Innar Masingu hagi AS Werol Tehased vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja töölepingu lõpetamiseks töötaja algatusel Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Innar Masingu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Innar Masing
esindajad
esindaja vandeadvokaat Vello Luik
RESOLUTSIOON
Vastustaja (kostja): AS Werol Tehased (registrikood: 10255770), esindaja Karoliina Kõrgesaar Jätta Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2010 otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud Innar Masingu kanda.
kantud
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kuis seaduses ei ole sätestaud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Innar Masing esitas hagi, milles palus tunnistada ebaseaduslikuks tema ja AS Werol Tehased vahelise töölepingu lõpetamine ning lugeda tööleping lõpetatuks hageja algatusel, samuti välja mõista hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 52 920 krooni. Hageja muutis maakohtu menetluse ajal korduvalt oma nõuet. I. Masingu lõplikud nõuded olid: tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada hageja tööle ja mõista kostjalt välja keskmine palk sunnitud töölt puudutud aja eest. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tunnistada ebaseaduslikuks töölepingu nr 195-08 lõpetamine, mõista kostjalt välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 6 kuu keskmise palga suuruses summas ja samuti nõudis hageja töölepingu lisa nr 1 punkt 1 muutmist. Töövaidluskomisjon tegi asjas otsuse 14.01.2009, millega rahuldas hageja avalduse osaliselt, kuid jättis rahuldamata nõude töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamise ja keskmise töötasu nõuded. Hageja käsitles 31.10.2008 allkirjastatud töölepingu lisa nr 1 töölepingu lõpetamisena poolte kokkuleppel. Hageja arvates rikkus kostja TLS § 76 alusel lepingut lõpetades protseduurireegleid. Kostja ei esitanud hagejale allkirjastamiseks TLS § 76 sätestatud nõusolekut kokkuleppel lepingu lõpetamiseks, vaid esitas hagejale katseaja viimasel päeval, 31.10.2008, vahetult enne tööpäeva lõppu allkirjastamiseks töölepingu lisa. Allkirja lepingu lisa ei saa käsitleda hageja nõustumusena töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, vaid see kinnitab, et hageja on tutvunud töölepingu lõpetamise kandega. Kuna tööandja on rikkunud töölepingu lõpetamise reegleid, siis on tööleping lõpetatud ebaseaduslikult tulenevalt ITLS § 28 lg-st 1. Isegi kui tööleping oleks lõpetatud katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, ilmneb ka sellisel tõlgendamisel kostja poolt protseduurireeglite rikkumine. Hageja arvates puuduvad asjaolud, mille esinemisel saab töölepingu lõpetada. Hageja leidis, et ta on täitnud kõiki töölepingu ja ametijuhendiga võetud kohustusi. Samuti ei ole kostja hagejat teavitanud katseaja ebarahuldavatest tulemustest.
2.AS Werol Tehased vaidles hagiavaldusele vastu ning taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuse kohaselt on 31.10.2008 töölepingu lisas märgitud, et tööleping lõpeb TLS § 86 p 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Töölepingu lõpetamine sellise sätte alusel ei eelda töötaja nõusolekut ja lisa allkirjastamise eesmärk oli töötaja informeerimine töölepingu lõpetamisest. Mõlemapoolselt allkirjastati lisa selleks, et fikseerida töölepingu lõpetamisest teadasaamine.
