudnud täiesti põhjendatud ja õigele järeldusele, et tööõnnetus ja terviserike tekkisid roolivõimendi pumbavõlli purunemise tõttu. Roolivõimendi pumbavõll puruneb järsult. See ei purune natuke ja siis läheb rohkem katki. Selle katki minekut xxxx poolt tuvastada ei ole võimalik. Hagejale põhjustas terviserikke tööõnnetus, sest roolivõimendi pumbavõll läks puruks xxxx teisaldamise ajal. See viga, mille hageja leidis xxxx liini lõpp-peatuses, ja see, mille pani paika meister, oli midagi muud. Tegemist oli roolivõimendi pumbavõlli purunemisega, see toimus järsult ja ette näha ei olnud seda võimalik. Tööandja on süüdi selles, et xxxx ei olnud nõutavas seisukorras. Sellega tööandja rikkus TTOS § 4 lg.4 1 nõudeid. Tööandja ei taganud, et töötaja kasutusse antav töövahend sobib tööülesande täitmiseks ning et seda hoitakse korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja ja rikkus sellega Eesti Vabariigi 11.01.2000.a. määrusega p.13, töövahendi kasutamise töötervishoiu- ja tööohutuse nõuded § 1 lg. 1 ja Liiklusseaduse § 11 lg. 2 nõudeid. Roolivõimendi pumbavõlli purunemine ei ole xxxx süü, see on tööandja probleem. Sellise xxxx kasutamine hageja poolt tööülesande täitmiseks tekitas xxxxle raske tervisekahjustuse. Tööandja on rikkunud TTOS § 5 lg. 1 nõudeid, töövahendi kasutamine, sh transport, teisaldamine, ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ja teiste isikute tervist. Kahju tekitamine seisneb meister Vi tegevuses 21.08.2008.a., sest meister V ei teostanud xxxx

