B. L. hagi OÜ P. ja P. vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest hüvitise, saamata jäänud palga ja puhkusehüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.märtsi 2010 vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ P. ja P. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
7. september 2010, avalik kohtuistung Hageja B. L. (XXXXXXXX isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XXX X-XXXX, XXXXXXX), esindaja adv Ene Mõtte Kostja I OÜ P. (registrikood XXXXXXXX, asukoht
XXXXX X, XXXXX)
Kostja II P. (asukoht XXXXX X, XXXXX) Kostjate esindajad adv Leon Glikman ja adv Iivi Otto
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
500 000 krooni
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 15.märtsi 2010 vaheotsuse põhjendusi, jättes vaheotsuse resolutsiooni muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.B. L. esitas 09.07.2009 Harju Maakohtule hagi OÜ P. ja P. vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest 500 000 krooni suuruse hüvitise, 44 432 krooni saamata jäänud palga ja 14 000 krooni puhkusehüvitise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja P. OÜ vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt asus hageja 2008.a oktoobris tööle kostja I juures SharePoint arendajana. Kirjalikku töölepingut ei sõlmitud. Hageja kuupalga suuruseks oli 7000 USD ning hageja ja tööandja leppisid kokku ka ühekordses lisatasus, mis kuulub väljamaksmisele pärast 12 kuu pikkust töötamist suurusega 25 000 kuni 40 000 USD, mille väljamaksmine sõltub hageja saavutustest ja arengust SharePointi elluviimisel.
3.09.03.2009 sai hageja tööandjalt teate töölepingu lõpetamise kohta, põhjuseks hageja ebapiisav sooritus SharePoint projekti elluviimisel ja ümberasumise kohustuste mittetäitmine. Töölepingu lõpetamise teates ei ole selgelt välja toodud, kas tööandja lõpetab töölepingu seoses hageja mittevastavusega tehtavale tööle või hageja poolt töökohustuste rikkumise tõttu. Samuti ei toonud tööandja töölepingu lõpetamise teates välja, milles seisnes hagejapoolne ebapiisav sooritus SharePoint projekti elluviimisel ja ümberasumise kohustuse mittetäitmine. Hageja on oma tööülesandeid täitnud nõuetekohaselt ja ei ole toime pannud ühtegi töökohustuse rikkumist. Kostja vastuväited
4.Kostjad hageja nõudeid ei tunnistanud. Hagi on alusetu ja põhjendamatu. Hageja nõuded töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ning töölepingu seaduse (TLS) § 117 lg 2 ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 30 lg 2 alusel hüvitise saamiseks on aegunud. Kostjad palusid kohaldada nende nõuete suhtes aegumist. Vastavalt ITVS § 6 lg-le 2 on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg üks kuu. Hageja kinnitusel sai ta töölepingu lõpetamise teate 09.03.2009, millega teavitati teda töölepingu lõpetamisest 60 päeva ette. Hageja on hagiavaldusele lisanud tõendina väidetava teate töölepingu lõpetamise kohta dateeringuga 16.03.2009. Isegi kui lähtuda sellest kuupäevast, siis on töölepingu lõpetamise kuupäevaks 15.05.2009. Hageja esitas hagiavalduse 09.07.2009. Seega on hageja mööda lasknud seaduses sätestatud tähtaja kohtusse nõude esitamiseks. Kuna põhinõudega koos aegub ka kõrvalnõue, siis on aegunud ka hageja poolt TLS § 117 lg 2 ja ITVS § 30 lg 2 alusel esitatud hüvitisenõue. Hageja seisukoht aegumise kohaldamise taotluse osas
5.Hageja leiab, et tema nõuded ei ole aegunud. Hageja esitas Harju Maakohtusse hagi 09.04.2009 (tsiviilasi nr 2-09-15869). Hagi jäeti 24.04.2009 määrusega käiguta ning hagejat kohustati kõrvaldama hagiavalduse puudused ning tasuma riigilõivu. Hageja esitas selle määruse peale määruskaebuse, mida keelduti menetlusse võtmast. 03.07.2009 määrusega keeldus kohus tsiviilasjas 2-09-15869 hagiavaldust menetlusse võtmast põhjendusega, et riigilõivu ei ole tasutud. Hageja oli riigilõivu tasumise nõude täitnud ja esitas maakohtu 03.07.2009 määruse peale määruskaebuse, vaidlustamaks
menetlusse võtmisest keeldumist. Ringkonnakohus rahuldas 28.08.2009 määrusega kaebuse ja saatis hagiavalduse maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
6.16.09.2009 määrusega võeti menetlusse B. L. hagi OÜ P. ja P. vastu töövaidluses tsiviilasjana nr 2-09-33031.
