T. B. OÜ hagi A. K. vastu 202 000 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.novembri 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A. K. apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja T. B. OÜ (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXX XXX X, XXXXXXXXX, XXXXXXXX), esindajad adv Kristi Sild ja adv Ain Kalme Kostja A. K. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XX-XX XXXXXXX), esindaja adv Rando Maisvee
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
104 000 krooni
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.novembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 2-09-7419 osas, millega kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis A. K.lt välja 104 000 krooni T. B. OÜ kasuks ning jaotas menetluskulud. Teha tühistatud osas uues otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja jaotada teisiti menetluskulud.
2.Kohtuotsuse resolutsioon sõnastada tervikuna järgmiselt: Jätta T. B. OÜ hagi A. K. vastu 202 000 krooni saamiseks täies ulatuses rahuldamata.
Tühistada hagi tagamine Harju Maakohtu 02.märtsi 2009 määrusega, millega seati Harjumaal, XXXXXXX vallas, XXXX külas, XXXX XX asuvale kinnistule (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa XXXXXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 202 000 krooni T. B. OÜ kasuks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik menetluskulud hageja, T. B. OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.T. B. OÜ esitas 20.02.2009 Harju Maakohtule hagi A. K. vastu 202 000 krooni saamiseks. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid A. OÜ ja kostja 01.04.1999 töölepingu, mille kohaselt asus kostja alates 01.04.1999 tööle ehituse teemant lõike- ja lihvimisterade ja teemantlõikemasinate müügidivisjoni spetsialistina. 09.07.2007 läksid kostjaga sõlmitud lepingust tulenevad tööandja õigused ja kohustused üle hagejale. Tööleping lõpetati töötaja algatusel 31.10.2008. Vastavalt töölepingu p-le 8.1 kohustus kostja mitte töötama tööst vabal ajal ja ühe aasta jooksul pärast töösuhte lõppemist hageja konkurentide juures. Selle kohustuse täitmise eest maksis hageja kostjale lepingu p 5.4 järgi eritasu 2000 krooni kuus. Konkurentsikeelu rikkumisel kohustus kostja lepingu p 9.4 järgi tagastama talle makstud eritasu täies ulatuses. 2008.a novembri lõpus sai hageja teada, et kostja on asunud tööle OÜ-sse D. müügikonsultandina. Nimetatud äriühingu peamiseks tegevusalaks on teemantpuur-, lõike- ja lihvterade jae- ja hulgimüük. OÜ D. on hageja konkurent. Seega on kostja konkurentsikeelust kinnipidamise kohustust rikkunud ja ta peab makstud eritasu hagejale tagastama. Hageja maksis kostjale eritasu 2000 krooni kuus 101 kuu vältel, s.o alates 1999.a juunist kuni 2008.a oktoobrini, kokku 202 000 krooni. Kostja vastus
2.Kostja vaidles hagile vastu. Töölepingu p-s 8.1 sätestatud töökoha valiku piirang ei kehti, sest hageja ei maksnud kostjale eritasu. Seetõttu puudub kostjal ka lepingu p-s 9.4 sätestatud kohustus. Hageja ja OÜ D. ei ole konkurendid, sest nende tegevusalad ei kattu. Konkurentsikeeld on tühine, sest hageja jättis selle talumise hüvitamata. Hageja ei ole kostja tegevuse tõttu mingit kahju kandnud ega ühtegi klienti kaotanud. Hagi on aegunud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 104 000 krooni. Menetluskulud jättis kohus kummagi poole enda kanda.
4.Töölepinguseaduse (TLS) § 50 p 6 järgi on töötaja kohustatud hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Need kohustused lasuvad töötajal ka pärast lepingu lõppemist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuse täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust. Töölepingu nr 9 p-s 8.1 on pooled määratlenud töötaja konkurentsipiirangu, millega töötaja kohustus mitte töötama tööst vabal ajal ja ühe aasta jooksul pärast töösuhte lõppemist tööandja
konkurentide juures. Vaidlust ei ole selles, et tööleping lõpetati töötaja algatusel ja töötaja asus vähem kui kuu möödudes tööle uue tööandja juures. Seega ei täitnud töötaja töölepingu p-s 8.1 nimetatud kohustust.
