2-08-14971/20 - Täitmine - Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja ja hageja nõue 21.04.2008 esitas hageja hagi Tallinna kohtutäitur Priit Petteri, OÜ Mardi Maja, Piret Einardi ja Tallinna kohtutäitur Priit Lantini vastu enampakkumise tulemi vaidlustamiseks ja palus kohustada täiturit koostama uus jaotuskava enne 01.01.2008 kehtinud seaduse järgi. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt on Tallinna kohtutäitur Priit Petteri menetluses täiteasi nr 023/2006/5 ja 023/2007/503 võlgnik Meelis Einardi suhtes. Täitemenetluses olid sissenõudjateks kõik käesoleva menetluse kaaskostjad, va kohtutäitur P.Petter, kes täiteasja menetles. 15.08.2007 esitas hageja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks ja ühines teiste sissenõudjatega ning esitas kohtutäiturile Harju Maakohtu 21.08.2007 hagi tagamise määruse tsiviilasjas nr 2-05-17952, mille kohaselt keelati kohtutäituril üle anda võlgnik Meelis Einardi vara müügist saadud raha summas 41 539,63 krooni. Kohtutäitur P.Petter müüs täiteasja nr 023/2006/5 raames 05.09.2007 avaliku enampakkumise teel võlgnikule kuuluva korteriomandi XXXXX X-X XXXXX, mis on koormatud hüpoteegiga hageja kasuks summas 90 000 krooni, hinnaga 191 000 krooni. Hageja sai 22.09.2007 kohtutäitur P.Petterilt enampakkumise tulemi jaotuskava, mille p 1 kohaselt rahuldatakse tulemist ka hüpoteegiga tagatud nõue ning p 4 tagajärjel jääb osaliselt rahuldamata hageja nõue summas 29 724,52 krooni. Nimetatud enampakkumise tulemi jaotuskava vaidlustas hageja Harju Maakohtus. Maakohus tühistas 29.02.2008 otsusega jaotuskava ja kohustas kohtutäiturit koostama uue jaotuskava, milles tuleb jätta tulemi jaotamisest välja hageja eesõigusnõue summas 90 000 krooni. Võlgnik Meelis Einardi ja hageja vahel sõlmiti kompromissleping, mille kohus kinnitas 14.02.2008 (jõustus 25.03.2008). Nimetatud kokkuleppe kohaselt kuulub Meelis Einardi poolt hagejale tasumisele 110 000 krooni. Hageja nõue suuruses 90 000 krooni on tagatud hüpoteegiga täiteasja raames müüdud korteriomandile Rapla Liiva 4-8 ja hagejal on õigus samas ulatuses nõude rahuldamisele hüpoteegiga koormatud kinnisomandi arvelt. Hageja leiab, et ülejäänud summas, 20 000 krooni suuruse nõude rahuldamisele, on tal õigus enampakkumise tulemi arvelt. Harju Maakohtu 14.02.2008 kompromissi kinnitamise määruse täitmist täitemenetluse nr 023/2006/5 käigus ei toimu. Kohtutäitur P.Petter koostas 16.04.2008 täiteasjas nr 023/2006/5 uue enampakkumise tulemi jaotuskava TMS kehtiva redaktsiooni § 174 lg 3 kohaselt ja jagas enampakkumise tulemi Piret Einardile summas 151 809,90 krooni ning jagatavast tulemist arvas maha 2(7)

kohtutäituri tasu summas 39 190,10 krooni. Hageja arvates oli uus jaotuskava vastuolus heade kommetega ning rikub hea usu põhimõtet. Jaotuskava koostamisel tuleb lähtuda enne 01.01.2008 kehtinud TMS § 174 kehtinud põhimõttest ning 01.01.2008 jõustunud TMS § 174 lg-t 3 p 21 ei saa kohaldada, kuna see ei saa omada tagasiulatuvat jõudu. Võlasuhetes tuleb kohaldada võlasuhete tekkimise, täitmise ja sissenõutavaks muutumise ajal kehtinud seadust. Võlgade tasumise kohustus tekkis ning võlad muutusid sissenõutavaks enne 01.01.2008 kehtinud TMS kehtivuse ajal. Seega realiseerusid kõik võlgade tasumise täitmise aluseks olevad asjaolud enne uue TMS jõustumist ning enne 2008 tekkinud võlgade sissenõudjal oli õiguspärane ootus täitemenetluses läbi viidud enampakkumise arvelt võlgade rahuldamisele. Nõude rahuldamise ulatust ei mõjuta nõude sissenõutavaks muutumisele järgnenud seadusemuudatus. Hageja leidis, et on seaduslik ja õige kõigi sissenõudjate suhtes jaotuskava koostamine viisil, mis sõltub just arestimise järjekorrast ehk täitemenetluse algatamise järjekorrast. TMS § 174 lg 3 p 21 ja TMS § 65 lg 4 tuleb jätta kohaldamata arestipandiõiguse järjekorra tekkimise kohalt ja enampakkumise tulemi arvelt nõuete rahuldamise osas vastuolu tõttu põhiseaduse §-ga 10 kaitstud õigusriigi ja õiguskindluse põhimõttega. Kostjate vastuväited ja menetluse käik Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. 