TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

2-10-7363 Määruse peale võib isik, kes on kinnisesse asutusse paigutatud, tema abikaasa või temaga koos elanud muu pereliige, tema eestkostja või hooldaja, tema poolt nimetatud usaldusisik, valla- või linnavalitsus ja kinnise asutuse juht, kus isik viibib, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (ekspertiisitasu ja õigusabikulud) riigi kanda Avalduse sisu ja menetluse käik Narva linn esitas 15.02.2010.a Viru Maakohtule avalduse R P paigutamiseks kinnisesse asutusse. Avalduse kohaselt on R P raske puudega töövõimetuspensionär. R P on psühhiaatri ravil alates 1994.a., diagnoos paranoidne skisofreenia. Viru Maakohtu 31.10.2007.a. määrusega seati R P üle eestkoste ja eestkostjaks määrati tema ema V P. R P on viibinud korduvalt ravil SA Narva Haigla psühhiaatriaosakonnas ja sundravil SA Viljandi Haigla psühhiaaatriakliiniku sundraviosakonnas. Pärast sundravi lõpetamist 2009.a. suunati R P Udriku Hooldekodusse, kus talle osutati erihoolekandeteenust kuni 05.01.2010.a. Teenuse ostamise leping lõpetati ennetähtaegselt, kuna R P käitumine oli ettearvamatu ja ohtlik nii kaasklientidele kui ka personalile. Jaanuaris 2010 R P eestkostja pöördus avaldaja poole ja teatas et kardab R, kes on agressiivne, terroriseerib koduseid, haiguskriitika puudub, ravivajadust ei tunnista. Avaldaja leiab, et R P on reaalselt ohtlik ning tema ohtlikkus väljendub füüsilises ohus teiste isikute elule ja tervisele. R P tuleb paigutada tema nõusolekuta erihooldekodusse ööpäevaringseks hooldamiseks (tl 1-2). 16.02.2010.a algatas kohus hagita menetluse Narva linna avalduses R P kinnisesse asutusse paigutamiseks, andis R P riigi õigusabi ning määras R P suhtes läbi viia kohtupsühhiaatriaekspertiis. Kohtumääruste täitmise tegi kohus ülesandeks Eesti Advokatuurile ja SA Narva Haigla eksperdile. Eesti Advokatuur määras R P esindajaks vandeadvokaat Oleg Nišajevi ( tl 21-24). 02.03.2010.a esitas SA Narva Haigla psühhiaater, riiklikult tunnustatud ekspert Ilona Kalugina kohtule ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti (tl 31-32). Puudutatud isikute ärakuulamine R P avaldas 21.06.2010.a. ärakuulamisel kohtule, et võtab ravimeid ja saab eluga hakkama ning teda ei ole vaja paigutada kinnisesse asutusse (tl 70). 24.08.2010.a. ärakuulamisel avaldas R P kohtule, et olles joobeseisundis, lõi ta korterinaaber B. Järgmisel päeval kirjutati ta sotsiaalkorterist välja, läks elama ema juurde. Kohtudes õues doktor Saviniga, kellega tal on vaenulikud suhted, lõi ta olles joobeseisundis, Savinit. Savin soovitas emale kohtu kaudu tunnistada teda teovõimetuks ja määrata eestkostja. Tema oli Savinile rääkinud oma Jaapani sõidust, kuid Savin võttis seda kui luulumõtet. Tallinnas lõi ta noormeest, keda kahtlustas temalt raha varguses. Nii B kui Savin tegid avaldused politseile. Ta teab et teda paigutatakse kinnisesse asutusse, kuid arvab et saab ise kodus hakkama ja võtab ravimeid (tl 90-91). R P esindaja Oleg Nišajev avaldas kohtule 15.06.2010.a. esitatud kirjalikus seisukohas, et vestluse käigus selgus, et R P mõistab tekkinud olukorda ning saab aru, et temale on vaja spetsialistide abi. R P kinnitas advokaadile, et ta regulaarselt võtab ravimeid. Kohtumise ajal tema käitumine oli adekvaatne, millest lähtuvalt tekkis veendumus, et ta ei valetanud. Kuid R P ise tunnistas, et mõnel korral ta käitus agressiivselt. Millest tulenevalt on selge, et R P käitumine ei ole stabiilne ning oma psüühilise seisundi ägenemise ajal võib olla ohtlik enda või teiste inimeste jaoks. R P vajab jälgimist ja juhendamist ravimite võtmisel ja ka alkoholi tarbimise kontrollimisel, kuna ilma selleta võib ta muutuda agressiivseks ja ohtlikuks. Ravimite 2(6)

