Saata menetlusse võtmisest keeldumise määrus hagejale teadmiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 400 krooni. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Asjaolud
1.Viru Maakohtu Narva kohtumajja saabus 27. juulil 2010 OSAÜHING WANAKALA GRUPP hagiavaldus Swedbank AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Koos hagiavaldusega oli kohtule esitatud ka hagi tagamise taotlus.
2-10-35880
Kohus jättis 27. juuli 2010 määrusega hagiavalduse käiguta ning hagi tagamise taotluse rahuldamata. Kohus andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõude ning faktiliste asjaolude täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks, vajadusel täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja esitas 13. augustil 2010 kohtule hagi täpsustuse ja hagi tagamise taotluse täitemenetluse peatamiseks. II Kohtumääruse põhjendused
2.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja lisatud materjalidega, leiab, et tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda ning hagi tagamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. A. Hageja nõue ja faktilised asjaolud
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagi menetlusse kui on rikutud hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud TsMS §-s 363. Kohus leiab, et hagiavalduse esitaja on oluliselt rikkunud TsMS § 363 lg 1 p-dest 1, 2 ja 3 tulenevaid vorminõudeid. Nimelt, hageja nõue ning hagi aluseks olevad faktilised asjaolud on ebaselged ning hagiavaldusel puuduvad vajalikud tõendid. Nimetatud põhjusel jättis kohus hagi käiguta ning palus andmed täpsustada. Kohus leiab, et hageja ei ole puudusi kõrvaldanud. Nimelt täitemenetluse seadustik (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega selleks, et esitada hagi selle paragrahvi alusel, peab nõue olema rahuldatud. Hagiavaldusest ja lisatud dokumentidest aga ei selgu seda, et nõue oleks rahuldatud. Kohus palus seda täpsustada, mida hageja aga ei ole teinud. Kohtule on seni ebaselge, miks hageja väidab, et nõuet ei ole olemas. Kas nõuet kunagi ei olnud või see on rahuldatud vms? Hageja väide, et nõuet ei ole, põhineb hüpoteegi sisul ja mõistel – hüpoteek on pandiõigus ning ei tõenda võlaõigusliku nõude olemasolu, hüpoteek on tagatava nõude suhtes mitteaktsessoorne. Kohus peab vajalikuks veel kord selgitada, et hüpoteek ei tähenda tõesti seda, et kostjal on nõue hageja vastu. Hüpoteegipidaja e sissenõudja e antud juhul kostja ja hageja vahel ei pruugi olla võlaõiguslikku suhet (mida hageja väidabki). Koormatud kinnisasja omanik ei pruugi olla võlgnikuks. Kuid kostjal võlaõigusliku nõude puudumine hageja vastu ei välista hüpoteegi realiseerimist, kuna see ei tähenda, et kostjal ei ole üldse võlaõiguslikku nõuet. Kostja nõue võib olla ka kolmanda isiku vastu, hüpoteek lihtsalt tagab nõude täitmist. Kui nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda hüpoteegi realiseerimist sõltumata sellest, kelle kinnistule on hüpoteek kantud. Kohtule jäi arusaamatuks, kust on hüpoteek tekkinud, kui kostjal ei ole nõuet hageja vastu. Kohtule on faktilised asjaolud ebaselged. Kui nõue on rahuldatud, tuleks hagejal esitada vastavad tõendid ning paluda hüpoteegi kustutamist (kohustada kostjat esitama tahteavaldus kinnistusraamatusse tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi). Kohus selgitab, et kui kohus rahuldab hagi TMS § 221 lg 1 alusel põhjusel, et kostjal ei ole hageja vastu nõuet, see lõpetab täitemenetluse antud etapil, kuid hüpoteek ikka jääb kehtima. Selline kohtuotsus ei tuvasta midagi muud kui seda, et kostjal ei ole nõuet just hageja vastu. See aga ei tähenda, et kostjal
