Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja vahel sõlmiti 02.12.2007 tähtajatu tööleping nr 63, mille alusel hageja asus kostja juures tööle lammutustööde teostajana. Töö sisuks oli lammutustööde teostamine ja töökohaks Võru. Tööaja kestuseks oli kokku lepitud 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas. Põhipalgaks oli 80 krooni töötund, palga maksmisega üks kord kuus 10-ndal kuupäeval. Töölepingu p 8.2.b) alusel kohustus kostja maksma hagejale välislähetuses viibitud aja eest päevaraha 350-500 krooni päevas. Töölepingu punkti 8.5. alusel kohustus kostja maksma hagejale Soomes töölähetuses viibitud aja eest Soome Ehitusliidu poolt kehtestatud tunnipalka, millele lisandub isiklik tasu. Hageja hinnangul ei ole kostja täitnud endale lepinguga võetud kohustust kindlustada hageja kokkulepitud tööga. Vaatamata hageja korduvatele pöördumistele kostja juhatuse liikmete poole ei taganud kostja hagejale tööd. 2008. aastal ei taganud kostja hagejale üldse tööd jaanuaris, veebruaris, novembris ja detsembris, ülejäänud kuudel töötas hageja mõned päevad. Hageja oli tööga kindlustamata perioodil 01.01.2008 kuni 31.12.2008 kokku 1 537 töötunni ulatuses, arvestamata ja saamata töötasu selle aja eest on 122 960 krooni. 2009. aastal ei taganud kostja hagejale tööd terve jaanuari, aprilli, mai ja septembri. Ülejäänud kuudel pakuti hagejale tööd mõnel päeval. Hageja arvutuste kohaselt oli ta perioodil 01.01.2009 kuni 30.09.2009 tööga kindlustamata 1130 töötundi. Võttes aluseks töölepingu punktis 6.1. kehtestatud ametipalga 80 krooni tunnis, on kostja jätnud hagejale arvestamata ja maksmata töötasu 90 400 krooni. Kostja ei ole maksnud hagejale töölähetuses viibitud aja eest kokkulepitud palka (töötasu). Kostja on hagejale Soomes töötamise aja eest tasunud arvestusega 80.19 krooni kuni 80.55 krooni tunnis 2008. aastal ja 89.38 krooni kuni 91.88 krooni tunnis 2009. aastal. Soome Ehitusliidu poolt oli kehtestatud 2008. 1 märtsist kuni 1. märtsini 2009 ehitusala töötaja miinimumpalgaks 8.40 eurot, so 131.45 krooni tunnis. Alates 01.03.2009 on kehtestatud miinimumpalk 9.20 eurot, so 143.95 krooni tunnis. Nimetatud palgamäärale lisaks tuleb maksta personaalset palgaosa. Hageja töötas 2008. aastal Soomes kokku 487 tundi, millise aja eest oleks kostja pidanud arvestama 64 006.41 krooni. Vähem arvestatud töötasu on 23 814.41 krooni. Hageja töötas veebruaris 2009 Soomes 40 tundi, mille eest tulnuks arvestada töötasu minimaalselt 131.45 krooni tunnis, kokku 5 258 krooni. Ülejäänud kuudel kuni septembrini 2009 töötas hageja Soomes kokku 334 tundi, mille eest oleks tulnud arvestada töötasu minimaalselt 143.95 krooni tund, kokku 48 079.30 krooni. Kostja oleks kokku pidanud hagejale arvestama Soomes töötatud aja eest töötasu 53 337.30 krooni, tegelikult arvestas 31 505 krooni. Hagejale vähem arvestatud ja makstud töötasu on 21 823.30 krooni. Kostja lähetas hageja 08.11.2009 tööle Soome Vabariiki, kus hagejaga juhtus 09.11.2009 tööõnnetus. Hageja ei saanud vormistada töövõimetuslehte, sest Haigekassa andmebaasist selgus, et kostja oli lõpetanud hagejaga juba 01.10.2009 töölepingu. Töölepingu ülesütlemise avaldust ei ole kostja hagejale esitanud. Hageja saatis 17.12.2009 kostjale e-kirja, milles taotles töölepingu lõpetamisest tingitud saamatajäänud haigusraha hüvitamist. Kuigi kostja ei ole esitanud töölepingu lõpetamiseks nõutud vormis ülesütlemisavaldust, on faktilistest asjaoludest selge, et hagejaga on tööleping 01.10.2009 lõpetatud. Hageja taotleb töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist. Kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, palub hageja lugeda tööleping lõppenuks 1. novembrist 2009, so ajast, mis tööleping oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem ette