5.Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et lepingu p 8 on tühine ja kostjal puudus konkurentsipiirangust kinnipidamise kohustus. Hageja esitas nõude lepingu p 8.1 alusel, mis ei ole töötaja suhtes seadusega võrreldes kitsendava sisuga. Seadusega on lubatud laiendada konkurentsipiirangut lepingu lõpetamisele järgnevale ajale. Pooled on kokku leppinud, et piirang kehtib aasta pärast töösuhte lõppemist, mis on konkurentsipiirangu kehtestamisel tavaline. Hageja möönis kohtus, et lepingu p-s 8.2 sisalduv piirang kahjustas töötaja õigusi võrreldes seadusega. TLS § 15 järgi on lepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ettenähtust, kehtetud. Hageja kinnitas, et ei ole p-s 8.2 ettenähtud tingimuse täitmist nõudnud ega ole ka selle eest eritasu maksnud. Seda ei kajasta ka hageja esitatud töötasu arvestused. Eelneva alusel leidis kohus, et lepingu tingimus 8.2 poolte vahel ei rakendunud ning selle tingimusega seotud väited ei oma vaidluse lahendamisel tähendust.
6.Kohus ei nõustunud ka kostja väitega, et töölepingus ei ole ette nähtud konkurentsipiirangu eest eritasu maksmist. Pooled on lepingu p-des 5.4 ja 8 kasutanud mõistet lisapalk, mis on lepingu mõtte järgi käsitatav eritasuna konkurentsipiirangu täitmise eest. Töölepingus sisalduv konkurentsipiirang on õiglaselt kompenseeritud. On õige, et töökoha vaba valikut kitsendava kokkuleppega kaasnev tasu peab olema riivega kooskõlas. Pooled on kokku leppinud igakuises eritasus summas 2000 krooni, mis oli lepingu sõlmimise ajal võrdne poolega põhipalgast. Eritasu osakaal kogu töölepingujärgsest tasust oli 2000.a 18%, 2001.a 14,7%, 2002.a 11,3%, mis on kitsendusega proportsionaalne. Eritasu määr ei ole ebaselge. Lepingu p-s 8 sisaldub töötajale kaks kitsendavat kohustust. Lepingu p-s 5.4 ei ole tasu suurust kummagi kohustuse täitmise eest eraldi välja toodud. TLS § 17 järgi kohaldatakse sätete vastuolu (ebaselguse) korral sätet, mis on töötaja jaoks soodsaim. Seega tuleb lepingut tõlgendada viisil, et tööandjal lasus kohustus maksta iga piirangu jõustamiseks eritasu 2000 krooni kuus. 01.04.1999 töölepingu nr 9 p 8.1 on siduv; tehingu tühisuse tuvastamiseks selles osas alust ei ole.
7.Hageja väited kostjale eritasu maksmise kohta on põhjendatud ja tõendatud osaliselt. Kostja töötasu koosnes lepingu järgi mitmest komponendist. Lepingu sõlmimisel vormistasid pooled lisa nr 1, mille järgi oli töötaja põhipalk 4000 krooni, lisatasu 2000 krooni ja 10% teenindatud klientidele esitatud müügiarvete kattest. Samas sisaldus töölepingu p-s 5.1 palgakokkulepe põhipalga summas 5000 krooni kuus. Tööandja esitatud tabelitest nähtub, et töötajale ongi 1999.a makstud põhipalka kas 4000 või 5000 krooni. 