Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt suri hageja isa HV XXX. Hageja sai isa surmast teada 13.01.2008 kui talle helistati politseist. 2008 aasta augusti keskel kutsus notar hageja enda juurde ning palus, et hageja teeks pärandist loobumise avalduse, kuna on olemas testament. Hageja oli juba pärandvara vastu võtnud –

muusikakeskuse, raadio ja isa nõukogude aegse passi ning soovis esitada pärandvara vastuvõtmise avalduse. Notar teatas, et ta ei saa pärandi vastuvõtmise avaldust vastu võtta, kuna pärandi vastuvõtmiseks ettenähtud tähtaeg on mööda lastud ning pärandaja on teinud omakäeliselt kirjutatud koduse testamendi. Notar teatas, et saatis hagejale kirja, milles palus hiljemalt 01.08.2008 esitada avaldus pärandi vastuvõtmiseks või selle vastuvõtmisest loobumiseks. Hageja ei ole nimetatud kirja kätte saanud, kuna oli komandeeringus. Hageja on asunud valdama osa pärandvarast, seega loetakse tulenevalt PärS § 118, et ta on pärandvara vastu võtnud. Hageja palus esitatud hagis, et kohus ennistaks pärandvara vastuvõtmise avalduse esitamise tähtaja. Hageja sai notari toimikust koopia pärandaja kodusest testamendist, mis on dateeritud 27.12.2007. Hageja arvates ei ole testament kirjutatud pärandaja poolt vaid, et selle on koostanud keegi kolmas isik. Pärimisseadusest tuleneb, et kodune testament peab olema kirjutatud algusest lõpuni oma käega ja alla kirjutatud testaatori poolt. Hagejal on säilinud kiri, mille pärandaja saatis hageja õele. Võrreldes kahte käekirja on näha, et õele saadetud kiri ei ole kirjutatud sama isiku poolt, kes on koostanud koduse testamendi. 18.05.2009 kohtuistungil loobus hageja pärandvara vastuvõtmiseks tähtaja ennistamise nõudest. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, palus selle tõendamatuse tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta. Kostja ei vaielnud vastu hageja 18.05.2009 kohtuistungil avaldatud pärandvara vastuvõtmiseks tähtaja ennistamise nõudest loobumisele. Kohtuotsuse põhjendused Pärimisseaduse (PärS) § 24 lg 1 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Tsiviilasjas 20.01.2010 läbiviidud käekirjaekspertiisi eksperdiarvamusest nähtuvalt ei olnud ekspertidel võimalik määrata, kas allkirja kodusele testamendile on kirjutanud HV. Testamendi teksti kohta avaldasid eksperdid arvamust, et koostatud testamendi teksti on kirjutanud isik, kes on kirjutanud teksti volitusel ning, et koostatud testamendi teksti ei ole kirjutanud isik, kes on kirjutanud käsikirjalised tekstid kirjadel ja ümbrikutel. Hageja vande all antud ütlustega on tõendatud, et 1983-1984 aastatel kirjutatud kirjad saatis tema isa HV hageja õele RS(neiupõlve nimi V ) ja emale LV. Hageja tunneb oma isa käekirja eelmainitud kirjadest, mida lugesid kõik pereliikmed, kui isa kiri saabus aga ka muudest märkmetest – retseptid, arvestused jms., mis kõik sarnanesid kirjade käekirjale, mitte testamendi käekirjale. Käekiri, millega on kirjutatud kodune testament, ei sarnane absoluutselt hageja isa käekirjale. Isa saatis vanglast kirju õele sellepärast, et õde ja isa suhtlesid omavahel rohkem, kui tema isaga. Hageja ütlustega on tõendatud, et HV kuritarvitas alkoholiga, mistõttu purunes tema abielu emaga ja, et viimasel kohtumisel 2007.a Kaare tee ehituskaupluses olid isa käed sidemetes ning ta kurtis haigete randmete, käte valulikkuse ja paistetuse üle. Kohtule asja juurde esitatud 1983-1984 aastatel HV kirjutatud kirjad on isiklikku laadi ja nendest nähtub kirja kirjutaja igakülgne huvi koduste asjade ja pereliikmete, eriti laste R ja J käekäigu vastu. Kirjades on HV kurtnud halva olukorra üle vanglas, pidevatest vargustest, ebapiisavast ja maitsetust söögist, oma halvast tervisest, pakkide saamisest ja saatmisest ning palunud saata paberit ja ümbrikke, et aega sisustada kodustele kirjade kirjutamisega. Kirjadele on alla kirjutatud „isa“, „H “, „H “ või allkiri. Kohtul puudub alus kahelda, et nimetatud kirjad on HV kirjutanud oma pereliikmetele vanglast omakäeliselt, sest on äärmiselt ebatõenäoline, et tema eest kirjutas niivõrd palju kirju mitme aasta vältel üks ja sama kaasvang või vangla töötaja, mis oleks kindlasti kirjades äramärkimist leidnud. Midagi sellist aga kirjadest ei nähtu. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et kirjutatud kodust testamenti ei ole kirjutanud HV omakäeliselt, mistõttu on tehing TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine.

Kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et HV kuritarvitas alkoholiga, ei töötanud, elas parasiitlikku elu tema tädi kulul, et tal oli probleeme endaga toimetulekuga, et tal ei olnud raha ega sissetulekut. HV vajas kõrvalabi dokumentide täitmisel ja kirjutamisel, kusjuures kostja aitas tal vormistada passi saamiseks vajalikud dokumendid, need kohale viia ja passi kätte saada. Samuti aitas kostja HV pensioni saamiseks vajalike dokumentide koostamisel ja pensioni määramiseks vajalikul asjaajamisel ja MV surmatunnistuse saamisel. Kostja ütlustega on tõendatud, et HV ei saanud aru dokumentide tekstidest, kostja luges talle tekste täiendavalt ette ja selgitas nende sisu. Kostja ütlustest nähtuvalt luges ta HV ette ka testamendi teksti, umbes 23 nädalat varem, kui HV testamendi kirjutas. Kostja testamendi kirjutamise juures ei viibinud ning tema arvates kirjutas kostja testamendi märkmete põhjal. Kohus leiab, et kostja ütlused selles osas, et HV suutis iseseisvalt ja omakäeliselt kirjutada koduse testamendi teksti umbes 2-3 nädalat varem antud kostja juhistele tuginedes, ei saa olla tõepärased. 27.12.07 testamendi tekst on selge ja konkreetne, selles on märgitud õigesti aadressid ja isikukoodid ning on kasutatud sõnu ja väljendeid nagu „olles täie tervise ja mõistuse juures“, „pärandi saaja garanteerib mulle“, „matusekulud kannab pärija“, mis ei ole omased isikule, kes on pikki aastaid kuritarvitanud alkoholiga, viibinud kinnipidamisasutuses, elanud viimased aastad asotsiaalset elu ning, kes kostja väitel ei suutnud aru saada dokumentide blankettidele kirjutatust, täita ise ühtki blanketti ega ajada asju oma passi, pensioni ja abikaasa surmatunnistuse saamiseks. Testamendi stiil ja sõnavara eeldavad dokumentide koostamise oskust ja teadmisi kodusele testamendile esitatavatest nõuetest ning need erinevad oluliselt HV kinnipidamisasutusest saadetud kirjade stiilist ja sõnavarast. Ebausutavad on kostja ütlused selle kohta, et HV kirjutas volikirja omakäeliselt. Fotolt HV ja volikirjaga nähtub, et volikiri on juba valmis kirjutatud ja HV hoiab käes kirjutusvahendit juhuslikus kohas paberi kohal, allpool nii tekstist kui ka allkirjast. Kohus kahtleb kostja ütlustes selle kohta, et HV kirjutas iseseisvalt testamendi ja volikirja veel seetõttu, et kostja oli testamendist otseselt huvitatud ja ajas aktiivselt HV eest asju, mis puudutasid MV järelt pärimist ning, et temal tekkis idee rahapuuduses HV saada testament enda kasuks 1000 kroonise toetuse eest ühes kuus. Tunnistaja DV kohtus antud ütlused olid ebajärjekindlad: esialgselt andis tunnistaja ütlusi, et HV istus elutoas, pastakas käes ja paber oli ees, kuid tunnistaja ei teadnud kas paber oli tühi või täiskirjutatud ning ta vaid eeldas, et HV kirjutas. Pärastpoole väitis tunnistaja, et ema ja HV vestlus käis volikirjast ja HV kirjutas samal ajal. Kohus on seisukohal, et tunnistaja DV ütlused antud asjas on vähekaalukad, kuna tunnistaja möönis, et ta ei pööranud antud sündmusele väga palju tähelepanu, sest ta käis ainult korra köögis ja läks kohe ära. HV pildistamist volikirja kirjutamise ajal tunnistaja ei näinud ega teadnud sellest midagi. Seega asub kohus seisukohale, et tunnistaja ja kostja vande all antud ütlustega ei ole tõendatud asjaolu, et HV kirjutas 27.12.07 koduse testamendi omakäeliselt ning hagi kuulub hageja vande all antud ütluste, HV kirjade ja ekspertiisi arvamuse alusel rahuldamisele. Hagist loobumise tõttu 18.05.09 lõpetada menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel JV hagis ÜV vastu pärandvara vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 168 lg 4 alusel jätta menetluse lõpetamisega seotud menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.