Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkoste määramise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad: Avaldaja: Narva linn (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) Avaldaja esindaja: Tatjana Zelenjajeva Puudutatud isikud: RP R P ́i esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob VP Kohtuasi
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Seada R P ́i (isikukood XXX, asukoht: AS Hoolekandeteenused Erastvere Hooldekodu, Kanepi vald, Põlvamaa 63105) üle eestkoste kuni 28.02.2016.a ning määrata tema eestkostjaks V P (isikukood XXX, elukoht: XXX), kellele anda esindusõigus eestkostetava R P ́i suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
3.Keelata R P ́il kõikide tehingute tegemise.
4.V P on R P ́i seaduslik esindaja ning on kohustatud: kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1); teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2); 1 (7)
2-07-20568 esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt
31.märtsil 2011.a. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS § 202, § 184); esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 31. jaanuaril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (PKS § 202, § 194 lg 2); teatama kohtule oma elukoha muutusest (PKS § 202, § 193 lg 1).
5.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 28. veebruaril 2016.a.
6.Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.
7.R P on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
8.Jätta kõik avaldaja menetluskulud tema enda kanda.
9.Jätta R P ́i esindaja kulud ning asjas määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
10.Saata kohtumäärus avaldajale, R P ́i esindajale teadmiseks ning V P täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud 1.Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu) esitas 29. oktoobril 2010.a Viru Maakohtule avalduse täisealisele R P ́i üle seatud eestkoste pikendamiseks.
2.Avalduse kohaselt R P on psüühikahäiretega isik. Viru Maakohtu 31.07.2007.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-07-20568 R P üle oli seatud eestkoste kuni 31.l0.2010.a. ja oli määratud eestkostjaks tema ema V P. R P haiguse diagnoos on paranoidne skisofeenia, mida tõendatakse SA Narva Haigla Polikliiniku psühhiaatria kabineti psühhiaatri Vladimir Savini poolt 12.08.2010.a. antud tõendiga. Seetõttu eestkoste vajadus ei ole ära langenud ja 31.10.2010 on aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise
3.Alates 01.10.2010 viibib R P tugevdatud järelevalvega hooldusteenusel Erastvere Hooldekodus Viru Maakohtu 03.09.2010.a. kohtumääruse tsiviilasjas nr. 2-10-7363. R P on vallaline, avaldaja andmetel on R P täiskasvanud tütar M P (sünd XXX), kes elab Venemaal. R P isa N P ka elab Venemaal. Avaldajal puuduvad nende kontaktandmed.
2 (7)
2-07-20568
4.Seoses sellega avaldaja teeb kohtule ettepaneku pikendada eestkostja ametiaja pikendamiseks R P eestkostjaks V P viieks aastaks. Avaldaja on seisukohal, et V P isikuomadustelt ja võimetelt sobib kohtu poolt määratud ülesannetes R P huve kaitsma. Menetluse käik
5.09.11.2010 määrusega rakendati esialgset õiguskaitset ning määrati esialgse õiguskaitse korras R P ajutiseks eestkostjaks V P menetluse ajaks, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuus. Viru Maakohtu 09.11.2010.a kohtumäärusega määrati R P riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks vandeadvokaat Tiina Mare Hiob. Kohtupsühhiaatriaekspertiis
6.Tsiviilasja nr 2-10-7363 menetlemisel viidi läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis. 19.02.2010 kohtupsühhiaatrilise akti nr 5 kohaselt R P kannatab vaimuhaiguse, paranoidse skisofreenia defektiga tunde-tahteelus, all. Sellele viitavad luulumõtted, mõttekäigu häired, defekt tunde-tahteelus, haiguskriitika puudumine.
7.Eksperdi arvamuse kohaselt psüühilise seisundi tõttu R P ei ole suuteline kestvalt oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Uuritav vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, kuid ta ei saa adekvaatselt sellest aru. Ilma ravita halveneb tema seisund, tekib seisundi ägenemine. Samuti võimalusel kasutab uuritav alkoholi. Psüühilise seisundi ägenemise ajal võib R P olla ohtlik ümbritsevatele. Ta on eriti agressiivne lähedaste suhtes. Uuritav on olnud hoolekandeasutuses, kus oli vaba režiim, seal oli ta ohtlik, agressiivne kaasklientide ja personali suhtes. Arvestades seda, oleks vajalik R P paigutada range režiimiga (kinnisesse) hoolekandesasutusse. Uuritavat pole soovitav ära kuulata kohtuistungil, kuna tema käitumine on ettearvamatu, ta võib muutuda agressiivseks. R P esindaja arvamus
8.Esindaja suhtles R P 06.12.2010 Erastvere Hooldekodus ning kuulas ära ka hooldekodu vanemtegevusjuhendaja Evi Tuimanni. R P oli ärakuulamisel rahulik ja nõustus, et ema võiks tema asju edasi ajada. R eitas vägivallaakte. Tervislikel põhjustel ei saa R tööl käia. R teadis, et viibib Erastveres alates oktoobrist 2010. Varem elas kodus Narvas. Hooldekodus pole viga ja elu on normaalne, kuid R saab enda arvates ka iseseisvalt hakkama ja otsest vajadust tema paigutamiseks Erastvere Hooldekodusse tegelikult polnud.
9.Vanemtegevusjuhendaja pr Evi Tuimann kinnitas, et R on käitunud rahulikult, teda ei kiusata ja R ise ei kiusa kedagi, ta on muutnud rahulikumaks. R kuulab muusikat, käib arvutis. Ravimeid tarvitab R järelevalve all, ise võib R ravimid ära visata. Pr Evi Tuimann kinnitas vajadust pikendada R P üle seatud eestkostet, sest ise R ravimeid ei võta ja ennast haigeks ei pea.
