Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.04.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-3097
Tsiviilasi
M. F. hagi S. OÜ vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
12 800 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.09.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M. F. apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant M. F. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXXX XXX XX-XX XXXXXXX)
Vastustaja S. OÜ (registrikood XXXXXXXX, asukoht
XXXXXXX XXX X XXXX XXXXXXXX XXX
XXXXXX XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aare Hõbe
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 30.09.2009 otsus tühistada.
2.Teha asjas osaliselt uus otsus, millega: 1) Tunnistada tühiseks S. OÜ käskkiri 29.01.2009 nr 2 M. F.le distsiplinaarkaristuse määramise kohta; 2) Tunnistada töölepingu lõpetamine M. F.ga S. OÜ poolt 29.01.2009 TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks; 3) Ennistada M. F. tööle keevitajana S. OÜ-s.
3.Lisatasu väljamaksmise nõude osas ja töölt sunnitult puudutud aja eest keskmise töötasu väljamõistmise osas saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel maakohtus.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.26.01.2009 esitas M. F. (edaspidi hageja, apellant) hagi Harju Maakohtusse S. OÜ (edaspidi kostja, vastustaja) vastu töövaidluskomisjoni 17.12.2008 otsuse p 3, millega jäeti lisatasu 3200 krooni hagejale välja mõistmata, kehtetuks tunnistamiseks ja saamata lisatasu 9600 krooni, seega kokku 12 800 krooni, väljamõistmiseks. Menetluse käigus hageja täpsustas nõudeid, paludes tunnistada kehtetuks 20.01.2009 määratud distsiplinaarkaristus, töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada hageja tööle ja välja mõista töötasu töölt sunnitud puudutud aja eest.
2.Hagiavalduse kohaselt töötab hageja kostja juures keevitajana alates 28.06.2006 töötasuga 95 krooni tunnis. Alates 01.08.2007 nähti töötajale ette 100% normide täitmisel lisatasu 3200 krooni. Lisatasu ei makstud hagejale 2008.aasta septembri eest ning tasustati vaid osaliselt töö õhtusel ja öisel ajal. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud lisatasu 3200 krooni ja lisatasu töötamise eest õhtusel ajal 32 tunni eest 2988 krooni ja öisel ajal 18 tunni eest 1795 krooni.
3.Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 17.12.2008 otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-02/3162-08 rahuldati hageja avaldus osaliselt ning mõisteti kostjalt välja vähemmakstud lisatasu töötamise eest 2008.aasta septembris õhtusel ajal 232.75 krooni ja öisel ajal 299.25 krooni. Selles osas oli otsus viivitamata täidetav. Ülejäänud osas jättis töövaidluskomisjon avalduse rahuldamata.
4.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hakkas pärast juhtkonna vahetust kostja hagejat survestama, et sundida teda omal algatusel töölt lahkuma. 05.05.2008 määrati hagejale noomitus. Hageja seda ei vaidlustanud, lootuses, et kõik normaliseerub. Vaatamata sellele ei täitnud kostja oma kohustusi ega maksnud hagejale õigesti tasu. Pärast töövaidluskomisjoni istungi lõppu küsis kostja, mis põhjusel paljundas hageja tööordereid. Hageja selgitas, et ärakirjad olid tehtud tootmisjuhi nõusolekul eesmärgiga tõendada oma nõudeid töövaidluskomisjonis. Kostjale ei meeldinud nõude esitamine töövaidluskomisjonile. Hagejale inkrimineeritud tootmissaladuse rikkumine on paljasõnaline ja distsiplinaarkaristuse määramine temale on ebaseaduslik.
Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt on hageja esitanud kaebuse, mitte hagi. Hagiga ei saa vaidlustada töövaidluskomisjoni otsust. Hageja on esitanud nõudeid, mida töövaidluskomisjonile esitatud ei ole. Seetõttu ei saa hageja täiendavaid nõudeid menetleda. Hageja ei ole täitnud töönorme ning tal ei ole lisatasu saamise õigust.
