A. E. hagi A ja T Õigusbüroo OÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töölepingu töötaja algatusel lõppenuks lugemiseks alates 6. märtsist 2009 ja kuue kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05. aprilli 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A ja T Õigusbüroo OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja A. E. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xx, xxxxxxxx, xxxxx xxxxxxx), lepingulised esindajad advokaat Alar Urm ja Jüri Aava Kostja A ja T Õigusbüroo OÜ (registrikood 10575204, asukoht Lembitu 14-37, Tallinn), seaduslik esindaja Alvar Kasera;
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
43 305 krooni
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 05.aprilli 2010 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Esimese astme kohtus kantud menetluskuludest jääb hageja, A. E. kanda 30% ja kostja, A ja T Õigusbüroo OÜ kanda 70%. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja, A ja T Õigusbüroo OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.A. E. töötas A ja T Õigusbüroo OÜ-s alates 28.09.2004 määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel sekretär-konsultandi ametikohal. Tema keskmise palga suuruseks kuus viimase kuue kuu jooksul oli 14 435 krooni.
2.05.03.2009 koostas tööandja käskkirja, millega karistas A. E.-d distsiplinaarkorras ja lõpetas temaga töölepingu töötajapoolse töökohustuste korduvate rikkumiste tõttu töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 6 ja § 103 lg 1 alusel. Tööandja märkis töötajale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas, et tööleping lõpetatakse põhjusel, et A. E. lahkus 20.02.2009 töölt enne kella 16.00, kuigi tööaeg kestab kella 17.00-ni, 03.03.2009 lahkus ta töölt 15 minutit enne tööpäeva lõppu ja tema töökohustused jäid täitmata ning 04.03.2009 lahkus ta ootamatult töölt kell 16.30, teatades, et tal on vaja lapsele lasteaeda järele minna. Tööandja märkis töölepingu lõpetamise käskkirja p-s 4, et töötajal on kehtiv distsiplinaarkaristus alates 07.01.2009.
3.A. E. esitas 16.03.2009 Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles vaidlustas temaga töölepingu lõpetamise, palus tühistada talle määratud distsiplinaarkaristuse ja välja mõista hüvitise viie kuu keskmise palga suuruses summas, kuna ta ei soovi tööle ennistamist. Töövaidluskomisjon tunnistas 16.05.2009 otsusega nr 9.4-02/1475/09 ebaseaduslikuks A. E. töölepingu lõpetamise A ja T Õigusbüroo OÜ poolt 06.03.2009 TLS § 86 p 6 alusel, luges A. E. töölt lahkunuks hageja algatusel alates 06.03.2009, mõistis tööandjalt A. E. kasuks välja hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kahe kuu keskmise palga suuruses summas, luges A. E.-d A ja T Õigusbüroo OÜ poolt 07.01.2009 käskkirjaga distsiplinaarkorras mittekaristatuks ja jättis avalduse noomituse tühistamiseks rahuldamata.
4.Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud tööandja, kes esitas 12.06.2009 Harju Maakohtusse hagiavalduse, paludes tunnistada A ja T Õigusbüroo OÜ poolt A. E.ga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 ja 103 lg 1 ja 2 alusel seaduslikuks. Kohus võttis kostja taotluse alusel menetlusse A. E. hagi A ja T Õigusbüroo OÜ vastu töövaidluses, mille töötaja oli esitanud töövaidluskomisjonile. Hageja nõuded ja nende põhjendused
5.Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses seisukohal, et töölepingu lõpetamine temaga oli individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg-s 1 sätestatu kohaselt ebaseaduslik, sest puudusid asjaolud, mis oleks saanud olla aluseks temaga töölepingu lõpetamisel. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas märgitu, mille kohaselt on teda 07.01.2009 distsiplinaarkorras karistatud, ei ole õige. 05.03.2009 tutvustas tööandja hagejale käskkirja, millega justkui oleks teda 07.01.2009 karistatud distsiplinaarkorras noomitusega. Hageja keeldus sellele 05.03.2009 alla kirjutamast. Kuna töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 12 lg 1 kohaselt on
distsiplinaarkaristus määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse ja TDVS § 6 lg 1 kohaselt saab distsiplinaarkaristust määrata ühe kuu jooksul ajast, mil süüteost sai teada mistahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub, leiab hageja, et kuivõrd kostja poolt talle esitatud dokument kandis 07.01.2009 kuupäeva, ei olnud kostjal 05.03.2009 võimalik talle enam distsiplinaarkaristust määrata.
