Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

M.K..

Hageja töötasuks oli töölepingu p 4.2 kohaselt 39,12 kr/m2 (2,5 EUR/m2), lisatöö puhul 156 krooni (10 eurot) tunnis. Kostja juhatuse liikme Ken Vaarak’u väljastatud tõendist nähtuvalt moodustasid hagejale makstavad põhitasu ja lisatasu ühe ruutmeetri kohta Vaskihuhdantie 4 objektil kokku 42,24 krooni (2,7 eurot), Vaasankatu 23 objektil kokku 50 krooni (3,2 eurot). Hageja ning kostja arvestused hageja töömahtude kohta Vaskihuhdantie 4 ja Vaasankatu 23 objektidel erinevad kardinaalselt, mistõttu on hagejale tasutud teostatud tööde eest oluliselt vähem, kui hageja selleks poolte vahel sõlmitud töölepingu kohaselt õigustatud on. Hageja andmetel moodustas tema töömaht Vaskihuhdantie 4 objektil kokku 4 790 m2 ning Vaasankatu 23 objektil kokku 1 455 m2. Kostja on aga talle tasunud Vaskihuhdantie 4 objekti eest 99 278 krooni, s.o 2 350 m2 eest ning Vaasankatu 23 objekti eest 58 118 krooni, s.o 1 160,5 m2 eest, milline nähtub ka kostja juhatuse liikme Ken Vaarak poolt allkirjastatud tõendist. Arvestades tegelike tööde mahtu ning poolte vahel kokkulepitud põhitasu ja lisatasu määrasid, pidi kostja hagejale tasuma kokku 275 079,6 krooni (202 329,6 krooni Vaskihuhdantie 4 ja 72 750 krooni Vaasankatu 23). Hageja rõhutab, et nimetatud andmed on toodud üksnes tema töömahtude kohta ega puuduta teise töötaja (M.K.) töömahtusid. Hageja on kostjale esitanud sõidupiletid nii töölähetusse minemisel kui ka sealt Eestisse naasmisel, samuti kütusetšekid, millistest nähtub, et hageja on seoses transpordiga kandnud kulutusi summas 7 923,4 krooni ning kütusele summas 13 030 krooni. Nimetatud summad on kostja poolt hagejale käesoleva hetkeni hüvitamata. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu summas 105 576,1 krooni ja sõidukulud ning kütusekulud summas 20 953,4 krooni.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

Kostja oma 18. jaanuar 2010. a vastuses (tl 71-74) ei vaidle vastu asjaoludele, et Vaskihuhdantie 4 objektil töötas hageja koos M.K. ja Vaasankatu objektil üksi. Samuti ei vaidle kostja vastu sellele, et on tasunud hagejale Vaskihuhdantie 4 objektil töötamise eest 99 278 krooni ja Vaasankatu 23 objektil töötamise eest 58 118 krooni. Hageja on vaidlustanud talle makstud töötasu suuruse, leides, et arvestuse aluseks olevate ruutmeetrite arv on kostja poolt valesti määratud. Samas ei ole hageja esitanud mitte mingisuguseid vastuväiteid ega nõudeid tööde teostamise ja töötasu maksmise ajal. Ühtegi töömahtu kinnitavat tõendit hageja esitanud ei ole. Samuti on hageja jätnud hagiavalduses märkimata ka temaga koos töötanud M.K. panuse ja viimasele makstud töötasu, viidates vaid sellele, et M.K. tegutses Vaskihuhdantie 4 objektil tema abilisena. Kostja leiab, et pooltevahelise töölepingu p 2.6 viimase lõigu kohaselt oli teostatud töömahu määratlemine kostja kui tööandja õigus ja kohustus. Kostja määratles hageja poolt teostatud töömahu, millele hageja kohapeal vastu ei vaielnud. Tuvastada poolteist aastat hiljem, kui suure osa