6.Jaanuaris 2009 sai kostja teada, et hagejat on mitmel korral nähtud pildistamas (mitte ainult enda) tööordereid, valmistoodete kaste ja nende sisu. Kastidelt ja orderitelt saadud info võimaldab tuvastada tellimuste kogust, toodete disaini, omahinda ja ka tellija isikut. Nimetatud info lekkimine ettevõttest tooks endaga kaasa kostja ja tema tellijate huvide olulise kahjustamise. Kostja valmistab allhangete korras erinevaid detaile tellijatele, kellega on sõlminud konfidentsiaalsuskokkuleppe. Kostja peab hoidma saladuses tellitavate toodete koguse, disaini, hinna, tootmisprotsessi, samuti tellija isiku. Kokkuleppe rikkumine toob kostjale kaasa tellimuste kaotuse ning leppetrahvi nõude. Seega on ettevõtte tegutsemise tagamiseks väga oluline, et taoline info välja ei läheks. Arvestades asjaolu, et hagejal oli kehtiv distsiplinaarkaristus ning arvestades rikkumise raskust, otsustas kostja hagejaga töölepingu lõpetada. Esimese astme kohtu otsus
7.30.09.2009 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Otsuse põhjenduste kohaselt oli poolte vahel 28.06.2006 sõlmitud tööleping nr 004, mille kohaselt töötas hageja kostja juures keevitajana. Lisatasude ja preemiate maksmise otsustab kostja. 26.07.2007 muudeti töölepingut ning lepiti kokku, et hagejale makstakse normide 100%-lise täitmise eest lisatasu 3200 krooni. Puudub vaidlus, et tööandja on kehtestanud ajalise ja koguselise normi. Töötajad täidavad tellimuslehed andmetega tehtud detailide kogusest ja sellele kulunud ajast ning andmed kantakse arvutisüsteemi, mis arvutab välja töö efektiivsuse. Septembris 2008 oli hageja efektiivsus kostja arvestuse järgi 90%.
9.Septembri 2008 lisatasu osas nõustub kohus töövaidluskomisjoni seisukohaga. Kostjal oli õigus kehtestada töönorm lähtudes tehtud tööst ja sellele kulutatud ajast. Kõigile töötajatele kohaldati sama töönormi arvestust ning tööandja ei kohelnud hagejat ebavõrdselt. Hageja töö efektiivsus oli 90%, mistõttu ei olnud kostjal alust tasuda hagejale lisatasu. Hageja väited, et tema tööd täielikult ei arvestatud, on paljasõnalised. Töö tegemine on väga täpselt fikseeritud ning see toimus tellimuslehtede alusel. Kohtule ei ole esitatud tellimuslehte septembri 2008 eest, mida tööandja ei arvestanud. Samuti ei ole tuvastatud normide täitmise objektiivset takistust, sest tunnistaja J. V. ütluste kohaselt töötasid kõik punktkeevitusmasinad. Seetõttu jääb nõue septembri 2008 lisatasu saamiseks rahuldamata.
10.Lisatasu nõuet oktoobri, novembri ja detsembri kuude 2008 eest hageja töövaidluskomisjonile ei esitanud. Hageja võib nõude esitada ka otse kohtule, sest töövaidluskomisjon ei ole kohustuslik vaidlust lahendav kohtueelne organ. Hageja võib nõude kohtule esitada kogu aegumistähtaja jooksul. Kehtinud palgaseaduse (PalS) § 38 kohaselt lahendati palgaga (palga hulka kuulub ka lisatasu) seotud vaidlusi individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) järgi. ITVS § 6 lg 3 järgi on töötasu nõude esitamise tähtaeg 3 aastat, mis käesolevaks ajaks möödunud ei ole.
11.Puudub vaidlus, et oktoobris 2008 töötas hageja 1 päeva ning seejärel oli haiguslehel, novembris 2008 puudus hageja töölt esimesel üheksal päeval ja detsembris 2008 oli hageja puhkusel. Hageja nõue viidatud kuude eest lisatasu saamiseks ei ole põhjendatud. Lisatasu maksti normide täitmise eest. Lisatasu suurus 3200 krooni viitab sellele, et lisatasu ei kuulu arvestamisele igapäevaselt, vaid igakuiselt. Kui hageja ei
tööta, ei ole tal põhjust töö normide efektiivse täitmise eest ka lisatasu nõuda. Asjaolu, et kostja on varem puhkuse või osalise töötamise ajal lisatasu maksnud, ei muuda seda kostja kohustuseks. Tööandja võib töötajat alati premeerida, kui ta peab seda vajalikuks ning kui tööandja majanduslik olukord seda võimaldab. Antud õiguse kasutamine ei tekita aga tööandjale kohustust tasuda alati ja igal juhul töötajale lisatasu.
12.Töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 6 järgi võib tööandja lõpetada nii määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. 05.05.2008 karistati hagejat distsiplinaarkorras noomitusega töölt lahkumise aja tegelikkusest hilisema märkimise eest. 29.01.2009 käskkirjaga karistati hagejat distsiplinaarkorras töölepingu lõpetamisega töötajapoolse töökohustuste rikkumise eest (TLS § 86 p 6), kuna hageja fotografeeris tellimuslehti ja kaste detailidega. Tööleping lõpetati TLS § 86 p 6 alusel 29.01.2009. Vastavalt TLS § 48 p-le 2 on tööandja ja töötaja vastastikku kohustatud täitma töösisekorra, töötervishoiu, tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid.