6.Käskkirjas märgitud kuupäevadel, mil hageja väidetavalt töölt ilma tööandja nõusolekuta varem lahkus, läks hageja 20.02.2009 Maksu- ja Tolliametisse dokumente viima, millega ta täitis oma tööülesandeid. 03.03.2009 ja 04.03.2009 informeeris hageja tööandjat soovist varem töölt lahkuda, millega kostja ka nõustus. Kuna puuduvad asjaolud mille alusel oleks saanud hagejat distsiplinaarkorras karistada töölepingu lõpetamisega tööandja algatusel, palus hageja tunnistada tema ja A ja T Õigusbüroo OÜ vahel sõlmitud töölepingu lõpetamine A ja T Õigusbüroo OÜ poolt 06.03.2009 TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks, lugeda hageja ja A ja T Õigusbüroo OÜ vahel sõlmitud tööleping lõppenuks alates 06.03.2009 töötaja algatusel ja välja mõista A ja T Õigusbüroo OÜ-lt hageja kasuks hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kostja vastus
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 86 p 6 alusel seaduslikult, sest hageja rikkus korduvalt oma töökohustusi, mis seisnes omavolilises töölt puudumises ja töölt varem lahkumises, nagu on märgitud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas. Hagejat karistati 07.01.2009 distsiplinaarkorras noomitusega. Noomituse määramist nägi 12.01.2009 tunnistaja V. L., mida ta kinnitas oma allkirjaga käskkirjal. Maakohtu otsuse põhjendused
8.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus tunnistas ebaseaduslikuks kostja poolt hagejaga töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 6 ja § 103 lg 1 alusel, luges töölepingu lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel, s.o töötaja algatusel alates 06.03.2009 ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kolme keskmise kuupalga ulatuses, s.o 43 305 krooni.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas esinesid asjaolud, mis said olla hagejaga töölepingu lõpetamise aluseks või oli hagejaga töölepingu lõpetamine ITLS § 28 lg 1 kohaselt ebaseaduslik. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal oli temaga töölepingu lõpetamise ajal kehtiv distsiplinaarkaristus – noomitus, mille kostja oli hagejale määranud 07.01.2009.
10.Tõendamist ei leidnud, et kostja on hagejat distsiplinaarkorras karistanud 07.01.2009 noomitusega. Tulenevalt asjaolust, et TDVS § 12 lg 1 kohaselt loetakse distsiplinaarkaristus määratuks päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse, kuid kostja 07.01.2009 kuupäeva kandval käskkirjal puudub töötaja allkiri, ei ole hagejat nimetatud kuupäeval distsiplinaarkorras karistatud. Käesoleval juhul ei rakendu ka TDVS § 11 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt võib tööandja juhul, kui töötaja keeldub andmast allkirja talle karistuse teatavaks tegemise kohta, võtta karistatava töötaja juuresolekul tunnistajate allkirjad dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse, sest tööandja ise väidab, et hagejale noomituse määramisest sai V. L. teada 12.01.2009, mida ta kinnitas oma allkirjaga käskkirjal. Seega ei tõenda nimetatud allkiri käskkirja koopial, et hageja keeldus allkirja käskkirjale andmast, vaid hoopis seda, et V.L. sai nimetatud kuupäeval hagejale määratud noomitusest teada. See asjaolu aga vaidluse lahendamisel tähtsust ei
oma. Pealegi ei piisa TDVS § 11 lg 2 kohaselt töötajale karistuse määramise dokumendile allkirja andmisest keeldumise tõendamiseks ühe tunnistaja olemasolust, sest seaduse tekst räägib tunnistajate juuresolekul käskkirja allkirja vastu tutvustamisest. Lisaks eeltoodule esitas kostja töövaidluskomisjonile oma 07.05.2009 kirjaliku vastuse lisana 07.01.2009 käskkirja koopia, kus V.L. allkirja ei olnud (TVK toimiku lk 31). Kohtule esitas kostja aga juba V.L. allkirjaga käskkirja koopia. Seega ei saanud V.L. allkirja käskkirjale kirjutada 12.01.2009, vaid on tõenäoliselt andnud allkirja käskkirjale pärast 07.05.2009, sest muidu ei oleks kostja saanud töövaidluskomisjonile esitada ilma allkirjata käskkirja koopiat.