2-10-7363 korrektse võtmise korral R P ei ole ohtlik ühiskonnale ega endale. Sellest tulenevalt on vaja tagada ravimite võtmise kontrollimist. R P eestkostja ülesannete hulka kuulub muuhulgas R käitumise kontrollimine ja tema eest hoolitsemine. Kui kohus tuvastab, et eestkostja ei suuda oma kohustusi täita ning et peale kinnisesse asutusse paigutamise teised alternatiivid puuduvad, siis advokaadi arvates R P kinnisesse asutusse paigutamine on põhjendatud (tl 47). Advokaat avaldas 24.08.2010.a. ärakuulamisel kohtule, et vestluses advokaadiga R P ütles, et tema soovil ei ole tähtsust, ta usaldab seadust. Advokaadi sõnul jätab ta R P kinnisesse asutusse paigutamise kohtu otsustada (tl 91). R P eestkostja, tema ema V P avaldas 17.06.2010.a ärakuulamisel, et teab poja diagnoosi. Roman on viibinud korduvalt ravil psühhiaatriaosakonnas, Viljandis sundravi osakonnas, kust suunati Udriku Hooldekodusse. Jaanuaris 2010 tuli Udrikust tagasi ja asus elama tema juurde. Kuu aja pärast peksis õde O. O avaldust politseile ei teinud. 16. maist elab Roman sotsiaalkorteris Kangelaste tänaval. V P arvates saab Roman eluga hakkama, teda ei ole vaja paigutada kinnisesse asutusse. Kui midagi juhtub, võib paigutada. Kui R paigutatakse kinnisesse asutusse, muutub ta veel tigedamaks ema ja õe suhtes. Kui raha ei anna, tunnetab ema poja poolt agressiivsust. Muidu on käitumine R hea (tl 55). 30.08.2010.a. ärakuulamisel avaldas V P, et R on vaja paigutada kinnisesse asutusse, kuna lõi sotsiaalkorteri naabrit ja doktor Savinit. Ema külastab R haiglas. Roman õigustab ennast ja tahab koju. Samas ta süüdistab ema. V P leiab, et ei saa pojaga hakkama. Kuna R on agressiivne ema ja õe suhtes, samuti teiste inimeste suhtes, on teda vaja paigutada kinnisesse asutusse (tl 97). R P õde O P avaldas 17.06.2010.a. ärakuulamisel, et 2010.a. veebruaris peksis R teda rusikate ja jalgadega, lõi peaga vastu seina. R ähvardas, et lööb õe ja ema maha. R jooksis minema, elas kaks nädalat Tallinnas. Peksis läbi meesterahva, kes R arvates varastas tema raha. Kaks päeva oli kinni. Ema maksab R sotsiaalkorteri eest ja ülejäänud raha annab kõik R. R tahab saada kogu raha korraga. Kui ema ei anna, muutub R agressiivseks. Praegu on R rahulik. Oleks vaja vaadata, kuidas R hakkab iseseisvalt sotsiaalkorteris elama (tl 72). Telefoni teel 31.08.2010.a. toimunud ärakuulamisel avaldas O P kohtule, et R P on vaja paigutada kinnisesse asutusse. Avaldaja esindaja avaldas ärakuulamistel 17.06.2010.a., et 16.05.2010.a. sõlmitud majutuslepingu alusel elab R P sotsiaalkorteris aadressil XXX, Narvas. Leping kehtib kuni 31.12.2010.a. Neljatoalisest korterist kasutab R P ühte tuba. Avaldaja esindaja arvamusel elamine selles korteris ei vähenda R agressiivsust. Eestkostja kardab teda. R peksis korduvalt ema ja tema suhtes oli kohaldatud sundravi. On lootus, et R saab korteris hakkama ja iseseisvalt korraldab seal oma elu. Sotsiaalkorteris keegi ei kontrolli, kas R võtab ravimeid. Kontrollitakse korteri eest tasumist ja seda kuidas elanikud ennast toitlustavad. Avaldaja kahtlustab, et R ravimeid ei võta, kuna ta ei pea ennast haigeks. Ema ei saa pojaga hakkama. R pressib emalt pidevalt raha välja. R on vaba pääs linna, ta võib osta alkoholi. R vajab pidevalt ravi, enda agressiivsust ta ei tunnista. Avaldaja jääb avalduse juurde R P paigutamiseks kinnisesse asutusse (tl 50). 