ülevaatust piisava nõudlikkusega. Ta ei tuvastanud xxxxl rooli juures mingeid rikkeid ega ühtegi muud riket, mis oleks olnud ohtlik xxxx kasutajale. Meister ei hinnanud õigesti xxxx tehnilist seisukorda, sellest tulenevat tervise riski, ega keelanud xxxxl selle xxxx kasutamist. Kostja on rikkunud TTOS § 6 lg. 2, § 12 lg 1. 4, sest tööandjana ta ei tegelenud ettevõttes piisava põhjalikkusega töökeskkonna sisekontrolliga, ei olnud korraldanud tehnilise rikkega sõidukitega edasitoimetamise korda ega teinud seda teatavaks ka töötajatele. Puudus kirjalik tegevuskava, milles oleks ettenähtud xxxx tegevus terviseriski vältimiseks või vähenemiseks rikkega xxxxga. Tuginedes TTOS § 13 lg.1 p.1, 3 ja 4 hageja leiab, et selles on süüdi tööandja. On selge, et sõiduvahendi purunemises ei saa süüdi olla töötaja. Korrasoleku peab tagama omanik ja tööandja. Põhjuslik seos on vastutuse aluseks ja seisneb selles, et roolivõimendi pumbavõlli purunemine ajal, kui hageja oli xxxx roolis ja sõitis sellega, tekitas rool löögi, mis tabas hageja paremat õlga ja mille tulemusena tekkis raske kahjustus. Võll puruneb järsult, mistõttu hageja seda ette ei näinud ja ei saanud sellest ka kostjat teavitada. Hageja ei jätnud teatamise kohustust täitmata, sest on tõendatud, et ta teatas õhtul kell 22.00 Vile. Rääkis ka I Pile momendil, kui see juhtus, kuigi sel hetkel polnud ta isegi kindel, mis õlavarrega tegelikult juhtunud oli. Hageja teatas õnnetusest ja terviserikkest vahetult pärast seda, kui see oli arstide poolt kindlaks tehtud ja diagnoositud. Hageja viibis xxxxlehel alates 22.08.2008 17.02.2009.a. Talle oli eelnevalt perearsti poolt kindlaks määratud järjekordne visiit arsti juurde 19.02.2009.a. Arsti juures selgus, et hagejale on määratud püsiv xxxx 100 % alates 18.02.2009.a. Seadusega haiguslehel olemise arv sai täis 17.02.2009.a. Püsivast kaotuse määramisest teatas arst hagejale suuliselt 19.02.2009.a., kui lõpetas xxxxlehe. Vastavat dokumenti sel momendil ei olnud. Hageja võttis haiguslehe ja läks tööandja juurde, olles eelnevalt läbi käinud Tööinspektsioonist, et teha mingil määral kindlaks oma õiguslik seisund. Hageja läks kostja juurde ja esitas tööandjale lõpetatud xxxxlehe, millel oli märge, et lõpetatud 17.02.2009.a. ja et hagejale on määratud püsiv xxxx. Tööandja juures tekkis arusaamatu olukord - hagejat hakati süüdistama selles, et ta ei ilmunud tööle 18.02.2009.a. Hageja ei läinud järgnevatel päevadel tööle, ega tohtinudki minna. Tööandja lõpetas töölepingu tol ajal kehtinud TLS § 86 p.6 alusel seoses tööluusiga. Tööandja käitus lubamatult, kuna hagejal oli olemas haigusleht, millelt oli näha, et xxxx kehtis kuni 17.02.2009.a. ja et järgmisest päevast jäi hageja xxxxile. 18.02.2009.a. viibis Tallinnas ortopeedi juures vastuvõtul. 21., 22. ja 23.02.2009.a. ei tohtinud hageja tööle minna, kuna oli 100 % töövõimetu. Seega tööandja oli olukorrast teadlik. Tööandja ei saa nõuda tööle tulekut, kui inimene on 100 % töövõimetu ja ei tohigi töötada. Seega oli töölepingu lõpetamine ebaseaduslik ja seda Riikliku Pensionikindlustuse seaduse (RPkS) § 16 lg.1, 2 ja 5 alusel, s.t., kui on määratud püsiv xxxx ja kui on määratud püsiva xxxxe alaliik „täielik xxxx“, siis vastavalt RPkS §-le 16 lg. 2 sellisel inimesel puudub kohustus tulla tööle, olla tööl ja teda ei tohtinud tööle ka võtta. Õiguslik alus on Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITLS) § 28 lg 3. Hageja ise seletab, et tööd alustas alates 04.12.2006.a., töötas teise xxxx kõrval ja sai selgeks asjad, mis puudutasid reisijatevedu, piletite müüke ja xxxxliine. Xxxx vigastustest ja riketest ei õpetatud ja tema ise seda tööandjalt ei küsinud ja sellest ka ei räägitud. Oluline oli reisijate vedu ja marsruudi tundmine. Tööohutusalase instrueerimise kohta vastav dokument puudub. Xxxxroolilt löögi saamisest teatas kohe lukksepp I.Pile, kes oli ühtlasi töökeskkonna volinik ja kes oleks pidanud katkestama meistri korralduse täitmise sõita mittekorras xxxxga. 19.02.2009.a. esitas ta xxxxlehe raamatupidajale ja teatas, et leht on lõpetatud paar päeva varem ja määratud on xxxx 100% alates 18.02.2009.a. Kuna xxxx oli 100%, ei saanud teist tööd nõuda ja teist tööd ka ei pakutud ega öeldud, et peab tööl käima. Kästi kirjutada lahkumisavaldus. Kostja esindaja palub lähtuda kõigist kostja kirjalikest seisukohtadest. Hageja on asunud seisukohale, et tööandja on süüdi kõiges, kuigi hageja pärast haiguslehe lõppemist ei ole kostjale teatanud puudumise põhjustest. Seda tunnistas ka R L. Tegelikult oli hageja tööl 19.02.2009.a. Ta tõi xxxxlehe, kuid pärast tööandjaga suhelnud ei ole. Hageja ei seletanud, mis toimus ja mida ta soovis, kas soovib jätkata või mitte. Asjaolu, et määrati 100 % xxxxt, ei anna