11.Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et 05.03.2009, mil kostja näitas hagejale 07.01.2009 käskkirja noomituse määramise kohta, ei saanud kostja hagejat enam TDVS § 6 lg 1 kohaselt distsiplinaarkaristusega karistada, sest hagejale distsiplinaarkaristuse määramise ühekuuline tähtaeg arvates rikkumisest teadasaamisest oli käskkirja tutvustamise ajaks juba möödunud, kuna karistuse on tööandja käskkirjas määranud 29.12.2008, 30.12.2008 ja 31.12.2008 toimepandud süütegude eest. Millised töökohustused jättis töötaja täitmata 02.09.2009, nagu tööandja on samas käskkirjas märkinud, on arusaamatu, sest distsiplinaarkaristus ise määrati töötajale ju väidetavalt 07.01.2009 ja 02.09.2009 oli ka pooltevaheline töösuhe juba mitu kuud lõppenud.
12.Kostja ei ole ka tõendanud asjaolu, et hageja lahkus töölt 20.02.2009 kell 16.00, 03.03.2009 15 minutit enne tööpäeva lõppu ja 04.03.2009 kell 16.30 ilma tööandjale sellest ette teatamata, jättes täitmata oma tööülesanded, mille alusel on tööandja otsustanud töötajaga töölepingu lõpetada.
13.Tulenevalt asjaolust, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tema nõuded ja vastuväited tuginevad, oli tööandja tõendamiskoormiseks asjaolu, et töötaja rikkus oma töökohustusi, mis häiris tööd tööandja juures. Kuna kostja seda tõendanud ei ole ning kohus asus seisukohale, et hagejal ei olnud temaga töölepingu lõpetamise ajal ka kehtivat distsiplinaarkaristust, kusjuures mõlemad tingimused peavad esinema samaaegselt vastavalt TLS § 103 lg-s 1 sätestatule, on kostja poolt hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 ja § 103 lg 1 alusel ebaseaduslik. Vastavalt ITLS § 29 lg-le 2 tuleb lugeda hagejaga tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel alates 06.03.2009. Hageja on õigustatud saama TLS § 117 lg 2 ja ITLS § 30 lg 2 alusel hüvitust töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Arvestades töölepingu lõpetamise asjaolusid ja seaduse rikkumise iseloomu tööandja poolt töölepingu lõpetamisel hagejaga, samuti seda, et töötaja oli tööandja juures töötanud töölepingu lõpetamise ajaks 4,5 aastat ja pooled ei vaidle selle üle, et hageja lahkus kahel päeval varem töölt isiklikel põhjustel, kuid esitatud tõendid ei võimalda kindlaks teha, kas töötaja tegi seda tööandja loal ja nõusolekul või ilma selleks luba küsimata, on põhjendatud määrata hagejale töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitiseks tema kolme kuu keskmine palk ehk 43 305 (3 x 14 435) krooni. Apellatsioonkaebus
14.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada osas, millega tunnistati ebaseaduslikuks kostja poolt hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 ja § 103 lg 1 alusel; millega loeti tööleping lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel alates 06.03.2009; millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 43 305 krooni hüvitist ja menetluskulude jaotuse osas. Kostja palus saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
15.Maakohtu otsus ei ole kaevatavas osas seaduslik ega põhjendatud, millega kohus rikkus TsMS § 436 lg 1. Hagiavalduse kohaselt lahkus hageja varem kontorist nii 20.02.2009 kui 03.03.2009 ja 04.03.2009. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et hageja läks neil päevil töölt varem ära. Nende asjaolude tõelevastavus pidi ka kohtule üheselt selge olema. Otsusest seda aga ei ilmne.
16.Hageja oleks pidanud esitama tõendeid selle kohta, et ta käis 20.02.2009 Maksu- ja Tolliametis dokumente viimas, et tööandja oli nõus varasema lahkumisega kontorist 03.03.2009 ja 04.03.2009, samuti selle kohta, et tööandja fabritseeris distsiplinaarkaristuse ning et hageja ei ole vastavaid süütegusid toime pannud. Hageja tõendeid ei esitanud. Kohus oleks pidanud seega tuvastama, millised hageja poolt esiletoodud asjaolud olid vaidluse all ja millised mitte ning tegema sellest õiged järeldused. Arusaamatu on kohtu järeldus, mille kohaselt ei ole kostja tõendanud, et hageja vaidlusalustel tööpäevadel töölt varem lahkus, jättes tööülesanded täitmata. Kohus oleks pidanud tegema kindlaks, kas 29.-31. detsembril 2008 ja 02.01.2009 töölt puudumine on käsitletav omavolilise töölt puudumisena või mitte. Kostja hageja puudumisega ei nõustunud. 09.02.2010 kohtuistungil tõi kostja esile 07.01.2009 käskkirjaga seotud asjaolud. Hageja oli istungil kohal ega vaidlustanud nimetatud asjaolude õigsust. Kuna hageja ei vaidlustanud kostja poolt esiletoodud asjaolusid, siis vastavalt TsMS § 231 lg-le 4 ei pidanud kostja enam täiendavalt tõendama hageja aktsepteeritud asjaolude õigsust.