30.08.2010.a. ärakuulamisel avaldas avaldaja esindaja, et jääb taotluse juurde R P paigutamiseks kinnisesse asutusse. Esindaja sõnul R P oli lõpetatud leping sotsiaalelamispinna üürimiseks. Arvati, et selles korteris saab R iseseisvalt hakkama oma eluga. R ei saa aru, et on vaja arvestada temaga koos elavate isikutega. R on vägivaldne, alkoholijoobes ohtlik teistele isikutele. R puudub haiguskriitika. Ema ei taga R järelevalvet, kuna kardab teda. Õde O kardab samuti R. Rehabilitatsiooniplaani alusel suunati R Udriku Hooldekodusse. Teenus lõpetati ennetähtaegselt, kuna R oli vägivaldne juhtkonna vastu (tl 99). Kohtu tuvastatud asjaolud ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud:

3(6)

2-10-7363 Viru Maakohtu 31.10.2007.a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-20568 R P üle seati eestkoste ning määrati tema eestkostjaks V P (tl 6-9). Viru Maakohtu 12.08.2008.a. kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-08-7013 R P suhtes KarS § 121 ettenähtud õigusvastase teo toimepanemises psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks kohaldati Roman P suhtes psühhiaatrilist sundravi ja paigutati ta SA Viljandi Haigla Psühhiaatrilise sundravi osakonda kuni tema psüühilisest seisundist tingitud ohtlikkuse äralangemiseni (tl 10-14). Tartu Maakohtu 06.05.2009 määrusega lõpetati R P kohaldatud sundravi (tl 15). 25.06.2009.a otsusega suunati R P rehabilitatsiooniplaani (tl 57-69) alusel erihoolekandeteenuse saamiseks Udriku Hooldekodusse (tl 16-17). 19.02.2010.a. erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsusega tunnistati kehtetuks R Pi suunamisotsus igapäevaelu toetamise, toetatud elamise ja töötamise toetamise teenustele AS Hoolekandeteenused Udriku hooldekodus seoses R P mittevastavusega antud teenusele. Nimetatud otsuse kohaselt üsna pea peale saabumist tekkisid R konfliktid ja arusaamatused teiste klientidega (kuulas öörahu ajal valjult muusikat, võttis külmkapist teiste toiduaineid). Kui tema tähelepanu pöörati valele käitumisele, siis muutus agressiivseks. Lõi korduvalt toetatud elamise kliente ja lõpuks lõi rusikaga näkku meestegevusjuhendajat, põhjustades talle tervisekahjustuse. Jaanuarikuus lõi rusikaga näkku vanemtegevusjuhendajat ja hooldekodu direktorit. Kuna R P käitumine on ettearvamatu, põhjendamatu ja ohtlik nii klientidele kui personalile, siis otsustati lõpetada teenuste osutamise leping Udriku Hooldekodus alates 5. jaanuarist 2010.a. Asjaga tegeleb politsei ja kohus (tl 51). SA Narva Haigla polikliiniku psühhiaatria kabineti ambulatoorse kaardi väljavõttest nähtuvalt on R P psühhiaatri ravil alates 1994.aastast. Olnud korduvalt psühhiaatria osakonnas ravil. 