Vaskihuhdantie 4 katusest puhastas ja värvis hageja ja kui suure osa M.K. , pole tehniliselt kuidagi enam võimalik, kuna vastavaid piire pole võimalik kuidagi määratleda. M.K. ei ole tema poolt saadud töötasu osas mingeid nõudmisi esitanud, seega on ta saadud töötasuga nõustunud. Hageja oma 15. veebruari 2010. a vastuses (tl 79) täpsustas, et soovib viivise väljamõistmist saamata jäänud töötasult alates 31.10.2008. a kuni kohase täitmiseni. Hageja selgitas, et lepingu sõlmimise ajal tegi ta ettepaneku Aivar Pilmele ja Ken Vaarakule, et sõlmida lisaleping töömahtude kohta, kuid nemad keeldusid. Hageja soovib, et kostja esitaks kohtule Vaskihuhdantie 4 ja Vaasankatu 23 objetide LTC-Rakennuse Oy ja Piva Kivi OÜ vahel sõlmitud tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakt, kus on fikseeritud tehtud tööde mahud.

ruutmeetri eest. Tegemist on brutopalgaga, millest arvestatakse maha ja peetakse kinni seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Kostja on seisukohal, et järgnevalt leppisid pooled kokku selles, et Vaskihuhdantie objektil on töötasuks 2,7 eurot ruutmeetri eest ja Vaasankatu objektil 3,2 eurot ruutmeetri eest, mis sisaldas ka päevaraha arvestusega 500 krooni päevas. Vastava arvestuse esitas kostja ka töövaidluskomisjonis ja kuni viimase kohtuistungini ei esitanud hageja selles osas mitte mingeid vastuväiteid. Seetõttu tuli hageja väide, et päevarahad tuleb arvutada lisaks, kostjale üllatusena. Hageja ei ole esitanud oma väite tõendamiseks ka tõendeid. Kahetsusväärselt ei vormistanud pooled oma täiendavaid kokkuleppeid kirjalikult, mistõttu on võimatu tuvastada, milline poolte täiendav kokkulepe tegelikkuses oli. Kostja leiab, et seega tuleb juhinduda pooltevahelisest töölepingust. Hageja väide, et ta teostas Vaskihuhdantie objektil koos M.K. iga 2 500 m2 ja üksi lisaks 2 200 m2, on kontrollimatu ja tõendamata. Kostja esitas ka töötasu ja päevarahade arvestuse, mille kohaselt oli hageja õigustatud saama 150 531,92 krooni, tegelikult maksis kostja hagejale hageja enda poolt esitatud maksekorraldustest nähtuvalt 157 395,87 krooni. Samuti maksis kostja hagejale veel 400 eurot sularahas, millist asjaolu hageja varjab. Kuna hagejal puudub kostja vastu põhinõue, siis on alusetu ka viivisenõue. Samuti leiab kostja, et hageja andmed M.K. i tööõnnetuse osas on vasturääkivad ja tõendamata. Hageja väidab ühelt poolt, et M.K. il oli 29. juulil tööõnnetus, teisalt väidab hageja omatöövaidluskomisjonile esitatud avalduse lisas 1, et M.K. oli juulikuus 30 päeva töölähetuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 01.07.2008. a sõlmitud töölepingust, mille kohaselt töötas hageja ehitusviimistlejana tähtajaga kuni 31.10.2008. a, s.o ehitusobjektide valmimiseni. Hageja töökohaks oli Soome ja tema tööülesanneteks katuste survepesuriga pesemine ja värvimine. Hageja töötas kahel objektil Helsingi linnas: Vaskihuhdantie 4 ja Vaasankatu 23. Nimetatutest esimesel objektil töötas hageja koos M.K. ’iga, teisel objektil üksi. Nimetatud asjaolude osas pooltel vaidlus puudub.

