Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

vormistatud töölepingu lõpetamise kandega. Kuna tööandaja on rikkunud töölepingu lõpetamise reegleid, siis on tööleping lõpetatud ebaseaduslikult tulenevalt ITLS § 28 lg 1. Vastuseks kostja seisukohale, et tööleping on lõpetatud kateaja ebarahuldavate tulemuste tõttu TLS § 86 p 5 alusel, märkis hageja, et ka sellisel tõlgendamisel ilmneb kostja poolt protseduurireeglite rikkumine. Puuduvad asjaolud, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks. Hageja leidis, et on täitnud kõiki töölepingu ja ametijuhendiga võetud kohustusi, täitnud kvalifikatsiooni nõudeid, säilitanud töös rahu, väljapeetuse ning olnud kannatlik ja viisakas kõigi ettevõttes töötavate kolleegide ja lepingupartnerite vastu. Kostja ei ole hagejat teavitanud katseaja ebarahuldavatest tulemustest. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja on vastu vaielnud hageja taotlustele nõude muutmiseks. Kostja leidis, et 31.10.2008.a töölepingu lisas on sõnaselgelt ja ühemõtteliselt märgitud, et tööleping lõpeb TLS § 86 p 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Nimetatud sätte alusel töölepingu lõpetamine ei eelda töötaja nõusolekut ja lisa allkirjastamise eesmärk oli töötaja informeerimine töölepingu lõpetamisest. Mõlemapoolselt allkirjastati lisa selleks, et fikseerida töölepingu lõpetamisest teadasaamine ning teavitada töötajat ka puhkusepäevade eest makstavast hüvitisest ja selle suurusest, tuletada töötajate meelde vara üleandmise kohustust ja sätestada töösuhtest tulenevate pretensioonide puudumine. Seoses hageja väitega, et tööleping on lõpetatud poolte kokkuleppel, märkis kostja, et temal puudus tahe lõpetada hagejaga tööleping poolte kokkuleppel, kuigi sellisel alusel lepingu lõpetamine eeldab mõlema poole tahet. Hageja ei ole aga ka kunagi teinud avaldust lõpetada tööleping TLS § 79 alusel töötaja algatusel. Kostja märkis, et töölepingu lisas on märgitud nii lepingu lõpetamise seaduslik alus kui ka põhjendus sõnaliselt, mistõttu ei saa töölepingu lisa tõlgendada teisiti kui selles kirjas: TLS § 86 p 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Kostja selgitas, et hageja töötulemusi hinnati 16.10.2008.a ja ka hagejale selgitati tema töös esinevaid puudusi. Hagejale anti kaks nädalat, s. o katseaja lõpuni 31.10.2008.a aega enda tööoskuste parandamiseks ning katseaja viimasel päeval teeb tööandaja teatavaks seisukoha katseaja läbimise edukuse kohta. Kuna hageja töötulemused jäid ebarahuldavaks, temaga tööleping lõpetati. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus käsitleb kõigepealt töölepingu lõpetamise võimaliku ebaseaduslikkuse küsimust. Töövaidluskomisjoni (TVK) toimiku materjalidest nähtub, et 31.10.2008.a on pooled allkirjastanud töölepingu lisa nr 1 (TVK T lk 7), milles on märgitud, et tööleping nr 195-08 lõpeb 31.10.2008.a TLS § TLS § 86 p 5 alusel, katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Muid viiteid töölepingu lõpetamise alusele või põhjustele nimetatud lepingu lisa ei sisalda. Kohus leiab, et lepingu lõpetamise alus on nimetatud dokumendist selgelt ja üheselt tuvastatav. Hageja väited võimaliku poolte kokkuleppel lepingu lõpetamise kohta puuduvad. Lepingu lisas on küll kasutatud ka sõnu „..leppisid kokku alljärgnevas..“, kuid nimetatud väljendit ei saa tõlgendada pooltevahelise kokkuleppena lepingu lõpetamiseks TLS § 76 alusel. Kohus leiab, et lepingu lisa ei saa käsitleda lepingu lõpetamisena poolte kokkuleppel juba seetõttu, et TLS § 73 lg 1 kohaselt tuli lepingu lõpetamise kohta lepingusse tehtavasse kandesse märkida lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile. Lepingu lisas on ühene viide TLS § 86 punktile 5 ning põhjus on sõnadega lahti kirjutatud.