Kostjal puudus tahe lõpetada tööleping hagejaga poolte kokkuleppel. Hageja ei ole aga ka kunagi teinud avaldust lõpetada tööleping TLS § 79 alusel töötaja algatusel. Töölepingu lisas on märgitud nii lepingu lõpetamise seaduslik alus kui ka põhjendus, mistõttu ei saa töölepingu lisa tõlgendada teisiti kui selles kirjas on. Lisas märgitakse, et tööleping lõpetatakse TLS § 86 p 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Hageja töötulemusi hinnati 16.10.2008 ja hagejale selgitati tema töös esinevaid puudusi. Hagejale anti kaks nädalat, s. o katseaja lõpuni 31.10.2008, aega enda tööoskuste parandamiseks ja kuna hageja töötulemused jäid ebarahuldavaks, temaga tööleping lõpetati.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 29. jaanuari 2010 otsusega hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on pooled allkirjastanud töölepingu lisa nr 1, milles on märgitud, et tööleping nr 195-08 lõpeb 31.10.2008 TLS § 86 p 5 alusel, katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Lepingu lõpetamise alus on antud dokumendist selgelt tuvastatav. Hageja väited võimaliku poolte kokkuleppel lepingu lõpetamise kohta puuduvad. Kohus leidis, et lepingu lisa ei saa käsitleda lepingu lõpetamisena poolte kokkuleppel juba seetõttu, et TLS § 73 lg 1 kohaselt tuli lepingu lõpetamise kohta lepingusse tehtavasse kandesse märkida lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile. Lepingu lisas on ühene viide TLS § 86 punktile 5 ning põhjus on lahti kirjutatud. Lepingu lisas kasutatud sõnu „leppisid kokku alljärgnevas“ ei saa tõlgendada pooltevahelise kokkuleppena lepingu lõpetamiseks TLS § 76 alusel. Kohus leidis, et hageja ei ole millegagi tõendanud tööandja soovi lõpetada lepingu poolte kokkuleppel. Samuti ei ole hageja tõendanud oma väidet, et soovinuks lõpetada leping töötaja algatusel. 16.10.2008 toimus tööandja juures koosolek, kus selgus, et hageja ei sobi sellele tööle oma isikuomaduste tõttu. Koosolekule oli kutsutud ka hageja, kellele selgitati tema töös esinevaid puudusi ja anti talle võimalus kahe nädala jooksul, mis on jäänud katseaja lõpuni, parandada oma tööoskusi. Lõpliku otsustuse pidi tööandja tegema teatavaks katseaja viimasel päeval. Sellega on ümber lükatud hageja väited, et ta ei olnud teadlik sellest, et tööandja ei olnud tema tööga rahul. Kohus leidis, et töölepingu lõpetamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu oli põhjendatud ja see on vormistatud seaduses sätestatu kohaselt. Hageja nõue on põhjendamatu ja töölepingu lõpetamine tuleb lugeda seaduslikuks. Kuna kohus leidis, et tööleping on lõpetatud seaduslikult, jättis ta rahuldamata ka kõik teised hageja nõuded. Kohus jättis TsMS § 162 lg 2 ja 3 alusel kõik menetluskulud hageja kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Innar Masing esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2010 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. Juhul, kui ringkonnakohus jätab Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2010 otsuse muutmata, taotleb I. Masing menetluskulude jaotuse tühistamist ja menetluskulude poolte endi kanda jätmist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus valesti hinnanud töölepingu lisa ja valesti tuvastanud asjaolu, et töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 5 alusel on selles dokumendis tuvastatav. Lugedes lepingu lisa, milles oli
sõnastus „leppisid kokku alljärgnevas”, mõistis hageja ja pidi TsÜS § 75 alusel mõistma seda kui töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel. I. Masing ei teadnud ega pidanud teadma, et tööandja arusaam töölepingu lõpetamisest erineb hageja omast. Hageja allkirja lepingu lisal ei saa käsitleda hageja nõustumisena töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, vaid allkiri tõendab, et hageja on tutvunud tööandja poolt vormistatud lepingu lõpetamise kandega. Seega toimus töölepingu lõpetamine protseduurireeglite rikkumisega ja ITVS § 28 lg 1 alusel on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik; 2) on kohus valesti hinnanud 16.10.2008 koosoleku protokolli ja valesti tuvastanud, et hageja ei ole täitnud kõiki talle pandud töökohustusi. Hageja on selgitanud, et koosoleku protokolli talle ei tutvustatud. Seda tõendab ka asjaolu, et protokollil puudub hageja allkiri. Hageja on seisukohal, et on oma tööülesannetega toime tulnud ja katseaja lõpuks vajalikud oskused omandanud. Tööandja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ka katseaja lõpus, s.o. 31.10.2008, osutus töötaja tehtavale tööle mittevastavaks. Hageja arvates puuduvad asjaolud, mis on aluseks töölepingu lõpetamisele TLS § 86 p 5 alusel. Samuti ei ole kohus käsitlenud otsuse tegemisel hageja poolt esitatud tõendeid ega põhjendatud otsuses, miks ta ei käsitlenud esitatud tõendeid. Otsuse tegemisel kasutas kohus tõendeid, mida ei olnud kohtuistungil uuritud;
3) on kohus ületanud haginõude piire. Hageja nõue oli suunatud oluliste protseduurireeglite rikkumise tuvastamisele töölepingu lõpetamisel TLS § 86 p 5 alusel. Kohus on aga otsuses analüüsinud töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamist katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu;
4) anti hagejale riigi õigusabi ja kohus kohustas teda hüvitama 10% õigusabi tasust. Seega on vastaspoole kulude väljamõistmine hagejalt tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.