Töölepingu p 2.6 kohaselt oli teostatud töömahu määratlemine kostja kui tööandja õigus ja kohustus. Kostja määratles hageja poolt teostatud töömahu, millele hageja kohapeal vastu ei vaielnud. Palgamäär oli töölepingu p 4.2. kohaselt 39,12 krooni/ m2, s.o 2,5 eurot/m2. Vaasankatu 23 objekti pind oli 1 160 m2 (tl 77) ja hageja tegi seal tööd üksinda. Vaskihuhdantie 4 objekti pind oli 4 700 m2 (tl 81) ja hageja tegi seal tööd koos M.K., seega kokkuleppe kohaselt pidi kumbki töötaja saama tasu poole pinna, s.o 2 350 m2 eest. Hageja sõnul oli neil tööandjaga suuline kokkulepe, mille kohaselt pidi tööandja maksma ruutmeetri eest rohkem, kui oli töölepingus kokku lepitud. Tööandja maksis hagejale töötasu Vaskihuhdantie 4 objekti eest 2,7 eurot/m2 ja Vaasankatu 23 objekti eest 3,2 eurot/m2. Samas on arvestuses märgitud, et see sisaldab ka lähetustasu (tl 24). Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks olnud selline suuline kokkulepe, et objekti eest makstav tasu ei oleks sisaldanud lähetustasu, vaid seda tulnuks arvestada eraldi. Kuna pooltevaheline suuline kokkulepe ei ole tõendatud, tuleb lähtuda töölepingust. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et tulenevalt M.K. tööõnnetusest tegi hageja Vaskihuhdantie 4 objektil rohkem tööd. Seega tuleb lähtuda sellest, et Vaskihuhdantie 4 objektil tegi hageja tööd koos M.K. ja tal on õigus saada töötasu 2 350 m2 eest. M.K. on sellises ulatuses töötasu juba saanud ega ole seda vaidlustanud. Töölepingu kohaselt oli hageja õigustatud saama töötasu Vaasankatu 23 objekti eest 1 160 m2 x 39,12 krooni/m2= 45 379,2 krooni ja Vaskihuhdantie 4 objekti eest 2 350 m2 x 39,12 krooni/m2= 91 932 krooni, kokku seega 137 311,2 krooni. Brutosummast kuulus kinnipidamisele töötuskindlustusmakse 0,6 % x 137 311,2 krooni = 823,9 krooni, ja tulumaks 21 % (arvestades tulumaksuvaba miinimumi 4 kuud x 2 250 krooni= 9 000 krooni) (137 311,2 krooni – 9 000 krooni) x 21 % = 26 945,35 krooni. Kokku kuulus kinnipidamisele 823,9 krooni + 26 945,35 krooni = 27 778,25 krooni. Järelikult oli hagejal õigus saada töötasu 137 311,2 krooni – 27 778,25 krooni = 109 532,95 krooni. Lisaks oli töölepinguga ettenähtud lähetustasu 500 krooni päevas. Töölähetuses viibis hageja kokku 82 päeva (tl 25). Järelikult oli tal õigus saada 82 päeva x 500 krooni = 41 000 krooni lähetustasu. Sõidukulude nõudest hageja loobus. Piva Kivi OÜ maksis Andres Bubnisele töötasu 40 255,37 krooni (tl 31) + 5 000 krooni (tl 32) +30 010 krooni (tl 33) +15 646 krooni (tl 34) +18 627 krooni (tl 35) + 39 116 krooni (tl 36) + 8 741,50 krooni (tl 37) + 400 eurot sularahas (s.o 400 x 15,6466 = 6 258,64 krooni, tl 120) = 163 654,51 krooni. Seega sai hageja 163 654,51 krooni, ehkki oli õigustatud saama 109 532,95 krooni + 41 000 krooni = 150 532,95 krooni. Järelikult on hageja saanud tööandjalt isegi rohkem, kui ta oli õigustatud saama. Tööandja on maksekorralduste kohaselt teinud ülalnimetatud makseid vahemikus 09.07.2008 (sularaha arve) kuni 14.10.2008. a. Järelikult ei ole tööandja viivitanud lõpparve maksmisega. Ülaltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Andres Bubnis.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.