Lepingu lisa sisaldab ka muid konstateeringuid lisaks lepingu lõpetamise p-le 1: näiteks p 4 kokkuleppe selle kohta, et pooled ei oma vastastikku teineteise suhtes pretensioone, samuti p 2 märgitud tööandaja kohustuse tasuma hüvitist kasutamata puhkusepäevade eest ja p 3 töötaja kohutuse tagastada tema valduses ja kasutuses olev tööandjale kuuluv vara. Seega hõlmab väljend „leppisid kokku“ nimetatud osa lepingu lisast. Kohus märgib ka, et hageja ei ole millelagi tõendanud, et tööandaja soovis lõpetada lepingu poolte kokkuleppel. Samuti ei ole hageja tõendanud oma väidet, et soovinuks lõpetada lepingu töötaja algatusel TLS § 79- hageja ei ole tööandjale esitanud vastavasisulist avaldust. Kohus leiab, et tööleping hagejaga on lõpetatud tulenevalt TLS § 86 p 5 õigesti ja seaduslikult. Pooled ei vaidle selle üle, et tööleping oli sõlmitud katseajaga, mis pidi lõppema 31.10.2008.a. TVK toimiku materjalidest nähtub, et 16.10.2008 toimus tööandja juures koosolek (TVK t lk 30-31), kus arutati hageja katseaja töötulemusi. Koosolekul osalesid kontorijuhataja Jxxxx Bxxxx tehase direktor Exx Pxxxxxx, tootmisosakonna juhataja Exxx Lxxxxxx, ladude juhataja MxxxTxxxxxx ja vanem laotööline Pxxxx Pxxx. Viimane oli hageja vahetu juhendaja ja ladude juhataja oli tema vahetu ülemus (ametijuhend p 2.1, TVK t lk 5-6). Protokollist selgub, et hageja ei sobi sellele tööle oma isikuomaduste tõttu- ta on väga aeglase reaktsiooniga ning tal puudub loovmõtlemine ja algatusvõime. Hagejal oli probleeme kõigi kohustuste piisavalt kiire tundma õppimisega, kui aga anti talle aega asju aeglasemalt teha ja õppida, ei jõudnud ta kõiki tööülesandeid täita. Tema tahe teadmisi omandada osutus aeglaseks ja pinnapealseks ja osa tööülesandeid oli seetõttu 16.10.2008.a talle tutvustamata. Kuna ta ei suutnud oma tööd organiseerida, ei olnud tööpäeva lõpuks kõik vajalikud tööd tehtud. Lisaks selgub, et kuna hageja ei olnud piisavalt kiire, ei jõudnud ta koristada oma töökohta, pesta konteinereid ning on eksinud ka tööülesannete täitmisel (laseb õli maha voolata, on kallanud õli koos veega settemahutisse, lülitanud välja dekantori toitepumba jne). Ladude juhataja Mxxx Txxxxxx avaldas arvamust, et tehase kõrgendatud ohuallikate tõttu võib töötaja tegevusega kaasneda suur materiaalne kahju, mistõttu ta ei sobi sellele tööle. Protokollist nähtub, et koosoleku lõpus kutsuti kohale ka hageja, kellele selgitati tema töös esinevaid puudusi ja anti talle võimalus kahe nädala jooksul, mis on jäänud katseaja lõpuni parandada oma tööoskusi. Lõplik otsustus pidi teatatama katseaja viimasel päeval. Eeltooduga on ümber lükatud hageja väited, et ta ei olnud teadlik sellest, et tööandaja ei olnud tema tööga rahul. Ka hageja viide tööandaja ebakorrektsele käitumisele selles, et katseaja viimasel päeval ootamatult tuldi tema juurde ja teatati, et temaga tööleping lõpetatakse, ei ole õige, sest teda oli sellistest võimalusest hoiatatud 16.10.2008.a. Katseaja ebarahuldavata tulemuste sisulise hinnanguna märgib kohus, et tööandjal on katseajal õigus otsustada, kas isik sobib töö jaoks, mille tegemiseks temaga leping sõlmiti. Käesolevalt on 16.10.2008.a toimunud koosolekul piisavalt põhjendatud, miks hageja ei sobi laotöölise tööle: ta ei olnud piisavalt kiire tegutsema ja õppima, puudus ettevõtlikkus, ta ei suutnud oma tööd korralda nii, et jõuaks vajaliku töö tehtud, tema töös esinesid puudused jne. Piisavalt pika katseaja jooksul (3,5) ei olnud ta suutnud õppida ära kõiki vajalikke tööülesandeid. Arvestades töö iseloomu ja vastutust on põhjendantud tööandja kartus, et oma oskamatusega võib töötaja tekitada tööandjale suure kahju. Hageja väitis, et ta on täitnud kõiki töölepingu ja ametijuhendiga võetud kohustusi ning kvalifikatsiooni nõudeid, säilitanud töös rahu, väljapeetuse ning olnud kannatlik ja viisakas kõigi ettevõttes töötavate kolleegide ja lepingupartnerite vastu. Protokollist selgub, et kõiki töölepingu ja ametijuhendiga talle pandud kohustusi hageja siiski ei täitnud, kuna ta ei suutnud osasid tööülesandeid selgeks õppida ja jäi ajaliselt hätta ka selgeks õpituid tööülesannete täitmisega ja eksis neid täites. Muud hageja poolt viidatud iseloomuomadused on küll positiivsed, kuid kuna töö nõudis üheaegselt nii kiirust kui täpsust, siis nimetatud omadustest ei piisanud töö edukaks tegemiseks.