teatatud aja eest 1 kuu töötasu ulatuses so 14 080 krooni ning hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses töölepingu kohtus lõpetamisel summas 42 414.75 krooni. Hageja arvutuste kohaselt on temal kogu töölepingu kehtivuse aja eest, so 01.12.2007 kuni 01.11.2009 õigus puhkusele 23 kalendrikuu eest. Töölepingus on kokku lepitud iga-aastane puhkus 28 kalendripäeva. Hagejal on kasutamata põhipuhkust 54 kalendripäeva. Keskmine kalendripäevatasu on 250.50 krooni. Kostja on hagejale hüvitanud kasutamata puhkuse eest 9 116 krooni. Hüvitamata on 4 411 krooni. Hagejaga 09.11.2009 toimunud tööõnnetuse tagajärjel kaotas hageja töövõime kuni 01.02.2010. Kuivõrd kostja oli hagejaga sõlmitud töölepingu ühepoolselt lõpetanud, siis ei maksnud Haigekassa hagejale töövõimetushüvitist. Hageja taotleb VÕS § 1043 alusel kostjalt kahju hüvitise väljamõistmist. Kahjuna käsitab hageja sissetuleku puudumist ajutise töövõimetuse perioodil, eelkõige saamatajäänud töötasu. Hagejal saamata jäänud töötasu on (80 krooni x 8 tundi x 58 tööpäeva) 37 120 krooni. Kostja on vabatahtlikult hüvitanud hagejale 6 975 krooni detsembris 2009 ja 6 975 krooni jaanuaris 2009, kokku 13 950 krooni. Hagejal töövõimetusest tekkinud ja hüvitamata kahju on 23 170 krooni. Hageja hinnangul on temal tööõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastusest põhjustatud ka mittevaraline kahju. Hageja kannatas pikaajalist füüsilist valu ja kipsis jalast tingitud piiratud liikumisvõimalusi, ebamugavustunnet ning ajutist elukvaliteedi langust. Samuti hindab hageja mittevaralise kahjuna hingelist valu, mille põhjustas kostja esindaja tööõnnetuse järgne ebainimlik käitumine hagejaga. Hageja oli kogu töövõimetuse ajast kipsi lahastatud 55 kalendripäeva, mistõttu hageja hinnangul on mõistlik hüvitis 55 kalendripäeva keskmine töötasu, so 13 778 krooni. Kohtumenetluse kestel esitas hageja hagieseme täpsustamise avalduse. Täpsustuse kohaselt selgitab hageja, et töölepingut saab lõppenuks lugeda alternatiivselt kas kohtu poolt määratud tähtpäeval või hageja töövõimetusele järgnevast esimesest tööpäevast, so 2. veebruarist 2010. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hageja ühtegi nõuet. Hageja arvestamata ja maksmata töötasu nõude esitamise aluseks on töötaja tööga kindlustamise nõue, mida hageja ei ole tähtaegselt esitanud. Hageja on esitanud 2008. ja 2009. aastal saamata jäänud töötasu nõude 2010. aastal. ITLS § 6 lg 1 kohaselt töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud. Hageja ei pöördunud töövaidlust lahendavasse organisse, vaid aktsepteeris olukorda. Tuvastamata on asjaolu, et kostja on jätnud hageja tööga kindlustamata. Hageja ei ole vastavat nõuet seaduses ettenähtud aja jooksul esitanud. Palgaseaduse (PaS) § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest. 01.07.2009 kehtima hakanud Töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasu töö eest makstav tasu. ITLS § 6 lg 3 alusel on töötasu (palga) nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud töötasu (palga) nõude aja eest, mil ta töökohustusi ei täitnud. Kostja poolt tööga kindlustamata jätmine on tõendamata, sest hageja ei ole vastavat nõuet tähtaegselt esitanud. Hagejal ei ole seaduslikku alust esitada töötasu (palga) nõuet aja eest, mil ta töökohustusi enda algatusel ei täitnud. Lisaks on kostja seisukohal, et sellise nõude esitamisega ei toimi hageja heas usus oma õiguste teostamisel. Kostjal oli tööd anda. Hageja ei soovinud tööd teha. Kostja vaidleb vastu töölähetuse aja eest vähem makstud töötasu nõudele. Kostja on hagejale tasu maksmisel lähtunud muuhulgas Rahvusvahelise eraõiguse seaduse §-st 35 lg 1 ja 2 ning Euroopa Parlamendi direktiivist 96/71/EÜ, 16.12.1996 artiklist 3 punktist 71, mille kohaselt lähetusega seotud toetused loetakse palga alammäära hulka, välja arvatud juhul, kui need makstakse välja hüvitisena lähetusest tulenevate kulude, näiteks reisi-, majutus- ja söögikulude katteks. Hageja töölepingujärgne töötasu oli 80 krooni tunnis. Lisaks maksti hagejale päevaraha maksimummääras, so 500 krooni päevas. Töölepingu punktide 8.3. ja 8.4. kohaselt hüvitas