2-10-35880 ei ole üldse võlaõiguslikku nõuet, mille täitmata jätmise korral võib kostja nõuda hüpoteegi realiseerimist. Seega ei ole kohtule selge, mida siiski hageja soovib ning millised on faktilised asjaolud. Kohus ei saa tugineda ainult hageja väitele, et nõuet ei ole. Hagejal tuli anda vähemalt mingid selgitused hüpoteegi tekkimise kohta, hagiavaldusest ei ole näha, et hageja vaidlustaks hüpoteegi kehtivust. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega kui hageja väidab, et kostjal ei ole nõuet tema vastu, peab ta seda tõendama. Hageja väide, et kostja peab tõendama nõude olemasolu, on ebaõige, kuna kohtusse pöördus hageja. Hüpoteegipidaja ei pea pöörduma kohtusse ning tõendama seda, et tal on õigus hüpoteeki realiseerida. See tuleneb hüpoteegi mõistest –kui hüpoteek on kantud kinnistusraamatusse, sellest piisab, et algatada täitemenetlus. Hageja on õigesti märkinud, et hüpoteek ei anna asjaõigusena hüpoteegipidajale abstraktset õigust nõuda täitemenetluses kinnisasja müümist (RK nr 3-1-1-61-09). Seda saab hüpoteegipidaja nõuda üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kohus selgitab, et hüpoteegi realiseerimiseks peab nõue olemas olema, kuid nõue ei pruugi olla just hageja vastu. Kohus leiab otstarbekaks selgitada veel kord hüpoteegi mõistet ja sisu. Hüpoteek on pandiõigus, mis tagab võlaõigusliku nõude rahuldamist. Hüpoteek on rahalise nõude tagamise vahend. Hüpoteegipidajal on õigus nõuda teatud tingimuste saabumisel, reeglina hüpoteegiga tagatud nõude vabatahtliku mitterahuldamise korral, võla tasumist koormatud kinnisasja müügist saadu arvelt ning kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. Omanik peab lubama kinnisasja müüki ka siis, kui ta isiklikult ei ole hüpoteegipidaja võlgnik. Seega selleks, et kostjal oleks õigus kinnisasja müüa piisab sellest, et kinnistusraamatusse on kantud hüpoteek kostja kasuks. Ning teatud tingimuste saabumisel võib kostja nõuda kinnistu müümist, sõltumata sellest, kas tal on võlaõiguslik nõue hageja vastu. Koormatud kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kostjal võlaõigusliku nõude puudumine hageja vastu ei välista kinnistu müümist. Asjaolu, et kostjal ei ole hageja vastu võlaõiguslikku nõuet, ei anna iseenesest alust täitemenetluse lõpetamiseks, seda isegi siis, kui hageja tõendab kostja nõude puudumist hageja vastu. See ei välista kinnistu müümist (hüpoteegi realiseerimist), kuna see ei tõendaks, et ei ole üldse nõuet, mida hüpoteek tagab. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavalduse selliste nõuetega on perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes. Kohus palus käiguta jätmise määruses selgitada, kas hageja ja kostja vahel ei ole võlaõiguslikku suhet või hageja arvates, peab hüpoteek olema kustutatud. Hageja oleks pidanud selgitama kohtule faktilisi asjaolusid ning lisama vastavad tõendid – kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping, mille täitmise tagamiseks oli seatud hüpoteek; või mis tingimustel hüpoteek seati; millised suhted on hageja ja kostja vahel ja millise nõude tagamiseks oli hüpoteek seatud. Kuna hüpoteek võib olla seatud mitme nõude tagamiseks, oli
2-10-35880 vaja hagejal selgitada, milline nõue oli/on tagatud hüpoteegiga, kas hüpoteek peab olema, hageja arvates, kustutatud ja kinnistusraamatu kanne on ebaõige vms.