13.Tunnistaja J. V. ütluste kohaselt on ta hagejale selgitanud, et töö juures ei tohi pildistada ega paljundada. Kostja inkrimineerib hagejale seda, et hageja on pildistanud tööordereid ja kaste valmisdetailidega. Hageja eitab pildistamist. Samas ei eita hageja seda, et küsis J. V.lt tööordereid. Seda kinnitab ka tunnistaja, kes loa andis. Tunnistaja, kes oli hageja ülemus, ei andnud aga nõusolekut nende pildistamiseks või kopeerimiseks. Tunnistajana üle kuulatud S. S. ütluste kohaselt tema nägi, kuidas hageja pildistas 14.01.2009 kell 15.30 tööordereid. Nimetatud ütlusi ei saa aga pidada usaldusväärseteks, kuna tunnistaja ei osanud kohtule selgitada, mil moel ta mäletab sedavõrd täpselt hageja poolt tööorderite pildistamist – tunnistaja ei osanud samasuguse täpsusega esile tuua ühtegi teist tööga seotud sündmust. Samuti ei lange tema ütlused kokku tunnistaja J. D. ütlustega. Nimelt väitis tunnistaja S. T., et pärast pildistamise fakti läks ta tunnistaja J. D. juurde sellest rääkima samal ajal, kui J. D. töötas keevituspingi taga. J. D. aga väitis, et tema hetkel, kui S. S. tuli rääkima hageja fotografeerimisest, ei keevitanud ja jutuajamine toimus hoopis kvaliteedilaua juures. Seega on S. S. ütlused ebausaldusväärsed ja nendele kohus ei tugine. Samas ei eita hageja, et ta paljundas tööordereid. Seetõttu on võimalik tuvastada, et hageja kopeeris tööordereid. Tunnistaja J. D. andis ütlusi, mille kohaselt tema nägi, kuidas hageja pildistas kaste valmisdetailidega. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja J. D. ütluste usaldusväärsustes ning peab võimalikuks tuvastada, et hageja pildistas kaste valmistoodanguga.
14.Kostja töösisekorraeeskirja p 11.1 kohaselt on äri-, teenindus- ja tootmissaladus muuhulgas ärisidemed, ostu- ja müügihinnad ning kogu sellega kaasnev informatsioon. Töösisekorraeeskirja on hagejale allkirja vastu tutvustatud. Kostja peab äri- ja tootmissaladuse pidamist oluliseks ettevõtte eksisteerimiseks, viitega tellijatega sõlmitud konfidentsiaalsuskokkulepetele. Kohtul puudub alus kahelda, et need kokkulepped tellijatega on sõlmitud. Kohus suhtub ettevõtja äri- ja tootmissaladusse väga tõsiselt. Spetsiifilistes valdkondades ning tugevneva konkurentsi tingimustes võib tootmisalase info väljaminek ettevõttest kaasa tuua tõsiseid majanduslikke tagajärgi. Kostja on selgitanud, et tellimuslehtede (tööorderite) kaudu võib teha järeldusi tellimuse koguse, disaini, omahinna ja tellija isiku kohta. Hageja seevastu ei ole põhjendanud vajadust pildistada kaste valmistoodetega. Kohus hindab põhjendust tööorderite kopeerimisel nõrgaks, kuna kostja ei ole keeldunud esitamast töövaidluse lahendamiseks vajalikke dokumente. Seetõttu puudus hagejal tegelik vajadus salaja neid dokumente kopeerida. Tunnistaja J. V. on hagejale selgitanud, et töö juures ei tohi pildistada ega paljundada. Sellega on tööandja töötaja tähelepanu juhtinud sellele, mida kujutab endast konkreetses situatsioonis äri- ja tootmissaladus ning et seda tuleb hoida. Hageja rikkus seda keeldu ja on rikkunud kostja äri- ja tootmissaladust. Olukorras, kus
on tuvastatud töötaja poolt tööandja äri- või tootmissaladuse rikkumine, on põhjendatud distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamine. Antud juhul oli hagejal ka varasem kehtiv karistus, kus hageja püüdis kostjat tööaja arvestusega petta. Kuivõrd seda karistust hageja ei vaidlustanud, on see karistus kehtiv. Karistus ei olnud töölepingu lõpetamise ajaks töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 13 järgi kustunud. Seega on hageja rikkunud töösisekorraeeskirja p 11.1 ning töölepingu lõpetamine oli õigustatud. Hageja nõue tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudumise aja eest tasu saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
15.M. F. palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.
