2-10-26701
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
01. oktoober 2010.a, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-26701
Tsiviilasi
Narva linna avaldus eestkoste seadmises täisealise isiku üle
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu, registrikood 75009148, e-post [email protected]); lepingulised esindajad Aleksei Forstiman, Tatjana Zelenjajeva Asjast puudutatud isikud: N E (isikukood XXX, elukoht XXX) N E määratud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev (OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo, e-post [email protected]) S J (isikukood XXX, elukoht XXX) O J (isikukood XXX, elukoht XXX) V E (isikukood XXX, elukoht XXX) L Z (isikukood XXX, XXX) Kirjalik menetlus
Asja lahendamise viis Resolutsioon
2-10-26701 koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS § 202, § 184); - esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 30. septembril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PKS § 202, § 194 lg 2); - teatama kohtule oma elukoha muutusest (PKS § 202, § 193 lg 1).
2-10-26701 nõrgamõistlikkuse all. Vaimse seisundi tõttu ei ole ta suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, seal hulgas pisitehinguid. N E vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. N E tuleb määrata eeskostja, kes peab tema igapäevaelu korraldama, tegema tema eest tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, langetama otsuseid, kaitsja tema õigusi. Eestkostet vajab ta esialgu 3-5 aastani. Siis oleks vajalik uuesti seisundit hinnata, kuigi seisundi paranemine pole enam tõenäoline. N E esindaja arvamus N E riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev esitas kohtule 04.08.2010.a kirjaliku arvamuse. Arvamuse kohaselt on esindaja külastanud 03.08.2010.a N E tema elukohas, vestelnud N E ja tema abikaasa V E. Samuti on esindaja vestelnud eestkostja kandidaadi L Z. N E külastamisel jäi esindajal mulje et N E ei ole pikemat aega end pesnud ja riideid vahetanud. N E ei olnud hoolitsetud, tal olid seljas määrdunud riided, juuksed olid kammimata. N E nimetas esindajale oma nime ja perekonnanime, küsimusele kui vana ta on, vastas, et teab, kuid unustas ära. Ütles, et elab koos abikaasaga, et on lapsed, kuid mitu last tal on, ning mis nende nimed on, unustas ära. Rohkem ta küsimustele ei vastanud, hakkas nutma. V E vestlusel esindajaga ütles, et N E vajab eestkostet kõikide asjade ajamiseks. Abikaasa pensioni kättesaamisega on probleem. Abikaasa ei saa praegu milleski aru, ei ole võimeline kirjatama ega lugema, vajab ööpäevaringset järelvalvet. V E ei saa olla abikaasa eestkostjaks, kuna tal on nägemise ja kuulmisega probleemid. Vanem poeb tarvitab alkoholi, noorem viibib hooldekodus. Ta on nõus, et L Z oleks abikaasa eestkostja. Eestkostja kandidaat L Z selgitas, et N E vajab ööpäevaringset hooldust, ta vajab arsti konsultantiooni ja jälgimist. Tal on vajalik teha operatsioon. Kui ta oli veel enam-vähem terve mõistuse juures, ta keeldus operatsioonist. Praegu ta ei ole võimeline andma oma nõusolekut operatsiooniks. Samuti on probleem N E pensioni kättesaamisega. Praegu elab perekond V E pensionist, millest makstakse korteri eest ja ostetakse toiduaineid. Vanemal pojal on alkoholisõltuvus, ta ei tööta, ning ta on samuti V E ülalpidamisel. N E on täiesti hoolitsemata. Edaspidi võib kerkida küsimus N E hooldekodusse paigutamiseks. Seal ta saab vähemalt vajalikku hoolitsust, mida ta ei saa kodus. N E esindaja on arvamusel, et N E vajab eestkoste määramist. Esindaja on nõus L Z määramisega N E eestkostjaks. N E eestkostja ülesanneteks tuleb jääta N E kõigi asjade ajamine, tema esindamine, tema elu korraldamine, ravi, hoolduse, järelevalve ja ülalpidamise tagamine. Kohtuistung Kohtuistungil asjast puudutatud isik L Z avaldas, et N E oli tehtud operatsioon ning hetkel ei ole vajadust, et N E elaks hoolekandeasutuses. Selgitas, et eelnevat kogemust tal ei ole, leiab et saab eestkostja ülesannetega hakkama. Maikuust ei saa N E pensioni. Elab oma korteris koos abikaasa ja pojaga, praegu saab seal hakkama. L Z käib teda kontrollimas kaks korda nädalas, et koos käia kaupluses, arsti juures. Avaldaja esindaja Tatjana Zelenjajeva jäi avalduse juurde. Palub määrata N E eestkostjaks L Z 5 aastaks tema isikliku huvide esinemiseks ja kaitseks, ravi korraldamiseks ja sotsiaalabi määramiseks, kõikide asjade ajamiseks. Ühtegi tehingu ei saa ta iseseisvalt teha. Tal on mälulüngad. N E on 4-toalise korteri omanik, mis on abikaasade ühisvara. Eestkostja peab olema ka määratud tema varandusliku seisundi kaitsmiseks. Avaldaja esindaja kinnitas, et L Z ei ole 3/6
2-10-26701 ravihoolduse töötaja, vaid sotsiaaltöötaja. Need eestkostjate kandidaadid, kes on ka hoolekande keskuse töötaja, tegutsevad sotsiaalabiametiga koostöös ja kõik tegemised kooskõlastatakse sotsiaalabiametiga. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja, N E esindaja ja puudutatud isiku seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt vajab N E psüühilise seisundi tõttu igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi. Avaldaja arvamusel ei saa N E ühtegi tehingu iseseisvalt teha, tal on mälulüngad. N E abikaasa V E leiab, et N E isiklike ja varaliste õiguste ning huvide kaitseks tuleb seada eestkoste. Ekspert psühhiaater Ilona Kalugina tuli järeldusele, et N E kannatab orgaanilise (aju haigusest tingitud) nõrgamõistlikkuse all. Vaimse seisundi tõttu ei ole N E suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid ning ta vajab eestkoste seadmist esialgu tähtajaga 3-5 aastani. N E esindaja on arvamusel, et N E ei ole võimeline ilma kõrvalise abita ja juhtimiseta tulema toime oma igapäevaeluga, seda enam ei ole ta võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ja huve ning vajab eestkoste seadmist. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. 08.07.2010.a ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 15 kohaselt ei ole N E võimalik ära kuulata. Kuna eksperdi väitel N E tervislik seisund ei võimalda tema ärakuulamist ei pea kohus põhjendatuks tema ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. 4/6
2-10-26701 PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. L Z on kohtu poolt kohtuistungil ära kuulatud ning ta on andnud oma kirjaliku nõusoleku N E eestkostjaks olemiseks (tl 23). N E abikaasa ja poeg S J andsid nõusoleku L Z N E eestkostjaks määramiseks. Kohus arvestab ka avaldaja ja V E arvamust, et V E ega S J ei ole võimelised eestkostja ülesandeid täitma. N E esindaja kirjalikust arvamusest nähtub, et N E arvamust eestkostja kandidatuuri suhtes ei ole võimalik välja selgitada. Kohus on veendunud, et L Z on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et L Z sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata N E eestkostjaks L Z. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada N E kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab N E üle eestkoste tähtajaga 3 aastat, s.o kuni 01.10.2013.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.
Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 5/6
2-10-26701
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.