17.Kui kohus leidis, et hageja omavoliline töölt puudumine ja varem lahkumine ei olnud hagejapoolne töökohustuste korduv ja oluline rikkumine, siis pidanuks kohus ka motiveerima, milles avaldunuks hageja töökohustuste täitmine, kui hageja tööl tegelikult ei viibinud. Ka oleks pidanud kohus põhjendama, kuidas oleks võimalik järeldada, et töötajapoolne töölt korduvalt varem lahkumine või puudumine ei häiri tööandja tööd. Puuduva töötaja asendamine tekitab tööandjale komplikatsioone.
18.Põhjendatud ei olnud jätta arvestamata 11.11.2009 hageja allkirjastatud seletuskirja, mis tõendab hagejapoolset 10.11.2008 töölt varem lahkumist ilma sellest ette teatamata. Seletuskirjas lubas hageja, et selline asi enam ei kordu. Nimetatud seletuskiri tõendab hageja suhtumist oma töökohustuste täitmisesse.
19.TDVS § 12 lg 2 järgi tööandja võib, mitte ei pea võtma võimalikelt tunnistajatelt allkirja. Otsusest ilmneb aga, et allkirja võtmine tunnistajatelt oli justkui tööandja kohustuseks. Kohus kohaldas ja tõlgendas vääralt materiaalõigust.
20.Kohus jättis 09.02.2010 istungil rahuldamata kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Väidetavalt esitati taotlus hilinemisega. Kohtu tegevus kostja suhtes oli üllatuslik ja vastuoluline. Kõigepealt määrati, et töövaidluskomisjonile esitatud taotlusi pole vaja esitada, kui seejärel heideti kostjale ette seda, miks ta ei ole uuesti kohtule taotlust esitanud. Kohus ei tohi menetlusosalist üllatada. Kohtu otsustused ei tohi olla vastukäivad. Kostjale oli tunnistaja ülekuulamine vajalik ja kohus rikkus menetlusnorme, kui jättis tunnistaja üle kuulamata. Otsuse kohaselt ei suutnud kostja tõendada asjaolusid, mis pidanuksid olema vaidlusaluse töölepingu lõpetamise aluseks. Tunnistaja ütlustega sooviski kostja täita oma tõendamiskohustust.
21.Töövaidluskomisjon mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2 kuu keskmise palga suuruse hüvitise. Maakohtu otsusega suurendati seda summat 1 kuu võrra. Taoline täiendava hüvitise väljamõistmine on vastuolus EV Põhiseaduse §-st 10 tuleneva represseerimise keeluga. Asja taasläbivaatamise korral saanuks olukord jääda tööandja jaoks samaks või minna soodsamaks, aga mitte muutuda veelgi halvemaks. Otsuse resolutsioonist ei selgu, millises ulatuses on jäetud hagi rahuldamata.
Vastus apellatsioonkaebusele
22.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
23.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
24.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja apellatsioonkaebuses märgitud menetlusnorme ei rikkunud. Kohtuotsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Kohus märkis otsuses, millistele asjaoludele ja tõenditele ta oma järeldused rajas. Samuti märkis kohus, miks ta ei nõustunud kostja faktiliste väidetega ja jättis arvestamata kostja poolt esitatud dokumentaalse tõendi – hageja 11.11.2008 seletuskirja. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
25.TDVS-ga antud distsiplinaarvõimu kasutades on tööandjal õigus TLS § 103 lg-st 1 tulenevalt lõpetada tööleping § 86 p-s 6 ettenähtud alusel, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on kustumata distsiplinaarkaristus. Maakohus leidis õigesti, et eelnimetatud alusel töölepingu lõpetamiseks peavad olema täidetud üheaegselt mõlemad tingimused. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et antud juhul ei leidnud kumbki neist tõendamist. Tulenevalt ITLS § 28 lg-st 1 on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks.