16.Kaebuse põhjenduste kohaselt on septembrikuu lisatasu saamise osas maakohus nõustunud töövaidluskomisjoni seisukohaga. Samas ei põhjendanud kohus, miks töönormi 100% efektiivsuse kindlaks tegemisel ei võetud arvesse, et tellimuslehtede ja arvutiprogrammist tehtud väljatrüki vahel on vastuolu. Samuti ei ole tuvastatud normide täitmise objektiivset takistust, sest tunnistaja J. V. ütluste kohaselt töötasid kõik punktkeevitamise masinad.
17.Apellant esitas kohtule tellimuslehti, millistest tuleneb, et need takistused olid tingitud töö spetsiifikast, tööohutuse normide täitmisest ja muudest objektiivsetest asjaoludest (nt praak). Samas arvutiprogrammi väljatrükk septembrikuu eest näitas, et töötaja kas töötas teises punktkeevitamise osakonnas oma vahetu ülemuse korraldusel või tegeles muude töökohustustest tulenevate ülesannetega. Seda enam ei puuduta tunnistaja ütlus punktkeevitamise kohta töötaja põhikoha seadmeid, kuna töötaja tegeles tavaliste keevitamismasinatega.
18.Lisatasu oktoobri, novembri ja detsembri 2008 saamise osas palus apellant kohtul välja nõuda vastustajalt ka analoogsed väljatrükid arvutiprogrammist. Juhul, kui apellant oleks nimetatud tõendile tuginenud ja see oleks kohtus arutusel, siis töönormi täitmine oleks tõendatud. Väär on kohtu järeldus, et töö efektiivsust arvutatakse üksnes juhul, kui töötaja ei puudunud (seaduslikult) töölt. Töötaja ja tööandja vahelisest kokkuleppest ei tulene, et lisatasu saamiseks pidi apellant täitma kuulise töögraafiku.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kohus ei arvestanud asjaolu, et töö efektiivsuse arvutamise süsteem on vigane, kuna ei arvesta olulisi aspekte. On olemas vastuolu arvutiprogrammist tehtud väljatrükki ja tellimuslehtede andmete vahel. Seega ei tulene kohtuotsusest, miks tellimuslehtedes märgitud objektiivsed takistused ei ole võetud arvesse hinnangu andmisel.
20.Kaks tunnistajat andsid vasturääkivaid ütlusi. Kuna kohus ei kasutanud vastastamise õigust, siis on arusaamatu kohtu järeldus, et vaid ühe tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed. Ütluste vasturääkivus välistab nii S. S. kui ka J. D. ütluste kasutamise tõenditena. Arusaamatuks jääb kohtu järeldus tunnistaja S. S. ütluste kontekstis, et hageja ei eita, et ta paljundas tööordereid. Seetõttu on võimalik tuvastada, et hageja kopeeris tööordereid. Ebaselge on seos paljundamise ja fotografeerimise vahel, kuna tunnistaja rääkis fotografeerimisest jaanuaris 2009. Samas leidis paljundamine aset üksnes detsembris 2008, et esitada töövaidlusorganile vastavad dokumendid. Selle ühe fakti tuvastamine on oluline, kuna kohus järgmise sammuna hindas, kas need kaks fakti on piisavad selleks, et tööleping hagejaga lõpetada. Kuna üks oluline (tellimuslehti fotografeerimise) fakt jäi tuvastamata ning arvestades tunnistajate ütluste vasturääkivust
ja ebausaldusväärsust, siis see asjaolu mõjutas oluliselt kohtu hinnangut. Samas ei arvestanud kohus ka vasturääkivust kostja ja tunnistaja väidete vahel. Kostja selgitas kohtuistungil, et väidetavalt pildistatud kastid detailidega on valmistoodang töötlemiseks teiste spetsialistidega ja seega on ärisaladus. Kuid tunnistaja J. D. ütluse kohaselt olid need detailid tooraine ning kuulusid töötlemisele keevitajate poolt, sh apellandi poolt.
21.Kohus kohaldas valesti materiaalõiguse normi. TDVS § 23 lg 2 sätestab, et distsiplinaarkaristus on ebaseaduslik, kui see ilmselt ei vasta süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele. Riigikohus leidis otsuses nr 3-2-1-48-02, et töökohustuste täitamata jätmine või nõuetele mittevastav täitmine (rikkumine formaalses mõttes) iseenesest ei saa olla töötajale distsiplinaarkaristuse määramise aluseks. Töötaja süüteo raskuse määravad töökohustuste rikkumise tagajärjed, tema suhtumine süüteosse ja selle tagajärgedesse. Süüteo toimepanemise asjaoludena tuleb arvestada samuti olukorda, milles süütegu toime pandi. TLS § 103 kohaldamine peab seega põhinema töötaja süüteo kõigi asjaolude hinnangul kogumis.