7.29.09.2009 keeldus kohus esialgselt esitatud hagi menetlusse võtmast põhjendusega, et 16.09.2009 on samasisuline hagi menetlusse võetud teise kohtuniku poolt. Tegemist on ühe ja sama hagiavaldusega ning hageja ei tea, miks on ühe hagiavalduse kohta koostatud kaks erineva numbriga tsiviilasja. Maakohtu vaheotsus
8.Maakohus jättis 15.03.2010 vaheotsusega rahuldamata kostjate taotluse hagi aegumise kohaldamiseks ning otsustas jätkata kõikide hageja nõuete menetlemist.
9.Tsiviilasja nr 2-09-15869 materjalist nähtuvalt esitas hageja 09.04.2009 kohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ning välja mõista ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest hüvitis, saamata jäänud palk ja puhkusehüvitis. 24.04.2009 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.h riigilõivu tasumiseks. 04.05.2009 esitas hageja määruskaebuse, vaidlustamaks riigilõivu tasumise kohustust. 12.05.2009 keeldus maakohus määruskaebust menetlusse võtmast ja tagastas selle hagejale, leides, et tegemist ei ole kaevatava määrusega. 01.06.2009 esitas hageja määruskaebuse, vaidlustades määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise. 25.06.2009 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata. 03.07.2009 määrusega keeldus maakohus hagiavaldust menetlusse võtmast põhjendusega, et riigilõiv on tasumata. 17.07.2009 esitas hageja määruskaebuse, vaidlustades hagiavalduse menetlusse võtmata jätmise. Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2009 määrusega tühistati maakohtu määrus hagiavalduse menetlusse võtmata jätmise kohta ja saadeti kohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.Ära ootamata menetluse jätkumist tsiviilasjas nr 2-09-15869 esitas hageja 09.07.2009 sama hagiavalduse kohtule uuesti, mis vormistati kahetsusväärselt uue tsiviilasjana nr 2-09-33031 ja mis võeti menetlusse 16.09.2009 määrusega. 29.09.2009 määrusega keeldus kohus 09.04.2009 esitatud hagiavaldust (tsiviilasi nr 2-09-15869) menetlusse võtmast põhjendusel, et samasisuline hagi on juba 16.09.2009 menetlusse võetud tsiviilasjana nr 2-09-33031. Kohus leidis, et käesolevas tsiviilasjas nr 2-09-33031 on menetlusse võetud 09.04.2009 esitatud hagiavaldus.
11.Töölepingu lõpetamise ajal kehtinud ITVS § 6 lg-te 2 ja 3 kohaselt on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg üks kuu ja palga maksmise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. ITVS § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Hageja on kohtule esitanud kostja 16.03.2009 vormistatud teate hageja töölepingu lõppemisest 60 päeva möödumisel nimetatud teate koostamisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega ühekuuline tähtaeg töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks hakkas hagejal kulgema alates 17.03.2009. Hageja esitas hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest hüvitise, saamata jäänud palga ja puhkusehüvitise saamiseks 09.04.2009. Hagiavaldus on seega esitatud tähtaegselt ja hageja nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ei ole aegunud.
Apellatsioonkaebus
12.Kostjad esitasid maakohtu vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid vaheotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kohaldada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest 500 000 krooni suuruse hüvitise saamise nõuete suhtes aegumist ning jätta nimetatud nõuded aegumise tõttu rahuldamata.
13.Maakohtu seisukoht, et tsiviilasjas nr 2-09-33031 on menetlusse võetud 09.04.2009 esitatud hagiavaldus, on väär ja otseselt seadusvastane. Nii TsMS § 372 lg-st 6 kui ka jõusolevast 09.04.2009 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrusest (kohtunik Randmaa 29.09.2009 määrus) tuleneb üheselt, et hageja 09.04.2009 hagi loetakse mitteesitatuks. Maakohus jättis tähelepanuta imperatiivselt kohaldamisele kuuluva TsMS § 372 lg 6, mille kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Maakohus ei saanud omistada kohtusse esitamata hagile mingeid õiguslikke tagajärgi. Käesolevas tsiviilasjas menetletakse 09.07.2009 esitatud hagi, mitte 09.04.2009 esitatud hagi, mis jäeti menetlusse võtmata. Hageja aktsepteeris 29.09.2009 kohtumäärust ega kasutanud TsMS § 372 lg-s 5 sätestatud edasikaebamise õigust ning lasi määrusel jõustuda. Maakohus, eirates põhiseaduse (PS) §-de 3 ja 146 seaduslikkuse põhimõtet, jättis kohaldamisele kuulunud TsMS § 372 lg 6 kohaldamata, mis viis vale lahendi tegemiseni. Sellega kaasnes ka PS § 4 rikkumine, kuna maakohus peab rakendama olemasolevat seadust, omamata pädevust iseseisvaks seadusloomeks. Hageja poolt esitatud 09.04.2009 hagiavaldust ei ole maakohus kostjatele kunagi kätte toimetanud ning seda ei saa ka seetõttu menetluses olevaks lugeda. Kostjatele on kätte toimetatud hageja poolt 09.07.2009 esitatud 08.07.2009 kuupäevaga dateeritud ja 09.07.2009 digitaalselt allkirjastatud hagiavaldus, mille nõuded 1 ja 2 on aegunud.