2000.a on töötajale makstud põhipalka 4000 krooni; 2001.a mõnes kuus 4000 krooni, alates maikuust kuni 2003.a augustini 5000 krooni kuus. 01.08.2003 sõlmisid töölepingu pooled lepingu lisa nr 2. Selles sisaldub kaks põhipalka puudutavat kokkulepet. Lisa esimeses punktis kinnitavad pooled, et tõstavad põhipalka 1500 krooni ulatuses. Lisa teises punktis kinnitavad pooled, et alates 01.09.2003 on töötaja põhipalgaks 8500 krooni. Hinnates töölepingus ja selle esimeses ning teises lisas sisalduvaid palgatingimusi ja hageja palgaarvestuse tabeleid leidis kohus, et lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku põhipalgas 4000 krooni. Tööandja on maksnud põhipalka kokkulepitust suuremas osas, mida ei saa lugeda töötajat kahjustavaks. Alates 01.08.2003 tuleb töötaja põhipalgaks lugeda 8500 krooni. Hageja on esitanud kostja palgaarvestuse lehed ajavahemiku kohta 01.04.199931.10.2008. Nendel on kajastatud kostjale makstud palga komponendid (põhipalk, lisapalk ja müügiagendi preemia). Palgaarvestuse lehed on kinnitatud hageja juhatuse
liikme allkirjaga. Dokumendid kajastavad töötasu arvestust eelduslikult õigesti ning kinnitavad hageja väiteid kostjal lisatasu maksmise kohta. Palgaarvestuse lehel näidatud summa on kantud kostja pangakontole, mida kajastavad hageja pangatehingute väljavõtted aastatest 1999-2008. Palgaarvestuse lehtedel ja pangakonto väljavõtetel kajastatu erineb mõneti 2003.a andmetes, mis on seotud töötasult erinevate maksete arvestamisega. Erinevus väljamakse summas tuleneb kogumispensioni maksete kajastamises, mis ei mõjuta käesoleva vaidluse sisu. Hageja on palgaarvestuses alates 01.08.2003 näidanud väljamakses põhipalgana 6500 krooni ja eritasuna 2000 krooni, mis ei ole õige. Alates 01.08.2003 oli töötaja põhipalk 8500 krooni. Tabelis märgitud lisatasu tuleb lugeda põhipalgaks. Hinnates eelnevat kogumis, leidis kohus, et hageja on kostjale maksnud 1999.a aprillist kuni 2003.a augustini eritasu kogusummas 104 000 (52 x 2000) krooni.
8.Kostja väide, et hageja on teinud kostja töötasust ebaseaduslike kinnipidamisi ja andnud maksuametile kohtust erinevaid andmeid, samuti 01.01.2003 töölepingu lisa ametiauto kasutamise kohta ei oma vaidluse lahendamisel tähendust.
9.Vaidlust ei ole selles, et kostja tööandja, OÜ D. tegeleb teemanttööriistade tootmise ja turustamisega. Teemanttooted on käsitatavad abrasiivtoodetena ning äriühingute tegevusvaldkonnad on selle tootegrupi osas kattuvad Seega on kostja tööandja hageja konkurendiks, kostja on rikkunud konkurentsipiirangut ning tal puudub alus jätta sellest kinnipidamise hüvitusena saadud tasu hagejale tagastamata. Pooled on tasu tagastamises kokku leppinud, kokkulepe on siduv ja kuulub täitmisele. Hagejal on nõudeõigus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 100 ja 101 lg 1 p 1 järgi. Pooled on konkurentsipiirangus kokku leppinud ja näinud ette selle rikkumise tagajärje. Töölepingu p-s 9.4 on töötaja võtnud endale kohustuse p-de 8.1 ja 8.2 mittetäitmisel tagastada talle p 5.4. järgi makstud lisapalk täies ulatuses ühe kuu jooksul. Kostja ei ole eritasu tagastanud. Seega on hageja nõue väljamakstud tasu tagastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Hageja nõue ei ole aegunud. Eritasu tagasinõude õigus tekkis hagejal kuu möödudes uue töölepingu sõlmimisest, mitte lepingu kehtivuse ajal igakordse eritasu väljamakse tegemisest. Apellatsioonkaebus
11.Kostja palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ning jaotati menetluskulud ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, kõik menetluskulud jätta hageja kanda ja tühistada hagi tagamine.