22.Kohus ei põhjendanud seost töösisekorraeeskirja p 11.1 rikkumise, mille kohaselt äri-, teenindus- ja tootmissaladus muuhulgas on ärisidemed, ostu- ja müügihinnad ning kogu sellega kaasnev informatsioon, ning väidetava tellimuslehtede ja kastide pildistamise vahel. Kohus ei põhjendanud töötaja motiive, milleks üleüldse oli vaja fotografeerida kaste, mida tema ise valmistas ja tellimuslehti, kus on kehtestatud detaili liik ja täidetud tööajanorm. Vastustaja väide, et sellest saab kindlaks teha omahinda, on paljasõnaline, kuna apellant pildistas tööandja hinnangul teiste töötajate tellimuslehti ja seega ei teadnud nende palgamäära ja tooraine ostuhinda, et detaili omahinda kindlaks teha. Ebaloogiline on ka kohtu järeldus, et kui apellant esitas tellimuslehti töövaidluskomisjonile, siis järelikult ta paljundas neid salaja detsembris 2008. Pigem vastupidi, arvestades seda, et vastustaja ei keeldunud tellimuslehti esitamast töövaidluse lahendamiseks, siis apellandil oli õigus, et tööandja ise lubas paljundada.
23.Määrava tähtsusega on apellandi suhtumine süüteosse ja selle tagajärgedesse. Kohus ei arvestanud tööandja suutmatust tõendada, kas tekkisid mingisugused tagajärjed väidetavast ärisaladuse rikkumisest või mitte (distsiplinaarkaristuse määramise ja viimase istungi toimumise vahel on möödunud rohkem kui pool aastat). Tundub, et kohus on asunud seisukohale distsiplinaarkaristuse õiguspärasuse kohta tuginedes üksnes vastustaja poolt kohtuistungil esitatud rikkumise formaalsele kirjeldusele. Vastustaja seisukoht
24.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
25.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja vastusega sellele ning tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et maakohus on rikkunud menetlus- ja materiaalõiguse norme ning vaidlustatud otsus tuleb tühistada, kusjuures lisatasu nõude ja töölt sunnitult puudutud aja eest keskmise töötasu nõuete osas tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule, töölepingu lõpetamisega seonduvate muude nõuete osas saab ringkonnakohus teha ise uue otsuse. Lisatasu ja keskmise töötasu nõude osas ei ole ringkonnakohtul võimalik toimunud rikkumisi kõrvaldada, sest täitmata on eelmenetluse ülesanded. Muude nõuete osas on ringkonnakohtul kooskõlas TsMS § 652 lg-ga 5 õigus uuesti uurida ja hinnata esimeses astmes kogutud tõendeid, kuna hageja on vaidlustanud esimese astme otsuse nii tõendite hindamise kui nende alusel tuvastatud asjaolude osas. Kolleegium on seisukohal, et töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega seotud nõuded on tõendatud ja põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele.
26.Esmaselt võtab kolleegium seisukoha hageja lisatasude nõude osas. Hageja nõuab kostjalt kui endiselt tööandjalt 2008.aasta septembri-, oktoobri-, novembri- ja detsembrikuus tasumata lisatasu (kokku 4x3200 krooni). Hageja on seisukohal, et selliseks nõudeks annab talle aluse 26.07.2007 poolte vahel allkirjastatud töölepingu p 7.2 muudatus. Kuni nimetatud kuupäevani kehtis viidatud punkt järgmises sõnastuses: “Lisatasude ja preemiate maksmise otsustab tööandja“, muudatuse kohaselt aga „Töötajale makstakse normide 100% täitmise eest lisatasu 3200 EEKi (bruto).“
27.Pooled vaidlevad muudatuse tõlgendamise üle --- hageja on seisukohal, et normi täitmisel tuleb võtta arvesse töötaja enda poolt täidetud orderid, mitte tööandja arvutiprogrammi; et andmete sisestamisel arvutisse pidi tööandja arvestama ka vaheaegu töös, töö ootamist, muude tööde kui lepingujärgsed põhiülesanded tegemist tööandja korraldusel, töökoha koristuseks kulunud aega jmt asjaolusid; et lisatasu saamise õigus oli ka olukorras, kus tööl ei oldud terve kuu (osaliselt haiguslehel või puhkusel), kuid tööl oldud päeva(de)l täideti normid 100%-liselt. Kostja on menetluse kestel selgitanud, et 100% pidid normid (kõik tööülesanded) olema täidetud terve kuu jooksul kõigil tööpäevadel, kusjuures töötaja pidi tööl käima terve kuu; et kui töötaja ise ei märkinud orderitele töökatkestusi, puhkepause, siis ei märgitud neid ka arvutiprogrammi, sest andmed sisestati orderite alusel.