19.06.2008 kohtutäitur Priit Petteri poolt esitatud vastuse kohaselt osales hageja sundenampakkumisel müüdud kinnisasja esmases tulemi jaotamises hüpoteegipidajana, aga ka sissenõudjana täitedokumendi alusel, milleks oli Harju Maakohtu 21.08.2007 kohtumäärus nr 2-05-17952 (hagi tagamise määrus). Käesolevas hagis on hageja jaotuskava vaidlustamiseks viidanud Harju Maakohtu 14.02.2008 kohtumäärusele nr 2-0717952, millega on sõlmitud hageja ja võlgniku vahel kohtu poolt kinnitatud kompromissleping ning mille kohaselt peab võlgnik tasuma hagejale 110 000 krooni. VÕS § 578 lg 2 sätestab, et kompromisslepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma varasematest nõuetest ja omandavad kompromisslepingu alusel uued nõudeõigused. Sellest tulenevalt on hageja kohtuliku kompromissi näol omandanud uue täitedokumendi ja uue nõude võlgniku vastu summas 110 000 krooni varasema kohtutäiturile esitatud hagi tagamise määrusest tuleneva nõude 41 539,63 krooni asemel. Seega täiteasjas 023/2006/5 hageja poolt esitatud täitedokument (hagi tagamise määrus) ja sellest tulenev nõue on kehtetu. Nõue 41 539,63 krooni, mis tulenes hagi tagamise määrusest, ei ole kehtiv ja seda ei saa uue jaotuskava koostamisel arvesse võtta ega täiteasja nr 023/2006/5 raames 05.09.2007 toimunud sundenampakkumise tulemi arvel rahuldada. Hagejal on tekkinud uus kehtiv täitedokument võlgniku suhtes, mida on võimalik esitada täitmiseks. Kohtutäitur on seisukohal, et uus jaotuskava on koostatud seadust järgides. TsMS § 6 kohaselt tuleb menetlustoiming teha toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi ning TMS § 174 sätestab kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi jaotamise korra. Hagejal ei saanud tekkida õigustatud ootust, kuna tegemist on täitemenetlusega, kus oli ammu teada, et kõiki nõudeid ei ole võimalik rahuldada. Kohtutäitur leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja ei ole enam käesolevas täiteasjas sissenõudja. Piret Einardi poolt 07.07.2008 esitatud vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista ning leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata, hageja poolt esitatud väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on seisukohal, et kompromisslepingu sõlmimisega tekkis hagejal uus nõue, mille täitmiseks tuleb hagejal esitada kohtutäiturile uus avaldus täitemenetluse 3(7)

algatamiseks. Täiteasjas nr 023/2006/5 ei ole hageja enam sissenõudjaks TMS § 5 lg 1 tähenduses ning tal puudub alus nõuda nii väidetavat eelisnõuet summas 90 000 krooni kui ka nõuet summas 41 539,63 krooni. 27.08.2008 määrusega kaasas kohus menetlusse kostjana Eesti Liikluskindlustuse Fond MTÜ. 10.09.2008 Eesti Liikluskindlustuse Fond MTÜ poolt esitatud vastuse kohaselt on kohtutäitur Priit Petteri poolt tehtud jaotuskava seaduslik. 14.02.2008 sõlmiti hageja ja võlgniku vahel kohtulik kompromiss, millega hageja omandas uue nõude võlgniku vastu summas 110 000 krooni. Kuna hagejal tekkis uus nõue, siis ei saa seda nõuet rahuldada täiteasja nr 023/2006/5 käigus. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: kohtutäitur P.Petteri menetluses on täiteasi nr 023/2006/5 võlgnik Meelis Einardi suhtes. Täitemenetlus käigus müüs täitur võlgniku vara 05.09.2007 toimunud enampakkumisel. Täitur koostas 19.09.2007 tulemi jaotuskava, sest võlgniku varast ei piisanud kõikide täitemenetluses esitatud nõuete rahuldamiseks. Hageja osales täitemenetluses nr 023/2006/5 sissenõudjana ning tema täitedokumendiks oli Harju Maakohtu 21.08.2007 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 205-17952. Hageja vaidlustas tsiviilasjas nr 2-07-39535 täituri poolt koostatud jaotuskava ning palus kohtul jätta jaotuskavast välja tema hüpoteegiga tagatud eesõigusnõue summas 90 000 krooni. Hageja ei soovinud oma sissenõutavaks muutunud nõude rahuldamist enampakkumise käigus saadud varast, vaid soovis 41 539,63 krooni hoiustamist kohtutäituri kontol. Harju Maakohtu 29.02.