tööandja sõidukulud töölähetusse ja tagasi ning majutuskulud. Hagejal ei olnud seoses lähetusega muid kulusid. Töölepingu punkt 8.5. kohaselt lähtus kostja hagejale töötasu maksmisel Soome Ehitusliidu poolt kehtestatud tunnipalgast, millele lisandus isiklik tasu. Arvestades 80 krooni suurusele tunnipalgale juurde hüvitise 500 krooni päevas/62.50 krooni tunnis, oli hageja tunnipalgaks 142.50 krooni. Tegelikult tasus kostja hagejale tunnitasu summas 152.58 krooni kuni 252.67 krooni tunnis. Kostja palub hageja saamata jäänud töötasu nõue 2008. aasta eest jätta rahuldamata. Ka 2009. aastal Soomes töötatud aja eest on hageja kätte saanud töötasu ja isikliku palgakomponendi, mis maksti lähetushüvitisena. Hagejale maksti tunnipalka 9,87 eurot kuni 10,67 eurot tunnis, mis katab Soome Ehitusliidu poolt kindlaks määratud alammäära. Kostja palub ka 2009. aastal vähemmakstud töötasu nõue jätta rahuldamata. Temaga sõlmitud töölepingu lõpetamisest sai hageja teada kõige varem 09.11.2009 (kui pöördus seoses töövigastusega kiirabisse) ja kõige hiljem 22.12.2009, mil kostja raamatupidaja saatis hagejale e-kirja, milles teatas, et töösuhe on tõepoolest lõppenud oktoobris 2009. TLS § 105 lg 1 kohaselt oleks hageja pidanud 30 kalendripäeva jooksul esitama töövaidlusorganisse avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Hageja tegi seda alles 15.02.2010. Seega on hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks aegunud. Kostja taotleb aegumise kohaldamist. Hageja kirjutas kostjale saadetud e-kirjas, et „ilmnes, et minu tööleping on TJ EHITUS OÜ poolt lõpetatud 01.10.2009. Seega jääb mul saamata haigusraha ligikaudu 90 päeva eest (s.o. antud vigastuse paranemisaeg). Palun saamata jääv haigusraha mulle hüvitada.“ Lähtudes eeltoodust ei ole kostja arvates poolte vahel vaidlust töölepingu ülesütlemise tähtpäeva osas: pooled on kinnitanud, et see oli 01.10.2009. Töösuhte ülesütlemise otsuse tegi kostja juhatus. Kostja vastas hageja 17.12.2009 e-kirjale. Kostja 22.12.2009 saadetud e-kiri on käsitletav kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud avaldusena TLS § 95 lg 1, 2 mõistes. Eeltoodut arvestades on töölepingu ülesütlemine kehtiv ning leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval – oktoobris 2009, täpsemalt 1. oktoobril 2009. Kohus ei saa lugeda töölepingu ülesütlemise kuupäevaks 01.11.2009 ega muud suvalist kuupäeva. Hageja ei esitanud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet TLS §-s 105 lg 1 sätestatud tähtajal. Hageja vastav nõue on aegunud ning sellest tulenevalt on aegunud ka TLS § 109 lg 1 alusel nõutava hüvitise hagi. Hagejale on tasutud kasutamata puhkuse hüvitis täies ulatuses. Hageja töölepingulise suhte periood oli 01.12.2007-01.10.2009. Hagejal on õigus puhkusele 22 kalendrikuu eest, so 51,26 kalendripäeva (22x2,33). Kostja on tasunud hagejale puhkusetasu summas 9 116 krooni. Hageja poolt nõutava täiendava puhkusetasu arvestus on ebaõige. Hageja omavoliline töökohustuste täitmata jätmine ei kuulu TLS §-s 19 sätestatud tööst keeldumise juhtude alla. Kostja poolt tehtud arvestuse kohaselt oli hageja viimase kuue kuu (enne 01.10.2009) keskmine kalendripäeva töötasu 122.35 krooni. Kostja on hagejale maksnud kasutamata puhkuse hüvitise 74,5 kalendripäeva eest kokku 9 116 krooni, seega rohkem kui on seadusega ettenähtud hüvitis. Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel oli 08.11.2009 sõlmitud suuline tööleping töö tegemiseks Soomes. Suulise töölepingu kestus oli kuni 13.11.2009. Hagejaga toimus 09.11.2009 tööõnnetus. Kostja rõhutab, et hagejaga toimunud intsidendis ei ole kostja ennast süüdi tunnistanud. Ka ei ole vastavat otsust teinud Tööinspektsioon. Seega ei saa hageja väita, et tema vigastuse põhjustas kostja. Kostja tunnistas oma viga, mis seisnes ebapiisavalt tähelepaneliku ja vastutusvõimetu töötaja objektile lubamises, mille tõttu juhtus intsident. Seda arvesse võttes maksis kostja hagejale hüvitist summas 14 503 krooni. Töösuhe kestis 08.11.-13.11.2009. Kostja oleks pidanud hagejale tasuma töövõimetushüvitist 4-8 haiguspäeva eest ehk 12.11. ja 13.11. eest summas 1 280 krooni. Hageja mittevaralise kahju nõue ei ole põhjendatud. Hageja vigastus ei olnud selline, mis oleks hageja tavapärast elutegevust ja elukvaliteeti pärssinud. Kostja astus hagejale töövõimetushüvitiseks 14 503 krooni. Kostja on seisukohal, et hageja nõue mittevaralise kahju osas tuleb jätta rahuldamata.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 1 kohaselt Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Nimetatud paragrahvi lõige 2 sätestab töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaja 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Lõikes 3 on ette nähtud töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Kuni 01.07.2009 kehtinud Palgaseaduse (PaS) § 2 lg 1 kohaselt Palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. PaS § 18 lg 2 kohaselt Kui töötaja ei saa täita tööülesannet temast olenemata asjaoludel, maksab tööandja väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokkulepitud palgamäär. Hagejale ei ole väidetavalt alates jaanuarist 2008. aasta jooksul mitmel kuul kostja poolt tagatud tööd. Sellega on rikutud hageja õigust saada kostjalt 02.12.2007 sõlmitud töölepingu alusel tööd. Hagejal oli õigus pöörduda oma õiguste kaitseks töövaidlust lahendava organi poole 4 kuu jooksul, arvates ajast, mil temale tööd ei antud. Hageja ei ole seda teinud. Kostja süü hagejale töö andmata jätmisel ei ole tuvastatud. Lühendatud (4-kuulisel) aegumistähtajal on oma mõte. Pikema ajavahemiku möödumisel on äärmiselt raske, kui mitte võimatu tuvastada töölepingu rikkumise asjaolusid, ükskõik, kumb lepingu pooltest on lepingut rikkunud. 2010. aastal on võimatu tuvastada, miks hageja ei töötanud 2008. aasta mitmel kuul. Hageja ei ole kohtule mõistlikult põhjendanud, miks ta oli asjade sellise käiguga rahul. Kohtule ei ole esitatud ühtegi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis olevat hageja nõuet anda temale tööd. Telefonikõnede eristus tõendab kõnede pidamist, kuid mitte nende sisu, eriti töö andmise nõude esitamist. Asjaolude selge tuvastamise võimaluse tagamiseks, samuti õiguskindluse tagamiseks (vanemaid kui 4-kuu vanuseid sündmuseid tuleb aktsepteerida sellistena nagu need olid) ongi seadusandja sätestanud töösuhtest tulenevate õiguste rikkumise tuvastamiseks nõude esitamisele lühendatud aegumistähtaja. Hageja nõue 2008. aasta eest arvestamata ja maksmata töötasu saamiseks 122 960 krooni ulatuses tuleb jätta rahuldamata, sest varasemalt on tuvastamata töö saamata jäämine töötajast olenemata asjaoludel, mis tooks kaasa kostja poolt hagejale juurdemakse tegemise kohustuse PaS § 18 lg 2 kohaselt. Töövaidluskomisjonile 30.12.2009 esitatud nõue on aegunud. Alates 01.07.2009 kehtima hakanud Töölepingu seaduse § 35 kohaselt Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Samas on muutmata ITLS §-s 6 lg 1 sätestatud