Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Määruse tegemise aeg ja koht
17. juuni 2010.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-16469
Tsiviilasi
OÜ N (likvideerimisel) pankrotiavaldus
Menetlusosalised
Võlgnik OÜ N (likvideerimisel, registrikood xxx, asukoht Xxx) Võlgniku seaduslik esindaja likvideerija RP Ajutine pankrotihaldur Peeter A
Asja läbivaatamise kuupäev
18. mai 2010.a
Xxx)
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud OÜ N (likvideerimisel) esitas 09.04.2010 pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt määras Harju Maakohus 26.06.2006 võlgniku likvideerijaks RP. Pankrotiavalduse esitamise ajaks võlgnikul likviidne vara puudub ning võlausaldajate nõudeid pole võimalik rahuldada. Harju Maakohtu 26.04.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas OÜ N (likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks Peeter A . Ajutise pankrotihalduri aruanne Peeter A esitas 17.05.2010 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt võlgnikul kinnis- ja vallasvara puudub. Võlgnikul on nõue summas 1 002 915,77 krooni LTLLP vastu, mis ei ole käesoleval ajal sissenõutav. Samuti on võlgnikul nõue summas 432 000krooni OÜ R vastu, mis ei ole aga ajutise halduri hinnangul likviidne. Kohustusi on võlgnikul 128 941,37 krooni ulatuses. Aruande koostamise hetkeks ei ole pankrotimenetluses ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on OÜ N (likvideerimisel) püsivalt maksejõuetuks muutumine tulevikus tõenäoline, kuna võlgnikul ei ole likviidset vara, samuti on nõudeõiguse realiseerimise perspektiiv teadmata. OÜ-l N (likvideerimisel) ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb OÜ N (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgniku seaduslik esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada OÜ N (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks koos sotsiaalmaksuga 22 610 krooni ning hüvitada tehtud kulutuste katteks 540 krooni. Ajutise halduri tasu ja kulutused palus ajutine haldur välja mõista võlgnikult OÜ Haldur kasuks. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Peeter A arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et OÜ N (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse
pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. OÜ-l N (likvideerimisel) on kohustusi 128 941,37 krooni ulatuses ning likviidne vara puudub. Aruande kohaselt ei ole pankrotimenetluses ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. OÜ N (likvideerimisel) pankrotimenetluses ei ole tagasivõitmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et OÜ N (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 19.05.2010 määrusega tegi kohus OÜ N (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda OÜ N (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 50 000 krooni 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on 19.05.2010 avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. OÜ N (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna OÜ-l N (likvideerimisel) on sissenõutavaks muutunud kohustusi 128 941,37 krooni ulatuses, likviidne vara puudub ning ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning OÜ N (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OÜ N (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku endisele juhatuse liikmele V Lassyile. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende
hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 17 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 17 000, millele lisandub sotsiaalmaks 5 610 krooni, kokku 22 610 krooni. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 000 krooni. Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike kulutuste katteks 540 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 23 150 krooni välja võlgnikult, OÜ-lt N (likvideerimisel).
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.