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-39535 kohustati täiturit koostama uus jaotuskava, mille koostamisel tuleb tulemi jaotusest välja jätta hageja eesõigusnõue summas 90 000 krooni. Täitur koostas 16.04.2008 enampakkumise tulemi jaotuskava, millega jättis tulemi jaotusest välja hageja eesõigusnõude summas 90 000 krooni. Kohtule esitatud jaotuskava kohaselt olid täitemenetluses pärast kinnisasja arestimist esitanud nõuded Mardi Maja OÜ, Piret Einard, kohtutäitur Priit Lantin ja hageja nõudega summas 41 539,63 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on vaidlus selle üle, kas ühe ja sama tsiviilasja raames tehtud kohtulahendid (hagi tagamise määrus ja kompromissi kinnitamise määrus) on käsitletavad ühe ja sama täitedokumendina. Kohus asub seisukohale, et seadust tuleb tõlgendada selliselt, et iga täitedokumendi puhul, ka juhul, kui sama tsiviilasja raames on tehtud mitu TMS alusel täidetavat kohtulahendit, tuleb esitada iga kohtulahendi täitmiseks eraldi täitemenetluse alustamise avaldus. Varasemalt esitatud avaldus ei laiene automaatselt hiljem samas kohtuasjas tehtud kohtulahendile. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et kohtu poolt tsiviilasjas nr 2-05-17952 tehtud hagi tagamise määrus oleks tühistatud. Järelikult oli hagejal olemas täitedokument, mille alusel ta ühines täitemenetlusega, st 21.08.2007 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-0517952. Samas kohtuasja nr 2-05-17952 14.02.2008 tehtud määrus, millega kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss, ei ole täiteasjas nr 023/2006/5 täitedokumendiks, sest seda ei ole täitedokumendina esitatud. 4(7)

Enampakkumise järgselt toimub tulemi jaotamine TMS § 174 sätestatud viisil ja järjekorras. Hageja teavitas täitemenetluse käigus, et ei soovi realiseerida oma eesõigusnõuet, vaid osaleb täitemenetluses hagi tagamise määruse alusel, järelikult tuleb kvalifitseerida hageja nõue TMS § 174 lg 3 p 4 märgitud ülejäänud nõudeks. TMS § 174 lg 3 p 21 märgib lapse elatise nõude eelistatuks muude nõuete suhtes, järelikult on jaotuskava koostatud seadusega kooskõlas. Hageja väited selle kohta, et kohtutäitur oleks pidanud jaotuskava koostama enampakkumise toimumise ajal kehtinud TMS redaktsiooni alusel, ei ole õiged. Võlasuhte tekkimisele, muutmisele ja lõppemisele kohaldatakse selle toimumise ajal kehtinud materiaalõigusnorme, kuid menetlustoimingud tuleb teha menetlustoimingu tegemise ajal kehtinud menetlusseaduse alusel, kui rakendussätetega ei ole reguleeritud teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 11 lg 1 sätestab, et rakendamise seaduse jõustumise ajaks alustatud täitemenetlus viiakse läbi ka nende täitedokumentide alusel, mida täitemenetluse seadustiku alusel täita ei saa. Täitemenetlust saab pärast käesoleva seaduse jõustumist alustada üksnes nende täitedokumentide alusel, mis vastavad täitemenetluse seadustiku nõuetele. Järelikult tuleb täitemenetlus läbi viia kehtiva menetlusseaduse aluse, mida täitur ka on teinud. Harju Maakohtu 28.05.2008 määrusega rakendati käesolevas kohtuasjas hagi tagamise abinõu ja peatati täiteasjas nr 023/2006/5 tehtud enampakkumise tulemi jaotuskava täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-08-14971. Kohus leiab, et TsMS 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Hagi tagamise abinõu, täitemenetluse peatamine, tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. TsMS § 162 lg 1 järgi jättis maakohus kõik menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus Sergey Simonenko palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega kohustada kohtutäitur Priit Petterit koostama