5.aprillil 2010.a. Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-09-27982
Tsiviilasi
AE hagi A ÕOÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töölepingu töötaja algatusel lõppenuks lugemiseks alates 06.03.2009.a. ja kuue kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
86.610.- krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AE(ik XXX, elukoht XXX); Hageja lepingulised esindajad advokaat Alar U (AB LEXTAL, ) ja Jüri A ; Kostja A ÕOÜ XXX kostja seaduslik esindaja Alvar K
Kohtuistungi toimumise aeg
09.02.2010.a.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Tunnistada ebaseaduslikuks A ÕOÜ poolt AEtöölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 ja § 103 lg 1 alusel.
Lugeda AEja A ÕOÜ vahel tööleping lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel, s.o. töötaja algatusel, alates 06.03.2009.a.
4.Välja mõista A ÕOÜ-lt AE kasuks hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kolme keskmise kuupalga ulatuses, s.o. summas 43.305.- (nelikümmend kolm tuhat kolmsada viis) krooni. Menetluskulude jaotamine
4.Jätta AE menetluskuludest 70 % A ÕOÜ kanda ja 30 % AE kanda.
5.Jätta A ÕOÜ menetluskuludest 70 % tema enda kanda ja 30 % AE kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Vaidlustamata asjaolud ja töövaidluse lahendamise varasem käik.
1.AE töötas A ÕOÜ-s alates 28.09.2004.a. määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel sekretär-konsultandi ametikohal.
2.Hageja keskmise palga suuruseks kuus kostja juures töötamise viimase kuue kuu jooksul oli 14.435.- krooni.
3.05.03.2009.a. on tööandja koostanud käskkirja, millega karistas AE distsiplinaarkorras ja lõpetas temaga töölepingu töötajapoolse töökohustuste korduvate rikkumiste eest TLS § 86 p 6 ja § 103 lg 1 alusel. Tööandja märkis töötajale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas, et tööleping lõpetatakse põhjusel, et AE lahkus 20.02.2009.a. töölt enne kella 16.00, kuigi tööaeg kestab kella 17.00-ni, et AE lahkus 03.03.2009.a. töölt etteteatamata 15 minutit enne tööpäeva lõppu ja tema töökohustused jäid täitmata ning, et AE lahkus 04.03.2009.a. töölt ootamatult kell 16.30, kuigi tööpäev lõpeb kell 17.00 ning teatas, et tal on vaja lapsele lasteaeda järgi minna. Tööandja märkis töölepingu lõpetamise käskkirja p-i 4, et töötajal on kehtiv distsiplinaarkaristus alates 07.01.2009.a.
4.AE16.03.2009.a. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse milles vaidlustas temaga töölepingu lõpetamise ning palus esitatud avalduses tühistada talle määratud distsiplinaarkaristus ja välja mõista hüvitus viie kuu keskmise palga ulatuses summas 50.000.- krooni, kuna ta tööle ennistamist ei soovi.
5.Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjon tunnistas oma otsusega nr 9.402/1475/09 16. maist 2009.a. ebaseaduslikuks AE töölepingu lõpetamise A ÕOÜ poolt 06.03.2009.a. TLS § 86 p 6 alusel, luges hageja lahkunuks töölt kostja juurest hageja algatusel alates 06.03.2009.a., mõistis välja kostjalt hageja kasuks hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hageja kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 28.870.- krooni ning luges AEA ÕOÜ poolt 7. jaanuari 2009.a. käskkirjaga distsiplinaarkorras mitte karistatuks ja jättis avalduse noomituse tühistamiseks rahuldamata.
Lk (7) 2
6.Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud tööandja, kes esitas 12.06.2009.a. Harju Maakohtusse hagi milles palus tunnistada A ÕOÜ poolt AE töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 ja 103 lg 1 ja 2 alusel seaduslikuks. Kohus selgitas kostjale ITLS § 24 sätestatut ning võttis kostja taotluse alusel menetlusse AEhagi A ÕOÜ vastu töövaidluses, mille töötaja oli esitanud töövaidluskomisjonile. Hageja nõuded ja nende põhjendused.