2000.aaastast 80 % töövõimetus ja raske puue. Diagnoos Paranoidne skisofreenia, defektiga tunde-tahteelus. Periooditi jälitus-, kahjustusluul. Emotsionaalselt ebaadekvaatne, põhimeeleolu kõikuv. Võimalusel kasutab alkoholi. Haiguskriitika formaalne. Mälu käepärane. Intellekt vastab haridusele ja elukogemustele (tl 5). Käesolevas tsiviilasjas läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise aktist nr 5/02.02.2010.a. nähtub, et R P kannatab vaimuhaiguse, paranoidse skisofreenia defektiga tunde-tahteelus, all. Sellele viitavad luulumõtted, mõttekäigu häired, defekt tunde-tahteelus, haiguskriitika puudumine. Psüühilise seisundi tõttu R P ei ole suuteline kestvalt oma tegudest aru saama ja neid juhtima. R P vajab pidevalt psühhiaatrilist ravi, kuid ta ei saa adekvaatselt sellest aru. Ilma ravita ta seisund halveneb, tekib seisundi ägenemine. Samuti võimalusel kasutab R P alkoholi. Psüühilise seisundi ägenemise ajal võib R P olla ohtlik ümbritsevatele. Ta on eriti agressiivne lähedaste suhtes. R P on olnud hoolekandeasutuses, kus on vaba režiim, aga seal oli ta ohtlik, agressiivne kaasklientide ja personali suhtes. Arvestades seda oleks vajalik R P paigutada range režiimiga (kinnisesse) hoolekandeasutusse. R P ei ole soovitav ära kuulata kohtuistungil, kuna tema käitumine on ettearvamatu, ta võib muutuda agressiivseks (tl 31-32).

2-10-7363 09.00 viibides avalikus kohas Tallinnas Prisma kaupluses ilma põhjuseta, huligaansel ajendil lõi üks kord rusikaga näkku varem tundmatut Raimo Ugard`it, mille tulemusena Raimo Ugard tundis füüsilist valu. Samuti R P 01.07.2010.a. kella 21 paiku, viibides alkoholijoobes Narvas XXX asuvas korteris, isiklike suhete pinnal tekkinud tülis korduvalt lõi naabrit R B kätega vastu nägu, mille tulemusel kannatanu kukkus põrandale. Samuti lõi R B põrandalt püsti tõusta aidanud L B jalaga vastu reit ja kõhtu ja käega vastu paremat kätt. Pärast seda, kui R B tõusis põrandalt ja heitis voodile pikali, jätkas R P voodil lamava kannatanu peksmist. Kannatanule R B on tekitatud küünarvarre põrutus, pealenaha pindmine vigastus, randme ja käe põrutus. Kannatanu L B on tekitatud rinnapõrutus, küünra põrutus, reie põrutus, samuti mõlemale kannatanule on tekitatud füüsiline valu. Samuti R P 02.07.2010.a. kella 11.15 paiku Narvas, Kangelaste 10 maja juures, vaenulikest suhetest SA Narva Haigla Psühhiaatriakliiniku doktor Vladimir Savini vastu, korduvalt lõi Vladimir Savinit rusikaga vastu nägu ja suunas käes olnud kääre kannatanu suunas. Oma tegudega põhjustas R P kannatanule füüsilist valu, huule ja suuõõne pindmise vigastuse, pealae lahtise haava. Kohtueelse menetluse käigus tehti kindlaks, et R P kannatab vaimuhaiguse all. Uurija määrusega määrati kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Eksperdid tulid järeldusele et R P kannatab vaimuhaiguse all diagnoosiga paranoidne skisofreenia tundetahteelus defektiga. Psüühilise seisundi tõttu ei ole R P suuteline kestvalt oma tegudest aru saama, neid hinnata ja neid juhtima. R P vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, kuid ta ei saa sellest adekvaatselt aru. Ilma ravita ta seisund halveneb, tekib seisundi ägenemine. Psüühilise seisundi ägenemise ajal võib R P olla ohtlik ümbritsevatele. Ta on agressiivne lähedaste suhtes. R P on süüdimatu, teda on vaja paigutada range režiimiga (kinnisesse) hoolekandeasutusse. R P vajab sundravi kohaldamist SA Viljandi Haiglas (tl 94-95). Kohtuistung nimetatud kriminaalasjas on määratud 20.10.2010.a. kella 9.30. R P raviarst Valdur Püks avaldas ärakuulamisel kohtule, et R P toodi haiglasse 06.07.2010.a. P lõi õues raviarsti Savinit. Kaks päeva viibis P arestimajas, peale seda suunati SA Narva Haigla psühhiaatriaosakonda. R P arvas, et Savin tegi ta haigeks. Ema kardab R. Haiglas R saab ravimeid, käitub rahulikult. Ema külastab teda. Emaga käitub R P hästi ja palub teda kogu aeg koju võtta. R on psüühikahäire, kuid intellekt on korras (tl 92). Kohtu poolt kohaldatavad seadused ja kohtu põhjendused Kohus leiab, et Narva linna avaldus R P hoolekandeasutusse ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele paigutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 19 lg 5 kohaselt võib kohus paigutada isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 533 lg 1 p 1 järgi menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avaldusi psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamiseks. Isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise alused on ette nähtud SHS § 19 lg 1 p-des 1-3. SHS § 19 kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta kõigi järgnevate asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama ja 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses võib kohus anda kuni üheks aastaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud kinnisesse asutusse isiku paigutamist tinginud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse või seadusliku 5(6)

2-10-7363 esindaja avalduse alusel pikendada isiku nõusolekuta hooldamise tähtaega ühe aasta kaupa (SHS § 19 lg 5). Kohus on tuvastanud, et R P põeb kroonilist vaimuhaigust paranoidset skisofreeniat, defektiga tunde-tahteelus. Tema vaimne seisund ei võimalda tal aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. R P on peale sundravi lõppemist olnud Udriku Hooldekodus, kus on vaba režiim, aga seal oli ta ohtlik, agressiivne kaasklientide ja personali suhtes. R P suhtes on proovitud elamist sotsiaalkorteris omaette toas, mis aga ei osutunud tulemuslikuks- R P 01.07.2010.a. olles alkoholijoobes vägivallatses korterinaabrite suhtes. Samuti 24.04.2010.a. lõi Tallinnas talle tundmatut noormeest ja 02. juulil 2010 Narvas lõi korduvalt SA Narva Haigla Psühhiaatriakliiniku doktor Vladimir Savinit rusikaga vastu nägu ja suunas käes olnud kääre kannatanu suunas. R P ei eita vägivaldset käitumist, kuid alati on tal enda käitumisele põhjendus. Alkoholi tarvitamist R R samuti ei eita. R P vägivaldsus avaldub ka siis, kui ta on kaine. Eriti agressiivne ja vaenulik oma ta lähedaste (ema ja õe) suhtes. On selge, et R P käitumine ei ole stabiilne ning psüühilise seisundi ägenemise ajal on ta ohtlik teiste inimeste jaoks. R P eestkostja, tema ema V P avaldas kohtule, et ei saa pojaga kodus hakkama. Ema ei taga R P järelevalvet, kuna kardab teda. Seega ei ole võimalik R P suhtes kasutada muud abinõud, kui tema paigutamist ja nõusolekuta hooldamist ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses erihooldusteenusel, et oleks tagatud tema ravi ja et tal puuduks juurdepääs alkoholile. Menetluskulude jaotus TsMS §-st 172 lg 1 ja 3 alusel jätab kohus menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (ekspertiisitasu ja õigusabikulud) riigi kanda.

Geete Lahi Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.