12.Maakohus eeldas alusetult töötaja poolt töölepingus sätestatud konkurentsikeelu rikkumist, koheldes seega pooli ebavõrdselt ja järeldades töölepingu rikkumise enne tõendite hindamist. Töölepingu p-s 8.1 sätestatud konkurentsikeeld oli kehtetu, sest puudus kokkulepe põhivabaduse piirangu hüvituse konkreetse suuruse kohta olukorras, kus samas määras eritasu oli ette nähtud kahe erineva kohustuse katteks. Lepingus ei määratletud, milline on konkreetselt konkurentsikeelu talumise eest tasutava eritasu suurus. Vastupidisele seisukohale asudes kohaldas kohus ebaõigesti TLS § 15, § 50 p 6, palgaseaduse (PalS) § 2 lg-t 4 ja rikkus TsMS § 442 lg-t 8. Töölepingust ei nähtu p-s 8.2 sätestatud kohustuse eest tasumisele kuulunud eritasu osa ning nimetatud punkti puudutavate väidete kohta seisukoha võtmata jättes põhjusel, justkui nimetatud punkti ei oleks täidetud, kohaldas kohus ebaõigesti TLS § 50 p 6, PalS § 2 lg-t 4 ja VÕS § 29 lg-t 1 ning rikkus TsMS § 438 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8. Töölepingu ebaselget sätet tuleks objektiivse mõistliku isiku seisukohalt tõlgendada töötaja kasuks. Kohus, tõlgendades kokkulepet tööandja kasuks, kohaldas ebaõigesti TLS § 17 ja VÕS § 29 lg-t 4. Konkurentsikeeld oli kehtetu ka eritasu
maksmise tõendamatuse tõttu. Kohus, juhindudes eritasu tasumise tuvastamisel kohtu enda poolt ebaõigeks tunnistatud hageja palgaarvestusest, rikkus TsMS § 436 lg-t 2 ning § 442 lg-t 8. Samuti oli konkurentsikeeld kehtetu selle hüvitamiseks väidetavalt tasutud eritasu ebaproportsionaalsuse ja ebaselge määra tõttu. Kohus, asudes vastupidisele põhjendamata seisukohale, kohaldas ebaõigesti PS § 11 teist lauset ja § 29 esimest lauset, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg-t 1 ning rikkus TsMS § 436 lg-t 4.
13.Isegi kui konkurentsikeeld oleks kehtinud, puudus töölepingu rikkumine põhjusel, et uue tööandja ja hageja tegevusalad teemant- ning abrasiivtööriistade müügi kaubaturul ei kattu. Kohus, asudes vastupidisele seisukohale, jättis ebaõigesti kohaldamata konkurentsiseaduse (KonkS) § 3 lg 1 ning rikkus TsMS § 442 lg-t 8. Ka siis, kui konkurentsikeeld oleks kehtinud ja töötaja oleks seda rikkunud, oleks tööandja nõue väidetavalt tasutud eritasu tagastamiseks vastuolus hea usu põhimõttega, sest tööandja tegi palgast ebaseaduslikke kinnipidamisi. Kohus, jättes hea usu põhimõtte vastasuse kohta seisukoha avaldamata, rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud põhjendamiskohustust. Isegi kui konkurentsikeeld oleks kehtinud, töötaja oleks seda rikkunud ja tööandja nõue oleks kooskõlas hea usu põhimõttega, kuuluks ülemäärane leppetrahv vähendamisele. Kohus, jättes vastava taotluse tähelepanuta, kohaldas ebaõigesti VÕS § 162 lg-t 1 ning rikkus TsMS § 448 lg-t 1. Vastus apellatsioonkaebusele
14.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja jaotab uuesti menetluskulud.
16.Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: A. OÜ ja kostja sõlmisid 01.04.1999 töölepingu nr 9, mille kohaselt asus kostja alates 01.04.1999 tööle ehituse teemant lõike- ja lihvimisterade ja teemantlõikemasinate müügidivisjoni spetsialistina. Vastavalt töölepingu p-le 8.1 kohustus kostja mitte töötama tööst vabal ajal ja ühe aasta jooksul pärast töösuhte lõppemist hageja konkurentide juures ja lepingu p-le 8.2 mitte lõpetama töölepingut omal soovil kahe esimese tööaasta jooksul. Lepingu p 5.4 nägi ette, et töötajale makstakse peale katseaega lisapalka 2000 krooni kuus töölepingu p-de 8.1 ja 8.2 täitmise eest. Lepingu p 9.4 järgi kohustus töötaja p-de 8.1 ja 8.2 mittetäitmisel tagastama talle p 5.4 järgi makstud lisapalga täies ulatuses ühe kuu jooksul. 09.07.2007 läksid kostjaga sõlmitud lepingust tulenevad tööandja õigused ja kohustused üle hagejale. Tööleping lõpetati töötaja algatusel 31.10.2008. Vähem kui kuu möödudes asus kostja müügikonsultandina tööle OÜ-sse D., mille tegevusalaks on teemantpuur-, lõike- ja lihvterade jae- ja hulgimüük. Vaidlus on selle üle, kas hageja on maksnud kostjale eritasu konkurentsikeelu talumise eest, kas kostja on konkurentsikeeldu rikkunud ja peab sellest tulenevalt makstud eritasu tagastama.