7.Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses seisukohal, et töölepingu lõpetamine temaga oli ebaseaduslik ITLS § 28 lg 1 sätestatu kohaselt, sest puudusid asjaolud mis oleks saanud olla aluseks temaga töölepingu lõpetamisel. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas märgitu, mille kohaselt on teda 07.01.2009.a. distsiplinaarkorras karistatud, ei ole õige. 05.03.2009.a. tutvustas tööandja hagejale käskkirja, millega justkui oleks teda 07.01.2009.a. distsiplinaarkorras noomitusega karistatud. Hageja keeldus sellele 05.03.2009.a. alla kirjutamast. Kuna TDVS § 12 lg 1 kohaselt on distsiplinaarkaristus määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse ja TDVS § 6 lg 1 kohaselt saab distsiplinaarkaristust määrata ühe kuu jooksul ajast mil süüteost sai teada mistahes isik kellele süüdlane tööalaselt allub, leiab hageja, et kuivõrd kostja poolt talle esitatud dokument kandis 07.01.2009.a. kuupäeva, ei olnud kostjal 05.03.2009.a. võimalik talle enam distsiplinaarkaristust määrata. Käskkirjas märgitud kuupäevadel, mil hageja väidetavalt töölt ilma tööandja nõusolekuta varem lahkus, läks hageja 20.02.2009.a. Maksu- ja Tolliametisse dokumente viima, millega täitis ta oma tööülesandeid, 03.03.2009.a. ja 04.03.2009.a. informeeris hageja aga tööandjat soovist varem töölt lahkuda, millega kostja ka nõustus. Kuna puuduvad asjaolud mille alusel oleks saanud hagejat karistada distsiplinaarkorras töölepingu lõpetamisega töötaja algatusel, palub hageja - tunnistada tema ja A ÕOÜ vahel sõlmitud töölepingu lõpetamine A ÕOÜ poolt 06.03.2009.a. TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks; - lugeda hageja ja A ÕOÜ vahel sõlmitud tööleping lõppenuks alates 06.03.2009.a. töötaja algatusel ja - välja mõista A ÕOÜ-lt hageja kasuks hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga ulatuses.
8.Oma nõudeid kostja vastu soovis hageja tõendada järgmiste dokumentaalsete tõenditega: poolte vahel sõlmitud töölepinguga ja selle lisaga, hageja ametijuhendiga, käskkirjaga 05.03.2009.a., millega talle määrati distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamine ning pooltevahelise elektroonilise kirjavahetusega.
Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
9.Kostja on seisukohal, et on lõpetanud töölepingu hagejaga seaduslikult TLS § 86 p 6 alusel, sest hageja rikkus korduvalt oma töökohustusi, mis seisnes omavolilises töölt
Lk (7) 3
puudumises ja töölt varem lahkumises nagu on märgitud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas. Lisaks sellele oli hagejat 07.01.2009.a. karistatud distsiplinaarkorras ka noomitusega. 07.01.2010.a. hagejale noomituse määramist nägi kostja väidetel 12.01.2010.a. ka tunnistaja VL, mida ta kinnitas oma allkirjaga käskkirjal.
10.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja lisaks hageja poolt juba töövaidluskomisjonile esitatud dokumentaalsetele tõenditele 07.01.2009.a. käskkirja koopia, millega kostja hagejat noomitusega karistas, kuid millel ei olnud tunnistaja allkirja. Kohtule esitas kostja koos taotlusega töövaidlus hagimenetluses läbi vaadata aga 07.01.2009.a. käskkirja koopia, millel on VL allkiri ja kuupäev 12.01.2009.a. Kostja esitas kohtule dokumentaalse tõendina ka hageja 11.11.2008.a. seletuskirja kohtule, milles ta seletab miks ta eelmisel päeval 1 tund enne tööpäeva lõppu töölt omavoliliselt lahkus. Kohtuotsuse põhjendused.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et: - hageja töötas kostja juures alates 28.09.2004.a. määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel sekretär-konsultandi ametikohal; - hageja keskmise palga suuruseks kostja juures töötamise ajal kuue viimase kuu vältel enne temaga töölepingu lõpetamist oli 14.435.- krooni; - 05.03.2009.a. on tööandja koostanud käskkirja, millega on karistanud AE distsiplinaarkorras ja lõpetanud temaga töölepingu töötajapoolse töökohustuste korduvate rikkumiste eest TLS § 86 p 6 ja § 103 lg 1 alusel. Pooled vaidlevad selle üle kas esinesid asjaolud mis said olla hagejaga töölepingu lõpetamise aluseks või oli hagejaga töölepingu lõpetamine ITLS § 28 lg 1 kohaselt seetõttu ebaseaduslik. Samuti vaidlevad pooled selle üle kas hagejal oli temaga töölepingu lõpetamise ajal üks kehtiv distsiplinaarkaristus – noomitus, mille kostja oli hagejale määranud 07.01.2009.a.