28.Seega vaidlevad pooled töölepingu p 7.2 tõlgendamise üle ja selle sisu välja selgitamiseks peab kohus lähtuma võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 29 sätestatud reeglitest. Kohtul tuleb selgitada välja poolte ühine tegelik tahe lepingutingimuse muutmisel (lg 1) või kui seda tahet ei ole võimalik kindlaks teha, siis tõlgendada lähtuvalt lepingupooltega sarnase mõistliku isiku arusaamadest lähtudes (lg 4). Muu hulgas tuleb välja selgitada lepingutingimuse muutmise asjaolud, eelnenud võimalike läbirääkimiste sisu, kuidas pooled sama tingimust on varem tõlgendanud (muu hulgas tõi hageja menetluses välja asjaolu, et varasemalt maksis tööandja lisatasu ka neil kuudel, kui osa ajast oli töötaja haiguslehel või puhkusel), kuidas käitusid pooled peale lepingutingimuse muutmist (muudeti alates 01.08.2007, aga vaidlus tekkis alles septembris 2008), samuti muid § 29 lg-s 5 sätestatud tõlgendamise aluseid.
29.Tõlgendamiseks tuleb maakohtul kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 2 ja §-ga 392 eelmenetluses selgitada pooltele vajadust tõendada hagi ja vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Muu hulgas tuleb teha tööandjale ettepanek esitada ettevõttesisene dokumentatsioon, kust nähtub lisatasu maksmise tingimuste reguleerimine (normid, nende arvestamise alused jmt). Mõlemad pooled on selgitanud, et andmed arvutisse sisestati töötaja poolt täidetud orderite alusel. Seega on tähtis, kas ja millised olid ettevõttes kehtivad orderite täitmise reeglid ja kas neid oli töötajale tutvustatud; millised reeglid kehtisid arvutiprogrammi andmete sisestajale (millised andmed kanda; millal küsida töötajalt täiendavaid selgitusi, kui order oli ilmselt täidetud ebapiisavalt või mitte vastavuses kehtestatud eeskirjadega jne). Pooltevahelise töölepingu p 1 kohaselt kohustusid pooled täitma muu hulgas tööandja seaduslikke akte, määrusi ja tingimusi; p 5.2 kohaselt olid töötaja töökohustused loetletud üles ametijuhendis; p 6 kohaselt olid tööaeg ja muud tööaja režiimi puudutavad tingimused reguleeritud töösisekorraeeskirjades ja muudes tööandja määrustes ja reeglites, mida pidi töötajale tutvustatama allkirja vastu. Tsiviilasja materjalides on vaid töösisekorraeeskirjad (t lk 61-68), mida on töötajale ka tutvustatud (t lk 69), kuid keevitajale kehtestatud norme ja nende arvestamist reguleerivad sätteid see ei sisalda. 15.09.2009 toimunud kohtuistungi protokollist (t lk 82-87) nähtub, et hageja esitas taotluse võtta tõendina vastu hageja ametijuhend, kuid maakohus keeldus sellest kui mitteasjakohasest.
30.Töölepingu lõpetamisega seonduvate nõuete osas on kolleegium järgmistel seisukohtadel: poolte vahel puudub vaidlus, et 29.01.2009 käskkirjaga nr 2 (t lk 38-39)
karistati hagejat distsiplinaarkorras töölepingu lõpetamisega töötajapoolse töökohustuse rikkumise eest (kuni 01.07.2009 kehtinud TLS-i redaktsiooni § 86 p 6), samuti et lõpetamise ajal oli hagejal kehtiv distsiplinaarkaristus (05.05.2008 noomitus; käskkiri t lk 40). Käskkirja kohaselt sai tootmisjuht 26.01.2009 info, et keevitajana töötav hageja on teinud fotosid mitmetest toodetega kastidest ja tellimuslehtedest, mis asuvad tööandja tootmisruumides ning et seda nägid pealt keevitajatena töötavad J. D. ja S. S.; nimetatud isikute seletuskirjade kohaselt fotografeeris hageja 14.01.2009 kell 15.30 telefoniga tellimuslehti ja 16.01.2009 tööpäeva lõpus tagumise väljapääsuga koridoris kaste, milles olid keevitatud detailid; detsembris 2008 oli hagejaga vesteldud teemal tellimuslehtede pildistamine ja koopiate tegemine ning selgitatud, et selline tegevus ei ole kooskõlas sisekorraeeskirjadega ning on keelatud omavoliliselt koopiate tegemine tellimuslehtedest ja muudest tööandja tegevust puudutavatest dokumentidest; töötaja rikkus pahatahtlikult ja korduvalt TLS § 50 p 1 ja § 48 p 2 ning töösisekorraeeskirjade p 3.1 ja p 11.1; töötajal on kehtiv distsiplinaarkaristus.