Kohus leiab, et töölepingu lõpetamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu oli põhjendatud ja see on vormistatud seaduses sätestatu kohaselt. Hageja nõue on seega põhjendamata ja töölepingu lõpetamine tuleb lugeda seaduslikuks. Kuna kohus leiab, et tööleping on lõpetatud seaduslikult, jäävad rahuldamata ka kõik teised hageja nõuded. Seoses segadustega hageja nõuetes märgib kohus siiski järgmist. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 3 kohaselt võib hagis esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Hageja esitas töövaidluskomisjonile järgmised nõuded: tunnistada ebaseaduslikuks tema ja kostja vahelise töölepingu lõpetamine, mõista kostjalt välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 6 kuu keskmise palga suuruses summas ja samuti nõudis hageja töölepingu lisa nr 1 punkt 1 muutmist (TVK t lk 1). Hageja ei muutnud oma nõudeid ei kirjaliku avaldusega ega ka töövaidluskomisjoni istungil 14.012009.a (TVK t lk 39-40). Nii avalduses, kui istungi protokollis on hageja selgesõnaliselt märkinud: „tööle ennistamist ei soovi“. Kohtule esialgselt esitatud hagiavalduses kinnitas hageja selgesõnaliselt sama ning märkis ka, et töövaidluskomisjon on teinud otsuse nõuete osas, mida ta ei olnud esitanud (tööle ennistamine, töölt puudutud aja eest keskmise tasu nõue). Töövaidluskomisjoni 14.01.2009.a otsuses on resolutsioonis tõepoolest leitud, et nimetatud nõuded (ennistamine ja palga nõue) ei kuulu rahuldamisele. Kohus asja materjalidega tutvudes leidis, et kuna hageja ei ole oma nõuet muutnud ja on kuni 22.04.2009.a nõudnud vaid tema ja kostja vahelise töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist, töölepingu hageja algatusel lõpetatuks lugemist ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise välja mõistmist, ei olnud võimalik menetleda tööle ennistamise ja keskmise palga tasumise nõuet. Kohtule on arusaamatu, millisel alusel on töövaidluskomisjon teinud otsuse nõuetes, mida ei olnud komisjonile esitatud. Samas ei menetle kohus asja kaebusena töövaidluskomisjoni otsusele. Kohus jättis taotluse hagi eseme muutmiseks rahuldamata 05.08.2009.a määrusega ja kordab sama seisukohta ka käesolevas kohtuotsuses, kuna hageja esindaja esitas hagi muutmise taotluse uuesti 19.11.2009.a hagiavalduses ja kohtuistungil. Hageja ei ole nõuet muutnud enne 22.04.2009.a. Kuna ITLS § 6 lg 1 tulenevalt on tööle ennistamise nõude esitamise tähtaeg 4 kuud, oli see tähtaeg möödunud juba 01.märtsiks 2009.a. TsMS § 376 lg 1 kohaselt võib pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Kohus jääb juba varem 05.08.2009.a määruses väljendatud seisukoha juurde, et nõude muutmine ei kiirenda asja lahendamist. Kostja on vastu vailenud hagi eseme muutmisele, kuna hageja on tööle ennistamise nõude esitamise tähtaja mööda lasknud. Kohus nõustub kostja seisukohaga. Kuna kohus on eelpool leidnud, et öölepingu lõpetamine oli seaduslik, jääksid nagunii rahuldamata nii hagejapoolt kohtule esitatud nõue töölepingu lõpetamiseks töötaja algatusel kui ka tööle ennistamise ja sunnitult töölt puudutud aja eest keskmise palga välja mõistmise nõue. Kohtukulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukuludeks on riigilõiv ja asja läbivaatamiskulud (TsMS § 138 lg 1 ja 2). Käesolevas asjas ei tasunud hageja riigilõivu ja kohus ei ole teinud asja läbivaatamise kulusid. Kostja esindaja teatas 16.07.2009.a

seisukohas, et tema on olid selleks ajaks kandnud kulusid õigusabile summas 15003 krooni (T lk 72, 74-76). Menetlusosaliste esindaja kulud on kohtuvälised kulud TsMS § 144 kohaselt. Kohus rahuldas hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks 14.10.2009.a määrusega osaliseltkohustusega hüvitada 10% õigusabi tasust ja kuludest kolme osamaksena. Muude menetluskulude tasumisest vabastamist ei ole hageja taotlenud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb TsMS § 162 lg 2 ja 3 tulenevalt jätta kõik menetluskulud hageja kanda. TsMS § 190 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Seega kuigi kohus vabastas hageja õigusabikulude kandmisest osaliselt, tuleb tal siiski kanda täies ulatuses nii enda õigusabikulud (TsMS § 190 lg 2) kui ka kõik kostja poole kulud (TsMS § 190 lg 1). Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hagejat riigi õigusabi korras esindanud advokaat ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks esitanud õigusabitasu ja –kulude hüvitamise taotlust. Nimetatud taotlus tuleb esitada TsMS § 174 lg 1 märgitud tähtaja jooksul, et kohtul oleks võimalik lahendada menetluskulude rahaline kindlaks määramine ühe menetlusena.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.