tähtaeg. Seega pidi hageja jätkuvalt töö mittesaamisel pöörduma töövaidlust lahendava organi poole mitte hiljem kui 4 kuu jooksul. Hageja poolt kohtusse esitatud nõue lõpeb 30. septembriga 2009, millisel kuul ta ei töötanud ühtegi tundi. Seega pidi hageja septembris töö andmata jätmise nõudega pöörduma töövaidlust lahendava organi poole mitte hiljem kui 31. jaanuaril 2010. Hagi on kohtusse esitatud 16.02.2010. Kohus on seisukohal, et kohtus ei ole võimalik tuvastada hagejale töö andmata jätmist kostja süül, sest vastav nõue on esitatud hilinenult ja kostja taotleb aegumise kohaldamist. Kuid isegi aegumist kohaldamata ei ole hageja nõue tõendatud. Kostja on esitanud tööajatabelid 2009 jaanuar kuni oktoober kohta, mille kohaselt kostja ligi 50 töötajat töötasid igakuuliselt. Sellist olukorda ei nähtu, kus töötajatele ei ole terve(te) kuu(de) jooksul tööd antud (välja arvatud töölt puudumine haiguse või puhkuse tõttu). Hageja ei ole kohtule ühegi tõendiga tõendanud, et ta on kostjalt tööd nõudnud. Telefonikõnede eristused ei tõenda kohtule töö nõudmist. Ühtegi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud tõendit (SMS5

sõnumit, e-kirja vms) ei ole. Kuivõrd töö andmata jätmise süü on tõendamata, ei ole kostjal kohustust maksta hagejale keskmist palka töötamata tööpäevade eest. Hageja nõue arvestamata ja maksmata keskmise töötasu saamiseks perioodi eest 01.01.2009 kuni 30.09.2009 kokku 90 400 krooni tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt asjaolust, et hageja tööle mitteilmumise põhjused on tuvastamata, on tekkinud olukord, kus tööleping on lõpetatud vormiliselt ebamääraselt, kuid sisuliselt mõlemale poolele selgelt. Hageja ei ole esitanud kostja vastu nõuet 2009. a oktoobrikuu eest arvestamata ja saamata töötasu nõudes. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kumbki pool ei esitanud oktoobris 2009 vastaspoolele nõudmisi tööle asumiseks ja töö andmiseks, tulenevalt 02.12.2007 sõlmitud töölepingust. Hageja on tl-l 34 oleva e-kirja kohaselt saatnud kostjale 17.12.2009 järelepärimise pealkirjaga Haigushüvitis. Selle kohaselt on hagejale ilmnenud, et temaga sõlmitud tööleping on kostja poolt lõpetatud 01.10.2009. Hageja nendib olukorda, et temal jääb seega saamata haigusraha 90 päeva eest ning palub saamata jääv haigusraha hüvitada. Kostja on vastanud 22.12.2009 e-kirjaga, mille kohaselt hagejaga sõlmitud tööleping on lõpetatud oktoobris 2009. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja sai nimetatud e-kirja kätte samuti 22.12.2009. ITLS § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Kohus on seisukohal, et 22.12.2009 e-kiri on töötajale kättetoimetatud töölepingu ülesütlemise avaldus. Selles on informatsioon, et tööleping on lõpetatud oktoobris 2009 ning põhjendus: TJ Ehitus OÜ juhtkond otsustas, et ei saa töötajate nimekirjas hoida inimesi, kes pidevalt tööl ei käi ja kelle eest TJ Ehitus OÜ peab sotsiaalmaksu igakuuliselt tasuma. TLS § 105 lg 1 kohaselt on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja sai ülesütlemisavalduse 22.12.2009. TLS § 105 lg 2 kohaselt Kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Seega on 30-päevane hagi või avalduse esitamise tähtaeg õigust lõpetav tähtaeg. Hageja esindaja ei soovinud esitada tähtaja ennistamise avaldust (tl 100, kohtuistungi protokollis alt 5. ja 6. rida). Hageja on 17.12.2009 e-kirjas märkinud, et tööandja on lõpetanud hagejaga sõlmitud töölepingu 1. oktoobrist 2009. Hageja on arvestamata ja saamata töötasu nõude kohtusse esitanud arvestusega kuni 30. september 2009. Hagiavalduse lk 4 (tl 4) p 2.2. märgitud 3. lause kohaselt „Kuigi Kostja ei ole esitanud töölepingu lõpetamiseks nõutud vormis ülesütlemisavaldust, on eespoolkirjeldatud faktilistest asjaoludest selge, et Hagejaga on tööleping 01.10.2009 lõpetatud.