5.AS Werol Tehased vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuse kohaselt: 1) on kohus põhjalikult analüüsinud töölepingut, selle lisa nr 1 ja töövaidluskomisjoni otsust. Kohus ei ole analüüsinud töövaidluskomisjonile hageja poolt esitatud kõiki dokumentaalseid tõendeid, kuid hageja ei ole ka märkinud, millised asjaolud jäid seetõttu õigesti tuvastamata või et nende tõendite uurimine oleks võinud viia asja teistsuguse lahenduseni. Kostja arvates oleks nimetatud tõendite eraldi uurimine ka asjakohatu; 2) on töölepingu lõpetamise alus selgelt märgitud töölepingu lisas nr 1. Lisas nr 1 sisalduvat fraasi „leppisid kokku alljärgnevas“ ei saa tõlgendada pooltevahelise kokkuleppena lepingu lõpetamiseks TLS § 76 alusel. Jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik töötajal ja tööandjal leppida kokku selles, et tööleping lõpeb tööandja algatusel katseaja ebarahuldava tulemuste tõttu. Ka sel ajal kehtinud TLS-i kohaselt ei olnud võimalik töölepingu lõppemine samaaegselt kahel erineval alusel – tööandja algatusel ja poolte kokkuleppel;
3) on arusaamatu hageja väide, et tema allkirja lepingu lisal ei saa käsitleda hageja nõustumisena töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, vaid allkiri tõendab, et hageja on tutvunud tööandja poolt vormistatud lepingu lõpetamise kandega. Hagejale teatati 16.10.2008 koosolekul, et temale antakse 2 nädalat aega oma tööoskuste parandamiseks ning et katseaja
viimasel päeval teeb tööandja hagejale teatavaks seisukoha katseaja läbimise edukuse kohta. Hageja ei ole selgitanud, millise normi alusel oleks pidanud katseaja ebarahuldavatest tulemustest teavitamine toimuma töötajale dokumendi (protokolli) esitamisega;
4) ei ole kohus haginõude piire ületanud. Asjaolu, et hagejale oli võimaldatud riigi õigusabi, ei vabasta teda menetluskulude kandmisest. Kuivõrd kohtumenetluse venimine ja mahukus (ja seega ka kostja menetluskulude suurus) on tingitud hageja tegevusest kohtumenetluses, ei saa mingil juhul olla põhjendatud menetluskulude jätmine poolte endi kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme.
7.Ringkonnakohus kontrollib TsMS 651 lg 1 alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuses vaidlustatud osas ning lähtub hageja esitatud nõuetest, mille osas maakohus on otsuse resolutsioonis seisukoha võtnud.
8.Apellandi väide, et maakohus ületas haginõude piire, kui asus analüüsima töölepingu lõpetamise asjaolusid katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, ei ole õige. Kohus kohaldab õigust, mis tähendab, et eelmenetluses peab kohus teadma, milline materiaalõigusnorm kuulub vaidluse lahendamisel kohaldamisele. Kohus peab omal algatusel kontrollima, kas hageja on hagis esitanud asjaolud, mis täidavad kohaldamisele kuuluva normi kõik koosseisulised tunnused. Hageja märkis, et isegi kui tööleping oleks lõpetatud katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, siis ka sel alusel oleks lepingu lõpetamine ebaseaduslik. Kohus oli õigustatud hageja nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled esitama ja tõendama, ja seda pooltele ka selgitama, seetõttu hindas kohus õigesti TLS § 86 p 5 alusel töölepingu lõpetamise seaduslikkust.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et tööleping on hagejaga lõpetatud seaduslikult ning puuduvad alused tõlgendada lepingu lisa nr 1 polte kokkuleppena töölepingu lõpetamiseks.
10.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks apellandi taotlust muuta menetluskulude jaotust. Apellant ei ole sisuliselt vaidlustanud töölepingu lõpetamise aluseks olevaid asjaolusid, vaid on tuginenud väidetavatele formaalsetele rikkumistele. Hagi ja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, mistõttu on põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda. TsMS § 190 lg 1 kohaselt menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Ringkonnakohtu arvates ei ole apellant käesolevas asjas toonud esile ka asjaolusid, mis annaksid aluse kõrvale kalduda menetluskulude jaotusest TsMS § 162 lg 4 järgipõhjusel, et kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks tehti otsus, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus jätab maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.