õigust eirata tööandja käske. Xxxxe tuvastamisel ei ole arst märkinud, et hageja tervislik seisund ei võimalda teha erialast tööd. Nii R.L kui Rakvere Regiooni juht R K on öelnud ja kinnitanud, et hagejale oli pakutud tööd. Hageja ei taotlenud teist tööd, ei suhelnud tööandjaga, mistõttu tegi tööandja järelduse, et hageja ei soovi tööd jätkata, ja lõpetas töölepingu. Hagejat ei olnud tööl 4 päeva. 20.02.2009.a. saatis hageja perearst tööandjale tõendi, et hagejale on määratud xxxx. Selle on tööandja kätte saanud. Kostja on pakkunud hagejale kompromissi raames 17 000 krooni hüvitisena aga hageja on sellest keeldunud. See oli töötasu 3 kuu eest. Kostja palub jätta hageja õigusabikulud rahuldamata, kuna kostja on pakkunud kompromissi. Täieliku xxxxest tekkinud kahju osas puudub õigusvastane tegu kostja poolt. Kostja pole midagi rikkunud, mis nähtub Tööinspektsiooni 18.11.2008.a. ja 10.05.2010.a. uurimiskokkuvõtetest Hageja seletuskirja kohaselt uurimiskomisjonile, kuulis hageja xxxx mootorist tulevat mürinat viimases peatuses. Peale jõuülekande väljalülitamist jäi mürin järgi. Hilisemal xxxx ülevaatusel xxxxpargi lukksepp on selgitanud, et oli purunenud roolivõimendi pumbavõll, mis raskendas rooli keeramist. Hageja sai võimalikust rikkest teada juba xxxxpeatuses. Teises kokkuvõttes on kirjas, et hageja võttis põhjendamatult kõik riskid, mis võisid rikke tagajärjel kaasneda, enda kanda, jättes teavitamata tööandjat või tema esindajat. Hageja väide, et ei teadnud, kuidas käituda, ei vasta tõele. Xxxxjuhi ametijuhendi p.10.3 kohaselt kohustab juht xxxxga ilmsiks tulnud riketest või muudest takistada võivatest asjaoludest teavitama meistrit, mida hageja tegelikult ei teinud. Vi seletuse kohaselt käis hageja pärast õnnetust xxxxpargi väravas, tutvus järgmise päeva käsunditega ja kirjutas üles liinide väljumisajad ja liinide kulgemise marsruudid ning lahkus töökohalt isikliku autoga. Hageja ei teavitanud meistrit ega lukkseppa asjaolust, et temaga juhtus õnnetus. Kella 22.00 ajal teavitas hageja telefoni teel meistrit, et oli käinud traumapunktis ja et tal tuvastati tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustus. Täiendatud kokkuvõttes tuleb Tööinspektsioon järeldusele, et hageja on rikkunud ametijuhendi nõudeid ja seaduse nõudeid, ehk sisuliselt on hageja ise põhjustanud ja süüdi selles, et tal on tekkinud sellised vigastused. Hageja väide, et xxxx polnud nõutavas seisukorras, ei vasta tõele. Hageja ise nõudis sellekohase tõendi esitamist ja see tõend on toimikus olemas, et xxxxle oli tehtud tehniline kontroll. Xxxx liikumise ajal on võimalik, et tekib xxxxga mingeid rikkeid. Kuna hageja ise tuvastas, et mingid probleemid olid, ei teavitanud tööandjat ja jätkas sõitu, siis on ta ise sellise olukorra põhjustanud. Kostja ei ole seadust rikkunud, puudub kostja õigusvastane tegu ja põhjuslik seos. Hageja nõue kahju hüvitamiseks on alusetu ja põhjendamatu. Kostja palub jätta hagi tervikuna rahuldamata. Kostja leiab et antud juhul töötaja vastutab selle eest, et pole tööandjat teavitanud, pole tööle ilmunud, pole nõuetekohaselt teavitanud, et on määratud xxxx. Kuna hageja taotleb hüvitust kuni 6 kuu keskmise palga ulatuses, siis kostja leiab, et see hüvitis on ebamõistlikult suur. Hageja ise on teatud asjaoludes süüdi. Kui kohus otsustab rahuldada, siis palub kostja kohtul vähendada hüvitise summat, sest ei saa süüdistada ainult tööandjat. Hageja ise on põhjustanud olukorra ja tööandja viibis teadmatuses. Tervise kahjustuse tekitamise osas leiab kostja, et hageja pidi eeldama, et xxxxga on midagi toimunud, kui oli viimases xxxxpeatuses ja kui hakkas mürinat kuulma. Juba siis pidi hageja teavitama koheselt meistrit. Seda ta aga ei teinud. Ei teinud seda ka siis, kui oli remondiboksis, vaid alles siis, kui lahkus töölt. Kostja ei vaidle vastu, et tehnilised rikked kontrollib meister. Kindlasti ei ole see xxxx tööülesanne, kuna xxxxl pole kogemusi ja puudub vastav haridus rikkeid tuvastada. Xxxx peab teavitama, kui tal on kahtlused, et xxxxl midagi viga on. Kuid hageja jätkas tööd rikutud xxxxga. Kostja on seisukohal, et kostja ei ole rikkunud seaduse nõudeid ja ei ole midagi seadusevastaselt teinud, mistõttu palub jätta ka see nõue täies ulatuses rahuldama.