26.Vaidlust ei olnud selle üle, et hageja lahkus 20.02.2009 ning 03. ja 04.03.2009 töölt enne tööpäeva lõppu. Ka maakohus on selle tuvastanud. Samas kostja ei tõendanud, et töölt lahkumine veidi enne tööpäeva lõppu oleks häirinud kostja tööd. Kostja seisukoht, et enne tööpäeva ametlikku lõppu töölt lahkumine tähendab iseenesest seda, et tööandja töö on häiritud, ei ole õige. Konkreetseid asjaolusid selle kohta, mil viisil häiris hageja töölt lahkumine 15 minutit või pool tundi enne tööpäeva lõppu kostja tööd, kostja ei esitanud. Apellatsioonkaebuses esmakordselt esile toodud üldsõnalise asjaolu, et puuduva töötaja asendamine tekitas tööandjale komplikatsioone, jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Kostja maakohtus seda asjaolu ei esitanud ning ei põhjendanud ega põhistanud selle esitamise lubatavust apellatsioonimenetluses.
27.Hageja on hagiavalduses vaidlustanud muu hulgas 07.01.2009 käskkirjaga seonduvad asjaolud. Kostja väide, nagu ei oleks hageja seda teinud ning TsMS § 231 lg 4 kohaselt tuleks hageja varasema distsiplinaarkaristuse määramisega seonduvad asjaolud lugeda hageja poolt omaksvõetuks, on ebaõige.
28.Maakohus tõlgendas TDVS § 12 lg-t 2 õigesti, kui leidis, et nimetatud sätte kohaselt tuleb juhul, kui töötaja keeldus karistuse allkirja vastu teatavaks võtmisest, tööandjal võtta selle kohta karistatava töötaja juuresolekul vähemalt kahe tunnistaja allkirjad dokumendile, millega ta vormistas karistuse. Kostja seisukoht, et tööandja võib, kuid ei pea tunnistajatelt allkirju võtma, ei ole seadusega kooskõlas.
29.Kohus ei pidanud käesoleva vaidluse lahendamisel käsitlema hageja töölt puudumisi, mis ei olnud 05.03.2009 käskkirjaga töölepingu lõpetamise aluseks.
30.Maakohus jättis põhjendatult ja menetlusnorme järgides 09.02.2010 kohtuistungil rahuldamata kostja taotluse tunnistaja V.L. ülekuulamiseks. Kohtu tegevus ei olnud vastuoluline ega saanud kostjat üllatada, nagu ta apellatsioonkaebuses väidab. Kohus selgitas 27.10.2009 kohtumääruses, et pooled ei pea esitama kohtule asjaolusid, vastuväiteid ja tõendeid, mis on juba esitatud töövaidluskomisjonile, sest kohus nõuab töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse ning esitatud tõendid loetakse ITLS § 24 lg 6 järgi kohtusse esitatuks. Tunnistaja V.L. kuulati tunnistajana üle töövaidluskomisjoni istungil ning tema seal antud ütlusi sai kohus tõendina arvestada. Kui kostja soovis tunnistaja ütlustega tõendada neid asjaolusid, mida töövaidluskomisjonis ei käsitletud, oleks ta pidanud esitama vastava taotluse kohtu määratud tähtajaks – hiljemalt 20.11.2009. Tunnistaja ülekuulamise taotluse esitamine asja sisuliseks arutamiseks määratud kohtuistungil oli esitatud hilinemisega. Maakohus selgitas menetlusosalistele 27.10.2009 kohtumääruses, et kui menetlusosaline esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui selle menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kostja ei põhistanud, et tal oli hilinemiseks mõjuv põhjus. Kohus jättis TsMS § 331 lg 1 alusel taotluse põhjendatult rahuldamata.
31.Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja seisukohaga, nagu oleks 3 kuu suuruse hüvitise väljamõistmine vastuolus põhiseaduse §-s 10 sätestatud represseerimise keeluga. Kuna töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse osaliselt ja kostja esitas kohtule ITLS § 24 lg 4 alusel taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina, töövaidluskomisjoni otsus ei jõustunud ning kohus ei pidanud selle otsusega arvestama. ITLS § 24 lg 2 kohaselt menetles kohus A. E. hagi, mitte kostja kaebust töövaidluskomisjoni otsuse peale. Hagi piire maakohus otsuse tegemisel ei ületanud. Maakohtu otsuse resolutsioon on selge.
32.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud kostja.
G.Kivinurm
K.Paal
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.