12.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus: - TLS (töölepinguseaduse) §-st 131 lg 2 teisest lausest, mille kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2009.a. senikehtinud seadust; - ITLS (individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse) §-st 28 lg 1 (kuni 30.06.2009.a. kehtinud redaktsioon), mille kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes; - TLS (töölepingu seaduse) § 86 p 6 ja (kuni 30.06.2009.a. kehtinud redaktsioon), milliste kohaselt võib tööandja lõpetada nii määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu töötajaga enne lepingutähtaja möödumist töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel ning - TLS §-st 103 lg 1, mille kohaselt on tööandjal õigus lõpetada paragrahvi 86 p 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud.
Lk (7) 4
12.Tulenevalt hagi aluseks olevates asjaoludest, kontrollib kohus kas esinesid hagejale distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olevad asjaolud, s.o. kas hageja pani toime teo mis sai olla temaga töölepingu lõpetamise aluseks, samuti kas hagejal oli kehtiv distsiplinaarkaristus nagu kostja hagejale karistuse määramise käskkirjas märgib või on hagejal õigus nõuda temaga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ITLS § 28 lg 1 alusel.
13.Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil uuritud tõenditega ei leidnud tõendamist, et kostja on hagejat karistanud distsiplinaarkorras 07.01.2009.a. noomitusega. Tulenevalt asjaolust, et TDVS § 12 lg 1 kohaselt loetakse distsiplinaarkaristus määratuks päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse ja kostja poolt 07.01.2009.a. kuupäeva kandval käskkirjal AE noomitusega karistamisest puudub töötaja allkiri, ei ole AE nimetatud kuupäeval distsiplinaarkorras karistatud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei rakendu ka TDVS § 11 lg 2 sätestatu, mille kohaselt võib tööandja, juhul kui töötaja keeldub andmast allkirja talle karistuse teatavaks tegemise kohta, võtta karistatava töötaja juuresolekul tunnistajate allkirjad dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse, sest tööandja ise väidab, et asjaolust et hagejale on määratud distsiplinaarkaristuseks noomitus, sai VL teada 12.01.2009.a., mida ta kinnitas oma allkirjaga käskkirjal. Seega ei tõenda nimetatud allkiri käskkirja koopial, et hageja keeldus allkirja käskkirjale andmast, vaid hoopis seda, et VL nimetatud kuupäeval hagejale määratud noomitusest teada sai. See asjaolu aga vaidluse lahendamisel tähtsust ei oma. Pealegi ei piisa TDVS § 11 lg 2 kohaselt töötajale karistuse määramise dokumendile allkirja andmisest keeldumise tõendamiseks ühe tunnistaja olemasolust, sest seaduse tekst räägib tunnistajate juuresolekul käskkirja allkirja vastu tutvustamisest. Lisaks eeltoodule esitas kostja töövaidluskomisjonile oma 07.05.2009.a. kirjaliku vastuse lisana 07.01.2009.a. käskkirja koopia kus VL allkirja ei olnud (TVK toimiku lk 31), kohtule esitas kostja aga oma taotluse lisana juba VL allkirjaga käskkirja koopia. Seega ei saanud VL allkirja käskkirjale kirjutada 12.01.2009.a., vaid on tõenäoliselt andnud allkirja käskkirjale pärast 7. maid 2009.a., sest muidu ei oleks kostja saanud töövaidluskomisjonile esitada ilma allkirjata käskkirja koopiat. Kohus nõustub AE seisukohaga, et 05.03.2009.a., mil kostja hageja väidetel talle 07.01.2009.a. käskkirja tema noomitusega karistamise kohta talle näitas, ei saanud kostja hagejat enam TDVS § 6 lg 1 kohaselt distsiplinaarkaristusega karistada, sest hagejale distsiplinaarkaristuse määramise ühe kuuline tähtaeg arvates rikkumisest teadasaamisest oli käskkirja tutvustamise ajaks juba möödunud, kuna karistuse on tööandja käskkirjas määranud 29.12, 30.12 ja 31.12.2008.a. toimepandud süütegude eest. Millised töökohustused jättis töötaja täitmata aga 02.09.2009.a. nagu tööandja on samuti märkinud samas käskkirjas, on kohtule arusaamatu, sest distsiplinaarkaristus ise määrati töötajale ju väidetavalt 07.01.2009.a. ja 2. septembriks 2009.a. oli ka pooltevaheline töösuhe juba mitu kuud lõppenud.
14.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole ka tõendanud asjaolu, et hageja lahkus töölt 20.02.2009.a. kell 16.00, 03.03.2009.a. 15 minutit enne tööpäeva lõppu ja 04.02.2009.a. kell 16.30 ilma tööandjale sellest ette teatamata jättes täitmata oma tööülesanded, mille alusel on tööandja otsustanud töötajaga töölepingu lõpetada. Hageja väidetel täitis ta 20.02.2009.a. tööandja korraldusel tööülesandeid ning 03.03.2009.a. ja 04.03.2009.a. lahkus ta küll varem töölt, kuid seda tööandjaga kooskõlastatult. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tema nõuded ja vastuväited tuginevad, oli tööandja tõendamise koormuseks asjaolu, et töötaja rikkus oma töökohustusi mis häiris tööd
Lk (7) 5
tööandja juures. Kuna kostja seda tõendanud ei ole ning kohus asus kohtuotsuse p-s 13 seisukohale, et hagejal ei olnud temaga töölepingu lõpetamise ajal ka kehtivat distsiplinaarkaristust, kusjuures mõlemad tingimused peavad esinema samaaegselt vastavalt TLS § 103 lg 1 sätestatule, on kostja poolt hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 ja § 103 lg 1 alusel ebaseaduslik.
15.Kuna kohus tunnistab töölepingu lõpetamise hagejaga ebaseaduslikuks ja AE ei soovi tööle ennistamist ning palub hagiavalduses lugeda tööleping temaga kostja juures lõppenuks alates 06.03.2009.a., tuleb vastavalt ITLS § 29 lg. 2 lugeda AE tööleping lõppenuks töötaja omal algatusel TLS § 79 lg. 1 alusel alates 06.03.2009.a.
16.Tulenevalt sellest, et kohus asus seisukohale, et töölepingu lõpetamine hagejaga oli kostja poolt alates 06.03.2009.a. ebaseaduslik ning töötaja tööle ennistamist ei soovi, on AE õigustatud saama TLS § 117 lg. 2 ja ITLS § 30 lg. 2 alusel hüvitust töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Arvestades töölepingu lõpetamise asjaolusid ja seaduse rikkumise iseloomu tööandja poolt töölepingu lõpetamisel hagejaga, samuti seda, et töötaja oli tööandja juures töötanud töölepingu lõpetamise ajaks 4,5 aastat ja pooled ei vaidle selle üle, et hageja lahkus kahel päeval varem töölt isiklikel põhjustel, kuid esitatud tõendid ei võimalda kindlaks teha kas töötaja tegi seda töötaja loal ja nõusolekul või ilma selleks luba küsimata, peab kohus põhjendatuks määrata Anneli Ehtele töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitiseks tema kolme kuu keskmine palk ehk 43.305.- ( 3 x 14.435) krooni. Hageja keskmise palga suuruse üle pooltel vaidlus puudub. Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
21.Juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata kostja poolt esitatud dokumentaalse tõendi - hageja 11.11.2008.a. seletuskirja kostjale, milles ta seletab miks ta eelmisel päeval 1 tund enne tööpäeva lõppu töölt omavoliliselt lahkus. Nimetatud dokumentaalne tõend ei oma asja lahendamisel tähtsust ega tõenda vaidluse aluseks olevaid asjaolusid. Menetluskulude jaotamine.
22.TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt asjaolust, et kohus otsustab rahuldada hageja nõude töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks TLS § 86 p 6 ja 103 lg 1 alusel, töölepingu lõpetatuks lugemiseks töötaja algatusel, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kolme kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks ja vähendab üksnes 50 % võrra hagetavat hüvitise suurust töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise eest, asub kohus seisukohale, et
Lk (7) 6
hageja menetluskuludest tuleb 30 % jätta hageja enda kanda ja 70 % kostja kanda ning kostja menetluskuludest tuleb 70 % jätta kostja enda kanda ja 30 % hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
23.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, käeoleval juhul 86.610.- krooni, TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on mittevaralise nõude puhul hagihind 25.000.- krooni ning TsMS § 134 lg 3 sätestatust, mille kohaselt kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Eeltoodust tulenevalt on hagihinnaks käesolevas asjas 86.610.- krooni. Kohtunik:
Lk (7) 7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.