14.Kostjad pöörasid maakohtu tähelepanu eelmärgitud asjaoludele ja TsMS § 372 lg 6 kohaldamise vajadusele, kuid maakohus jättis need väited täielikult tähelepanuta, ei viidanud neile ega põhjendanud, miks ta nendega ei nõustu. Kohtuotsus ei ole kooskõlas TsMS § 436 lg-ga 1 ning § 442 lg-tega 7 ja 8, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise.
15.Maakohus kohaldas ebaõigesti ITVS § 6 lg-d 2 ja 3, ITVS § 7 lg-t 1 ja TsÜS § 135 lg-t 1 ning jättis ebaõigesti kohaldamata TLS § 73 lg 2 ja TLS § 143 lg 2 ning PalgS § 2 lg-d 1-5. Hagejal ei saanud tekkida tööandja vastu töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks nõudeõigust enne 2009.a maikuud. Maakohus asus vaheotsuses seadusele mittepõhinevale seisukohale, nagu oleks hagejal hakanud ühekuuline tähtaeg töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks kulgema alates 17.03.2009. Kuna põhinõudega koos aegub ka kõrvalnõue, siis on aegunud ka hageja esitatud hüvitisenõue.
Vastus apellatsioonkaebusele
16.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle täies ulatuses rahuldamata ning vaheotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus
17.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, kuid TsMS § 657 lg 21 alusel tuleb muuta vaheotsuse põhjendusi, jätte otsuse resolutsiooni muutmata.
18.Vaidluse all ei ole alljärgnevad asjaolud: • Kostja II esitas hagejale 16.03.2009 kirjaliku teadaande töölepingu lõppemise kohta 60
päeva möödumisel; • Hageja esitas 09.04.2009 Harju Maakohtule hagiavalduse kostjate vastu, milles palus tunnistada temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning välja mõista ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest hüvitis 500 000 krooni, saamata jäänud palk 44 432 krooni ja puhkusehüvitis 14 000 krooni (tsiviilasja reg nr 2-09-15869); • 24.04.2009 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.h riigilõivu tasumiseks; • 04.05.2009 esitas hageja määruskaebuse maakohtu 24.04.2009 määruse peale; • 12.05.2009 keeldus maakohus määruskaebust menetlusse võtmast ja tagastas selle hagejale, leides, et tegemist ei ole kaevatava määrusega; • 01.06.2009 esitas hageja määruskaebuse 12.05.2009 määruse peale; • 25.06.2009 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega jäeti maakohtu 12.05.2009 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata; • 03.07.2009 määrusega keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest; • 17.07.2009 esitas hageja määruskaebuse 03.07.2009 määruse peale; • Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2009 määrusega tühistati maakohtu 03.07.2009 määrus ja hagi saadeti kohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks; • 09.07.2009 esitas hageja Harju Maakohtule 08.07.2009 kuupäeva kandva, 09.07.2009 digitaalselt allkirjastatud hagiavalduse kostjate vastu, milles palus tunnistada temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning välja mõista ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest hüvitis 500 000 krooni, saamata jäänud palk 44 432 krooni ja puhkusehüvitis 14 000 krooni (tsiviilasja reg nr 2-09-33031); • 09.07.2009 esitatud hagiavaldus võeti menetlusse 16.09.2009 määrusega; • 29.09.2009 määrusega keeldus kohus 09.04.2009 esitatud hagiavaldust (tsiviilasi nr 2-09-15869) menetlusse võtmast põhjendusega, et samasisuline hagi on juba 16.09.2009 menetlusse võetud tsiviilasjana nr 2-09-33031. Kohtumäärust ei vaidlustatud ja see jõustus 22.10.2009.
19.Vaidluse all on asjaolu, kas 09.07.2009 hagiavalduses esitatud nõuded töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest 500 000 krooni suuruse hüvitise saamiseks on aegunud.
20.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu oleks käesolevas tsiviilasjas nr 2-09-33031 menetlusse võetud 09.04.2009 esitatud hagiavaldus. Selline seisukoht ei põhine käesoleva tsiviilasja ning selle juurde võetud tsiviilasja nr 2-09-15869 toimikutes oleval materjalil. Tsiviilasjas nr 2-09-15869 09.04.2009 kuupäeva kandvat ja samal kuupäeval kohtule esitatud hagi keeldus maakohus 29.09.2009 määrusega menetlusse võtmast. Hageja seda kohtumäärust ei vaidlustanud ja see on jõustunud. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavaldus kannab 08.07.2009 kuupäeva ning see on esitatud maakohtule digitaalselt allkirjastatuna 09.07.2009. Kuigi 09.07.2009 kohtule esitatud hagiavalduses esitas hageja samad nõuded, mis 09.04.2009 kuupäeva kandvas hagiavalduses, ei ole tegemist sama hagiavaldusega. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas menetlusse võtnud 09.04.2009 esitatud hagiavaldust, vaid 09.07.2009 esitatud hagiavalduse.
21.Töölepingu lõpetamise ajal kehtinud ITVS § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg üks kuu. ITVS § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Hageja on kohtule esitanud kostja II poolt 16.03.2009 vormistatud teate hageja töölepingu lõpetamisest 60 päeva möödumisel nimetatud teate koostamisest. Hagiavalduse kohaselt sai hageja eelnimetatud teate 09.03.2009. Tsiviilseadustiku
üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega ITVS § 6 lg-s 2 sätestatud ühekuuline tähtaeg töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks hakkas hagejal teatises märgitu kohaselt kulgema pärast 60 päeva möödumist ja töösuhte lõpetamist 16.05.2009 ja hageja oleks pidanud hiljemalt 16.06.2009 esitama kohtule hagi töölepingu lõpetamise vaidlustamiseks. Hageja esitas vastavad hagid 09.04.2009 ja 09.07.2009.
22.Aegumine peatub TsÜS § 160 lg 1 kohaselt õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Peatumine lõpeb sel juhul TsÜS § 160 lg 3 kohaselt kohtulahendi jõustumisega. Aega, mille kestel oli aegumine peatunud, ei loeta TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aegumistähtaja hulka. Selliseks lahendiks, mille jõustumisega aegumise peatumine lõpeb, võib mh olla määrus, millega kohus hagi sisuliselt ei lahenda. Kui TsÜS § 160 lg 3 tähenduses peaks nõue olema alati sisuliselt lahendatud, ei omaks see säte üldse tähendust, sest samas nõudes uut menetlust alustada ei saaks. TsÜS § 160 lg 1 järgi loetakse aegumistähtaeg peatunuks alates hagi kohtule esitamisest. Aegumistähtaja arvestamisel ei oma tähendust TsMS § 372 lg 6, mille kohaselt siis, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Nimetatud sätte põhiliseks tagajärjeks on see, et hageja võib pöörduda sama asja lahendamiseks uuesti kohtusse. Sellele sättele ei ole antud materiaalõiguslikku tähendust. Sarnaselt on Riigikohus käsitlenud sisuliselt lahendamata hagi esitamise mõju aegumistähtaja kulgemisele 11.06.2008 lahendis nr 3-2-1-57-08 ja viidanud selles ka varem kehtinud õiguse alusel tehtud lahenditele (Riigikohtu 02.02.1999 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-99 ja 11.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05). Lahendis nr 3-2-1-12-99 asus Riigikohus muu hulgas seisukohale, et võrdse kohtlemise põhimõtet järgides ei ole põhjendatud vahetegemine avaldajate vahel lähtudes sellest, kas vigane hagiavaldus tagastatakse kohe või jäetakse hiljem läbi vaatamata.
23.Antud juhul keeldus kohus 29.09.2009 määrusega 09.04.2009 hagiavalduse menetlusse võtmisest üksnes põhjusel, et samasisuline hagi oli juba võetud kohtu menetlusse 16.09.2009 määrusega. Seega oli käesoleva tsiviilasja menetlus peatunud ajal, mil kohus tegi 09.04.2009 esitatud hagiavaldusega seoses menetlustoiminguid. 09.07.2009 ei olnud hageja nõuded töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest 500 000 krooni suuruse hüvitise saamiseks aegunud.
G.Kivinurm
K.Paal
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.