“ Esitatud väidete ja asjaolude pinnalt tuleb kohtul asuda seisukohale, et pooltevaheline töösuhe lõppes 01.10.2009. Hageja ei ole sellest kuupäevast alates esitanud töö andmata jätmise tõttu töölepingu rikkumise tuvastamise ning sellest tulenevat keskmise töötasu nõuet, kostja on lõpetanud hageja eest sotsiaalkindlustuse maksete tegemise. Kuigi töölepingu ülesütlemise teatis saadeti alles 22.12.2009, ei ole kumbki lepingupool teiselt poolelt nõudnud 02.12.2007 sõlmitud töölepingust tulenevate õiguste ja kohustuste täitmist alates 01.10.2009. TLS § 105 lg 2 kohaselt on hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine, mis tehti hagejale teatavaks 22.12.2009, kehtiv, ja tööleping on lõppenud tööandja poolt ülesöelduna 01.10.2009. TLS § 88 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. TLS § 97 lg 3 kohaselt TLS § 88 lg 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõpuni. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses on tegemist sellise olukorraga, kus kumbki lepingupool ei olnud huvitatud lepingu täitmise jätkamisest. Hageja ei ole esitanud kostja vastu nõuet alates 01.10.2009 töö andmata jätmise tõttu ja kostja ei ole heitnud hagejale ette tööle mõjuva põhjuseta ilmumata jäämist samast kuupäevast. Töösuhe on faktiliselt, ilma kummagi poole nõudmisteta lõppenud alates 01.10.2009. Tööandjal ei ole sellisel juhul seadusest tulenevat kohustust

töölepingu erakorralisest ülesütlemisest etteteatamiseks ja etteteatamata jätmisel vähemalt 30 kalendripäeva ulatuses töötajale hüvitise maksmiseks. Kuivõrd hageja ei ole tähtaja jooksul vaidlustanud töölepingu ülesütlemist, mistõttu ülesütlemine on kehtiv, ei ole seadusest tulenevat alust hageja kasuks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvituse väljamõistmiseks kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja nõuded hüvitiste väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu (tl 11-12) p 8.2.b) kohaselt töölähetuses viibimise ajal makstakse töötajale päevaraha välislähetuse korral 350-500 krooni päevas. Töölepingu p 8.5. kohaselt lepiti kokku, et Soomes töölähetuses viibides kehtib töötajale Soome lähetatud töötajate seadus Laki lähetetyista työntekijöista 9.12.1999/1146 ja töötajale makstakse Soome Ehitusliidu poolt kehtestatud tunnipalka, millele lisandub isiklik tasu. Kohtule esitatud väljatrükkide kohaselt (tl 28-30, 121-122) oli Soomes 01.03.2008-01.03.2009 algaja ehitusala töötaja miinimumpalk 8,40 eurot (131.45 krooni), alates 01.03.2009 – 9,20 eurot (143.95 krooni). Nimetatud töötasule lisandub isiklik palgakomponent. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 96/71/EÜ, 16.12.1996 artikkel 3 p 7 kohaselt Lähetusega seotud toetused loetakse palga alammäära hulka, välja arvatud juhul, kui need makstakse välja hüvitisena lähetusest tulenevate kulude, näiteks reisi-, majutus- ja söögikulude katteks. Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 4 lg 4 kohaselt Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine. Kohus on seisukohal, et tulenevalt direktiivis sätestatust ning Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatust tuleb osa hagejale makstud päevarahast lugeda alampalga hulka. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja hüvitas hagejale tema välislähetuse ajal sõidu- ja majutuskulud ning maksis päevaraha 500 krooni. Makstud päevarahast 70 % tuleb lugeda hageja söögikulude katteks, 30 % saab, tuginedes direktiivile, lugeda alampalga hulka. 500 krooni suurust päevaraha maksti hagejale nii 2008 kui ka 2009. 