17.TLS § 50 p 6 järgi on töötaja kohustatud hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Need kohustused lasuvad töötajal ka pärast lepingu lõppemist, kui pooled sõlmisid niisuguse
kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuse täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust.
18.Konkurentsikeelu näol on tegemist põhiseaduse § 29 lg-st 1 tuleneva isiku põhiõiguse riivega, mis peab olema piisavalt ja õiglaselt kompenseeritud. Maakohus tuvastas, et hageja maksis kostjale lepingu p-s 8.1 sätestatud kohustuse täitmise eest eritasu 1999.a aprillist 2003.a augustini kogusummas 104 000 krooni (52 kuud x 2000 krooni). Seega järeldub maakohtu otsusest, et hageja ei maksnud kostjale lepingu p-s 8.1 sätestatud kohustuse täitmise eest eritasu rohkem kui viis aastat enne töölepingu lõpetamist. Hageja ei ole apellatsioonimenetluses seda maakohtu poolt tuvastatud asjaolu vaidlustanud. Kostja on kogu menetluse kestel, s.h apellatsioonkaebuses, väitnud, et hageja ei ole talle eritasu lepingu p 5.4 järgi maksnud.
19.Ringkonnakohtu hinnangul on tõenditega vastuolus ja seetõttu ebaõige maakohtu seisukoht, et kostjale maksti eritasu kuni 2003.a augustini. Toimiku lk 15 asuva töölepingu lisa nr 2 kohaselt tõsteti alates 01.08.2003 kostja põhipalka 1500 krooni võrra ja määrati tema põhipalgaks 8500 krooni (neto). Seega enne 01.08.2003 oli kostja põhipalk 7000 krooni. Hageja esitatud palgaarvestuse tabelite järgi maksti kostjale 7000 krooni kuus alates 2001.a augustist kuni 01.08.2003 (t lk 116-118). Tõendit selle kohta, millal tõsteti kostja palk töölepingus märgitud 5000 kroonilt või selle lisas 1 märgitud 4000 kroonilt 7000 kroonile, asjas esitatud ei ole. Seega ei tõenda eelnimetatud palgaarvestuse tabelid, et kostjale maksti eritasu kuni 2003.a augustini. Tõenäoliselt ei tehtud seda juba alates 2001.a augustist. Isegi kui lähtuda maakohtu tuvastatust, et eritasu maksti kuni 2003.a augustini, ei saa seda asjaolu hinnata selliselt, et kostja kohustus mitte töötada ühe aasta jooksul pärast töösuhte lõppemist hageja konkurentide juures kehtis ka aastaid pärast seda, kui tööandja oli lõpetanud eritasu maksmise. Ringkonnakohus leiab, et eritasu maksmise lõpetamisega lõppes kostja kohustus täita lepingu p-s 8.1 sätestatut. 2008.a novembris oli tal õigus vabalt valida uut töökohta ja ta ei rikkunud TLS § 50 p-s 6 sätestatut ega poolte vahel sõlmitud töölepingut. Seega puudub alus hagi rahuldamiseks.
20.Muud poolte poolt esile toodud asjaolud, väited ja tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust ning ringkonnakohus neile hinnangut ei anna.
21.Kuna ringkonnakohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse ja teeb maakohtu otsuse osalisel tühistamisel uue otsuse ning hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik hagimenetluse kulud hageja, kelle kahjuks otsus tehti.
22.Hagi rahuldamata jätmise tõttu tühistab ringkonnakohus TsMS § 386 lg 4 alusel hagi tagamise (Harju Maakohtu 02.märtsi 2009 määrus, millega seati Harjumaal, XXXXXXX vallas, XXXX külas, XXXX XX asuvale kinnistule (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa XXXXXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 202 000 krooni T. B. OÜ kasuks).
E.Liiv
K. Paal
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.