31.Tulenevalt alates 01.07.2009 kehtiva TLS redaktsiooni § 131 lg 2 teisest lausest tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel rakendada senikehtinud seadust, seega kuni 01.07.2009 kehtinud TLS-i ja ITVS-i redaktsioone. TLS § 103 kohaselt oli tööandjal õigus lõpetada sama seaduse § 86 p-s 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal oli distsiplinaarkaristus, mis ei olnud kustunud (lg 1), samuti esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest (lg 2). TLS § 144 lg 1 kohaselt oli vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle § 86 p-des 6-8 ettenähtud alustel kohtul õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust ning töötaja tööle ennistada. Samuti kuulub rakendamisele kuni 01.07.2009 kehtinud TDVS, mille § 2 p 1 kohaselt oli distsiplinaarsüüteoks muu hulgas TLS §-des 48 ja 50 nimetatud kohustuste töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Sama seaduse § 8 lg 1 kohaselt ei tohtinud distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ja töötaja eelneva käitumisega. TLS § 48 lg 1 p 2 kohaselt olid töölepingu pooled kohustatud muu hulgas vastastikku täitma töösisekorra nõudeid. TLS § 50 p 1 kohaselt oli töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenesid töö iseloomust või töö üldisest käigust. Kostja töösisekorraeeskirjade (t lk 61-68) p 3.1 kohaselt kohustusid pooled muu hulgas täitma nimetatud eeskirju ja hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole huve ja vara. P 11.1 kohaselt olid äri-, teenindus- ja tootmissaladusteks muu hulgas ettevõtte ärisidemed ning ostu- ja müügihinnad ning kogu sellega kaasnev info ning p 11.2 kohaselt olid kõik töötajad kohustatud hoidma äri-, teenindus- ja tootmissaladusi, mis on neile teatavaks saanud nii otseselt seoses oma tööülesannete täitmisega kui ka neid, mis on teatavaks saanud juhuslikult.
32.Hageja möönis detsembris 2008 septembrikuu orderite paljundamist tootmisjuhi loata (t lk 72), kuid eitas fotografeerimist jaanuaris. Detsembrikuus loa andmist orderitega tutvuda ja hageja poolt nende loata paljundamist tõendas ka tunnistajana üle kuulatud tootmisjuht J. V. (t lk 84). Tunnistaja S. S. ütluste (t lk 85) kohaselt nägi ta hagejat ordereid pildistamas mobiiltelefoniga töölaual tsehhis 14.01.2009 kell 15.30; hageja pildistas ka tunnistaja ordereid; mäletab täpselt, kuna iga täistund tehakse kvaliteedikontrolli ja tööpäev lõppes tol päeval kell 15.45; tunnistaja rääkis pildistamisest kolleeg J. D.le; umbes nädal aega hiljem rääkis ta suitsuruumis, et nägi hagejat pildistamas. Tunnistaja J. D. ütluste kohaselt (t lk 86) nägi ta hagejat 2009 talvel pildistamas kaste, milles asub toodang, mis tuleb töösse; ordereid pildistamas ta hagejat näinud ei ole, kuid on kuulnud, et S. S. on ka näinud; nägi fotoaparaati, objektiiv oli suunatud kastidele; rääkis pildistamisest S. S.le; kastid olid avatud, siltidel on kirjas, mis detailid kastis on; ei tea, kas hageja vaatas kasti sisu; selles kohas, kus hageja pildistas,
on üleval videokaamerad, kuid kas need töötavad, tunnistaja ei tea. Kostja esitas kohtule mõlema tunnistaja poolt tööandjale kirjutatud seletuskirjad (t lk 54-57 koos tõlgetega). S. S. seletuskirja kohaselt läks ta 14.01.2009 kell 15.30 laua juurde, kus asuvad kvaliteedikaardid ja orderid, ning nägi, kuidas M. F. pildistas mobiiltelefoniga ordereid; küsis M. F.ilt, miks talle seda vaja on, vastus oli, et asja pärast; et kui ta seda ei teeks, ei töötaks ta enam seal. J. D. seletuskirja kohaselt läks ta 16.01.2009 tööpäeva lõpus tagumise läbikäigu juurde detailide järgi ja nägi, kuidas M. F. fotoaparaadiga pildistas kaste keevitusdetailidega.
33.Tulenevalt TsMS § 232 lg-st 1 peab kohus hindama seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustama oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Käesolevas asjas pidi töölepingu lõpetamise seaduslikkuse korral leidma tõendamist 1) et hageja oli toime pannud talle etteheidetava süüteo ja 2) et see süütegu häiris kostja ettevõtte tööd ning 3) et hagejal oli kehtiv distsiplinaarkaristus. Esmakordsele jämedale rikkumisele ei ole kostja tuginenud.
