Tartu Maakohus
Otsuse tegemise koht
Viljandi Kohtumaja
Kohtuasja number
nr 2-08-13004
Otsuse kuupäev
01.juuli 2010
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtunik
Silvi Maiste
Kohtuasi
OÜ Avoterm hagi OÜ Abja Elamu vastu võla 314 223.88 krooni nõudes OÜ Avoterm ( registrikood 1015578, asukoht Järve küla Kohtla vald Ida-Virumaa 30331 ) Karol Kampus ( OÜ Proctor Õigusbüroo, Kaupmehe t 6-41, Tallinn 10114) OÜ Abja Elamu ( registrikood 10531980, asukoht Pärnu mnt 8, Abja-Paluoja, Viljandimaa ) Vandeadvokaat Aleksander Vares ( OÜ Advokaadibüroo Seppik & Sirel, Scala city, Tartu mnt 43 Tallinn )
Hageja Hageja esindaja Kostja Kostja esindaja
Resolutsioon Jätta rahuldamata OÜ Avoterm hagi OÜ Abja Elamu vastu võla 314 223.88 krooni nõudes. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Hagiavalduse järgi on tekkinud kostjal soojusenergia müügist tulenev võlg kütteperioodidel 2005/2006 ja 2006/2007. Kütteperioodil oktoober 2005 kuni aprill 2006 tarbis kostja soojusenergiat, kuid tasus hageja poolt esitatud arveid osaliselt nii tähtaegadest kinni pidamata kui ka summade osas oma suva järgi. Uue kütteperioodi 2006/2007 alguseks oktoobris 2006 oli esitatud seitsme arve järgi kostja võlg eelmise kütteperioodi eest 149 458.35 krooni. Kütteperioodiks 2006/ 2007 sõlmisid hageja ja kostja 22.10.2006 kirjalikult tähtajalise soojusenergia ostu-müügilepingu nr 61122 tähtajaga kuni 31.maini 2007. Lepingu järgi on soojusenergia hind 773 krooni/MWh. Hinnale lisandub käibenaks. Kütteperioodil oktoober 2006 kuni mai 2007 esitas hageja kostjale 14 arvet kogusummas 971 105.90 krooni, milledest hageja on tasunud 806 340.37 krooni, Sellest tulenevalt on võlg 164 765.53 krooni. Koguvõlgnevus on 314 223.88 krooni. Viivised on 60986.55 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlg 314 223.88 krooni ja viivis 60986.55 krooni. Kostja vastas kohtule hagiavalduse kohta, et ta ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Hagejal puudub alus kostja vastu nõude esitamiseks perioodi eest, mis pole hõlmatud soojusenergia ostu1
müüdilepinguga. 22.10.2006 olles sundseisus allkirjastas kostja hagejaga soojusenergia müügilepingu nr 61122, mis kehtis 31.miani 2007. Hageja on esitanud nõudeid, mis hõlmab ajavahemikku 31.10.2005-2.05.2007. hageja on esitanud kostjale ebaõigeid arveid, millistes tasumisele kuuluv summa on arvestatud välja põhjendamatult kõrgema hinna alusel. Hageja tegutseb Abja-Paluoja linnas kehtestatud kaugküttepiirkonnas. 19.12.2003 korraldusega nr 196 kinnitati Abja-Paluoja linna kaugküttepiirkonnas soojusenergia piirhinnaks 440 krooni ühe MWh eest, lisandub käibemaks. Korraldus jõustus 01.01.2004. 27.09.2005 korraldusega nr 152 kinnitati Abja-Paluoja linna kaugküttepiirkonnas soojusenergia piirhinnaks 656 krooni ühe MWh eest, lisandub käibemaks. Korraldus jõustus 01.10.2005. 13.01.2006 korraldusega nr 1 kinnitati AbjaPaluoja linna kaugküttepiirkonnas soojusenergia piirhinnaks 701.50 krooni ühe MWh eest, lisandub käibemaks. Korraldus jõustus teatavaks tegemisest. Kuivõrd hageja keeldus talve hakul elumajade kütmise alustamisega, oli kostja sunnitud sõlmima hagejaga kirjalikku kokkuleppe ja 22.10.2006 ostu-müügilepingu. Hagejal puudus alus rakendada kostja suhtes soojusenergia hinda, mis ületas piirmäärasid või hinnakokkulepet. Hageja on esitanud kostjale ebaõigeid viivisearveid, millistes tasumisele kuuluv viivis on arvestatud välja põhjendamatult kõrgema viivitusintressi alusel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Seoses hageja omanike muutustega muutus ka hageja esindaja. Uus hageja esindaja esitas kohtule hagi kohta oma teesid kohtuistungil. Oma teesides jäi hageja oma hagiavalduse ning menetluses esitatud seisukohtade juurde. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Hageja on varustanud Kostjat soojusega arvetel kajastatud mahus. Kostja on muu hulgas omaks võtnud Hageja poolt soojusega varustamise; Kostja on ostnud soojust; Hageja on esitanud soojuse eest arved ning nõuab hagis nende arvete tasumist. Hagi on rajatud asjaolule, et Kostja on jätnud soojuse eest esitatud arved tasumata. Kostja ei ole tõendanud soojuse eest arvete tasumist ja võlgnevuse puudumist. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas Kostja on arveid tasunud. Kostja väidab, et on arved tasunud ja võlgnevus puudub. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid arvete tasumise ja võlgnevuse puudumise kohta. Seega on Kostja väited nii arvete tasumise kui ka võlgnevuse puudumise kohta paljasõnalised. Tõendatud ei ole ühegi arve kasvõi osaliselt tasumist. Poolte vahel on kehtiv soojusenergiaga ühendusvõrgu kaudu varustamise leping ja kokkulepitud soojuse hinna arvestamise kord. Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele (vt tl 54) on Kostja võtnud omaks ja tõendanud, et poolte vahel on sõlmitud soojusenergiaga ühendusvõrgu kaudu varustamise leping. Poolte vahel on kokkulepitud soojuse hinna arvestamise kord. Soojusenergiaga ühendusvõrgu kaudu varustamise lepingu p 3.5. alusel soojusenergia ja soojuskandja hindade (tariifide) kehtivas korras muutmise korral ja sellest ostjale vähemalt üks kuu etteteatamisel toimub arveldamine uute hindade (tariifide) järgi käesolevasse lepingusse vastavat muudatust tegemata. Poolte vahel on vaidlus soojuse hindade suuruse ja kehtestamise aluse üle. Kostja ei ole tõendanud soojuse hindade alusetuse väidet ega vastuolu soojuse piirhindade kooskõlastamisega. Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele ja seisukohtades on Kostja võtnud omaks ja tõendanud, et Kostja kuulub soojusettevõtja üle järelevalvet teostavale omavalitsusele ja ta on teadlik Hageja kehtestatud sooja hindadest, taotlustest soojuse piirhindade kooskõlastamiseks ja vastavatest haldusaktidest soojuse piirhindade kooskõlastamise kohta, ka kaugkütte piirkonna määramisest (vt tl 54, 80). Samas, nimetatud haldusaktid ei ole Hagejale siduvad. Kaugküttepiirkonna kindlaksmääramise haldusakt eeldab üldplaneeringu kehtestamise haldusakti. Kui üldplaneeringut ei ole kehtestatud, siis ei saa ka kaugküttepiirkonda määrata ja soojuse piirhinda kooskõlastada, sest puudub kohustuslik eelhaldusakt. Sisuliselt on antud juhul kohalik omavalitsus omavolitsenud, ületanud oma võimu piire. Küsimuse, kas konkreetne õigustloov haldusakt (norm) on seadusega vastuolus ning seetõttu kehtetu ja rakendamisele mittekuuluv, otsustab õiguse rakendaja. Seega sekundaarselt otsustab normi seadusele vastavuse küsimuse kohus. Kohtunik jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes õigusakti, kui see on vastuolus seadusega. Kostja ei ole tegelikult vaidlustanud mitte Hageja kehtestatud soojuse hinda, vaid üksnes selle kehtestamise aega.