Kohus ei saanud faktilistest asjaoludest aru ka pärast hagi täpsustuse esitamist, samuti ei ole kohtule selge hageja lõplik nõue ning millist eesmärki hageja soovib kohtumenetluses saavutada. Kuna täitemenetluses realiseeritakse hüpoteek (asjaõigus), ei ole selge vaidlus võlaõigusliku nõude üle. Hageja ise viitas, et need ei ole aktsessoorsed, kas hageja siis soovib vaidlustada mõlemad. Kohus on seisukohal, et ka hageja nõue on seni ebaselge. B.Riigilõiv
4.Kuna hageja nõue on ebaselge, siis ei ole võimalik ka määrata hagihinda ja seega ka tasumisele kuuluvat riigilõivu. Kohus selgitas käiguta jätmise määruses, kuidas tuleb arvestada riigilõiv sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel. Vastavalt TsMS §-le 125 määratakse tuvastushagi hind väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Vastavalt TsMS § 135 nimetab tsiviilasja hinna hageja. Riigikohus märgib oma lahendis nr 3-2-1-101-07, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks (ehk antud juhul, et täitemenetluses ei müüdaks kinnistut). Seetõttu tuleb hagi rahuldamise korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma (rahalise nõude korral) temalt täitedokumendiga välja mõistetud/täitedokumendis märgitud summat. Selle summa järgi määratakse kindlaks ka hagihind ja tasutav riigilõiv. Hagiavaldusest ja lisatud dokumentidest nähtub, et hageja kinnistule on seatud hüpoteek summas 260 000 krooni Aktsiaseltsi Hansapank kasuks. Hageja arvates, ei ole kostjal sellist nõuet hageja vastu ning kostja ei saa nõuda kinnistu müümist. Vaidlusaluseks esemeks on hüpoteek summas 260 000 krooni, mis ongi sellisel juhul hagi hinnaks. Ebaõige on hageja väide, et antud juhul ei kaasne hagi rahuldamisega hagejale mingit õigushüve. Hagi rahuldamise korral jääb hagejale kinnistu ning ta ei pea maksma kostjale 260 000 krooni kinnistu müügist saadud rahast. Kohus palus käiguta jätmise määruses täpsustada nõuet ning määrata hagihind vastavalt nõudele ja tasuda täiendavalt riigilõiv. Hageja ei ole aga seda teinud. TsMS § 3401 lg 1 ja 2 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas hagejat, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus tulenevalt TsMS § 3401 lg-st 2 ja § 371 lg 1 p-dest 9 ja 10 hagi menetlusse võtmata. Hageja puudusi ei kõrvaldanud.
2-10-35880
Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes TsMS § 3401 lg-st 2 keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. Vastavalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagiavaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. III Menetluskulud
5.Kooskõlas TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Ülaltoodust lähtuvalt menetluskulud tsiviilasjas nr 2-1014452 tuleb jätta hageja Jelena Timofejeva kanda.
IV Hagi tagamine
6.TsMS § 377 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Seega hagi tagamise abinõu saab määrata ainult hagile, mis vastab hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu ja vormi osas, s.t. mille korral on kohus otsustanud hagiavalduse menetlusse võtta. Erandina käsitatakse ainult TsMS § 382 lg 1 sätestatud juhtumit, mil hagi tagamise taotlus esitatakse enne hagi esitamist. Kohus selgitab, et kuna kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest ja jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata. Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist: TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kohus leiab, et hageja nõue ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud on ebaselged, ei ole ka hagi tagamise taotlus põhjendatud. Kuna kinnistusraamatusse on kantud hüpoteek kostja kasuks, leiab kohus, et hagi tagamine ainult hageja väidete põhjal võib ebamõistlikult koormata kostjat ning kahjustada kostja huve. Seega leiab kohus, et avaldus hagi tagamiseks ei ole põhjendatud TsMS § 381 lg 2 mõttes ja seega ei kuulu rahuldamisele.
Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.