täiteasjas nr 023/2006/5 uue jaotuskava, jättes kohaldamata TMS § 174 lg 3 p 21. Kohustada kohtutäiturit enampakkumise tulemi uus jaotuskava koostama viisil, kus nõuete rahuldamine toimub enne 01.01.2008 vara arestimise ja sundtäitmisega ühinemise järjekorras ning jätta menetluskulud kostja kanda. Apellant leiab, et kohtutäitur on jaotuskava koostamisel vääralt lähtunud 16.04.2008 kehtinud täitemenetluse seadustikust. Jaotuskava koostamisel oleks kohtutäitur pidanud lähtuma võlasuhte tekkimise, täitmise ja sissenõutavaks muutumise ajal kehtinud seadust, s.o enne 01.01.2008 kehtinud TMS §-s 174 lg 3 kehtinud põhimõtetest. 16.04.2008 kehtinud TMS § 174 lg 3 p 21 kohaselt saavad lapse elatisnõuded peale kinnistusraamatusse kantud õigusi eelisõiguse sissenõudjate nõuete ees, kelle nõuete tagamiseks on toimunud arestimine või kes on ühinetud sundtäitmisega, mis ei ole kaebaja arvates õige, kuna nõuded on esitatud ja arestimine toimunud enne seadusemuudatuse jõustumist. Seadusandja ei ole andnud rakendussätetes tagasiulatuvat jõudu TMS § 174 lg 3 p-le 21. Kohus on piirdunud vaidlustatud enampakkumise tulemi jaotuskava formaalse kontrolliga ning eiranud TMS § 104 lg-st 2 tulenevat sisulise kontrolli kohustust. Kohtul lasub 5(7)

kohustus veenduda, et täitemenetluses sissenõudjate õigusi jaotuskava koostamisel ei rikuta ja kohtutäitur on kohaldanud õigeid õigusnorme. Kohus on otsuses leidnud, et hageja poolt kohtutäiturile esitatud Harju Maakohtu 21.08.2007 kohtumäärus nr 2-05-17952 on kehtiv täitedokument. Hageja oli õigustatud osalema enampakkumise tulemi jaotamises, kuid seoses seaduse muudatusega tuleb hageja nõue kvalifitseerida TMS § 174 lg 3 p-s 4 märgitud muuks nõudeks. Apellant kohtu sellekohase järeldusega ei nõustu. Sissenõudjate nõude rahuldamise ulatust ei mõjuta nõude sissenõutavaks muutumisele järgnenud seadusemuudatus. TMS § 174 on materiaalõiguslik norm. Tehingu, asjaolu ja toimingu suhtes kohaldatakse nende tegemise ajal kehtinud materiaalõigust. Võlgade tasumise kohustus tekkis ning võlad muutusid sissenõutavaks enne 01.01.2008 kehtinud TMS-i kehtivuse ajal. Seega realiseerusid kõik võlgade tasumise täitmise aluseks olevad asjaolud enne uue täitemenetluse seadustiku jõustumist. Jaotuskava koostamise aluseks olev apellandi täitedokument võeti kohtutäituri poolt täitmiseks enne TMS § 174 lg 3 p 21 jõustumist, seega tuleb asjas rakendada 15.08.2007 (s.o apellandi poolt täitemenetlusega ühinemise ajal) kehtinud TMS-i redaktsiooni. Täitemenetluse toimingu mõistet seadus ei sätesta. Kuna nii täitemenetluse käigus tehtud jaotuskava kui pankrotimenetluse käigus tehtud jaotusettepanek on õiguslikus mõttes analoogsed toimingud, põhistab apellant oma seisukohta riigikohtu seisukohaga pankrotimenetluses tehtud jaotusettepaneku kohta. Riigikohus on 12.01.2007 lahendi nr 32-1-126-06 p-s 15 leidnud, et toiming tavatähenduses tähendab tegevust, toimetust. Seega saab toiminguteks lugeda pankrotimenetluses menetlusosaliste ja kohtu mitmesugused tegevused (toimetused) pankrotiasja menetlemisel, näiteks pankrotiavalduse esitamine kohtule (PankrS § 9), pankrotiavalduse kättetoimetamine (PankrS § 12) ja muud pankrotiseaduses sätestatud tegevused. Teiste tegevuste hulgas on toiminguks ka esialgse jaotusettepaneku koostamine ja esitamine kohtule (PankrS § 144). Toiminguks on ka esialgse jaotusettepaneku vaidlustamiseks määruskaebuse esitamine, kuid toiminguks ei ole jaotusettepanek ehk selle sisu ise. Jaotusettepanek sisaldab tunnustatud nõuete suurusi (ulatusi), nende rahuldamisjärke ja jaotise suurust. Riigikohus leidis, et nõuete suurust (ulatust) reguleeriva seaduse puhul on tegemist mitte menetlusõigus- vaid materiaalõigusnormiga. Seega on ka PankrS § 153 lg 2 materiaalõiguse normiks, mis sätestab pandiga tagatud nõude ja samal ajal ning sellega seotult ka pankrotimenetlusega seotud väljamaksete rahuldamise ulatuse. Seetõttu kehtib Riigikohtu arvates pankrotimenetluses rahuldatavate nõuete suuruse (ulatuse) määramisel võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-st 11 tulenev põhimõte, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.01.2004, kohaldatakse varasemat pankrotiseadust. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad I, II, III , IV ja V vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada. Asjas on võimalik teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja kohustada kohtutäitur Priit Petterit tegema uue jaotuskava. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagejal olemas täitedokument, mille alusel ta ühines täitemenetlusega ja selleks on Harju Maakohtu 21.08.2007 hagi tagamise määrus 6(7)

tsiviilasjas nr 2-05-17952. Samas kohtuasja (nr 2-05-17952) 14.02.2008 tehtud määrus, millega kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss, ei ole täiteasjas nr 023/2006/5 täitedokumendiks, sest seda ei ole täitedokumendina esitatud. Kolleegium leiab, et maakohus on kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamiseks tehtud jaotuskava koostamisel ebaõigesti kohaldanud seadust. Maakohus on leidnud, et enampakkumise tulemi jaotuskava on menetlustoiming, millele tuleb kohaldada kehtivat seadust ehk siis TMS § 174 redaktsiooni, mis kehtib alates 01.01.2008. TMS § 174 sätestab, kuidas toimub kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi jaotamine ja lg 1 järgi jaotab kohtutäitur kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel ja lõige 3 sätestab, milline oli rahuldatavate nõuete järjekord. See tähendab, millises ulatuses sissenõudjate nõuded täitemenetluses rahuldatakse. Enne 01.01.2008 kehtinud TMS § 174 lg 3 p 3 järgi olid ühel järjekohal sissenõudjate nõuded, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega ja mida ei rahuldata TMS § 174 lõike 3 p-de 1 ja 2 järgi. Alates 01.01.2008 lisati TMS § 174 lõikele 3 p 21, mille kohaselt rahuldati enne lõige 3 p-s 3 toodud nõudeid lapse elatisnõuded. Kolleegium leiab, et apellandi väide, mille kohaselt ei ole jaotuskava menetlustoiming, on õige. Jaotuskavast tuleneb, millises ulatuses rahuldatakse täitemenetluses esitatud võlausaldajate nõuded ja milline on nende järjekoht nõuete rahuldamisel. Nõuete rahuldamise ulatust reguleeriva seaduse puhul on tegemist mitte menetlusõiguse vaid materiaalõiguse normiga. Menetlustoiminguks on jaotuskava esitamine ja selle vaidlustamine, kuid jaotuskava ja selle sisu ei ole toiminguks, mille kohaldub kehtiv seadus. Kuna nõuded olid muutunud sissenõutavaks ja nende suhtes oli alustatud täitemenetlust enne 01.01.2008 ning ka esimene jaotuskava oli tehtud enne 01.01.2008, siis tuleb kolleegiumi arvates võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-st 11 tulenevast põhimõttest lähtudes kohaldada vaidlustatud jaotuskavale kuni 01.01.2008 kehtinud TMS § 174 lg-s 3 sätestatut. Kolleegium märgib, et õige on kaebaja viide analoogiale pankrotimenetluses jaotusettepanekule kohaldatava seadusega (Riigikohtu 12.01.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-21-26-06). TMS § 109 lg 4 järgi võib kohus esitatud jaotuskava muuta või kohustada kohtutäiturit koostama uue jaotuskava. Kolleegiumil puuduvad jaotuskava aluseks olevad dokumendid, nii ei ole tsiviilasja materjalide hulgas nõudeavaldusi ja täitedokumente, mistõttu ei ole kolleegiumi võimalik endal jaotuskava muuta ja seda pole ka hageja nõudnud. Eeltoodu tõttu tuleb kohtutäiturit kohustada koostama uus jaotuskava, arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud selgitusi seaduse kohaldamise kohta. Menetluskulude jaotamisel tuleb kolleegiumi arvates lähtuda TsMS § 162 lg-st 4 ja menetluskulud jätta kohtutäitur Priit Petteri kanda. Kuna kohtutäitur on koostanud ebaõigesti jaotuskava, siis on ülejäänud kostjate suhtes äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud nende kanda.