Kostja oma kirjalikes seisukohtades jääb varem esitatud vastuväidete juurde. Hageja on eirates kehtivaid haldusakte, esitanud kostjale ettenähtust ja kokkulepitust suuremaid arveid. Hageja pole oma nõuet viitega lepingule ja seadusele tõendanud, vaid on tuginenud hagiavalduses üksnes esitatud arvetele. Samuti on hageja püüdnud antud tsiviilasja raames vaidlustada üksik-haldusaktide kehtivust, mis ei ole tsiviilkohtu pädevuses ja tuleb lahendada kaebuse esitamise teel halduskohtusse. Hageja on esitanud arved alates 31.10.2005 kuni 29.03.2006 soojahinnaga 774.08 krooni, 31.10.2006- 29.12.2006 hinnaga 811.65 krooni, 31.01.2007- 23.05.2007 hinnaga 1017.45 krooni. Ainuke arvetel toodud müügihind, mis vastab poolte vahel sõlmitud müügilepingus kokkulepitud hinnale, on kajastatud arvetel 31.10.2006-29.12.2006. Arve iseenesest ei tekita võlausaldajale kohustust maksta. Hagejal puuduvad alused kostjalt nõuda enne 31.10.2006 väljastatud arvetel toodud summasid, kuna hageja pole tõendanud, et pooltel oli vastavate arvete tasumise kohta kokkulepe ja et kokkuleppe kohaselt sooja hind oli just selline. KKütS § 5 lg 1 kohaselt kaugküttepiirkond on maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. KKütS § 5 lg 2 kohaselt õigus määrata kaugküttepiirkond oma haldusterritooriumi piires on kohaliku omavalitsuse volikogul. Kaugküttepiirkond Abja-Paluoja linnas määrati Abja Vallavolikogu 21.08.2003. a otsusega nr 49 02.10.2008. a. Nimetatud haldusakt on jõustunud ja kehtiv, seda pole vaidlustatud ja võimalused vastava haldusakti vaidlustamiseks on tänaseks ilmselgelt minetatud. Seega ei saa olla vaidlust selles, et hageja on KKütS § 4 mõistes soojusettevõtja, kes tegutseb Abja Vallavolikogu poolt otsusega nr 49 määratud kaugküttepiirkonnas. KKütS § 9 lg 3 ja 4 kohaselt pidi hageja kooskõlastama müüdava soojuse piirhinna Abja Vallavalitsusega, kusjuures müüdava soojuse piirhind ei tohtinud ületada kooskõlastatud piirhinda. Haldusakti kehtivus tähendab seda, et aktis sisalduv regulatsioon omab õiguslikku jõudu. Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses. Kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid sel juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lõikes 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged. Otsuse nr 49 puhul selliseid puuduseid ei esine, mistõttu ei saa olla juttu akti tühisusest. Kui aga haldusaktis on puudused, mida seaduses otsesõnu ei ole märgitud, või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele seni, kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab. Hageja poolt 06.09.2005. a ja 21.12.2005. a Abja Vallavalitsusele esitatud taotlused soojusenergia hinnavalemi kehtestamiseks tõendavad seda, et hageja lähtus oma tegevuses otsusest nr 49 ja pidas seda kehtivaks haldusaktiks. See asjaolu, et mingist hetkest hageja ühepoolselt ei tunnistanud enam vastava haldusakti kehtivust, et muuda seda akti tühiseks ega sea selle kehtivust ja seaduslikkust kahtluse alla. Seejuures asjaolu, et hageja on oma tegevusega kinnitanud haldusakti kehtivust, on tekitanud õiguspärase ootuse pigem haldusakti kehtimajäämiseks, kui vastupidi. Rääkides otsuse nr 49 seaduslikkusest tuleb ära märkida, et HMS § 60 lg 2 kohaselt tuleb kehtivat haldusakti täita sõltumata õigusvastasusest. Seadusevastane üksikhaldusakt võib aga olla tunnistatud tühiseks vaid halduskohtu poolt. Hetkeni kuni haldusakt on tunnistatud tühiseks või õigusvastaseks, tuleb seda igal juhul täita. Kohtu põhjendused Kohus määras kohtuistungi 01.06.2010. Kohtuistungil esitas hageja uus esindaja oma kirjalikud teesid hagi kohta. Kuna kostjale ja ka kohtule olid need saadetud öösel enne istungit, palus kostja esindaja aega nendega tutvumiseks ja oma seisukoha kujundamiseks. TsMS § 331 lg 1 kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. TsMS § 330 lg1 kohaselt avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited, mille suhtes ei ole vastaspoolel esitatuga tutvumata tõenäoliselt võimalik seisukohta võtta, tuleb esitada enne asja
arutamiseks määratud kohtuistungit nii, et vastaspoolel oleks võimalik esitatuga vajalikul määral tutvuda ja kujundada oma arvamus. Kohus arvestas asjaoluga, et vahepeal on muutunud hageja omanikud ja uus esindaja ei olnud oma seisukohta hagi kohta kohtule enne kohtuistungit esitanud ning lubas hagejal kohtuistungil esitada hilinenult teesid hagi kohta ja andis kostjale nendega tutvumiseks ja oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks ja vastamiseks täiendava tähtaja (3 päeva) ilma uut kohtuistungit määramata, kuna mõlemad pooled taotlesid asja edasist menetlemist kirjalikus menetluses. Kostja esitas kohtule oma seisukohtade juurde.
kirjalikud seisukohad hageja esitatud teeside kohta ja tõendid
Hageja esitas kohtule taotluse jätta arvestamata kostja esitatud tõendid, kuna on esitatud hilinenult. Hageja esitas kohtule kirjalikud teesid, milles ei olnud ühtegi uut asjaolu ega tõendit, vaid üksnes kokkuvõte asjas juba esitatud tähtsust omavatest asjaoludest. Kostja ei ole järginud põhimõtet esitada oma tõendid võimalikult varakult. Kohus leiab, et mõlemaid pooli tuleb kohelda võrdselt ja menetluses tuleb anda mõlemale poole võrdsed võimalused esitada vastuväiteid, seisukohti, arvamusi, tõendeid, ükskõik, kuidas pooled neid nimetavad. Esialgses hagis oli hageja märkinud, et kostja on tasunud hageja poolt esitatud arveid osaliselt. Hageja on esitanud juurde arvestuse, et arveid on esitatud summas 1875085.25 krooni ja kostjalt laekunud on 1560861.37 krooni, võlg 314223.88 krooni. Kostja ei ole oma vastuses seda vaidlustanud, vaid esitanud põhjendused, et ta ei ole nõustunud arvetel esitatud hindadega. Hageja esitas oma uutes kirjalike teesides väite, et poolte vahel on vaidlus, kas kostja on arveid tasunud. Tõendatud ei ole ühegi arve kasvõi osalist tasumist. Kostja esitas teesidele kirjalikud seisukohad, selgitades ka arvete maksmist ja lisas sinna juurde maksekorraldused, mis tõendavad arvete maksmist. Kohus leiab, et need ei ole mingid uued asjaolud, mida hageja ei teadnud varem. Nende tõendite vastuvõtmisega ei ole rikutud kuidagi hageja õigusi, sest maksekorralduste koopiates esitatu on raha laekumisel kajastatud ka hageja raamatupidamises. Mingeid muid tõendeid kostja kohtule esitanud ei ole. Kui võrrelda hagiavalduse lisa Abja Elamu OÜ-le esitatud arved ja laekumised ( tl 6 ) ja kostja kirjalikes seisukohtades hagejale tasutud arvete tabelit, siis andmed tabelites ühtivad, välja arvatud 1 summat 85 000 krooni, mis on tasutud Abja Vallavalitsuse poolt 15.11.2006. Arvel on märgitud, et 30000 krooni on tasutud õpilaskodu soojusenergia ja 50000 krooni gümnaasiumi soojusenergia eest Seda tõendab maksekorraldus nr 1248. Vallavalitsuse poolt tasutud summa hagiavalduses ei kajastu. Kuid see maksekorraldus on esitatud kohtule koos kostja vastusega 02.10.2008 ( tl 89 ). Seega ei esitanud kostja sisuliselt ühtegi uut tõendit. Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse pädevusse ei kuulu Abja Vallavolikogu otsuste õigsuse hindamine. Kohtule esitatud Abja Vallavolikogu otsustes on märgitud, et nendega mittenõustumisel on õigus esitada kaebus Tartu Halduskohtule. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et need otsuse oleks olnud vaidlustatud ja tühistatud. Seetõttu loeb kohus kehtivateks Abja Vallavolikogu otsused Abja-Paluoja kaugküttepiirkonnas soojuse piirhinna kehtestamise kohta ja leiab, et hageja esitatud väited ei ole põhjendatud. Kostja vastustest nähtuvalt on tasutud osaliselt arvete nr 510118 31.10.2005, nr 511099 30.11.2005 ja nr 512106 30.12.2005 eest. Neil arvetel on hageja märgitud soojahind 774.08 krooni, kostja
arvates on õige 440 krooni. Samuti on osaliselt tasutud arvete eest ajavahemikul 01.01.200723.05.2007, mil hageja märgitud hind on arvetel 1017.45 krooni, kostja arvates on õige hind 811.65 krooni. Poolte vahel on vaidlus ainult selles, kas hagejal oli õigus arvestada soojusenergia eest arvetel näidatud hinnaga perioodidel 01.10.2005 kuni 31.12.2005 ja 01.01.2007- 23.05.2007. Kostja on arvete eest tasunud tema arvates õigete hindadega. Hageja uue esindaja väide, et ei ole tõendatud, et kostja üldse arvete eest on tasunud, ei ole põhjendatud. Hageja on juba hagiavalduses märkinud, et kostja on osade arvete eest tasunud osaliselt. Abja Vallavalitsuse otsusega nr 49 21.08.2003 ( tl 82 ) on määratud kaugküttepiirkonnaks Nuia tee, hariduse tn, Tikuti tn, ja Staadioni tn asuvad korterelamud, mis kasutavad kaugkütet. Soojusettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt kolm kuud enne selle kehtima hakkamist. Kaugküttepiirkonnas tuleb tagada põhjendatud hind. Kohtule ei ole kumbki pool esitanud tõendit, et see otsus oleks vaidlustatud ja ei oleks kehtiv. Kuigi hageja on väitnud kostjale ja väitnud ka kohtule, et Abjas ei ole kaugküttepiirkonda, on ta esitanud taotlused vallavalitsusele soojahinna kooskõlastamiseks kaugkütteseaduse alusel. Abja Vallavalitsuse otsusega nr 152 27.09.2005 ( tl 61- 62 ) on kehtestatud soojahinnaks hageja Avoterm OÜ taotluse alusel 656 krooni, millele lisandub käibemaks. Korraldus jõustub 01.10.2005. Korralduses on punkt, et OÜ-l Avoterm avalikustada Abja-Paluoja kaugküttepiirkonnas soojuse piirhind kolm kuud enne selle kehtima hakkamist. Kohus leiab, et vallavalitsuse eelnimetatud otsuse alusel pidi hageja uue hinna avalikustama ja võis seda kasutama hakata kolme kuu pärast peale avalikustamist. Kuigi kohtule ei ole esitatud tõendeid, millal hageja uue soojahinna avalikustas, on kostja tunnistanud selle õigeks alates 01.01.2006. Kohus leiab, et kuna vastava otsuse tegi vallavalitsus 27.09.2005 ja see jõustus alates 01.10.2005, siis on põhjendatud, et hageja võis seda hinda hakata kasutama alates 01.01.2006. Kohus leiab, et hageja poolt soojushinna 774.08 krooni kehtestamine alates oktoobrist 2005 ei ole põhjendatud ja seetõttu tuleb jätta hagi arvete nr 510118 31.10.2005, nr511099 30.11.2005, nr 512106 30.12.2005 alusel maksmata summade osas rahuldamata. Avoterm OÜ on esitanud 21.12.2005 taotluse vallavalitsusele KKütS § 8 lg 3, § 9 lg 10 alusel kooskõlastada uus soojusenergia piirhind. Abja Vallavalitsuse otsusega nr 1 13.01.2006 ( tl 63 ) on kehtestatud soojahinnaks hageja Avoterm OÜ taotluse alusel 701.50 krooni, millele lisandub käibemaks. Korraldus jõustub teatavakstegemist. Korralduses on punkt, et OÜ-l Avoterm avalikustada Abja-Paluoja kaugküttepiirkonnas soojuse piirhind kolm kuud enne selle kehtima hakkamist. Poolte vahel on sõlmitud 22.10.2006 soojusenergia ostu-müügileping nr 61122. Lepingu p 3.4. kohaselt on soojusenergia hinnaks 773 krooni, millele lisandub käibemaks. P 3.5. kohaselt soojusenergia ja soojuskandja hindade kehtivas korras muutmise korral ning sellest ostjale vähemalt üks kuu etteteatamisel toimub arveldamine uute hindade järgi. Arvetel nr 610080 31.10.2006, nr 611067 27.11.2006, nr 612108 29.12.2006, nr 612109 29.12.2006 on märgitud soojahinnaks 773 krooni , millele lisandub käibemaks. Kostja on need arved tasunud.
Alates jaanuarist 2007 kuni mai 2007 on arvetel märgitud soojushinnaks 969 krooni, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et see hind on kooskõlastatud Abja Vallavalitsusega. Kaugkütteseaduse § 1 lg 2 kohaselt soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevused kaugküttevõrgus peavad olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. § 9 lg 3 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse volikogu, lähtudes käesoleva peatüki nõuetest, kehtestada oma haldusterritooriumil müüdava soojuse piirhinna kooskõlastamise korra. Piirhinna kooskõlastab valla- või linnavalitsus. Piirhinna kooskõlastamisel on kohalikul omavalitsusel samad õigused ja kohustused, mis on Konkurentsiametil. Lg 4 kohaselt soojusettevõtja, kes on kohustatud kooskõlastama soojuse piirhinna, võib müüa soojust hinnaga, mis ei ületa kooskõlastatud piirhinda. Kohus leiab kohtule esitatud tõendite alusel, et soojushind 969 krooni ( + käibemaks ) ei ole kehtestatud kehtiva korra kohaselt ja selle kehtestamise põhjendatus hageja poolt ei ole usaldusväärselt põhjendatud. Kostja on tasunud arvete eest perioodil jaanuarist 2007 kuni maini 2007 hinna 811.65 krooni ( koos käibemaksuga ) alusel. Kohus leiab, et hagi summa soojushinna nõudmiseks kõrgema hinna järgi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Lg 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.