IV. Maakohtu otsuse põhjendused. põhjendused. TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate selgitused ning hinnanud toimikus olevaid kirjalikke tõendeid, tuvastas:

töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. TLS § 103 lg. 1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping TLS § 86 p. 6 alusel töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. TLS § 103 lg. 2 järgi tööandja võib töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Seega ei luba seadus töölepingut lõpetada igasuguse töökohustuste rikkumise eest, vaid üksnes süülise, tööandja tööd takistava ja segava töökohustuste rikkumise eest ja tingimusel, kui töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. TDVS § 8 lg. 1 kohaselt distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Kostja määratud karistus ei ole vastavuses süüteo raskusega, sest süütegu polegi. Kuivõrd ei leidnud tuvastamist, et hagejal olnuks kehtiv distsiplinaarkaristus või et olnuks olemas hageja süütegu või et oleks tegemist esmakordse jämeda töökohustuste rikkumisega, tuleb järeldada et hagejaga toimunu ei ole üldse aluseks distsiplinaarkaristuse kohaldamisele. Kostja esindaja viide, et lähtuti töösisekorraeeskirjast, mille kohaselt töölt omavoliline puudumine on jäme rikkumine, mis toob kaasa rangeima distsiplinaarkaristuse määramise, ei ole õigustatud. Töösisekorraeeskiri ei saa olla vastuolus seadusega. Kostja töösisekorraeeskirja p. 11.4 kordab viidatud võimalust ning p. 11.5 määratleb TLS § 86 p.-de 6 ja 7 alusel lepingu lõpetamise eeldusena jämeda töökohustuste rikkumise loetelu, sealhulgas ühena põhjuseta töölt puudumine. Aga kostja ei puudunud töölt põhjuseta, mistõttu ongi distsiplinaarkaristuse ja selleks töölepingu lõpetamise kohaldamine ebaseaduslik. Seega õige on hageja esindaja väide, et distsiplinaarkaristuse kohaldamine on ebaseaduslik ja karistus tuleb tühistada, sest A.R ei puudunud töölt põhjuseta.

väljamõistmisel tuleb arvestada töölepingu lõpetamise asjaolusid ja seaduserikkumise iseloomu ning hüvitise suurust ei seata sõltuvusse sellest, kas töötaja asus tööle teise tööandja juures või mitte. Kohus, olles hinnanud vaidluse lahendamisel toimunut ja seaduserikkumist, leidis, et tööandja ei ole käitunud vastavuses TLS § 48 lg. 1 p. 4 ja 5, mille kohaselt on tööandja ja töötaja vastastikku kohustatud olema teineteise suhtes viisakad ning täitma seaduses ja haldusaktis ette nähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi. Viisakas ja seaduspärane oleks olnud, kui kostja töölepingu ühe poolena oleks enne karistuse määramist hinnanud ja välja selgitanud tegeliku olukorra, kuivõrd oli ju teada, et tööõnnetus oli juhtunud ja et hageja oli xxxxlehel. Asjaolu, et töötaja ei teatanud tööandjale xxxxlehe lõpetamise päeval edasisest xxxxest ei õigusta tööandja poolt distsiplinaarkaristuse kohaldamist. Kostjale oli enne distsiplinaarkaristuse kohaldamise käskkirja vormistamist teada, miks hageja tööle ei ilmunud, samuti see, et hageja ei saanud ega võinudki tööd teha, et ta on 100% töövõimetu. Vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle § 86 p.-des 6-8 ettenähtud alustel on kohtul õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid. Antud juhul töötaja süü puudub. Tööandja on aga räigelt rikkunud seadust ning seega on põhjendatud töölepingu lõpetamisel seaduserikkumise asjaolusid arvestades kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis kuue kuupalga ulatuses summas 79 978 krooni ja 50 senti.

teatud olekus ei ole mootoris kolinat, mistõttu andiski V.G hagejale korralduse xxxx ajada remondiboksi pärast seda, kui xxxx on pestud. Hageja ise kohtuistungil kinnitab, et sel momendil, kui V hindas riske, mis võivad kaasneda, ei näinud ta ohtu, sest kolinast ja mürinast ohtu hageja tervisele ei olnud. Hageja kinnitab, et tema tuvastatud asjaoludest lähtuvalt ja meister V G’i poolt määratletud rike ei olnud ka selleks rikkeks, mis põhjustas hagejale terviserikke. Hageja esindaja lisab, et tööõnnetuse põhjustas roolivõimendi pumbavõlli purunemine, mis pole seotud sellega, mis toimus siis, kui xxxx oli viimases peatuses, ja mis toimus xxxx kanalil olles. Tööinspektsiooni 10.05.2010.a. uurimiskokkuvõtte III osa p. 3 kirjeldab, et roolivõimendi pumbavõlli purunemist ei ole võimalik ette näha. See puruneb kas metalli väsimuse tõttu või kaitsmaks roolivõimendit ülesurve eest (kui rool on maksimaalselt lõpuni välja keeratud pikemat aega ja mootori pöörded on liiga suured). Sellist riket ei ole võimalik kontrollimisel näha, kui rool töötab, on ka võll terve. Seda järeldust hageja pole vaidlustanud. Seega on väär ka hageja väide, et meister ei olnud hoolikas, ei tuvastanud viga, et ta oli kohustatud meistri korraldusi täitma ja remondiboksi sõitma või et I.P pidanuks meistri sellise korralduse katkestama. Seega ei esine kostja poolt TLS §-de 48-49 sätete rikkumist, mis oleks kahju hüvitamise aluseks. Hageja loetletud TTOS sätete kostja poolt rikkumine või eiramine ei olekski saanud toimunut välistada.

pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Hageja ei tõendanud, kas või kuidas tema majanduslikud võimalused halvenesid. VÕS § 130 lg. 2 järgi tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta kannatanule välja mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati tema tervist. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude korral peab kohus (nagu varalise kahju hüvitamise nõude korralgi) otsustama, kas esineb põhjuslik seos hageja väidetud ja tõendatud mittevaralise kahju ja kostja teo vahel. Tuvastatust lähtudes kohus on seisukohal, et hagejale terviserikke põhjustamises tööandja süü puudub ja puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale terviserikke tekkimise vahel. Tuvastatud ei ole kostja töötaja tegevuse õigusvastasust, küll aga hageja poolt oma töökohustuste eiramine. 23.09.2008.a. ehk kuu hiljem Tööinspektsioonile kirjutatud seletuses kirjeldab hageja, kuidas tema eeldatava rikke sümptomeid kontrollis, kuid otsustas siis ise eeldatava rikkega xxxxga edasi sõita, kuidas ta V.G’ile selgitas, et teatud olekus ei ole mootoris kolinat, kuidas ta ise ilma mingite korraldusteta ajas xxxx pesulasse. Samuti kirjeldab hageja manööverdamise käiku, selgitades, et kõige tugevama rooli tõmbemomendil sai ta roolilt tugeva löögi parema käe õlga. Seega pole välistatud, et rooli pumbavõll purunes juhi tegevuse tulemusena ja seda alles xxxxpargis, mis aga ei tähenda, et hageja poleks pidanud täitma oma kohustust ja võimalikust rikkest tööandjat informeerida koheselt, mitte oma tahtmist pidi edasi toimetama. VÕS § 139 lg. 1 sätestab et, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse hüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Hagejalt ei tulnud niisugust käitumist mitte ainult mõistlikult oodata vaid hageja oli kohustatud ja pidanuks töölepingust tulenevalt koheselt tööandjat teavitama autoxxxx eeldatavast rikkest juba xxxx lõpp-peatuses. Siis oleks meister V.G oma ametijuhendi p. 2.5 kohaselt saanud korraldada tehnilise rikkega xxxx pukseerimise, mis omakorda oleks välistanud hagejale terviserikke tekkimise. Kuna hageja rikkus oma tööalast kohustust xxxx rikkest kostjale õigeaegselt teatada, kostja süü hagejale terviserikke põhjustamises puudub, siis tuleb hagi tööõnnetuse tõttu sissetuleku vähenemisest tekkinud kahju hüvitamise nõudes perioodi 22.08.2008 17.02.2009.a. eest summas 39 774 krooni ja vähesest xxxxist edasiste majanduslike võimaluste vähenemisega tekkinud kahju hüvitamise nõudes perioodi 18.02.2009 – 28.02.2010.a. eest summas 168 776 krooni ja 20 senti jätta rahuldamata. Kohus hindas tõenditena 30.11.2006.a. töölepingut nr. 587, tööõnnetuse seletust, IdaVirumaa Inspektsiooni 18.11.2008.a. tööõnnetuse uurimiskokkuvõtet, tööõnnetuse 06.11.2008.a. raportit, perearsti 19.02.2009.a. tõendit nr. 5289, perearsti kutset, Sotsiaalkindlustusameti Virumaa pensioniameti 18.02.2009.a. otsust nr. 481701, 23.02.2009.a. käskkirja nr. 3 distsiplinaarkaristuse määramise kohta, 23.02.2009.a. teadet töölepingu lõpetamise kohta, kollektiivlepingut, töösisekorraeeskirju, töötervishoiu- ja tööohutusjuhendit xxxxle, meistri ametijuhendit, tunnistajate ütlusi. Kuna kostja hageja nõutavate summade arvestust ja suurust ei vaidlusta, siis kohus sellekohaseid tõendeid ja arvestuse õigsust ei hinda. Asjas ei ole tõenditena olulised hageja esitatud kõneeristused ega A Ri haiguslugu, mis kinnitaks tema tervisliku seisundit enne tööõnnetust ja tervisliku seisundi muutumist pärast tööõnnetust, kuivõrd kostja ei vaidlusta asjaolu, et hagejale põhjustas terviserikke tööõnnetus. Puhkusegraafik võiks omada tähtsust, kui tööõnnetus juhtunuks hagejale vormistatud puhkuse ajal. Asjakohased ei ole hageja viited sellele, et ta oli kohustatud sõitma erinevate xxxxdega. Hageja töölepingust ei nähtu, et ta oleks kinnistatud xxxxks vaid ühele kindlale autoxxxxle. Ida Tööinspektsiooni 10.05.2010.a. koostatud uurimismaterjal on koostatud hageja täiendavate küsimuste alusel ja seda juba asja kohtuliku menetluse kestel, mistõttu kohus seda tervikuna objektiivse tõendina ei hinda.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel määratlenud hagi hinnaks 267 319 krooni. Esitatud on viis nõuet, kaks mitterahalist ja kolm rahalist nõuet. Tulenevalt RLS § 22 lg. 1 p. 1 ja p. 11 oli hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Asja menetluse käigus täpsustatult on hagi hind 288 528 krooni ja 70 senti, millest kohus rahuldas nõude summas 79 978 krooni ja 50 senti. Samuti rahuldas kohus kaks mitterahalist nõuet. TsMS § 132 lg. 1 kohaselt on mittevaralise hagi hind 25 000 krooni, millelt tasumisele kuuluv riigilõiv RLS lisa 1 järgi on 5 000 krooni. Hagi rahuldatult summalt on tasumisele kuuluv riigilõiv 10 000 krooni ja hagi rahuldamata osalt 208 550 krooni ja 20 senti on tasumisele kuuluv riigilõiv 22 500 krooni. Kuna RLS § 22 lg. 1 p. 1 kohaselt riigilõivu ei võeta palga nõudmise, tööle või teenistusse ennistamise, töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamise eest, siis tuleb kostjalt riigilõivu katteks välja mõista riigituludesse 20 000 krooni. Viru Maakohtu 25.05.2009.a. määruse alusel osutas A.R’ile riigi õigusabi vandeadvokaat Kristel Vedro. Kohtu 11.09.2009.a. määrusega on riigi eelarve vahenditest vandeadvokaat Kristel Vedro’le tema osutatud riigi õigusabi eest välja mõistetud 8 820 krooni ja 30.04.2010.a. määrusega 8 100 krooni. Hageja pole neid määruseid vaidlustanud ja seega kuulub summa kokku 16 920 krooni vastavalt kohtumäärusele A Rilt väljamõistmisele riigi kasuks ositimaksetena 12 kuu jooksul 1 410 krooni kuus. TsMS § 163 lg. 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leidis, et kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis muus osas tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 452 lg.1 järgi kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamise tähtaja jooksul tutvuda. TsMS § 456 lg.2 kohaselt maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas TLS §-de 86, 103, 117 lg. 2, ITVS § 28-30, TDVS § 3, § 11, VÕS §-de 130, 1043, 1050 sätteid ning juhindus TsMS §-de 230, 441 -442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirja Tooming

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 02.05.2011

RESOLUTSIOON

Rahuldada A Ri apellatsioonkaebus täielikult ja AS GoBus apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 14. oktoobri 2010 otsuse resolutsiooni p-d 2, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 ning teha selles osas uus otsus, millega mõista AS-lt GoBus A Ri kasuks välja hüvituse nelja kuu keskmise palga ulatuses 53 319 krooni ja kahjuhüvituse 208 550.20 krooni ning jätta menetluskuludest 90.76% AS GoBus kanda ja 9.24% A Ri kanda. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada osaliselt A Ri hagi AS GoBus vastu.

RESOLUTSIOON

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.