2008. aasta jooksul makstud 55 000 krooni suurusest päevarahast tuleb seega 16 500 krooni lugeda hagejale makstud palga hulka. Hageja kogu töötasu 2008. aasta eest oli seega (40192+16500) 56 692 krooni. Jagatuna 487 töötunnile tuleb hageja keskmiseks tunnitasuks 116.41 krooni, mis on Soome Ehitusliidu poolt 2008. aastaks kehtestatud alammäärast 15.02 krooni väiksem. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista saamata jäänud alampalga katteks 2008. aasta eest (487x15.02) 7 314.74 krooni. 2009. aastal oli alampalk alates 01.03.2009 143.95 krooni tunnist. Veebruaris 2009 töötas hageja Soomes 40 tundi, mille eest kostja tasus 3 675 krooni ja maksis päevaraha 2 500 krooni. Päevarahast 30 % alampalga katteks arvestatuna on 750 krooni. Kokku tuleb hageja töötasuks lugeda 4 425 krooni, tunnitasu on seega (4425:40) 110.63 krooni. Alammäärast jääb puudu (131.45-110.60) 20.85 krooni, 40 töötunni eest on hagejal seega saamata 834 krooni. Alates märtsist kuni augusti lõpuni 2009 sai hageja päevarahasid kokku 22 500 krooni, millest 30 % on 6 750 krooni. Töötasu arvestati hagejale sel perioodil kokku 28 205 krooni (maha arvatud puhkusetasu 9116 krooni). Tunnitasu on seega (34955: 334) 104.66. Tunnitasu alammäärast jääb puudu 39.29 krooni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2009 aastal vähem arvestatud ja makstud töötasu katteks 13 122.86 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista Soomes töötatud aja eest alammäärast vähem makstud töötasu katteks 21 271.60 krooni, milliselt summalt tuleb kinni pidada kõik töötasult kinnipidamisele kuuluvad maksud. Kohtule ei ole esitatud muid tõendeid (tööleping, läbirääkimist kajastav kirjavahetus vms), mistõttu kohus peab asuma seisukohale, et poolte vahel oli alates 08.11.2009 sõlmitud suuline tööleping, mis kostja esindaja väitel oli kestusega kuni 13.11.2009. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist perioodi eest, mil hageja oli töövõimetu, so 09.11.2009 kuni 01.02.2010. Lühiajalise suulise töölepingu alusel töötav tööline ei kuulu Haigekassas kindlustamisele, mistõttu hagejal ei tekkinud õigust haigushüvitisele. Kahjuna käsitles hageja saamata jäänud töötasu. Hageja nõue on 58 tööpäeva eest (58x8x80) 37 120 krooni suuruse hüvitise saamise õiguse tunnustamine. Hageja on saanud kostjalt 6 975 krooni detsembris 2009 ja 6 975 krooni jaanuaris 2010, kokku

13 950 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista veel 23 170 krooni. Kostja süüd tõendavaks ainsaks tõendiks on tööõnnetuse raport (tl 36-38), allkirjastatud 22.01.2010 tööandja esindaja Tõnu Jäädmaa ja lammutustöölise Kuldar Vidderi poolt. Raporti kohaselt juhtus õnnetus töötajaga (hagejaga), kes ei jälginud piisavalt enda ümber toimuvat tööprotsessi ning selle võimalikke ohtusid. Põhjusteks, mis viisid tööõnnetuseni, olid tööohutusnõuete rikkumised nii (kannatada saanud) töötaja enda kui ka teise töötaja poolt. Kohus on seisukohal, et kuivõrd rohkem tõendeid kohtule ei esitatud, siis esitatud tõendist nähtuvalt on õnnetuses ja sellest tulenevalt hagejal tekkinud tervisekahjus süüdi 50 % ulatuses kostja ja 50 % ulatuses hageja ise. Hagejal on tekkinud kahju saamata jäänud võimaliku töötasu näol perioodil 09.11.2009 kuni 01.02.2010. Kostja on esitanud töövõimetuse tõendamiseks tl-l 33 oleva OÜ Tartu Linna Polikliiniku perearst Leena Lättemägi teatise. Kohus on seisukohal, et tegemist on piisava tõendiga hageja töövõimetuse kohta. Hageja ei olnud kostja poolt tööle lubamise ajal Haigekassas kindlustatud, mistõttu hagejal ei ole õigust nõuda endale töövõimetulehe väljastamist haigushüvitise saamise eesmärgil. VÕS § 1043 kohaselt tuleb õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitada. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või temale kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest tekkinud kahju. Kohus on seisukohal, et on olemas alused kahju hüvitise väljamõistmiseks: kostja poolt tööle lubatuna toimus hagejaga tööõnnetus, mis raporti kohaselt ei olnud ainult hageja süül; hagejal on tekkinud tervisekahjustus, mis tõi kaasa tema ajutise töövõimetuse ligi kolme kuu jooksul, seega on hagejal tekkinud sissetulekute saamise võimatuse tõttu varaline kahju; olemas on põhjuslik seos kostja tegevusetuse (töötajate töö peab olema korraldatud selliselt, et ühe töötaja tööalane tegevus ei tekitaks kahju teisele töötajale, Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg 1) ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kohus on seisukohal, et arvestades süü võrdset ulatust ei saa hagejale hüvitatav kahju olla suurem kui 50 % tema poolt teenitud keskmisest töötasust. Ühegi asjaoluga ei ole tõendatud hagejal tema töövõimetusest tekkinud kahju 01.10.2009 ülesöeldud töölepingus kokkulepitud tunnitasust arvutatuna. Küll on võimalik lähtuda ajutisest töövõimetusest tekkinud kahju suuruse kindlaksmääramisel hageja poolt enne õnnetusjuhtumi toimumist kehtinud töölepingu alusel töötatud aja eest teenitud keskmisest töötasust, arvestatuna Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra järgi ning arvesse võttes kohtu poolt tunnustatud hageja õigust saada täiendavat töötasu Soomes töötatud ja alampalga ulatuses tasustamata jäetud aja eest. Viimase töölepingu järgne 6 kuu töötasu 2009. aastal oli või pidi olema hagejal seega septembris 0 krooni, augustis (38 tundi x 143.95 krooni) 5470.10 krooni, juulis (94 tundi x 143.95 krooni) 13531.30 krooni, juunis (122x143.95) 17561.90 krooni, mais 0 krooni, aprillis 0 krooni. Keskmise päevatasu on (36563.30 krooni:176 päeva) 207.75 krooni päevas. Hageja oli töövõimetu 82 arvestuslikku kalendripäeva (maha arvatud 3 päeva riigipühi), mille eest hüvitis oleks (82x207.75) 17 035.50 krooni. Kostja on hagejale maksnud 13 950 krooni haigushüvitist, mille üle vaidlust ei ole. Kostja pidi hagejale hüvitama tulenevalt süü ulatusest 50 % hagejale tekkinud kahjust, so 8 517.75 krooni. Kostja on maksnud hagejale rohkem. Hageja nõue täiendava hüvitise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude jätab kohus rahuldamata, sest kostja on maksnud hagejale hüvitise. VÕS § 130 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul maksta ka tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Kohus võtab arvesse kannatanu/hageja süüd temal kehavigastuse tekkimisel. Kostja on maksnud hagejale ca 5 400 krooni hüvitist rohkem kui on kohtu poolt tunnustatud hageja õigus saada hüvitist ajutisest töövõimetusest tekkinud kahju eest. Enammakstud summa loeb kohus mittevaralise kahju hüvituse katteks. Arvestades hageja

enda süüd õnnetuse toimumises ja temale tekkinud tervisekahjustuse ajutist iseloomu on 5 400 krooni suurune hüvitis mõistlikus suuruses. Tulenevalt kohtu poolt arvutatud hageja keskmisest päevatasust 207.75 krooni päevas ja hageja poolt kostja juures töötatud ajavahemikust 01.12.2007 kuni 30.09.2009, so 22 kalendrikuud, peaks hageja olema saanud hüvitist töölepingu lõpetamise ajaks kasutamata jäänud puhkuse eest (28/12x22), so 51,26 kalendripäeva eest 10649.30 krooni. Kostja on arvestanud ja maksnud hagejale puhkusetasu 9 116 krooni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista täiendavalt 1 533.30 krooni kasutamata jäänud puhkuse hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on hageja rahalise nõude rahuldanud ainult 6,8 % ulatuses, so tühises osas. Lisaks on rahuldamata jäetud hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Nendel asjaoludel tuleb jätta kõik menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.