Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. september 2010 Tartu
Tsiviilasja number
2-09-5613
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Innar Masingu hagi AS Werol Tehased vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja töölepingu lõpetamiseks töötaja algatusel Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Innar Masingu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Innar Masing
esindajad
esindaja vandeadvokaat Vello Luik
Vastustaja (kostja): AS Werol Tehased (registrikood: 10255770), esindaja Karoliina Kõrgesaar Jätta Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2010 otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud Innar Masingu kanda.
kantud
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kuis seaduses ei ole sätestaud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Kostjal puudus tahe lõpetada tööleping hagejaga poolte kokkuleppel. Hageja ei ole aga ka kunagi teinud avaldust lõpetada tööleping TLS § 79 alusel töötaja algatusel. Töölepingu lisas on märgitud nii lepingu lõpetamise seaduslik alus kui ka põhjendus, mistõttu ei saa töölepingu lisa tõlgendada teisiti kui selles kirjas on. Lisas märgitakse, et tööleping lõpetatakse TLS § 86 p 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Hageja töötulemusi hinnati 16.10.2008 ja hagejale selgitati tema töös esinevaid puudusi. Hagejale anti kaks nädalat, s. o katseaja lõpuni 31.10.2008, aega enda tööoskuste parandamiseks ja kuna hageja töötulemused jäid ebarahuldavaks, temaga tööleping lõpetati.
sõnastus „leppisid kokku alljärgnevas”, mõistis hageja ja pidi TsÜS § 75 alusel mõistma seda kui töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel. I. Masing ei teadnud ega pidanud teadma, et tööandja arusaam töölepingu lõpetamisest erineb hageja omast. Hageja allkirja lepingu lisal ei saa käsitleda hageja nõustumisena töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, vaid allkiri tõendab, et hageja on tutvunud tööandja poolt vormistatud lepingu lõpetamise kandega. Seega toimus töölepingu lõpetamine protseduurireeglite rikkumisega ja ITVS § 28 lg 1 alusel on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik; 2) on kohus valesti hinnanud 16.10.2008 koosoleku protokolli ja valesti tuvastanud, et hageja ei ole täitnud kõiki talle pandud töökohustusi. Hageja on selgitanud, et koosoleku protokolli talle ei tutvustatud. Seda tõendab ka asjaolu, et protokollil puudub hageja allkiri. Hageja on seisukohal, et on oma tööülesannetega toime tulnud ja katseaja lõpuks vajalikud oskused omandanud. Tööandja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ka katseaja lõpus, s.o. 31.10.2008, osutus töötaja tehtavale tööle mittevastavaks. Hageja arvates puuduvad asjaolud, mis on aluseks töölepingu lõpetamisele TLS § 86 p 5 alusel. Samuti ei ole kohus käsitlenud otsuse tegemisel hageja poolt esitatud tõendeid ega põhjendatud otsuses, miks ta ei käsitlenud esitatud tõendeid. Otsuse tegemisel kasutas kohus tõendeid, mida ei olnud kohtuistungil uuritud;
3) on kohus ületanud haginõude piire. Hageja nõue oli suunatud oluliste protseduurireeglite rikkumise tuvastamisele töölepingu lõpetamisel TLS § 86 p 5 alusel. Kohus on aga otsuses analüüsinud töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamist katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu;
4) anti hagejale riigi õigusabi ja kohus kohustas teda hüvitama 10% õigusabi tasust. Seega on vastaspoole kulude väljamõistmine hagejalt tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.
3) on arusaamatu hageja väide, et tema allkirja lepingu lisal ei saa käsitleda hageja nõustumisena töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, vaid allkiri tõendab, et hageja on tutvunud tööandja poolt vormistatud lepingu lõpetamise kandega. Hagejale teatati 16.10.2008 koosolekul, et temale antakse 2 nädalat aega oma tööoskuste parandamiseks ning et katseaja
viimasel päeval teeb tööandja hagejale teatavaks seisukoha katseaja läbimise edukuse kohta. Hageja ei ole selgitanud, millise normi alusel oleks pidanud katseaja ebarahuldavatest tulemustest teavitamine toimuma töötajale dokumendi (protokolli) esitamisega;
4) ei ole kohus haginõude piire ületanud. Asjaolu, et hagejale oli võimaldatud riigi õigusabi, ei vabasta teda menetluskulude kandmisest. Kuivõrd kohtumenetluse venimine ja mahukus (ja seega ka kostja menetluskulude suurus) on tingitud hageja tegevusest kohtumenetluses, ei saa mingil juhul olla põhjendatud menetluskulude jätmine poolte endi kanda.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.