34.Kolleegium on tõendite uurimise ja hindamise tulemusena veendumusel, et hagejale etteheidetav tegu (pildistamine jaanuaris) leidis küll tõendamist, kuid tõendamist ei leidnud, et pildistamisega oleks töötaja rikkunud töösisekorraeeskirjade p 3.1, 11.1 ja
11.2.Tunnistajate ütlused ja nende poolt eelnevalt tööandjale antud seletuskirjades esile toodud asjaolud kattuvad, mõningased lahknevused tunnistajate J. D. ja S. S. ütlustes on seletatavad aja faktoriga (sündmused toimusid jaanuaris, ülekuulamine septembris). Hageja ei esitanud tõendeid, millised oleksid tunnistajate ütlused ja seletuskirjades väidetu ümber lükanud. Samas on kolleegium veendumusel, et tööandja ei suutnud tõendada, et töötaja poolt orderite ja detailide kastide siltide pildistamise näol oleks olnud tegemist töösisekorraeeskirjade p-de 3.1, 11.1. ja 11.2 rikkumisega. Esile ei ole toodud asjaolusid, millede alusel saaks väita, et viidatud pildistamised oleksid kuidagigi kahjustanud või seadnud ohtu tööandja vara või muud huvid või et selliseid toiminguid saaks lugeda äri- jmt saladuste mittehoidmiseks. Isegi kui lugeda toimunud pildistamist töösisekorra viidatud punktide rikkumiseks, ei ole tööandja tõendanud, et pildistamisega häiris hageja tööandja tööd või tekitas tööandjale raskete tagajärgede saabumise ohu. Tööandja ei ole esile toonud asjaolusid, milledest nähtuks, et pildistamisega saadud teavet (äri-, teenindus- või tootmissaladust) oleks hageja kostjale kahjulikul või üldse mingil moel kasutanud või püüdnud kasutada, lekitades seda kõrvalistele isikutele või tekitades reaalse ohu, et see võib levida. Teave, mida hageja pildistas, sai talle teatavaks igapäevaseid tööülesandeid täites. Töösisekorraeeskirjade p 11.2 kohaselt oli ta kohustatud seda teavet hoidma ja seda sõltumata sellest, kas ta oli seda pildistanud või mitte.
35.Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et tõendamist ei leidnud 29.01.2009 hagejale kostja poolt määratud distsiplinaarkaristuse seaduslikkus. TDVS § 23 lg 2 kohaselt on kohtul õigus tühistada määratud distsiplinaarkaristus, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult. Kuna käesolevas tööasjas oli karistuseks määratud töölepingu lõpetamine tööandja algatusel, tuleb 29.01.2009 toimunud töölepingu lõpetamine lugeda samuti ebaseaduslikuks ning kuna töötaja soovib tööle ennistamist, tuleb rakendada kehtinud ITLS redaktsiooni § 29 lg 1 ja § 30 lg-d 1 ning 3. § 29 lg 1 kohaselt oli töötajal töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel õigus nõuda endist tööd ning sellisel juhul pidi töövaidlusorgan tegema otsuse töötaja ennistamiseks endisele tööle. Tulenevalt sama seaduse § 32 lg-st 1 kuulub otsus töötaja tööle ennistamiseks viivitamatult täitmisele.
36.ITVS § 30 lg 1 kohaselt pidi töövaidlusorgan töötaja tööle ennistamisel mõistma tööandjalt välja töötajale keskmise palga sunnitud töölt puudutud aja eest, välja arvatud seaduses ettenähtud erijuhud. Sama sätte lg 3 kohaselt tuleb keskmine palk arvutada VV
kehtestatud korras, kuid see pidi võrduma tasuga, mida töötaja oleks saanud töö jätkamisel, ning ei võinud olla väiksem kehtivast palga alammäärast. Kuni 01.07.2009 kehtis keskmise palga arvutamise kord, milline oli kehtestatud VV määrusega nr 275 15.08.2001. Nimetatud määruse § 2 lg 1 kohaselt tuli keskmine palk arvutada üldjuhul vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Kuna tsiviilasja materjalides puuduvad vajalikud raamatupidamisandmed, siis tuleb ka selles osas lahendada vaidlus lõpuni maakohtus. Eelmenetluses tuleb kohustada tööandjat esitama kohtule VV määrusele vastav keskmise palga arvestus.
37.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt tuleb menetluskulude jaotus otsustada maakohtul asja uuel läbivaatamisel.
Ande Tänav
Tiit Kollom
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.