10.Esindaja suhtles telefoni teel R P ema V P ning õe O P. V P kinnitas, et on nõus jätkama R eestkostjana järgmised 5 aastat, ajama kõiki R asju ja vajadusel tema elu korraldama Ema soovib, et R jätkaks ravi kinnisel režiimil. V P rääkis samuti, et R ei pea ennast haigeks ega soovi ravimeid tarvitada. R P armastas Narvast käia Tallinnas, kus ei tarvitanud mingeid 3 (7)
2-07-20568 ravimeid, hulkus (ööbis kodutute öömajades), tarvitas nii Tallinnas kui Narvas alkoholi, mille tagajärjel muutus kurjaks ja agressiivseks. R suhtes on algatatud mitu kriminaalasja, ta on tekitanud raskeid kehavigastusi oma emale, õele ja teistele kannatanutele.
11.Esindaja on arvamusel, et Narva linna avaldus R P eestkostja ametiaja pikendamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning avaldus tuleb rahuldada. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt aru saada oma tegudest või neid juhtida, piiratud teovõime. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole R P tulenevalt temal esinevatest psüühikahäiretest kestvalt suuteline oma tegudest sh. tehingute tähendusest aru saama ega neid juhtima ja vajab eestkostepikendamist kõigi asjaajamiste ja toimingute tegemiseks.
12.Esindaja on arvamusel, et tuleb R P kui piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks seatud eestkostet pikendada järgmiseks 5-ks aastaks. Eestkostjaks sobiv isik on V P, kes on eestkostjana tegutsenud eelmisel eestkosteperioodil ja andnud nõusoleku jätkamiseks. V P on teada eestkostja ülesanded, kohustused ja õigused. Eestkostja ülesannete ring tuleb jätta piiramata v.a. R võiks eestkostja heakskiidul jätta õiguse teha pisitehinguid 100 krooni eest kuus. Esindaja arvab, et V P on sobiv isik eestkostja ülesannete täitmist jätkama tähtajaga 5 aastat kooskõlas TsMS § 526 lg 3 mõttega. Eestkostja kandidaadi arvamus
13.24. novembril 2010.a esitas eestkostja kandidaat V P kirjaliku arvamuse, mille kohaselt R P vajab eestkostet. V P leiab, et ta on suuteline täitma eestkostja ülesandeid ja kaitsma R P huve. V P palub avaldus rahuldada ja pikendada eestkostja ametiaja.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära puudutatud isiku ja menetlusosaliste esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 2 määrab, et kui täisealisele isikule on enne käesoleva seaduse jõustumist määratud tähtajatult eestkostja, loetakse ajaks, millal kohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lõike 2 punkti 5 järgi hiljemalt otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise, 2011. aasta 1. jaanuar. Seoses sellega, et avaldus ei olnud lahendatud enne 2011a. 1. jaanuarit, lõppesid eestkostja volitused ja antud asjas tuleb lahendada eestkostja määramise vajadus R P üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses.
16.Avaldaja nõudeks on täiseilse isiku üle eestkoste seadmine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, 4 (7)
2-07-20568 kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
17.TsMS § 229 lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. Psühhiaater Ilona Kalugina poolt 19.02.2010.a koostatud ekspertiisiakti kohaselt R P on R P kannatab vaimuhaiguse, paranoidse skisofreenia defektiga tunde-tahteelus, all. Sellele viitavad luulumõtted, mõttekäigu häired, defekt tunde-tahteelus, haiguskriitika puudumine. Eksperdi arvamuse kohaselt psüühilise seisundi tõttu R P ei ole suuteline kestvalt oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Uuritav vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, kuid ta ei saa adekvaatselt sellest aru.
18.Kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 210 lg 1 näeb ette, et sama seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseadust. PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust.
19.Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmist muu hulgas ka eestkostet vajava isiku nimel tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis, nõustub avaldusega. Eestkostjaks määratav isik tegelikult täidab eestkostja ülesandeid. Avaldaja esindaja ja asjast puudutatud isik on teatanud, et teisi isikuid, keda saaks alternatiivselt eestkostjaks määrata, ei ole.
20.TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. TsMS §524 lg 5 p1 kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed.
21.Kohus, lähtudes dokumentaalsetest tõenditest ja asjaoludest võib teha järelduse, et R P tuleb määrata eestkostja.
22.PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
23.Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. V P on nõus olema R P eestkostjaks. Kohus on veendunud, et V P on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et ta sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt 5 (7)
2-07-20568 eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata P eestkostjaks V P.
24.PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt V P ei saa määrata eestkostjaks, kohus ei tuvastanud.
25.R P ́i esindaja on arvamusel, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. R P üle eestkoste seadmine on tema huvides, ta ei ole võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ja huve ning vajab eestkoste seadmist.
26.Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. 27.Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada R P kõigi asjade ajamiseks, kohus keelab R P kõikide tehingute tegemise ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
28.PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab R P üle eestkoste tähtajaga 5 aastat, s.o kuni 28.02.2016.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise.
29.TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Menetluskulud
30.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
31.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 12,78 eurot riigilõivu. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda.
32.TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja 6 (7)
2-07-20568 lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda.
33.Kuna Viru Maakohtu 09.11.2010.a kohtumäärusega määrati eestkoste seadmise menetluses esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, siis TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel jätab kohus ka esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
34.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS, § 525 lg 1, lg2, § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt.